1916 aasta alguseks oli Saksamaa majanduslik olukord väga palju halvenenud. Keskriikidel oli ka vähem sõjajõudu. Seepärast otsustas Saksa ülemjuhatus anda pealöögi läänerindel, kus teda ohustas Briti ja Prantsuse armee, mis oli märgatavalt suurenenud. Et üldpealetungiks jõudu ei jätkunud, pidi Saksa löögi andma vastase sealsele peatoele, milleks oli Verduni kindlus. Saksamaa tahtis, et Prantsusmaa jõud kahaneks kindlust kaitstes. 21. veebruaril alustasid 270000 sakslast pealetungi (see toimus raskesuurtükiväe toetusel, kokku langes ligi miljon meest aga Prantsusmaa pidas vastu). Vastuseks suurendas Prantsusmaa Verduni rindelõigul kaitseväe 100000 mehest 420000 meheni ning see tõkestas sakslaste edasiliikumise. 1. juulil alustasid Prantsuse ja Briti väed Somme'i jõe ääres vastupealetungi (selles lahingus olid esmakordselt sõdade ajaloos kasutusel tankid). Novembri lõpuni kestnud Somme'i lahingus
Nii tahtis Laikmaa tähistada oma Tallinnasse asumist ja kunstikursuste algust. Üldmulje pidi 3 olema küllaltki imponeeriv -- väljapandud tööde hulgas olid ka autoportree, "Lääne neiu" ja Edith Schlaffi portree. Kohe järgmisel nädalal alustati Pikal tänaval ka joonistus- ja maalimiskursustega. Õpilasi oli kogunenud kakskümmend: oli seitse sakslast, nende seas paar-kolm aadlikku, üks venelane, kaheteistkümne eestlase hulgas leidus ametnike, õpetajate ja kodanlikest perekondadest preilide kõrval ka linnakehvistust pärit noor inimesi. Juba ateljeekooli algaastatel hakkas Ants Laikmaa peas tekkima mõte luua eesti oma kunstiselts -- rahvuslike kunstijõudude koondamiseks, vastastikuse koostöö arendamiseks ja sidemete loomiseks rahvaga. 1903. a. ilmuski Laikmaa üleskutse "Teatajas". Selles ütleb ta, et on vaja luua
Tammsaare "Juudit" Autor lähtub ühest piibliepisoodist. Vaga naine Juudit päästab oma kodulinna, tungides vaenlase leeri ja raiudes maha vaenlase väepealiku Olovernese pea. Tammsaare Juudit on aga teistsugune. Ta kõneleb üht, kuid mõtleb ja toimib hoopis teisiti. Kodulinlaste ees räägib ta ilmutusest, mis käsib tal minna vaenlaste leeri ja päästa oma kodumaa Petuulia. Tegelikult läheb ta sinna hoopis armastusest vaenlase väepealiku Olovernese vastu. Juudit püüab ahvatleda Olovernest maailma troonivalitsejaks hakkama, et ise saaks istuda kuningannana tema kõrval ja sünnitada kuningapoegi- ja tütreid. Olovernes aga ei ihka sellist elu, ta igatseb ausa elu järele oma mägises kodukülas. Hüljatud Juudit tapab magava Olovernese. Rahvas on esialgu vaimustuses, kuid siis saab teada, et Juudit on muude halbade tegude kõrval mõrvanud ka oma mehe. Juudit tahetakse kividega surnuks loopida. ...
Proosateksti analüüs 11.02.15 Proosatekst kui fiktsioon Ilukirjandus on valdavalt fiktsionaalne. Fiktsioon (lad. fictio või fingere ’väljamõeldis, teesklus’ või ’moodustamine, kujundamine’) Väljamõeldis, võltsing, igasuguse kujutlusvõime saadus. Diskursus, milles mittetegelikke asjaolusid esitatakse erilisel viisil, et see sugereerib neid pidama tegelikeks. Imaginaarsed juhtumite, asjade ja asjaolude väljamõtlemine, luulendamine (nt petmise eesmärgil) Oletus, mille kohta on teada, et ta on faktist erinev, aga mida siiski aktsepteeritakse Fiktsionaalne narratiiv, jutustav proosa sisaldab väljamõeldud lugusid Proosa ja luule Luulest kõneldakse kui millestki erilisest, mis vastandub proosale. Luule on proosa suhtes midagi pidulikku, ta on justkui ehitud kõne ja ehi...
Saksamaa aga ei sekkunud, sest Itaalia andis mõista, et kui Saksamaa tungib Austriasse, siis Itaalia ei jää kõrvale. Austria oli ka Itaalia huviorbiidis. Saksamaa oli sõjaliselt veel nõrk. 1938 toimus Austria liitmine Saksamaaga Ansluss. (mingi plaan OTTO oli ka) Tsehhoslovakkia on riik, mis tekkis Esimese maailmasõja tulemusena ja oli säilitanud demokraatia. Seal elas umbes 14 750 000 inimest, kellest oli 6,5 miljonit tsehhi ja 3 miljonit slovakki ja 3,25 miljonit sakslast. Sakslased elasid Tsehhoslovakkia riigi äärealadel ja neid nimetati sudeedisakslased. Sudeedisakslased hakkasid taotlema, et ühineda Saksamaaga. Seda sama hakkas nõudma ka Hitler. Tsehhoslovakkia oli valmis Saksamaa kallaletungi tagasi lööma. Samas Prantsusmaa ja Inglismaa ei olnud sel hetkel sugugi valmis sekkuma ja üritasid probleemi lahendada pigem läbirääkimistega. 29.september 1938 sõlmiti Müncheni kokkulepe (sobing)
- hallutsinatsioon jätkus veidi ja siis läks üle rändamiseks ajas, nüüd leidis ta end NY hiina restoranist, oli saanud just esimeheks, rääkis nalju - Roland pidi ta taas teadvusele peksma, läks väga hoogu, tahtis Billyl selja puruks lüüa, kuid just siis kui jalaga hoogu võttis märkas, et tal on pealtvaatajaid kes imestunult jälgivad, miks üks ameeriklane teist peksab 3 - sõtta kaasati emane saksalambakoer Printsess - sõjas osalesid kaks alla 15 aastast sakslast, kelle komandör oli keskealine mees, kes oli sõjas 4x haavata saanud kui ikka rindele tagasi saadetud, komandör ise tahtis alla anda - Billy ja Weary leiti nende poolt, nad otsiti läbi ja nende relvad võeti ära, ka võeti ära Weary kuulikindel piibel millel olid terasest kaaned, samuti pornograafiline pilt naisest ja ponist ja saapad, mille asemele sai puukobakad - Billyl toimus jälle ajaretk, meenus töö Ililumi kabinetis, jäi tööjuures magama, luges lehte,
Saarlased piirasid Pöide ordulinnust, lubasid kaitsjail vabalt lahkuda lasta, ent pildusid nad kantsi loovutamise järel kividega surnuks. Nii et mitte ainult sakslased ei murdnud oma lubadusi. Orduväed laastasid kõigepealt põhjalikult Harjumaad ja vallutasid sealsed eestlaste linnused. Saaremaale tungiti alles 1344. aasta veebruaris. Otsustav võitlus peeti Karja Kooljamägedes (mis sai oma nime just selle lahingu pärast) asunud linnuses, kus olla langenud 500 sakslast, mis on saksa kroonikates oma kaotuste kohta erakordselt suur arv. Saarlaste kuningas Vesse langes vangi ja poodi jalgupidi üles. Saaremaale orduvägi siiski jääda ei julenud, saarlased alistusid alles 1345. aasta algul väga rasketel tingimustel, kuid taas lepinguliselt. Nad pidid oma relvad loovutama ning karistuseks ehitama Saaremaa ordualale Maasilinna kindluse ja piiskopialale Kuressaare piiskopilinnuse.
http://www.abiks.pri.ee Sissejuhatus Ilma Hitlerita on Kolmas Reich mõeldamatu. Enda ümber kurjust koondanud meheta lakkas riik olemast. Riigi mõrtsukalik eksistents sõltus ainuüksi Hitlerist, kelleta seni kehtinud institutsioon surmalaevaks muutus. Diktaator sõltus omakorda paljudest end täielikult tema teenimisele pühendanud abilistest. Need paladiinid olid Hitleri võimu kandjateks ja tagatiseks, nad olid Hitleri ideede elluviijad. Kõik türanni käsud täideti, vahel veidi rohkemgi. Hitleri poolt loodud riik oli midagi palju enamat kui nõrk diktatuur eesotsas tööpõlgurist vagabundiga, kes asjadel vahele sekkumata, omasoodu minna laskis ja kes vaid ajuti natsivõimu struktuuridesse sekkus ning alles asjaolude arenedes paratamatult kurjategijaks sai. Hitler teadis, et ükski tema abilistest ei julge eales temaga kooskõlastamata ...
Austraalia aborigeenide keelele. 1902. a. vene ajalehes: Mitte kaugel Vene keisri residentsist asub oma eraldatuses üksildane hall maa. See rahulik, külm põhjapoolne nurgake on lähedal riigi peamisele arterile, kuid samal ajal kauge kõigest venelikust nii oma mineviku kui oleviku poolest. Sellel maal elavad tsuhnaad ja tsuhhoneetsid, keda kaunikõlalisemalt kutsutakse eestlasteks. Nad on vaikivad, sünged, väheliikuvad, tõrjuvad. Venelased vabastasid eestlased sakslast ikkest, kuid eestlased pole selle eest tänulikud, nad on ikka sakslaste lõa otsas ja ajavad oma joont. "Eestlased, nende elu ja kombed" (1908) Esimesel pilgul näeb põliselanik aeglane: pikka aega kestnud orjus on teinud ta tusaseks ja süngeks; ent samas on ta kangekaelne ja visa. Tasub vaid eestlasele liiga teha ja kohe on kadunud sallivus ja väline rahu. Ta ei andesta ülekohut ja ründab pahategijat. 1. Oluline 19. sajandist · Pärisorjusest vabastamine > eneseteadvus
Kooli nimi Anton Hansen Tammsaare, August Gailit Õpimapp Koostaja: Sinunimi Juhendaja: õpetajanimi Tartu 2009 Anton-Hansen Tammsaare (30.01.1878 - 01.03.1940) Elulugu Anton Hansen-Tammsaare (1878-1940) on eesti kuulsaim kirjanik, kelle peateost "Tõde ja õigus" teab pea iga eestlane. Avaliku kirjanikustaatuse varjus aga peitub keerulise elusaatuse, tundliku loomuse ning väga laialdaste teadmistega inimene. Kirjandusajaloos on Tammsaaret kujutatud erakliku, endassetõmbunud inimesena, pisut igavanagi. Eemale hoidis Tammsaare siiski eelkõige vaid pidulikest tseremooniatest ja suurtest rahvahulkadest. Oma iseloomu poolest oli Tammsaare tegelikult väga seltskondlik, jutukas, lõbus ja sarmikas. Tammsaare kolis lõplikult Tallinnasse elama 1919. aasta 1.septembril. Enne s...
Lepingu järgi sai Prantsusmaa taasElsass Lotring oma valdusesse. Endise saksa keisri riigi alasid jagati ka äsja tekkinud Poola riigile ja Tsehhoslovakkiale ning Pelgiale ja Taanile, Danzig (dansk) kuulutati poola tollipiirkonda kuuluvaks vabalinnaks. Memel (klaipeda) läks Leedule liitlaste käsutusse läks maavarade poolest, 15a möödudes võis kohalik rahvas selle maa saatuse otsustada rehverendumlil. Saksa riik kaotas 8ndiku oma territooriumist ning mitu miljonit Sakslast jäi elama välja poole saksamaad. Võitjate kätte läksid ka Saksa endise keisririigi asumaad. Saksamaa kuulutati sõjasyydlaseks kes pidi sõja tekitatud kahju hyvitama. Ka sõjalises mõttes pidi kaotaja karistust kandma. Saksamaal polnud õigust omada suuri sõja ega alveelaevu keelatud olid ka tankid ja mud sellised jamad... relvajõud võisid koosneda vaid 100k´st elukutselisest sõdurist, osa Saksamaa territooriumist jäi 15neks aastaks liitlaste okupatsiooni alla
Kool Nimi Klass ANTON HANSEN TAMMSAARE ELU JA LOOMING Referaat Juhendaja: Aasta Sisukord 1. Sissejuhatus.......................................................................................3 2. Elulugu.............................................................................................4 3. Looming...........................................................................................7 3.2 Tammsaare kirjanikuna.....................................................................8 3.3 Tammsaare tõlkijana........................................................................11 3.4 Tammsaare ajakirjanikuna.................................................................12 4. Lisa.................................................................................................15 ...
piiskope, usklikke vastaseid ja kõikide muude hulgas vaimse puudega inimesi. Natsi reziimi ajal hukati umbes 11 miljonit inimest, sealhulgas 4-6 miljonit juuti. Kogu Euroopas on teine maailmasõda ja natsi genotsiid vastutavad 35 miljoni surma eest. Saksa enda kaotused: sõjas sai surma mitu miljonit saksa sõdurit ja tsiviilisikut, kokku pea 10 miljonit. Suured territoriaalsed kaotused ning teistest riikidest pea 15 miljonit välja heidetud, koju saadetud sakslast ning paljude suurte linnade hävitamine. Jagatud Saksamaa ja taasühinemine (1945-90) Pikemalt artiklis Saksamaa 19451949 Saksamaa tingimusteta kapituleerumine lõpetas Teise maailmasõja. Kolme suurriigi juhtide konverents Jaltas määras Saksamaa edasise struktuuri. Potsdamis fikseeriti ka selle üksikasjad. Inglismaa, Prantsusmaa, Ameerika Ühendriigid ja Nõukogude Liit jaotasid Saksamaa ja Berliini okupatsioonitsoonideks, mis pidid jääma kehtima kuni uue,
keelkond kaardistab maailma omal viisil koha- e. lokaallause- kohustuslikku kohaosutust sisaldav lause. NP (+Cop) + Loc kollokatsioon- ühend kommunikatiivne kompetents- võime kasutada keelt eri olukordades sobival moel kommunikatsioon e. suhtlus, saatja saadab sõnumi teate vastuvõtjale kommutatsioon- teoreetiline asendusoperatsioon komparatiivne e. võrdlev-ajalooline keeleteadus uurib keeltevahelisi sugulussuhteid ja võrdleb omavahel sugulaskeeli. Selle isaks peetakse üldiselt sakslast Franz Boppi. komplementaarsus e. täiendavussuhe- vastandussuhe, kus alternatiivid teineteist välistavad (poiss tüdruk). konjutsioonid- lauseid või lauseosi siduvad sõnad konstituentide analüüs- moodustajate analüüs kontaktlingvistika- sõnade ühest keelest teise laenamise uurimine kontrastiivne keeleuurimine- selle lähteideeks on, et keeli saab võrrelda ka ainult struktuuriti. Siis pole tähtis, kas tegemist on sugulaskeeltega või mitte.
tagasi ja võimule saab natsimeelne juht, kes saadab Hitlerile sõna, aga too oli juba siis piire ületamas. 13. märtsil 1938 lakkas Austria olemast, saades osaks Suur-Saksamaast Ostmargiks. Teistele riikidele see eriti ei meeldinud, aga samas ei olnud tegu justkui sõjaga, liitmine oli näiliselt rahumeelne, põhinedes lepingutel. Tsehhoslovakkia riik jäi Austria ja Saksamaa vahele. Riigipiirid olid määratud Pariisi rahuga, aga Sueedi mäestiku piirkonnas elas 3 miljonit sakslast, kes olid umbes 25% kogu rahvast. Alguses nõuti sakslastega asustatud alade ühendamist Saksamaaga. Tsehhoslovakkia oli demokraatlik riik ja tegelikult ei olnud sudeedi sakslased Hitlerist vaimustatud neil oli omavalitsus, minister valitsuses, oma partei. Varsti hakkasid sudeedisakslased ise ka nõudma, et nad saaks Saksamaa osaks. Suurbritannia kartis, et alata võib sõda nad sekkusid 1938 diplomaatiliselt. Peaminister Chamberlain lendas kohale ja hakkas Hitleriga läbi rääkima 29
Предмет и задачи науки о переводе. Переводоведение (tõlketeadus) – главная часть теория перевода, вторая часть история перевода, третья часть критика перевода (tõlketeooria, tõlkelugu, tõlkekriitika). Теория перевода – подразделяется: общая теория перевода и частная теория перевода. Она занимается самыми общими закономерностями процесса перевода. Общая теория перевода занимается выработкой языка описания (метаязык). Так же занимается анализом перевода не зависимо от жанра перевода, от условия осуществления перевода, от конкретной пары языков. Создает такую теоретическую базу для частного перевода. Частная теория перевода отличается друг от друга по жанру (публицистика, художественная литература, реклама, юридические тексты и др.). Относятся устный, письменный, синхронный (применяют на конференциях, в суду) переводы. Kaudtõlge – часто используется как в письменном, так и в устном переводе. Переводят перевод, перевод ...
Eesti teatri ajalugu 1940. aastast tänapäevani Tiina Saluvere Näitlejate kohta tuleb seminaris ettekanded. Eksami võib kohe pärast loenguid teha. Näidendid kõik läbi lugeda, tuleb test või KT. Lugeda J. Rähesoo ,,Eesti teater" 2011 (see uus raamat!) Teatriajaloo allikad: · Trükiallikad (arvustused, kavalehed, intervjuu, jne) · Käsikirjalised allikad (lavastaja märkmed, kirjavahetused, koosolekute protokollid) neid võib leida teatri- ja muusikamuuseumist/kirjandusmuuseumist + teatrite enda arhiivid · Suulised allikad (küsitletakse kedagi) · Auvised e audiovisuaalsed allikad (videosalvestused) · Isiklik vaatajakogemus + teooria - - süntees, tõlgendus T. Postlewait ,,Ajalookirjutus ja teatrisündmus"; E. Fischer-Lichte ,,Teatrihistorigraafia."; - L. Epner ,,Valitud artikleid teatriuurimisest" M. Tamm ,,Kuidas kirjutatakse ajalugu" T. Karjahärm ...
Hugo Treffneri gümnaasium Anton Hansen Tammsaare August Gailit Õpimapp Koostaja: Liina Viksi 11C klass Juuni 2009 2 Sisukord Hugo Treffneri gümnaasium.......................................................................................................1 Anton Hansen Tammsaare.......................................................................................................... 1 August Gailit...............................................................................................................................1 Õpimapp......................................................................................................................................1 Sisukord...................................................................................................................................... 3 Anton Hansen Tammsaare.......................
Üldjoontes oli vilets liikuda linna ja raudteejaama vahel, sest pinnas oli liigniiske. Tänavatel polnud kõnniteid ja laternaid oli hõredalt. 1880. aastal oli torm, mis tegi Tamula järve äärde rajatud pargile kõvasti kahju ja 1881. aasta maikuus istutati 66 puud ja 74 põõsast.8 Võru linnas on 1884. aastal 215 ehituskrunti 201 elamu ja kõrvalhoonetega.9 Elanikkond. Strucki andmetel on 1881. aastal Võru linnas 2693 elanikku, neist 796 sakslast ja 1435 eestlast, 255 venelast, 176 juuti ja 22 rooma-katoliiklast. Linna saksa soost elanikkond kahaneb ja eesti elanikkond kasvab.10 R. Pullati andmetel on 1881. aastal Võru linnas 2697 elanikku, neist 796 sakslast, 1345 eestlast, 211 venelast, 176 juuti ja muid rahvusi.11 Majandus. Struck nimetab 1860ndaid ja 1870ndaid äritegevuse seisaku ajaks. Sel perioodil ei ole linnas uusi maju rajatud, ega olemasolevaid eriti remonditud. Inimeste maksuvõlad on kasvanud
Plettenberg ja Riia peapiiskop. · 1524. aastal 14. septembril tungis 400-500 liikmeline märatsev rahvahulk Tallinnas dominiiklaste kloostri-kirikusse, Pühavaimu ja Oleviste kirikusse, purustades seal pühapilte ja -kujusid, altareid, reliikviaid jne. · Tartus läks mitmesajaliikmeline inimhulk 1525. a Melchior Hoffmanni juhtimisel Toomemäge kaitsva piiskopi valvemeeskonna vastu lahingusse, linnarahvast sai surma kaks eestlast ja kaks sakslast, toomkirik ja toomhärrade majad ning all-linna kirikud rüüstati põhjalikult. Raad hakkas Hoffmanni kartma, et astutakse ka nende vastu välja ja Hoffmann sunniti Tartust lahkuma · Järgnevalt toimus pildirüüste ka Viljandis, Narvas ja Uus-Pärnus, rüüstamise ja pideva surve tagajärjel lakkas osa kloostreid tegutsemast. · Vana-Liivimaal suutsid reformatsioonivastased jõud osa oma positsioonidest säilitada, selles oli suur
SISUKORD SISSEJUHATUS 1. ANTON HANSEN TAMMSAARE ELULUGU 1.1. Lapsepõlv 1.2. Noorukiiga 1.3. Elu pärast kooli lõpetamist 1.4. Haigusaastad 1.5. Elu Tallinnas 1.6. Tammsaare tööpäev Tallinna perioodil 1.7. Tammsaare surm 2. ANTON HANSEN TAMMSAARE LOOMING 2.1. Tammsaare kirjanikuna 2.2. Tammsaare tõlkijana 2.3. Tammsaare ajakirjanikuna 2.4. Tammsaare kriitikuna 3. TEOSE ANALÜÜS KOKKUVÕTE KASUTATUD KIRJANDUS SISSEJUHATUS Anton Hansen Tammsaare on eesti kuulsaim kirjanik, kelle peateost ,,Tõde ja õigus" teab peeagu iga eestlane. Avaliku kirjanikustaatuse varjus aga peitub keerulise elusaatusega, tundliku loomuse ning väga laialdase teadmistega inimene. Kirjandusajaloos on Tammsaaret kijutatud erakliku, endasse tõmbunud inimesena. Eemale hoidis Tammsaare siiski eelkõige vaid pidulikest tseremooniatest ja suurtest rahvahulkadest. Oma iseloomu poolest on Tammsaare väga seltskondlik, jutukas, lõb us ja sarmikas. (Tammsaare...2007). Väike-...
MERELAHING UUES SADAMAS · Pärast ebaõnnestunud aktiooni pöördusid osad ristisõdijad saksamaale tagasi. · 1215 asuti 9 kogel tagasi o Järgmisel ööl aset leidnud torm sundis neid varju otsima saaremaa uues sadamas. · Kui saarlased said teada, et koged on tulnud riiast hakkasid nad kohe agaralt tegutsema. o Kiiresti suleti kitsas sadamasuue, kuhu uputati kividega täidetud ,,puuehitisi" o Õnnestuti 8 sakslast kinni võtta. · Saksa kogesid tuldi piirama 200 paadi ja laevaga. · Eestlased sõudsid pidevalt ümber kogede ja haavasid paljusid odade ja nooltega, aga ühtegi laeva vallutada ei suudetud. · Alles 2 nädala pärast õnnestus sakslastel sadamasulust välja murda ja avamerele pääseda. UGANDI JA SAKALA ALISTUVAD · 1215 suvel tegid sakslased ja eriti latgalid mitmeid laastavaid retki ugandisse.
Saksamaa ved sisenevad Riiga 1916. aasta alguseks oli Saksamaa majanduslik olukord vga palju halvenenud. Keskriikidel oli ka vhem sjajudu. Seeprast otsustas Saksa lemjuhatus anda pealgi lnerindel, kus teda ohustas Briti ja Prantsuse armee, mis oli mrgatavalt suurenenud. Et ldpealetungiks judu ei jtkunud, pidi Saksamaa lgi andma vastase sealsele peatoele, milleks oli Verduni kindlus. Saksamaa tahtis, et Prantsusmaa jud kahaneks kindlust kaitstes. 21. veebruaril alustasid 270 000 sakslast pealetungi (see toimus raskesuurtkive toetusel, kokku langes ligi miljon meest aga Prantsusmaa pidas vastu). Vastuseks suurendas Prantsusmaa Verduni rindeligul kaitseve 100 000 mehest 420 000 meheni ning see tkestas sakslaste edasiliikumise. Maikuus alustas Vene vejuhatus Saksamaa-Venemaa rindel pealetungi, mille kigus pealetungi alustasid Venemaa Phjarinde, Lnerinde ja Edelarinde ved nn Brussilovi lbimurre. 22. mail alanud pealetungi kigus vallutasid Aleksei
1 dets 1924 1918 eesti majandus vapsid riigi pööre 1934 ümberkorraldused autoritaarsel ajastul esimese maailmasõja võitjad tahtsid süüdlasi, sakslasi karistada jaanuar – juuni 1919 toimus pariisi rahu konverents, mis lõppes versailles rahu lepingu sõlmimisega versailees rahulepingu tingimused prantsusmaa sai tagasi elsaslotringiˇ saksamaa alasid anti poolale tsehhoslovakkiale belgiale ja taanile saksamaa kaotas 1/8 oma aladest väljaspoole saksamaad jäi elama miljon sakslast 15 aastaks läks võitjate kätte saksamaa pidi maksma suuri reparatsioone st saksamaa pidi hüvitama võitjatee tehtud kahjud Saksamaal ei tohtinud olla suuri sõja ega allveelaevu, sõjalennukeid tanke raskekahureid osa Saksamaast jäi võitjate kätte 15 aastaks seal ei tohtinud olla saksa sõjavägesid ega kindlusi võitjate kätte läksid Saksa asumaad impeeriumide lagunemine venemaast eraldusid eesti läti leedu poola austria- ungari jagunes austria, ungari, tsehhoslovakkia
ordumeister Plettenberg ja Riia peapiiskop. · 1524. aastal 14. septembril tungis 400500 liikmeline märatsev rahvahulk Tallinnas dominiiklaste kloostrikirikusse, Pühavaimu ja Oleviste kirikusse, purustades seal pühapilte ja kujusid, altareid, reliikviaid jne. · Tartus läks mitmesajaliikmeline inimhulk 1525. a Melchior Hoffmanni juhtimisel Toomemäge kaitsva piiskopi valvemeeskonna vastu lahingusse, linnarahvast sai surma kaks eestlast ja kaks sakslast, toomkirik ja toomhärrade majad ning alllinna kirikud rüüstati põhjalikult. Raad hakkas Hoffmanni kartma, et astutakse ka nende vastu välja ja Hoffmann sunniti Tartust lahkuma · Järgnevalt toimus pildirüüste ka Viljandis, Narvas ja UusPärnus, rüüstamise ja pideva surve tagajärjel lakkas osa kloostreid tegutsemast. · VanaLiivimaal suutsid reformatsioonivastased jõud osa oma positsioonidest säilitada,
harmoonia, millele on sageli ohvriks toodud ruumide otstarbekas paigutus. Palladio loomingul on olnud suur mõju kogu hilisemale arhitektuuri arengule, eriti klassitsismile. Tema loomingust mõjutatud ehituslaadi nimetatakse palladianismiks. Tema klassikalised hooned andsid renessansile humanistliku suuna, harmoonia ja sünteesi, mis mõjutas hiljem ka demokraatia arengut ühiskonnas. 11. Selgitada J. Winckelmanni osa antiigipärandi tutvustamisel Euroopa kultuuris. Kaks sakslast arheoloog ja kunstiajaloolane J. J. Winckelmann ja maalikunstnik A. R. Mengs ühendasid maalikunsti reformimiseks ,,ideaalse ilu" kreeka-rooma voorusliku sisuga. Winckelmann kirjutas, et vanakreeka kunsti iseloomustab ,,õilis lihtsus ja vaikne suurus". Neid omadusi taotles ka klassikaline kunst. Saksamaa romantism Johann Joachim Winckelmann Geschichte der Kunst des Altertums (1764): die edle Einfalt und stille Größe. 12
ELMO NÜGANEN Uurimustöö 1. Elmo Nüganeni elu ja töö 1.1 Lapsepõlv Elmo Nüganen sündis 15. veebruaril 1962. aastal Jõhvis. (http://et.wikipedia.org/wiki/Elmo_Nüganen) Juba lapsepõlvest peale tahtis Elmo saada näitlejaks või advokaadiks. Soov teatriga tegeleda tekkis Elmol umbes 1. klassis. Ta käis ka Jõhvis näiteringis. Üks tema unistustest oli saada langevarjuriks, sest tema lapsepõlve kodu lähedal oli lennuväli ja ta nägi seal langevarjureid hüppeid sooritamas. Advokaadiks tahtis ta saada selle pärast, et talle meeldis inimesi õigustada. Tundide ajal istus ta tavaliselt tagumises pingis, kuid õpetajad käskisid tihti tal tulla ettepinki, sest talle meeldis nendega vaielda ja protestida. Ta ei õiendanud enda eest, vaid teda huvitas kaitsta teisi. ( Tiiu Suvi, (L)avastades Nüganeni, Eesti Naine, 2001, 12, lk32-35) E. Nüganen käis Jõhvis vene laseaias, sest see...
Indreku raha naise käes oli, pani raamatusse kirja, sest selles sisaldus ainult tõde - Maurus tahtis siiski rohkem raha, päris ka isal pole, Indrek eitas, selgitas miks, ütles, et kui kannataks oodata suveni, siis läheks ta ise tööle ja teeniks, kuid direktor tahtis raha varem, tegi ettepaneku, et Indrek asuks Kopfschneideri asemele - Maurus õpetab Indrekut valetama enda kodus oleku kohta - „venelane armastab venelast, sakslane sakslast, lätlane armastab pisut lätlast, aga eestlane eestlast ei armasta, tema armastab venelast ja sakslast – niisuke on eestlane“, lk 84 IX - Olles nüüd Kopfschneideri asemel sai Indrekust jooksupoiss - sai toakaaslaseks Vainokäoga, kes oli tulnud Mauruse juurde õppima eesmärgiga saada köstriks ja harjutada laulmist, välimuselt pikk nägus poiss - Sikk, kes oli samuti Indreku toakaaslane, oli peenikese häälega, tüse ja valgete juustega,
inimene-maa-kivid on oluline. 20.sajandi loomingust oluline Knut Hamsun, mängib maapoeetika kujunemisel olulist rolli. Ka sotsiaalse ebavõrdsuse temaatika, psühholoogiline ja sotsiaalne kiht omavahel põimunud. Tammsaare stiil on pikk, keerukas, paradoksaalne. Mingil määral rahvalik autor. Võimas oskus sünteesida nt püshholoogilist ja sotsiaalset plaani, neid sulatada ja erinevaid süzeeliine kokku panna. Ma armastasin sakslast õnnetu armastuslugu, sotsiaalsed suhted on ajaloos ümbermängitud. 6. Romaanisari ,,Tõde ja õigus" kui eesti proosaklassika kese. Olulisim proosateos Tammsaare loomingus, samuti läbi 20.saj olnud esiplaanil. Kriitika oli vastuoluline, 5.osa saabudes oli saavutatud klassikustaatus. I osa teemaks võitlus maaga, II osa võitlus jumalaga, III võitlus ühiskonnaga, IV osa puhul võitlus iseendaga ja oma õnnepüüdega, V osa tähistab resignatsiooni. Avardatud iga
KULTUURI KOOLIEKSAMI TEINE KONTROLLTÖÖ EESTI VABARIIK 1920.-1940. AASTAD Põhiseaduslik kord: ● aprill 1919. aasta– Asutav Kogu; ● juuni 1920. aasta– põhiseadus; ○ 100 liikmeline Riigikogu 3 aastaks; ○ valitsus, ees riigivanem; ○ kodanikuvabaduste austamine, rahvusvähemuste kultuuriautonoomia. ● valitsuse keskmine eluiga 11 kuud. Detsember 1924. aasta- märts: ● Organiseerija NSVL ja Komintern; ● Täideviija EKP (Eesti Kommunistlik Partei); ● Umbes 300 ründajat; ● Hukkus 20 mässulist ja 21 valitsuse toetajat (teedeminister Kark); ● Hiljem mõisteti surma 97 kinnivõetut; ● Kaitseliit– moodustati taas, et hoida korda erinevates Eesti piirkondades. Majandus 1920. aastatel: ● Oktoober 1919. aastal tuli maaseadus; ● Tehti umbes 35 000 asundustalu; ● Eesti mark; ● 1923. aasta kriis– Venemaa turg kukkus ära; ● 1924. aastal uus...
mõisniku teenistuses!). Pastor jõuab järelduseni, et eesti talupoeg on ise süüdi oma kannatustes, rumaluse ja laiskuse pärast. -Eesti kirikuõpetaja praktiseerinud ja õppinud saksamaal, keeleprobleem. -patronaazi õigus (eestkoste õigus), kirikuõpetaja valitakse mõisniku poolt. Eesti soost üliõpilased õpisid põhiliselt arstiks või kirikuõpetajaks, kuid patronaazi õiguse tõttu ei saanud siin tööd, paljud läksid venemaale. (hübriidsus-eestlane jäljendas sakslast minnes pastoriks õppima) Vilde ,,Prohvet Maltsvet" e Juhan Leinberg. Tervikuna pühendatud usuelule, kirjeldas usuelu tingimusi ja arengut eelnevatel sajanditel (olukord hetkel, kui rahva usk kirikusse hakkab hajuma, otsitakse alternatiive nagu nt vennaste kogudus.) Maltsvetlased vs vennaste koguduse liikmed. Raamatu II pool pühendatud emigratsioonile (Krimmi tõotatud maale). Vilde suhe religiooni on kriitiline, tugevalt ateistlik, ei pea religiooni eriti oluliseks oma elus. Usu
FLKU.05.091 EESTI KIRJANDUSE AJALUGU II Sügissemester 2017: kordamisküsimused arvestuseks 1. Siuru tegevus ja looming. Kirjandusühing Siuru (1917-1920): Marie Under, Friedebert Tuglas, Artur Adson, August Gailit, Hendrik Visnapuu, Johannes Semper (August Alle, Johannes Barbarus liitusid rühmitusega selle kriisi ajal 1919. aastal, mil tülide käigus Underiga eemalduvad Gailit ja Visnapuu). Lisaks kuuele siurulasele seisid selle lähedal ka Richard Roht, Aleksander Tassa, Albert Kivikas. Kunstnikest olid rühmitusega tihedamalt seotud Nikolai Triik, Konrad Mägi, Ado Vabbe jne. Siuru rühmitus on esimene logostatud rühmitus. Siuru nimi on võetud ,,Kalevipojast" müütiline siuru lind, ka rühmituse Siuru logol on see lind. Lisaks kandsid liikmed krüsanteeme rinnas. Siuru rühmituse põhjaks oli seltskondlik tegevus, oma tegevuse algul esines ,,Siuru" ühtehoidva sõpruskonnana, kes tegi entusiastliku tööd oma raam...
sõlmimisega. Selle lepingu järgi sai Prantsusmaa taas Elsass-Lotringi oma valdusesse. Endise Saksa keisririigi alasid jagati ka äsja tekkinud Poola riigile ja Tsehhoslovakkiale ning Belgiale ja Taanile. Danzig (Gdansk) kuulutati Poola tollipiirkonda kuuluvaks vabariigiks. Memel (Klaipeda) läks Leedule. Liitlaste käsutusse läks maavarade poolest rikas Saarimaa. Saksa riik kaotas kaheksandiku oma territooriumist ning mitu miljonit sakslast jäi elama välja poole Saksamaad. Võitjate kätte läksid ka endise Saksa keisririigi asumaad. Saksamaa kuulutati sõja süüdlaseks, kes pidi sõjas tekitatud kahju hüvitama., välja maksma suuri reparatsioone. Saksamaa pidi ka sõjalises mõttes karistust kandma. Tal polnud õigust omada suuri sõja- ega allveelaevu. Keelatud olid lahingulennukid, tankid ning raskekahurid. Relvajõud võisid koosneda vaid 100 000st elukutselisest sõdurist. Osa Saksamaa
Eesti kirjandus 1905-1922 20. sajandi algus oli Eestis uue ühiskondliku tõusu aeg. 1890. aastatel tõusis kirjanduse keskmesse realistlik proosa, mis domineeris ka uue sajandi algusaastail. Teostele annavad värvi ühelt poolt naturalistlikud kujutluselemendid, teisalt romantilised meeleolupaisutused. 1905 - alustas oma tegevust Noor-Eesti rühmitus. 1906 - hakkas ilmuma ajakiri Eesti Kirjandus. 1906 - avati Tartus esimene Eesti õppekeelega keskkool.(Eesti Nooresoo Kasvatuse Seltsi tütarlastegümnaasium) 1906 - rajati Tartusse ja Tallinnasse esimesed kutselised teatrid.(Vanemuine, Estonia) 1909 - loodi Eesti Rahva Muuseum, mille ülesandeks oli talletada rahvakultuuri Noor-Eesti (1905-1915) Aastal 1901-1902 ilmus Tartu gümnaasiumiõpilase G.Suitsu toimetamisel 3 kirjanduslikku albumit ,,Kiired". 1904 aastal otsustati välja anda järjekordne album, uue pealkirjaga ,,Noor- Eesti", see aga ilmus tsensuuri tõttu alles 1905.a suvel. Peamisen...
Liivi sõda (1558-1583) Sõja põhjused: · Balti küsimuse päevakorda kerkimine- seda tahtsid endale nii Rootsi, Poola, Taani kui ka Venemaa · Vana-Liivimaa sõjaline ja poliitiline nõrkus · Venemaa (Moskva suurvürstiriigi) välispoliitika - allutada Läänemere idarannik Ajend: · Tartu maks- Liivimaa oma Vene võimu alune maa ning aastasadu tagasi lubanud vürstid saksa feodaale sinna asuda vaid juhul kui need maksavad korralikult makse. Osapooled: Üheks osapooleks oli Vana-Liivimaale sissetunginud Venemaa ning teiseks algul tema vastu sõdinud Liivi ordu, Riia peapiiskopkond, Tartu, Saare-Lääne ja Kuramaa piiskopkond, hiljem ka Poola-Leedu, Rootsi ja Taani, hõlmates ka viimaste omavahelist sõjategevust. Eellugu: 15. sajandi lõpul oli Vana-Liivimaa formaalselt Saksa-Rooma keisri võimu all, sisuliselt kuulus võim Liivi ordule, piiskoppidele, mõisnike-läänimeeste rüütelkondadele ja teatud määral ka linnadele. Kohalikud...
aastal Põltsamaa pastoriks. Põltsamaa jäi 27. aastasele noorele elukohaks tervelt neljakümneks aastaks. Ta abiellus endast 14 aastat vanema Barbara Christine von Spandekauga. 1765. aastal sündis sellest abielust poeg August Christian, kes suri samal aastal. 1794. aastal suri ka ta naine. Põltsamaa majanduslik ja kultuuriline õitseaeg Põltsamaa kihelkond oli oma pindalalt üks suuremaid tervel Liivimaal, kuid suhteliselt hõredalt asustatud. 1782. aastal elas Põltsamaal 470 sakslast ja 6700 pärisorja.Põltsamaa kihelkonda kuulus üheksa mõisa: Vana-Põltsamaa, Uue-Põltsamaa, Kaavere, Adavere, Pajusi, Lustivere, Rutikvere, Kalliküla ja Tapiku. Peale nende mõisate kuulus Põltsamaa pastori kirikliku hoolduse alla veel neli küla Laiuse naaberkihelkonna Kurista mõisast. Kihelkonnas elanud mõisnikud moodustasid kihelkonna kirikliku omavalitsuse- kirikukonvendi, mis tuli kokku kaks korda aastas.
Keisri hull "Keisri hull" on Jaan Krossi kirjutatud romaan, mis ilmus 1978. aastal. Peategelaseks on Liivimaa Võisiku mõisa aadlik Timotheus Eberhard von Bock (17871836), kes erineb tavalisest mõisnikutüübist. Tema päritolu, haridus, erandlik intellekt ning lahinguvaprus on temast teinud keiser Aleksander I sõbra. "Keisri hull" on üks maailmas tuntumaid eesti kirjandusteoseid: seda on tõlgitud vähemalt 16 keelde. Bock sokeerib oma käitumisega aadelkonda, loobudes keisri vallastütre hiilgavast partiist ja abielludes naisega pärisorjade hulgast. Timotheus von Bock oli eetilisusest käituv tegelane Krossi loomingus. Eesmärk oli Bocki jaoks tähtis ning selle saavutamisel ei kohkunud ta tagasi millegi ees. Eesmärgistatus iseloomustab peaaegu kõiki Krossi proosateoseid. Teos on kirjutatud päevikuvormis, märkmeid teeb toimunu kohta väljamõeldud tegelane, Eeva vend Jakob. Romaani aluseks oli Jakob Mätliku päevaraamat. J. Mätlik ise oli Tim...
Austriasse, millele järgnes võimu üleandmine natsionaalsotsialistidele ja aprillis rahvahääletus Saksamaaga ühinemise ,,seadustamiseks". Ühinemist toetas 99% hääletanuist. Hääletamine ei olnud paljudel juhtudel vabatahtlik, sest valitses hirm juba enne okupatsioonivähede saabumist Austrias tegutsema hakanud Gestapo repressioonide ees. Müncheni konverents. Tsehhoslovakkia piirid oli määranud Pariisi rahukonverents kuid nii, et riiki jäi kolm miljonit sakslast, kes elasid peamiselt Sudeedi mäestiku piirkonnas. Pärast Hitleri võimuletulekut asutati Sudeedisaksa Partei, mis joondus NSDAP järgi. Kohe pärast Austria liitmist Saksamaaga teatati, et ei lepi oma olukorraga, mis tekkis peale 1. Maailmasõda. Nende nõudmised tähendasid Tsehhoslovakkia suveräänsuse likvideerimist. Algas nn Tsehhoslovakkia kriis, mis kestis 1938. a suve. Saksamaa ähvardas Ts.-t kallaletungiga, kuid Ts. oli tugevaima sõjaväega väikeriik Eur-s ning oli valmis vastu
loomisega enda majanduslikku olukorda parandada. Et talupoegi sinna meelitada, tehti neile erinevaid soodustusi (aujutine koormistest vabastamine, õigusliku seisundi parandamine jms) - Kui 12. Sajandil oli Lübeck veel slaavi asula, siis keskaja lõpuks olid ka juba poole alad germaniseerunud. - Samasugune ümberasustamine toimus ka teistes piirkondades, nagu Püreneel, Skandinaavias.. - Itta asus u. 200 000 sakslast keskaja jooksul - Kloostrite tegevus mängis väheasustatud alade asustamises suurt rolli - Algasid maaparandustööd, et maad viljakat maad juurde saada - 14. Saj alguseks olid paljud põllud kurnatud - Põhitoodang oli teravili, loomakasvatus oli väikesmal kohal. Hiliskeskajal see laienes - Varakeskajal oli kasutusel kaheväljasüsteem, kõrgkeskaja jooksul võeti kasutusele kolmeväljasüsteem. (Talivili, suvivili, kesa) - Ribapõllud maa on jagatud ribadeks, talude vahel
1.Anton Hansen Tammsaare elu ja loomingu ülevaade · Pärit Järvamaalt Albu vallast Põhja-Tammsaare talust, selle järgi võttis endale nime. · Isa oli rahvuslikult meelestatud; koju oli tellitud ajaleht; isa uuris põhjalikult piiblit- Andrese prototüüp · Lapsepõlves lasi vibu ja ujus, peres oli 12 last kokku, ellu jäi 10 · ise õppis ära viilumängu ja lugemise, isa oli karm ja ema malbe · 8 aastaselt Sääsküla vallakooli, aasta hiljem Prümli vallakooli · käis Treffneri koolis, teenis raha töötades valvurina, andis algklassidele tunde · ta lemmikuks oli Dostojevski ja Tsehhov · Suits ärgitas teda edasi kirjutama, esimene asi ilmus 1900 Postimehes · töötas ka ajalehes Teataja; õige pea hakkab teatriretsensioone kirjutama · 1907 TÜ Õigusteaduskond; Vabatahtlikult asub õppima ka prantsuse ja inglise keelt. Kirjanikest mõjutavad teda Goethe, Shakespeare. Teeb...
Oma kultuuris oskame mittesõnaliste märkide järgi teise käitumist ette aimata. Etteaimamine tähendab aga turvalisust inimsuhetes ja kogu elus. Me teame, milline on meie koht teiste hulgas, mida meilt oodatakse ja mida ise võime oodata teistelt. Me võime peaaegu et lugeda teise mõtteid. Võõras kultuuris võib etteaimamisoskus täiesti kaduda. Näiteks häirib soomlase ja sakslase omavahelises vestluses sakslast soomlase vähene pilgukontakt. Pilgukontakti puudumist tõlgendab ta ebakindluseks: väikesed lapsed, kes on teinud midagi paha, ei usalda vaadata silma. Soome kultuuris väljendab aga pidev teise silmadesse vaatamine agressiivsust. Kõrvalseisjateks jääme seniks, kuni saame aru, mida inimesed meie ümber mõtlevad. Kuna pettumus johtub sellest, et ei mõisteta teise kultuuri kirjutamata reegleid, siis parim abi on teadmiste hankimine
hullematki. Kuna mitte ainult paavsti kirikud, vaid ka vene kirikud olid täidetud ebajumalate piltidega, rüüstati ka vene Nikolai kirikut. Hävingust, Tartus korraldati, sai rahvusvaheline intsident. Edasi rünnati Peeter-Pauli toomkirikut ja piiskopilossi. 10. jaanuaril tungis 200 pealine rahvahulk Hofmannist julgustatuna toomkirikusse, et minema kihutada kapiitli kanoonikud. Võitluse tulemusena hukkus kaks sakslast ja kaks eestlast ning 20 sai haavata. See ärritas märatsevaid usuvõitlejaid, nad loopisid pühapilte ning ründasid krutsifikse mõõkade ja odadega. Kristuse ja 12 apostli kujudega kaunistatud baptisteerium peksti puruks ja altarimaalid põletati. Toomkiriku vaimulikkond pääses. (Petkunas 2008: 3.) 1526 toimus pildirüüste Pärnus. 15. märtsil 1526 gildivendade ja kaubasellide eestvõtmisel, evangeeliumiusu jutlustajate õhutusel tungis üleskihutatud linnarahvas, nii
KIRJANDUSE LÕPUEKSAM PSHG 2006 Pilet I · Antiikkirjanduse mõiste (nii kreeka kui rooma), Homerose eeposed Ladina keeles antiqus = Vana-Kreeka ja Vana-Rooma kirjandus. Kreeka kirjandus on Euroopas vanim iseseisvalt arenenud kirjandus, Rooma kirjandus hakkas arenema alles 7.-8. saj e Kr, samas Kreeka juba 3. saj e Kr. Kreeka kirjandus: folkoorist vähe säilinud, vaid rituaalsed laulud. Kirjutati palju hümne. Treenid e nutulaulud, aoidid Kreeka rahvalaulikud. Värsivormis genealoogiad, heeroste ja jumalate loetelud. Rooma kirjandus: Rooma luule vanimad teosed on hümnid; töölaulud, itkud e neeniad, peolaulud... Homerose eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" ,,Ilias" Trooja sõda. Merejumalanna Thetise pulmas kõik jumalad peale tülijumala Erise, kes viskas piduliste sekka kuldõuna kõige ilusamale à Hera, Aphrodite, Athena omavaheline riid. Paris tüli lahendaja, valis Aphrodite, kes lubas talle selle eest Helena. Tegemist on sõja kü...
oli sama aasta 28 juunil sõlmitud versai rahuleping, mille tingimused olid saksamaa jaoks väga rasked. Selle lepingu järgi sai prantsusmaa taas elsass-lotringi oma valdusse. Endise saksa keisririigi alasid jagati ka äsja tekkinud poola riigile ja tsehhoslovakkiale. Ning belgiale ja taanile. Danzig kuulutati vabalinnaks. Memen(plaipüla) läks leedule. Liitlaste käsutusse läks maavarade poolest tsaarimaa. Saksa riik kaotas kaheksandiku oma aladest ning mitu miljonit sakslast jäi elama väljapoole riigipiire. Võitjate kätte läksid ka endise saksa keisririigi asumaad. Saksamaa kuulutati sõjasüüdlaseks ja pidi sõjaga tekitatud kahju hüvitama. Reparatsionide suurust rahuleping siiski ei määranud. Kaotaja pidi ka sõjalises mõttes karistust kandma. Saksamaal polnud õigust omada suuri sõja- ega allveelaevu. Keelatud olid ka lahingulennukid,tangid ja raskekahurid. Relvajõud võisid koosneda vaid sajast tuhandest elukutselisest sõdurist
Natsi reziimi ajal hukati umbes 11 miljonit inimest, sealhulgas 4-6 miljonit juuti. Kogu Euroopas on teine maailmasõda ja natsi genotsiid vastutavad 35 miljoni surma eest. Rocca al Mare Kool, Mattias Kaiv, 9b 15 Saksa enda kaotused: sõjas sai surma mitu miljonit saksa sõdurit ja tsiviilisikut, kokku pea 10 miljonit. Suured territoriaalsed kaotused ning teistest riikidest pea 15 miljonit välja heidetud, koju saadetud sakslast ning paljude suurte linnade hävitamine. Jagatud Saksamaa ja taasühinemine (1945-90) Saksamaa tingimusteta kapituleerumine lõpetas kõikide aegade kõige verisema sõja. Kolme suurriigi juhtide konverents Jaltas määras mitte ainult Saksamaa edasise struktuuri, vaid Euroopa tulevase näo aastakümneteks. Potsdamis fikseeriti ka selle üksikasjad. Saksamaa kaotas idas suure osa territooriumist, viies sealt välja oma kaasmaalased. Neli võitjariiki
tuleks riigiga tihedamalt liita ja poolastada. Poola aeg algas Liivimaale halduste korrastamisega. 1582 kehtestati Liivimaa konstitutsioonid. : kõrgeim ametiisik asehaldur, maa jagati kolme ossa: Tartu, võnnu, pärnu. Igaühe etteossa eluaegne president. 1598 presidentkond - vojevoodkond. need jagusid omakorda staarostkondadeks. Eestis 9 staarostkonda , need ei allunud presidendile. Kohaliku aadli esindusorganiks sai võnnus peetav maapäev.esindajad: 2 poolakat, 2 leedulas 2 sakslast. Sajandi viimastel aastakümnetel üritati maa majandust taastada. Koormisi ühtlustati ja nend emääradest peeti kinni - soodustas talupoegadel omaalgatust talude pidamisel. XVII muutus tänu sõja jätk ja poola majanduslik langus. Talupoegadelt võeti- mis võtta andis! Poolastamise tähtsaimaks eelduseks oli katoliiklus. Algas vastureformatsioon. Jesuiitide ordu- tegutses reformatsiooni vastu kogu euroopas. , peamine keskus eesti alal Tartu,
aasta 8.mail kui Saksamaa kapituleerus. Pärast sõda sai Saarland Prantsuse protektoraadiks 194756. Natsi reziimi ajal hukati umbes 11 miljonit inimest, sealhulgas 46 miljonit juuti (holokaust). Kogu Euroopas on Teine Maailmasõda vastutav 35 miljoni surma eest. Saksamaa kaotas sõja tagajärjel hukkunutena miljoneid sõdureid ja tsiviilisikuid, kokku ligi 10 miljonit inimest. Lisaks territoriaalsed kaotused. Teistest riikidest oli Saksamaale pagenud või välja saadetud pea 15 miljonit sakslast. Sõjas said kahjustusi pea kõik suuremad Saksamaa linnad. 12 4. Kultuur 4.1 Saksamaa muusika ja Heliloojad Saksamaal on olnud palju kuulsaid heliloojaid kuulsamad on nt: Joseph Haydn, Ludwig Wan Beethoven, Johan Sebastian Bach, Wolfgang Amadeus Mozart, Georg Friedrich Händel, Johannes Brahms (oli ka pianist). Ainuüksi Saksamaal korraldatakse igal aastal palju
EESTI 20. SAJANDI AJALOO BAASKURSUS SISUKORD Seminarid / loengud............................................................................................... 2 Sissejuhatus. Ülevaade Eesti ajaloost..................................................................2 Ülevaade Eesti ajaloost 20. sajandil....................................................................2 Haldus................................................................................................................. 5 Repressioonid.................................................................................................... 12 Majandus........................................................................................................... 17 Vaimuelu........................................................................................................... 22 Kodutööd............................................................................
aasta oktoobrist Eesti territooriumile Nõukogude Liidu maa-, mere- ja lennuväebaasid ligikau- du 25 000 Nõukogude sõjaväelasega. Samal ajal oli Eesti sõjaväe tegevteenistuses ligikaudu 15 000 meest. 6. oktoobril 1939 peetud kõnes kutsus Saksamaa riigikantsler Adolf Hitler kõiki Eestis, Lä- tis, Leedus, Itaalias ja Nõukogude Liidus elavaid sakslasi Saksamaale ümber asuma. Sakslaste ümberasumine kooskõlastati läbirääkimistel Nõukogude Liiduga. Ligikaudu 14 000 sakslast (niinimetatud ümberasujad, saksa keeles Umsiedler) lahkusid Eestist 1939. aasta oktoobrist 1940. aasta maini. Pärast seda, kui NSVL okupeeris Eesti, läks Nõukogude Liidu ja Saksamaa vahel allkirjastatud lepingu alusel 1941. aasta jaanuarist aprillini Eestist Saksamaale veel ligi- kaudu 7500 inimest (niinimetatud järelümberasujad, saksa keeles Nachumsiedler). 16. juunil 1940. aastal esitas Molotov August Reile, Eesti saadikule Moskvas, ultimaatu-
I PILET 1. Teadusharud, mis tegelevad müütide uurimisega; raskused müütide uurimisel 2. Modernistlik luule (valida 2-3 voolu, autorit ja iseloomusta luulet). Sümbolism A. Blok; futurism V. Majakovski; imazism Th.S. Eliot; sürrealism F.G. Lorca; akmeism A. Ahmatova). Vastused: · Etnograafia- kirjeldab rahvuseid ja nende kultuuri, aga ka kombestikku, tavasid jms · Etnoloogia- teadusharu, mis uurib maailma rahvaid, nende kultuurilisi iseärasusi ja kultuuriloolisi suhteid, võrdlev kultuuriteadus · Antropoloogia - teadus inimese rassilistest, soolistest, vanuselistest jt. iseärasustest, samuti inimese ning ahvinimeste tekkest ja põlvnemiset Raskused müütide uurimisel: Uurija maailmapilt erineb uuritavate maailmas-olemise kogemusest ja uuritavast oleluskontekstist; uurija ja uuritava vahel on kultuuriline lõhe. Müüdid on läbi aegade edasi kandunud suust-suhu ja selle pärast ka palju muutunud. 2)...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
