Põhja sõda (0)

Sarnased õppematerjalid

7

doc

Varauusaeg Eestis

Varauusaeg Eestis Liivi sõda 1558-1583 Põhjused: * Vana- Liivimaa olukord- mahajäänud, kerge saak * riigikeste omavahelised suhted * naaberriikide taotlused: Venemaa, Taani, Rootsi ning Poola-Leedu Vana-Liivimaal viis väikeriiki: Saksa ordu Liivimaa haru, Riia peapiiskopkond, Tartu, Saare-Lääne ja Kuramaa piiskopkond. Vahendaja Ida- ja Lääne-Euroopa vahel. Huvi kasvas Moskva suurvürstiriigil, Poole-Leedul, Taanil ja Rootsil ­ sõda ülemvõimu pärast. Sõja alustas Venemaa, kes lootis ära kasutada Liivimaa sõjalist nõrkust ja naaberriikide lahkhelisid; neid aitasid ka tatarlased. 1558- Moskva väed rüüstavad Lõuna-Eesti külasid. Narva linnuse piiramine, mais vallutati linn, tähtsaim sadamalinn. Suvel langes Tartu Vene vägedele. 1559- orduriik annab end Poola kaitse alla, ordumeister Gotthard Kettler. Saare-Lääne ja Kuramaa oma valdused Taanile. 2.8.1560 ordu viimane välilahing Hoomuli lahing, saavad lüüa

Ajalugu

8

doc

Põhjasõda ja Vene aeg Eestis

· Talupoeg võis kaevata mõisniku kohtusse Pearaharahutused, Puuaiasõda · Puhkesid 1784 a. peale asehalduskorra kehtestamist ja pearaha maksu sisseseadmist · Talupojad soovisid mõisakoormistest vabanemist · Paljudes mõisates jäeti tööle minemata · Talurahva korralekutsumiseks lähetati mõisatesse sõjaväeosad · Puhkesid kähmlused soldatite ja talupoegade vahel · Ulatuslikum neist oli nn Puuaiasõda, mis toimus Räpina mõisas, kus hukkus viis eesti talupoega VeneRootsi sõda (1788 ­ 1790) · Rootsi soovis vallutada Põhjasõjas kaotatud Eesti ja Liivimaad · Esimene katse 1741 ­ 1743 lõppes Rootsi uute alade kaotusega Soomes · 1788.a alustas Rootsi kuningas Gustav III uut sõda Venemaa vastu, kasutades ära Venemaa sõda Türgiga · Sõjategevus takerdus, sest Rootsi laevastikul ei õnnestunud saavutada ülekaalu Läänemerel ja ka maaväed ei suutnud Soomes Vene vägesid purustada. · 1790

Ajalugu

4

doc

Põhjasõda ja Eesti pärast Põhjasõda

Et lipulaeva mitte venelastele loovutada, laskis meeskond selle koos endaga õhku. Teised laevad langesid Vene vägede saagiks. Venelased said Peipsi järve oma kontrolli alla. 1704 juunis alustas Peeter I uuesti Narva ja seejärel ka Tartu piiramist. Peeter I käsul alustati vananenud kaitseehitiste purustamist jõepoolsest küljest. Tartu kapituleerus. o Eesti talurahvas sõjaaastatel. Eesti talurahvale tõi sõda rängimaid kannatusi. Hirmuvalla all elanud aladel ei edenenud põlluharimine. Paljud perekonnad üritasid asuda ümber Eesti läänepoolsetesse osadesse; varjuti ka metsades ja soosaartel. Sõda tõi kaasa ka talupoegade koormiste kasvu, kuna Rootsi poliitika rajanes põhimõttel, et sõjapidamiskulud katab maa, kus sõda peetakse. Läbiminevad väed tavatsesid võtta kõike, mida neile vaja. Talumehi nõuti appi ka kindlustustöödele

Ajalugu

9

doc

Eesti varauusaeg

Võitlus Ülemvõimu pärast Läänemerel 1. Liivi sõda (1558-1583) a. Põhjused ja eellugu: · Vana-Liivimaa nõrkus ja tugevate naaberriikide (Vene, Taani, Poola-Leedu, Rootsi) plaanid tema vallutamiseks. · Peamine oht idast ­ Vene tsaar Ivan IV soovis raiuda "akent Euroopasse". · Sõja ettekäändeks nn Tartu maks ­ kunagi olevat lubanud sakslased venelastele maksta iga Tartu piirkonna meeshinge eest 1 hõbemarga aastas. · V-Liivimaa võimude muretus, kes ei teinud midagi raha kogumiseks ega sõja valmistumiseks. b

Ajalugu

7

odt

Ajalugu paragrahvide 20-26 kokkuvõte

jagati suurteks staarostkondadeks (Eestis 10). Staarostideks määras kuningas vaid poolakaid ja leedulasi, alles 1598. aastast ka sakslasi. Ümberkorraldused suurendasid tunduvalt Poola ja Leedu mõisnikkonna osa. Kohaliku aadli esindusorganiks jäi Võnnus peetav maapäev (sealt valiti esindajad-2 poolakat, 2 leedulast, 2 saksalast-Poola riigi seimi). Poola majandus taastus veidi, kuid mõningasele tõusuajale tegid XVII sajandi alguskümnetel lõpu jätkuv sõda ja Poola riigi majanduslik langus. Linnad olid laostunud, kuid Tartu, Viljandi ja Pärnu elustusid kaubalinnadena (esile tõusis Pärnu). 1584- Stefan Batory andis linnaõigused Valga alevile. Poolas algas vastureformatsioon. Praktilise hariduselu kujundamisel etendas suurt osa jesuiitide ordu, ametliku nimega Jeesuse ordu, mis tegutses reformatsiooni vastu kogu Euroopas. Jesuiitide tähtsaim keskus oli Tartu. 1583-ordu liikmed alustasid kolleegiumi kujundamist. Kolleegiumi

Eesti ajalugu

4

docx

Ajalugu, Vara-Uusaeg

ka Rootsi väliväed. Uusikaupunki rahu ­ Rahu kehtestati 1721.a. Sellega liideti Ingeri-, Eesti- ja Liivimaa Vene riigiga. Sellega lõppes Rootsi aeg Eestis ning algas 200 aastat Vene võimu all. Frederik IV ­ Taani kuningas, kes korraldas Rootsi ründamist Põhja-Saksamaal. August II ­ Poola kuningas, kelle juhtimisel algab Riia piiramine 1700.a. Baltasar Russow ­ kroonik, kes kirjutas kroonika Haapsalu vallutamisest, Liivi sõjas 1576.a. Rahvastik Asustus pärast Liivi sõda ­ enne Liivi sõda elas Eesti ligikaudu 300 000 inimest, 1620.a oli rahvaarv kahanenud poole võrra (140 000 inimest). Põhjus ­ Liivi sõda oli Eestist üle käinud ning seetõttu oli 75% taludest maha jäetud või tühjad. Asustus Rootsi ajal ­ Pärast sõja lõppu taastus rahvaarv märgatavalt kiiresti (1695.a ­ 400 000 inimest). Kui vaenu tegevus lõppes, hakkas talurahva arv jõudsalt kasvama ­ pikk rahuaeg, mis soodustas sündimust. 17.saj oli iseloomulik sisemigratsioon ­ tihedamalt asustatud

Eesti ajalugu

24

docx

Eesti ajalugu muinasajast 19. sajandini

Revala, Harjumaa, Järvamaa, Virumaa, Saaremaa, Ugandi, Sakala); tehti omavahel koostööd; muinasaja lõpul oli Eestis kokku ca 45 kihelkonda. 2. Eesti allutamine võõrvõimule: vabadusvõitlus ja Jüriöö ülestöus Liivimaa ristisõda e. MVV e. Baltimaade ristisõda e. Kirde-Euroopa ristisõda (1208-1227) Põhjused: Baltikum viimasena paganlik ning eelnev rahumeelne misjonitöö ebaõnnestud; paavst lubas ristiusuga pattudest vabaks saada; Eesti ei olnud ühtne- lihtne rünnata, sõda toetasid saksa kaupmehed, Taani ning Rootsi kuningakoda. Liivlaste vanem Kaupo- läks kergelt sakslastega liitu; piiskop Albert- energiline, „jõuga tuleb peale minna“ Murrangulised sündmused: (Sündmused 3 etapis.) I etapp: Jõudude tasakaal (1208-1212). Sakslased ründasid (1208 Ugandi), kuid eestlased suutsid vastu hakata. 1210 Ümera lahing- eestlaste võit kavalusega. 1212-1215 Toreida vaherahu. II etapp: Uute vaenlaste lisandumine (1215- 1222)

Ajalugu

10

doc

Kordamisküsimused - Põhjasõda, Rahvusvahelised suhted, Balti erikord, rahuleping, agaarreformid

Sõda toimus Venemaa ja Rootsi vahel. Rootsi väed saavutasid selles veenva võidu. See on üks suuremaid sõjalisi võite Rootsi ajaloos. Lahing leidis aset 30. (19.) novembril (Rootsi kalendri järgi 20. novembril) 1700. Vene väge ründas 10 500-meheline Rootsi vägi.. Karl XII ja kindral Rehnskjöld leidsid kohe nõrga koha Vene vägede paigutuses. Nad otsustasid Vene vägede liiga pikad kaitseliinid koondatud rünnakuga ühte punkti läbi murda. Pärast seda pidi Rootsi vägi jaotuma põhja ja lõunasse, et Vene vägede liine seestpoolt rünnata. Et Vene väed oli väheste kogemuste ja halva varustusega, siis saavutasid rootslased Narva all hiilgava võidu. 4) Kirjeldage Põhjasõja sündmusi Eesti pinnal peale Narva lahingut. Peale Narva lahingut, aastatel 1701-1704 toimus Venemaa vastupealetung. 1701. Aastal Liivimaal Riia all, purustati Saksi-Rzeczpospolita-Moskva väed ja vabastati piiramisest Riia linn. 1702. Aastal toimus lahing Hummuli mõisa lähedal

Ajalugu

Kommentaarid (0)