Esimene maailmasõda (0)

Esimese maailmasõja algus ja sõdivate koalitsioonide koosseis
1907. aastsast alates tervanesid Austria-Ungari ja Serbia suhted:
* Serbia taotles suure slaavi riigi loomist Balkanil .
*Kasvas slaavlaste rahvslik liikumine Austria impeeriumis.
*1908-1909 kujunes välja Bosnia kriis.
*Serbias tekkisid terroristlikud rahvuslikud organisatsioonid , millest mõjukaimad olid "Must Käsi"
*Austria troonipärija Franz Ferdinand oli Serbia suhtes vaenulik .
28. juunil 1917 korraldati Sarajevos atendaat Franz Ferdinandile. Seda kasutasid keskriigid sõja alustamiseks. 23.juulil esitas Austria-Ungari ultimaatumi Serbiale. 28. juulil kuulutas Austria-Ungari Serbiale sõja. 29.juulil nõudis Saksamaa Venemaa sõjaliste ettevalmistuste katkestamist. 1. augustil kuulutas Saksamaa sõja Venemaale. 3. augustil kuulutas Saksamaa sõja Prantsusmaale, kuna aga Prantsusmaad taheti rünnata läbi Belgia, siis esitati viimasele 2.augustil ultimaatum . 4.augustil kuulutas Suurbritannia Saksamaale sõja. Sellega oli I maailmasõda alanud. Selles osales 34 riiki. Sõdivad riigid jagunesid kaolitsioonideks.
Antant: Inglismaa, Prantsusmaa, Venemaa, Usa, Jaapan, Belgia, Serbia, USA, Rumeenia ,, Tšernogooria.
keskriigid: Saksamaa, Austria-Ungari, Bulgaaria ja Türgi.
Suurriigid olid väljatöötanud oma sõjaplaanid:
SAKSAMAA - Schlieffeni plaan: löök Prantsusmaale Belgia ja Luxemburgi kaudu. Prantsuse vägade surumine vastu Lotringi kindluste liini ja Šveitsi piiri. Sõda tuli võita 3-4 kuuga .
PRANTSUSMAA - Eesmärk oli vältida 1870-1871 aasta kordumist . Selleks rajati piirile kaitsevöönd ning otsustati pidada kaitsesõda.
VENEMAA - plaanis suurt pealetungi Ida-Preisimaale ja seejärel teistele Saksa ja Austria-Ungari aladele .
INGLISMAA - plaanis liitlaste sõjaliste tellimuste finantseerimist, lahingutegevuses osalemine piiritletud koguses.
Sõjategevus ja sõjalised kampaaniad 1914-1918.
1914
LÄÄNERINNE: Saksamaa eesmärk oli purustada Prantsusmaa ühe suure pealetungiga. Läbinud Belgia ründisid Saksa väed Prantsuse armee vasakut tiiba ja sundisid prantslasi taganema. Prantsuse valitsus evakueerus Bardeaux'sse. Venemaa pealetungi tõttu nõrgenes saksalaste surve Prantsusmaal ja Lääne rinne stabiliseerus. Algas kaevikusõda.
IDARINNE : Idas oli kavas pidada kaitsesõda kasutades eelkõige Austria-Ungari vägesid. Sakslaste vallutuskäik VArssavisse ebaõnnestus ja nii stabiliseerus ka idarinne. Serbia vastupanu tõttu ei saavutatud Austria mingit edu. Venemaa alustas kahte pealetungi: operatsioon Galiitsias õnnestus, pealetung Ida- Preisimaal lõppes aga venelaste lüüasaamisega.
TEISED SÕJATANRID: VEne plaan eeldas pealetungi Galiitsias ning kaitsetegevust Poolas ja Kuramaal. Inglased vallutasid Saksa koloonias . Algas allveesõda.
1915
LÄÄNERINNE: Läänerindel ei suutnud edu saavutada kubki pool. 22. aprill kasutasid sakslased keemiarelva, kuid ka see ei toonud edu. GAASISÕDA.
IDARINNE: Saksamaa alustas pealetungi idasse, tekitades Venemaale suuri kaotusi ja sundides teda Galiitsiast, Poolast, Leedust ja Kuramaalt lhkuma, kuid lõppeesmärki see pealetung ei saavutanud. Sõda ähvardas lõppeda Saksamaa kaotusega ning Saksamaa plaanis teha suure pealetungi idasse, et Venemaa rahulepingule allkirjastaks ja soodsamad tingimused Saksamaa kasuks jääksid.
TEISED SÕJATANRID: Türgi ja Bulgaaria sõtta astumine tegi raskeks Serbia olukorra. Prantsuse väed saabusid Tšehhoslovakkiasse, kuid neil ei õnnestunud hõivata Dardanellide väina. Türgi üritas vallutada Suessi kanalit ning tungida Venemaa aladele, kuid sai lüüa. Itaalia astus sõtta ja vallutas osa Austria vägedest, kuid märkimisväärset edu ei saavutanud. Saksa allveelaevade rünnak Ameerika lipuall sõitnud laevastikule, tõi kaasa USA terava protesti. ALGAS ÕHUSÕDA (Saksamaa õhurünnakutega Pariisis ja Londonis)
1916
LÄÄNERINNE: Kaks peamist Verdumi ja Sommei lahing ning mõlemas kandisid mõlemad pooled suuri kaotusi. Merel üritasid sakslased purustada Inglise laevastikku. Peale suurt, Inglaste suuri kaotusi toonud lahingut, ei õnnestunud siiski eskaadrit läbida.Itaallastele ei toonud Isozo jõe lahing mingit edu. Inglased võtsid kasutusel esimest korda tankid .
IDARINNA: Venemaal õnnestus murda läbi Austria ja vallutada osa Galiitsiast.
TEISED SÕJATANRID: Taga- kaukaasias saatis Venemaad edu. Mesopotaamiasse ja Süüriasse tunginud Inglismaa jäi aga seal kaotajaks. Jüüti lahing Põhjamerel.
1917
LÄÄNERINNE: Sakslased viisid oma väed tagasi kaitsepostitsioonidele.
IDARINNE: Venemaal toimunud revolutsioon tõi kaasa ülemaailmse sotsiaalse ja poliitilise kriisi. Venemaa sõjast lahkumine andis lootust Saksamaale ja õnnestus vallutada Galiitsia, Saaremaa, Hiiumaa ja Muhumaa.
TEISED SÕJATANRID: Ameerika astus sõtta. Elavnes allvee sõda. Venemaa nõrgenemine võimaldas sakslastel paisata jõud Itaalia rindele. Sakslased õnnestus peatada alles Veneetsia lähedal.
1918
LÄÄNERINNE: Saksa diviiside arv läänerindel suurenes poiolteist korda. 21.märtsil algas pealetung, mille käigus Amiensi vallutamine ei õnnestunud. 7-9novembril kukutati keiser .
IDARINNE: Märtsis sõlmiti Venemaaga Brestie rahu, mis lubas Saksamaal kasutada materiaalseid resursse Venemaalt, Ukrainast, Baltimaadest, Krimmist ja Kaukaasiast.
MUUD SÕJATANRID: Wilson kuulutas rahvuste enesemääramise õiguse tulevase maailmakorralduse põhiprintsiibiks. See oli küll vastuolus paljude kavatsustega, kuid vaielda polnud mahti. 29. september palus vaherahuBulgaaria. 30 oktoober kapituleerus Türgi. 3.november kirjutas vaherahule alla Austria-Ungrari. 11.november allkirjastas Saksamaa rahu vaenlastega.
Mille poolest erines esimene maailma sõda varasematest sõdadest?
1. osales palju riike
2.Sõjategevus kulges kõikidel merdel ja kolmes maailmajaos .
3.See oli esmine üldinse sõjaväe kohustuse ajastu sõda.
4.Mobiliseeriti majandus, sõjamajanduse kujunemine.
5. Sõtta kaasati terved rahvused ja kogu ühiskond.
Esimese maailmasõja põhjuseks olid maailma imperialistlike suurriikide vahelised vastuolud. Vastuolusid põhjustas terav võitlus tooraineallikate, turgude, asumaade, mõjupiirkondade pärast.
20. sajandi alguseks oli maailm jagatud põhiliselt Inglismaa ja Prantsusmaa kasuks. Kuna aga USA ja Saksamaa olid jõudnud neist arengus ette, tahtsid nad maailma endi kasuks ümber jagada.
20.sajandi algul süvenesid kahe Euroopa mõjukaima riigi, Inglismaa ja Saksamaa vahelised vastuolud. Kujunesid riikidevahelised rühmitused. rahvusvahelist olukorda pingestasid kriisid . Marokos võitlesid ülemvõimu pärast Saksamaa ja Prantsusmaa.
Sõda ja Euroopa tsivilisatsiooni kriis?
I Maailmaõsda tõi endaga kaasa suured muudatused.
*Majanduses: A)lakkas toimimast maailmaturg ja suurel määral turumajanduse reeglid. B)majandustegevust reguleeris riik. C)Sõjamajandus põhjustas paberraha inflatsiooni, mistõttu lõpetati paberraha vahetamine kuula vastu. D) Langes tsiviilelanike elatustase - materiaalne viletsus . E)Hävinesid kodanike säästud.
*Õiguses ja eetikas : A)varisesid ko0kku 19.sajandi välja kujunenud õiguslikud ja eetilised alused. B)Kodanike õidused ja vabadused muutusid piiratuks. C)Sageli eirati kodanike võrdõiguslikust.
*Mõttelaad: A)populaarsust kogusid olemasoleva korra suhtes vaenulikud poliitilised voolud ja ideed. B)Elavnes rahvusradikaalide võitlus oma rahvuste iseseisvus eest. C)Järsult langes valitsuste vaheliste klasside, olemasolevate poliitiliste asutuste , õigusnormide ja moraali mõju ning autoriteet. D)populaarseks muutusid äärmuslikud ideed.
Kõikidel nimetatud põhjustel kujunesid Euroopas välja revolutsioonilised kriisid.
Kriis ja revolutsioonid Venemaal.
1917. aasta alguseks oli Venemaal väljakujunenud kõike hõlmav kriis, mille tõttu jõuti revolutsiooni lävele. Süvenevat kriisi näitasid:
*rahutused sõjaväes.
*majanduslik kaos (tööjõu ja tooraine puudus).
*transpordi ja kütuse kriis, nälg suurlinnades.
*Venemaa majandus oli haavatud.
*keisrivõimu autoriteedi langus.
*rahulolematuse üldine kasv.
*sõjalise majanduslik ja moraalne allakäik.
*rahvuslikud vastuolud.
*aktiveerus töölisliikumine.
*rahulolematus linna põhjakihtide, haritlaste, kodanlaste ja aadli hulgas.
Veebruari revolutsiooni ajendiks sai Petrogradi vilets varustamine toitainetega. 23-27 veebruar läks võim Petrogradis ülestõusnute poolele. Revolutsioon levis ka teiste Venemaa linnades. 3.märtsil 1917 loobus Nikolai II võimust. Võim anti üle Riigiduuma ajutise komitee moodustud ajutisele valitsusele. Venemaal kujunes välja kaksikvõim:
A)tööliste ja soldati saadikute nõukogud, eesotsas Petrogradi tööliste ja soldatite saadikute nõukogud.
B) Neljanda riigiduuma koosseisu kuuluvate kodanilike pearteide baasil loodud ajutine valitsus.
Peterburi nõukogu esindas ajutises valitsuses A. Kerenski . Valitsust lubati toetada niivõrd kuivõrd see täidab rahva tahet. Ajutine valitsus lubas tagada demokraatlikud vabadused ja kutsuda kokku asutav kogu, mis otsustaks Venemaa edasise riikliku korralduse. Sõda Saksamaaga jätkus, samas algatati reforme rahva olukorra parandamiseks. Olulised küsimused (Rahu?Leiba?Maad?) jäid lahendamata . Ajutise valitsuse autoriteet langes. Venemaa poliitiline elu muutus väga kirevaks. Suuremad parteid olid: 1) Rahvavabaduse partei - tulevane Venemaa demokraatliku vabariigina. 2)Sotsialistid-revolutsionääride partei ehk esseerid ja nende eesmärk oli rajada Venemaa sotsialitliku riigina, milleni tuli jõuda reformidega. 3)Venemaa sotsiaaldemokraatliku töölispartei reformistlik organisatsioon , mille eesmärgiks oli Venemaa sotsalistliku riigina. 4)VSDTP marksitlik organisatsioon , kehtestada proletariaadidiktatuur ja vägivaldsete meetoditega ehitada üles sotsialislik Venemaa - Vladimir Uljanov Lenin . Suureneva segaduste tingimustes kasvas enamlaste populaarsus. Enamlaste esimene katse võimule tulla 1917 kukkus läbi (Juuni kriis). Ajutine valitsus sattus erineva kriitika alla, selel koossseis vahetud kiiresti. Ajutise valitsuse ebakindel poliitika ajendas Lavr Kornilovit üritama sõjaväelist riigipööret, mis suruti maha enamlaste abiga. Enamlaste mõju tugevnes , ülekaal saavutati Moskva ja Petrogradi nõukogus. 25.oktoorber 1917 võtsid enamlaste alluvad väeüksused Petrogradi oma kontrolli alla. 26. oktoobril vormistati võimu üleminek enamlastele II Nõukogude kongressil, kus: A)loodi esimene Nõukogude valitsus, eesotsas Vladimir uljanov Leniniga. B)Võeti vastu rahu ja maa dekreet .
Oktoobripööre. Riigipöörde järel hakkasid enamlased võimu kindlustama:
a)Käivitati terror poliitiliste konkurentide vastu.
B)6jaanuaril 1918 saadeti laiali Asutav Kogu.
C)Kevadel 1918 visati vasakpoolsed esseerid valitsusest välja. Juulis suruti maha esseeride mäss.
D)Venemaal kehtestati ühe parteisüsteem.
1917.aasta lõpul, 1918. aasta alguses kujunes välja Venemaal kodusõda. 1917. aasta lõpul algasid Brestitovskis rahu läbirääkimised Venemaa, Saksamaa ja tema liitlaste vahel, millega loovutati Saksamaale Baltikum, Poola, Ukraina ja Valgevene.
Kriis ja revolutsioonid Saksamaal, Kesk-Euroopa maades, Itaalias, Türgis, Indias ja Hiinas.
Saksamaa: 1918 aasta novembris puhkes Kielis madruste ülestõus, mis kasvas üle revolutsiooniks. Revolutsiooni tulemusena monarhia kukutati ja võim läks ajutisele valitsusele. Kuulutati välja Asutava kogu valimised ning loodi tööliste ja soldatite nõukogud. 1919. märtsis kogunes Weimaris Asutav Kogu ja töötas välja põhiseaduse. Weimari Vabariigi olukord oli ebakindel: A) 1919 aasta algul üritasid Berliinis võimu haarata kommunistid (ebaõnnestunult) B)1919. kuulutati Baieris välja Nõukogude Vabariik, mis suruti maha. C)1920.aasta märtsis toimus parempoolsete riigipöörde katse.
Saksa valitsuse laveerimise poliitika erinevate poliitiliste jõudude vahel aitas säilitada Saksamaal tasakaalu.
Austria ja Tšehhimaa: 1918-1920 pingeline olukord, kuid sellele vaatamata säilitati tasakaal.
Poola, Slovakkia ja Horvaatia : Maaelanikkond on võimudele kindel tugi. Loodi rahvusriigid. "juhtiv demokraatia."
Ungari: 1919 aastal haarasid võimu kommunistid. Kujunes väla autoritaarne režiim.
Itaalia: 1919-1920 tunti end kõrvale tõrjutuna, sest suurriiklikud ambitsioonid ei täitunud. Selle lisandus pingeline siseolukord ja massiline tööpuudus. 1920. aasta augustis toimus üldstreik Põhja ja Kesk Itaalias. Sisesegadusi kasutas ära Benito Mussolini , kellest 1922. aastal sai peaminister .
Türgi: Türgi ohvitseridel õnnestus talupoegi üles kutsuda võitlusesse iseseivuse eest. Ankara linnas loodud Rahvuslik Nõukogu alustas edukat võitlust sissetungijate vastu. Türgis kuulutati välja Vabariik. Presidendiks sai Mustafa Kemalist.
India. 1919. alustati Gandhi juhtimisel võitlust iseseisvuse eest. Asus juhtima Rahvuskongressi. 1923. aastal toimusid Seadusandliku Kogu valimised.
Hiina 1919 4.mai liikumine. Nõrk keskvalitsus varises kokku, Hiina lagunes eri provintsideks, kus kehtestasid kindralitest kubernerid oma korra. 1923. algas kodusõda.
Kas maailma revolutsioon oleks olnud võimalik?
1920ndate aastate algul oli peaaegu kogu maailmas tekkinud poliitiline ja sotsiaalne kriis, millele paljudes piirkondades lisandusid kodusõjad:
*1919 aastal Moskvas loodud kommunistlik interratsionaal ehk komitern võttis eesmärgiks ülemaailmse sotsialistliku proletaarse revolutsiooni korraldamise ja ülemaailmse Nõukogude Vabariigi loomise.
*Samas tekkisid vastuolud äärmuslike revolutsiooniliste voolude ning rahvuslike ringkondade vahel.
*Koloniaalvõimudest vabanemise võis anda kohalikele kommunistidele võimaluse haarata võim, kuulutada välja proletaaride diktatuur ja sotsialismi üles ehitamine.
*venemaalt alguse saanud revolutsioonilised meeleolud levisid Euroopasse.
1919. oli Venemaal kehtestatud sõjakommunism: Nõukogude territooriumil kehtestatud ulatuslik sõjaliste majanduslike ja poliitiliste abinõude kompleks :
*Talurahval oli toiduainete andmise kohustus.
*Kauplemine keelati.
*Jõukamtelt talupoegadelt võeti maa ja anti kehvikutele.
*Tegutsesid laiade volitustega toitlustussalgad, algas kollektiviseerimine ja natsionaliseerimine.
Samal ajal oli kodusõjas enamlaste vastase leeri juhtimine läinud valgekaartlaste kätte. 1919.aastal oli enamlaste olukord kodusõjas väga tõsine. 1920.aasta algul valgekaartlased purustati. Enamlaste võitu kodusõjas soodustasid:
A) Punaarmee arvuline ülekaal
B)Venemaa elanikkonna toetus.
Enamlaste olukord halvndas täielikult kokkuvarisenud majandus ning sisemine opositsioon. Proletaarse revolutsiooni eksportimiseks läände alustati 1920.aastal sõda Poolaga, mille käigus vallutati Ukraina, Valgevene ja osa Poola alasid. Varssavi all sai Punaarmee lüüa. Järgnevalt kujunesid uued iseseisvad riigid: Poola, Tšehhoslovakkia, Leedu, Läti, Eesti - tõkkeks Nõukogude Venemaa ja Euroopavahel. Komitern jätkas 1920ndatel aastatel proletaarse revolutsiooni soodustamist Saksamaal ja teistes maades. 1921-1922 toetati Saksamaa kommunistlikku parteid ja selle võitlusrühmi. Saksamaa olukorda halvendasid majanduslik kaos, hüperinflatsioon. Suurenesid reparatsiooni nõuded. Reparatsioonide tagatiseks okupeerisid Belgia ja Prantsuse väed Ruhni piirkonna. Selle tulemusena tugevnes majandluslik ja poliitiline kriis Saksamaal. 1923 üritasid Saksa kommunistid komiterni toetusel võimu haarata Hamburgis. Samal ajal üritas Münchenis võimu haarata NSDAP eesotsas Adolf Hitleriga (ebaõnnestunult). 1923 sügisel provotseeris komitern relvastatud ülestõusu Bulgaarias ja Poolas. 1924.aastal Eestis.
Ülemaailmne proletaarne revolutsioon ebaõnnestus, sest:
*üheski riigis ei läinud rahvahulgad kaasa kommunistidega
*võimud surusid rahva enamuse toel kõik revolutsioonilised riigipöörde katsed otsustavalt maha.
*enamik sakslasi ja teisi pooldas euroopalikke norme ja väärtusi.
*Poolas, Bulgaarias ja Eestis kaitsti otsustavalt vastsaavutatud rahvuslikku vabadust
*1924.aastal algas Euroopas majandusliku tõusu ja poliitilise stabiiluse periood - 1923.