Põhja sõda (0)

PÕHJA SÕDA

1700-1721
17. sajand oli Rootsi oma võimsuse tipul, mis häiris nii Poolat, Taanit kui ka Venemaad. Nende riikide omavahelised suhted paranesid ja 1699 sõlmisid August II tugev, Reener I ja Frederick IV liidu Rootsi vastu.
Samal ajal halvenes Rootsi olukord, olid väga rasked näljahädad. Troonile sai Karl XII. Rootsi sõjaline võimsus säilis tänu suurele vabade talupoegade hulgale.
Sõda algas 12 veebruaril 1700 August II rünnakuga Riia linnale . Pikaajaline edutu piiramine. Samal ajal ründasid taanlased Rootsi valdusi Põhja-Saksamaal. Augustis 1700 sundisid Rootslased Taani sõjast välja astuma .
Suvel 1700 kuulutas Rootsile sõja ka venemaa ja septembris jõudsid esimesed väeosad Narva alla. Narva piiraminekujunes venelastele raskeks. (halvad teeolud ei võimaldanud vägesid varustada, laskemoon lopes, Peeter I lahkus).
Karl XII tegutses oskuslikult ja asus Rootsi vägedega Pärnust teele, et Narva vabastada. 19. novembri lumetormis suutis Rootsi venelased kiiresti taganema sundida . Vene väejuhatus läks Rootsi poolele üle ja venelaste relvastus konfiskeeriti. Rootsi väed jäid talvituma Laiuse ordulinnusesse ja kevadel kandus sõjategevus peamiselt Leedu ja Poola aladele .
1701- suvel algasid venelaste uued rüüsteretked ja nende esimene edukas lahing toimus Erastvere mõisa juures.
1703- Asutas Sankt-Peterburgi (Peeter I).
1704- Venelased alustasid korraga Tartu ja Narva piiramist, mis lopes vallutamisega, mitu aastat kestis olukord, kus Eesti idapoolsed alad olid venelaste käes ja ülejäänu rootslaste käes.
1708-Tartu, Narva ja Valga kodanikud küüditati Venemaale ja Tartu lasti õhku. Sellest sündmusest räägib Eesti esimene kunstluuletus Puhja Köstri, Käsu-Hansu nutu laul “ Oh ma vaene Tardo liin ”. Venelased saavutasid võidu Vinni lahingus, mis jäi viimaseks suuremaks välilahinguks Eesti alal.
1709- Poltava lahing (Ukrainas), kus Peeter I purustas täielikult rootslaste pea väe.
1710- Alistusid Riia, Kuressaare, Pärnu ja Tallinn. 29. September kirjutati alla kapitulatsioonile (allaandmisakt), millega linnad tunnustasid Vene ülem võimu. Peeter I lubas säilitada aadli privileegid . Sellega sõjategevus Eestis lopes.
Teistel aladel kestis sõda kuni 1721 aastani, sest Rootsi merevägi oli endiselt väga tugev.
1718-sai lahingus surma Rootsi kuningas Karl XII
1721- kirjutati alla Uusi Kaupunki rahule, millega Eesti, Liivi, Ingerimaa ja osa Soomest liideti Vene riigiga. Rootsile hüvitati sõjakahjud ja Rootsi sai õiguse Balti maadest endale ilma tollita vilja välja vedada. Sellega oli Rootsi aeg Eestis lõppenud.
Põhjasõda (1700-1721)
1. Sõjasündmused
Kuidas alustasid liitlased sõjategevust ja milliste tulemustega sõja esimene aasta nende jaoks lõppes?

• Poola- 12. veb. Ründas August II tugev Riiat, piiramine oli edutu.
  
• Taani-alustasid rüüstamist rootslaste vastu Saksamaal, said lüüa.
  
• Venemaa- 1700 kuulutas sõja Rootsile, Narva piiramine kujunes raskeks.
  

Millise valearvestuse tegi 1701. a Karl XII ja milleni see 1704.a sügiseks viis?
Talvel toimus ootamatu rünnak rootslastele ja 1704 ei olnud venelastel enam takistusi linnade piiramiseks. Alahindas vene vägesid.
Miks võib 1709. aastat pidada Eesti jaoks otsustavaks ?
Sest sel aastal purustas Peeter I Rootslaste väe täielikult. Eesti ja Liivimaa polnud enam Vene valduses.
Mida tõi Eestile aasta 1710?
Sõjategevus Eesti aladel lõppes, Eesti alad läksid venemaa alla, väga suur katku epideemia .
Kuidas puudutas Uusikaupunki rahu Eestit?
Sellega eesti-liivi-ingerimma ja osa Soomest liidet ivene riigiga.
Võrdle Uusikaupunki rahu sõjaeelse liitlastevahelise kokkuleppega. Põhjenda toimunud muutusi.
Enne oli jutt, et Eesti saab endale Poola. Hiljem said aga Eesti endale hoopis venelased. Eesti ja Liivimaa tahtsid ise minna vene võimu alla. Eesti liideti lepingu tulemusel venemaaga. Rootslased võisid vilja välja vedada piiramatult.
. Kes olid need Põhjasõjaga seotud isikud?
Karl XII- Rootsi kuningas Põhja sõja ajal.
August II- saksa kuurvürst.
Peeter I- vene tsaar .
B. Šeremetjev- vene väejuht ( ratsa )
Stephan Raabe - eesti talupoeg , kes juhtis ratsanikud venelaste selja taha.
W.A. von Schlippenbach-garnisoni väejuht
Käsu Hans- Pühja köster “ nutulaulu autor.
3. Kui kaua kestis Tallinna piiramine?
Umbes kuu aega ja 7 pärva.
Mis põhjustel pidid rootslased linna loovutama?
Sest nende väed olid nõrgenenud. Nad jäid katku.
Mida ütles kapituleerumisleping Rootsi sõjaväelaste saatuse kohta?
Võisid tagasi Rootsi minna.
Mis näitab, et rootslased umbusaldasid venelasi ?
Nad jätsid suure kaubavärava seniks enda kätte, kuni lahkusid.
Asustus 18 saj:
Sarnaselt Liivisõja ajale kahanes Eesti rahva arv ka Põhjasõja ajal rohkem, kui poole võrra. Lääne-Eestis suri ¾ inimestest. Osa piirkondi jäid täiesti inimtühjaks. 1710-1711 katk, mille tulemusel elanike arv vähenes veelgi. Suurim demograafiline lengus eesti ajaloos. Seoses elamistingimuste paranemisega muutus Lõuna-Eesti.
Eestlased moodustasid 95% rahvastikust. Peipsi äärde tuli juurde venelasi. Ranna-Rootslaste asustus säilis. Saksa talupoegade kolonisatsioon siia ebaõnnestus. Linnades elas kokku umbes 25 000 inimest (alla 5% rahvastikust) talupojad moodustasid 95%, aadel 0,5-1% ülejäänud olid linna kodanikud.
Venelaste arv suurenes seoses sõjaväe osade rajamisega linnadesse. Rahuajal 15% sõja ajal 30% elanikest. Väliväed hajutati üle maa. Aadlikel ja talupoegadel oli nende elatamis ja majutamis kohustus.
Võimukorraldus:
Balti provintsid olid asukoha tõttu venemaale poliitiliselt ääretult tähtsad. Seetõttu oli vene võimudel oluline saavutada kohaliku aadli tatus:?. Uusikaupunki rahuga säilitati nn. Balti erikord.

restitutsioon-juba sõjaajal anti mõisnikele Rootsi reduktsiooniga äravõetud mõisad tagasi + endised õigused talupoegade üle.

Balt iaadel ja linnad säilitasid vene impeeriumi koosseisus laialdase omavalitse.

Kehtima jäid senised seadused, maksukorraldus ja tollipiir.

Valitsevaks jäid Luteri usk ja saksa keelne asjaajamine .
Balti erikord surus eestlasi alla kuid samas aitas säilitada siinset kultuuri. Vältis vene kolonisatsiooni, võimaldas tihedamaid suhteid lääne-Euroopaga. Ja tagas kiirema arengu võrreldes Venemaa teiste osadega.
1730datel alustati aadlimatriklite koostamist. Aristokraatlike perede nimekirjad, pidid oma aadli päritolu suutma tõestada. ( dokumentaalselt või tunnistajatega). Rüütelkondade nimekirjadesse said nüüd kuuluda vaid need aadlikud , kes olid immatrikuleeritud. Poliitilsed ja maj. Eesõigused kehtisid Eesti- ja Liivimaal vaid neile (321 peret) nende kõrgeim võimuorgan oli endiselt maapäev, mis kais koos 3 aasta tagant. Istung oli kinnine ja kestis kuni neli nädalat.
Need pered, kes aadli matriklisse ei saanud jäid nn maiskonda. Neil puudus õigus kandideerida maapäeval valitavatele ametikohtadele ja osaleda oluliste poliitiliste küsimuste otsustamisel .
Maa jaotus kaheks kubermanguks , säilis. Vene keskvõimu kõrgemateks esindajateks said kindral kubernerid Tallinnas ja Riias. Neid aitasid valitsusnõunikud, kes valiti kohaliku aadli hulgast.
Põllumajandus ja talurahvas:
Aadlile avanesid teenimiseks muud võimalused.

vene armee varustamine viimaga.

Peterburi varustamine teraviljadega leiva jaoks.
Pea kõikidesse mõisatesse rajati viina köögid, talupoja kohustustele lisandus viina vedu tellijatele ja turule. Viina põletuse jääkide (praaga) toel nuumati härgi müügiks Peterburi lihunikele. Sõnniku hulga suurenemine omakorda tõstis saagikust. Säilis ka vilja ja põllumajandussaaduste müük Lääne-Euroopasse.
Mõisnike lihtne eluviis muutus 18. saj. hakati palkidest mõisahoonete asemel rajama barokk stiilis häärbereid koos parkide ja iluaedadega.
Ka talupoegade elu oli kuni 18. saj. keskpaigani küllaltgi hea. Toitu oli palju. Inimesed olid terved jne. Rahva arvu kasv ja looma taudid 18. saj teisel poolel muutsid olukorra jälle halvemaks. Vohnja mõisa mölder Jaan kaebas Katerina II le mõisnike peale. Selfituse pidi andma rüütelkond.
1739 Rooseni deklaratsioon , mis andis ülevaate siinsete mõisnike suhtumisest talupoegadesse ja nende õigustest talurahva üle.
Õiguslikus mõttes läksid kõik talupojad jälle eramõisnike valdusse, kuid Balti erikord vältis nende langemist täieliku pärisorja tasemele nagu vene talupoegade puhul. Siinsed talupojad ei kuulunud 18 saj. lõpul ka vene armee nekruti kohustuse alla. Säilis ka kaebeõigus valitsejale. Liigse koormiste tõusu korral levis talupoegade hulkas pagenemine (Pihkvasse, Soome, Poola alale ).

Katariina II poliitika 1762-1796

Soovis kaotada aadli privileegid ja allutada kogu impeerium piiramatule keisrivõimule. 1764 käis Balti provintsides ringsõidul olukorraga tutvumas. Venemaa poliitiline positsioon euroopas oli kindel ja balti aadlike sousing ei olnud enam oluline.
Riia kindralkuberneriks määrati George Brown , kellest kujunes keskne tegelane uue poliitika ellu viimisel . 1775 kehtestati venemaal uus halduskorraldus , mida laiendati 1783 baltikumile.
Nimetatakse asehaldus korraks.
1) Eesti ja Liivimaa kubermangu hakkas juhtima asevalitseja ehk asehaldur Riias.
) enine haldusjaotus muutus. Eestimaa kubermangu neljale maakonnale (Lääne, Harju, Järva, Viru) lisandus Paldiski maakond. Liivimaal eraldati Pärnu maakonnast Viljandi ja Tartu maakonnast Võru. Narva jäi Peterburi ja Setumaa Pihkva kubermangu.
Maakondi nimetati kreisideks.

1783 said kõik maakonna keskused linnaõigused. (Paldiski 1783, Võru 1784 ) kokku 12 linna.

Maanõunike kolleegiumid saadeti laiali. Kõik mõisnikud said võrdsed õigused ja mõisad luulutati nende pärusomandiks.

Linnades saadeti laiali raeg. Linnu hakkasid juhtima linnatuumad eesotsas linnapeaga. Linna kodanikud jagati jõukuse alusel uude kategooriasse.
Kõik majaomanikud said kodanikuks.
6) kehtestati ühtne riiklik pearaha maks (talupoeg 70 kopkat, linnaelanik rubla 20 kopkat aastas) ja hakati korraldama hingeloenduselanike arvu teada saamiseks.
1784- suured pearaha rahutused -seoses uue korraldusega arvasid talupojad, et nad on mõisakoormistest vabanenud ja maksavad ainult riigimaksu.
Asehalduskord tõi kaasa suurema riigivõimu kontrolli aga ka mõned demokraatlikumad muutused (nt vaesed linnaduumas). Asehaldus kord kestis kuni Katariina II surmani 1796.

Positiivsed määrused ehk talurahvaseadused

Taheti parandada talurahva olukorda, Enamik mõisnike ei tundnud selle vastu huvi ega ka vajadust muudatuste järele 1765 .a. kesktalvel tuli kokku Liivimaa rüütelkonna maapäev, kus Brown esitas muude ettepanekute kõrval ka nõudmise talurahva olukorda parandada. Kuna Brown jäi oma nõudmistele kindlaks ning keisrinna oma huvitatusele üritas, tuli aadlikele järele anda ja ettepanek vastu võtta 1765. aprillis kinnitas ta nn positiivsed määrused talupoegade olukorra parandamiseks.

• Talupoeg sai õiguse vallasvarale
  
• Mõisa kohustused täitnud talupoeg võis ülejäägi vabalt turustada
  
• Seati kindlad piirid mõisakoormisele ja mõisnikul polnud õigust neid oma suva järgi tõsta.
  
• Talupoegade karistamise ülempiirid mõisas sätestati 30 võitsa või kepihoopi .
  
• Talupojad võisid ka mõisnikud kohtusse kaevata.
  

Talupojad jäid endiselt pärisorjapidajana mõisniku meelevalla alla ning Vene riigivõimul polnud tahtmistki kaitseseaduste ranget täitmist nõuda ja selle tulemusel tekkisid erinevad rahutused.

Vene Rootsi sõda

Rootsi tahtis endiselt tagasi vallutada Põhjasõjas kaotatud Eesti ja Liivimaad.
1741-1743-rootsi esimene katse tagasivallutada eesti ja liivimaad, mis lüppes rootsile suurte alade kaotusega Soomes.
1788-alustas rootsi kuningas Gustav III uut sõda venemaa vastu. Sõjategevus takerdus, rootsi laevastikul ei õnnestunud saavutada ülekaalu läänemerel ning ka maaväed ei suutnud Soomes Vene vägesid purustada.
1790-korraldasid rootslased väikese sõjaväega rünnaku paldiskisse ning sundisid garnisoni kapituleeruma. Suuremat sõjalist edu lootsid rootslased saavutada tallinna ründamisel. Eesmärgiks vene laevastiku purustamine. Kuid lõppes 13 mail 1790 rootslaste lüüasaamisega.
Sõja eel lootis Gustav III et rootsi vallutus plane toetab baltiaadel , kuid juba sõja esimestel kuudel ilmnes kohalikes aadli tsaarihuudus ning baltimail pigem kardeti, kui oodati rootslaste tulekut.
1788-suvel kogunesid paljud talupoja dessandid ootuses rannaäärsetesse metsadesse, osa olid relvastatud.
Tsaarivalitsus andis loa vabatahtlikest jäägrikorpuse loomiseks eestimaa kubermanguks. Eesti elanikele tõi sõda kaasa lisakohustusi kindlustustööde, küüdituskohustuste, vägede majutamine jms näol. Sõjavägede maale majutamisega kaasnesid mitmel pool konfliktid talupoegade ja venesõdurite vahel.
Vaimuelu 18 saj.
Jäi endiselt seotuks euroopaga, järjest rohkem kultuuri mõjutusi hakkas tulema sakslastel ( pastorid , arstid, juristid ) venemaa oli kultuuriliselt maha jäänud ega suutnud siinsetele aladele mõju avaldada. Ka õigeusu kiriku mõju eestis jäi tühiseks.
Kirik
Luteri kirik jäi ka pärast põhja sõda põhiliseks kultuuri kandjaks . Vene riigivõimu silmis kiriku mõju kahanes. Ametisse ei pandud ka piiskoppe. Kirik läks rüütelkondade alla. Saksamaalt sai alguse uus usuvool pietism, mis levvis juba põhja-sõja ajal ka baltikumi.

• Olid vastu luteri kiriku süvenevale konservatiivsusele
  
• Soovisid elukombeid kõlbelisemaks muuta.
  
• Taotleisd usu sügavamat sisemist tunnustamist.
  

Pietism levis kirikuõpetajate seas kiiresti ja 18 saj. keskpaigaks olid enamus selle ideed omaks võtnud. Pietismi kaudu hakkas ka luteri usk rahvale lähedasemaks muutuma .
1739-Ilmus eesti keeles esmakordselt piibli täielik tõlge. Üks põhilistest tõlkijatest A. Thor Helle. Rahva hulka jõudsid pietistlikud ideed peamiselt hernhuutlaste ehk vennaste koguduste liikumise kaudu. Pidasid tähtsaks usuvabadust, alandlikkust, kõlbust, sotsiaalset, võrdust jne. Hernhuutlased ei eraldunud luteri kirikust, kuid asutasid omaette kogudused. Kõige aktiivsemaks muutus liikumine saaremaal. Tähtsus talurahva eneseteadvuse kujundamisel oli suur. Liikumine aitas kaasa koorilaulu ja kirjaoskuse arendamisel ja eestlaste ristiusustamise lõpule viimisele. Kohati muutus liikumine äärmuslikuks.
Talimaa Paap :
Äärmuslik hernhuutlane. Nõudis elamist ühtse kogukonnana, kus kõigil on ühine vara ja kõik on vennad ning õed.
1743-üritas keisrinna Jelizaveta liikumist keelustada kuid ebaõnnestunult.
18.saj II poolel jõudis siia seoses valgustusideede levikuga järgmine usuvool: ratsionalism . Põlgas pietistide vagatsemist ja seadis eesmärgiks rahva harimise . Jutlused muutusid õpetlikuks ja hakkasid andma ka praktilisi teadmisi. Esmakordselt kuifiskeeriti kirikus kehtivat ühiskonna korraldust ja pärisorjust.
Johann Eisen :
Ta oli Torma pastor . Töötas välja põllumajanduslikke uuendusi, tegeles puu-ja juurvilja kasvatusega, planeeris Saksa talupoegade asustamist baltikumi. Uuris nakkushaigusi ja võimalust neid ennetada. Esimesena kuulutas avalikult, et pärisorjus tuleb kaotada ja talupoegadele maad anda.
August W. Hupel.
Põltsamaa pastor, mitmekülgne literaat, lugemisseltside eestvedaja, raamatute levitaja, andis välja esimest eesti keelset ajakirja. “ Lühhike õppetus” 1766-1767-ilmus 41 numbrit.
Balti saksa kultuurikeskuseks kujunes Riia. Tähtsaim õppeasutus oli Riia toomkool, kus töötas õppejõuna kuulus poeet ja valgustaja Johan Gottfried Herder.
Rahvaharidus
Rootsi ajal alguse saanud hariduskorraldus toimis edasi, kuid paljud talupojad ei olnud õppimisest huvitatud. Seetõttu seati sisse nn koolisundus, ilma lugemise oskusetta ei pääsenud leeri ega saanud ka abielluda.
1739-anti Liivimaal välja koolikohustuskorraldus, kõik talulapsed, alates 7-12 aastani pidid käima koolis või õppima regulaarselt kodus, käiri pidevalt kontrollimas.
Kool asus tavaliselt taluhoones ja tegutses novembrist aprillini , kui välistöid oli vähem. Õpiti aabitsast, katekismusest ja lauluraamatust.
1765-Liivimaa koolipatent, mida toetas Geroge Browne-igasse suuremasse mõisa (alates 5-st adramaast), tuli asutatada kool. Esmakordselt seati nõuded ka koolihoonete, majal peab olema aken, ahi ja korsten .
Mõisnike suhtumine jäi negatiivseks, talupoja koht pidi olema põllul ja selleks ei olnud haridust vaja. Siiski oli talupoegade lugemisoskus 18.saj. lõpuks umbes 60%. Kirjutada oskasid vähesed. Kõige rohkem oli talurahva kasu liivimaal, kõige vähem Saaremaal.
18. saj. lõpul tabas koolivõrgu arengut kriis, talupoegade majanduslik olukord halvenes tunduvalt, oli palju ikaldusaastaid ja suur hulk koole suleti.
Kirjandus
Peale usulise ja moraliseeritava kirj . Lisandusid talurahva lugemisvarasse talurahvakalendrid 1731. algul olid vaimulikud , kuid muutusid kiiresti ilmalikuks ja õpetlikuks. Hakkas ilmuma ka juturaamatuid, mis olid samuti õpetliku sisuga. Ilukirjanduse ühe osana levis saksa keelne näitekirjandus ja isetegevuslik teater.
1781-asus Tln. Ametnikuna tööle saksa näitekirjanik. August von Kotzebue , kes rajas siin esimese harrastus teatri. Kujunes ühes euroopa popolaarseimaks näitekirjanikuks 18-19-saj, vahetusel
tartu ülikool jäi 18. saj. riigivõimu huvi puuduse tõttu avamata.