Maa jagamine: 1224- sõlmis Riia piiskop ja ordru maade jagamise lepingu, Eesti piiskop sa endale Sakala ja Ugandi koos külgnevate Kesk-E maakondadega; Sakala andis Mõõgavendade ordule ning Läänemaa sai Riia piiskop. 1238 Stensby leping- ordu pidi Taani kuningale tagasi andma Tlna, Rävala, Harju, Järva ja Viru- Eesti hertsogkond, keskus Tln, Järva andis ordule tagasi tingimusel, et sinna ühtegi linnust ei rajata. Linnad: Tln 1248, Tartu 1262, Vana-Pärnu, Haapsalu, Uus-Pärnu, Paide(13s), Viljandi(13s), Narva(14s), Rakvere(14s). Lübecki õigus: Tln, Narva, Rakvere; Riia: Tartu, Viljandi, Paide, Uus-Pärnu; Piiskopi: Vana-Pärnu, Haapsalu. Rae ül: linna sissetulekute, heaolu ja kindustamise eest hoolitsemine, abinõude rakendamine kaubaduse ja kästiöö soodustamiseks, linna hvide kaitsmine, hoole kandmine kirikute ja koolide eest, vaeste ja haigete ülalpidamise korraldamine, kohtuvõimuks olemine. Pärisorjus: XIV saj lõpp talupoeg, kes on põgen...
3 Tiina Kala, Linda Kaljundi, Juhan Kreem, Ivar Leimus, Kersti Markus, Anu Mänd, Inna Põltsam-Jürjo, Erki Russow, Anti Selart, Marek Tamm, Heiki Valk Eesti ajalugu II Eesti keskaeg Koostanud ja toimetanud Anti Selart 4 SISSEJUHATUS Projektijuht Aivar Kriiska Retsensent Jüri Kivimäe Keeletoimetaja Siiri Rebane Kujundaja ja küljendaja Kristel Külljastinen Raamatu valmimist on toetanud Eesti Vabariigi Teadus- ja Haridusministeerium ning teadus-
Härgamäe lahingut. Johan III, Soome asevalitseja, hiljem Rootsi kuningas, lõi Rootsi esimene tugipunkti Eestis, võitis Moskva. Sigmund II August, Poola kuningas, kinnitas Liivimaa aadlile privileegi, mis andis neile usuvabaduse, ainuõiguse täita kohalikke riigiameteid, võitles Vene vastu. Hertsog Magnus 1570 pakuti talle Liivimaa kuninga tiitlit, alustas koos Vene vägedega Tallinna esimest piiramist. Balthasson Russow kirjutas Liivimaa kroonika, pühavaimu kirikuõpetaja, ,,Kolme katku vahel" Ivo Schekengerg Eesti päritolult, käsitöömeistri poeg, pani kokku salga, kes venelasi ründaks, ta hukati Vene tsaari ees. Stefan Batory- Poola kuningas, ungarlane, sundis Venemaa alistuma, Valga linnaõigus. Pontus de la Garde- pärit Prantsusmaalt, väejuht, läks laevaga põhja. 3. Eesti rahvastiku olukord Liivi sõja järel ja Rootsi ajal (kuni suure näljahädani).
Suurgildi hoone Tallinnas · Maalikunstis, skulptuuris ja tarbekunstist andsid eeskuju Saksamaa ja Madalmaad. · Maalikunsti tähtsaimaks avaldumisvormiks olid seinamaalid, millest säilinud on vähe. · Tallinnas tegutsesid kuulsad maalikunstnikud( Hermen Rode, Bernt Notke) · Kirikutes ja kloostrites oli suuresti kulda ja hõbedat, millest tänaseni säilinud on aga väga vähesed Bernt Notke "Surmatants" Russowi kroonika · XVI sajandi teisel poolel kirjutas Balthasar Russow alamsaksakeelse "Liivimaa provintsi kroonika". · Esitrükk ilmus 1578.aastal, mis populaarsuse tõttu sai ka teise ja kolmanda väljaande. · Kroonika põhisisuks on Liivi sõda ja ka sõjaeelne eluolu. · Põhiline selle ajajärgu tundmaõppimise allikas KASUTATUD KIRJANDUS · Mäesalu,A, Lukas, T, Laur, M, Tannberg T "Eesti ajalugu I" Avita, Tallinn(1997) · http://www.google.ee/imgres? hl=et&tbm=isch&tbnid=Bpa0rXxyEtzdlM:&imgrefurl=http://www.paideyg
Kontrolltöö Liivi sõda 1558 – 1583 Tallinna piiramised 1570, 1577 Altmargi vaherahu 1629 Brömesbro rahu 1645 Tartu Ülikool 1632 Reduktsioon 1680 Forseeliuse seminar 1684 1686 NG Ivan Julm – Algatas liivisõja hertsog Magnus Pontos de la Gordie – Rootsi väejuht Stefan Batory – 1576. aastal Poola kuningas, kes alustas 1578.a. pealetungi venelaste vastu Balthsar Russow - Kroonik Johan Skytte – Tartu Ülikooli asutaja Bengt Gottfried Forselius Uus ordumeister/Asutati Piiskopimõisa seminar, kus hakati ette valmistama eesti koolmeistreid ja köstreid Jgnatsi Jaak Forseliuse õpilane Pakri Hanso Jüri Forseliuse õpilane Adrian ja Andreas Virginius Tõlkisid uue testamendi eesti keelde Sisemigratsioon- siseränne Suur näljahäda(1696-1697) Kubermang- haldusüksus( 2 tk) Kindralkuberner- Eestimaa ja Liivimaaa kubermangu kõrgeimaks
1. Miks puhkes Liivimaa ristisõda? Kuivõrd aitasid oma tegevusele ristisõja puhkemisel kaasa piiskopid Meinhard ja Berthold? Liivimaa ristisõda puhkes seetõttu, et Liivimaal elasid paganad (paavsti soov kirikut laieneda), Euroopas oli üleliia sõjamehi, taheti jõuda Vene turule. Piiskop Meinhardi ülesanne oli Liivimaa ristiusustada; piiskop Berthold alustas misjoni politiseerimist ta sai paavstilt volitused ristisõja korraldamiseks, et liivlased alistuma sundida. 2. Mille poolest erines piiskop Alberti tegevus eelkäijate Meinhardi ja Bertholdi omast? Ta eesmärk oli rajada Liivimaal kirikuriik, mida juhiks piiskop, kes alluks otse paavstile. Ta hakkas 1201. aastal rajama Riia linna, kuhu ta viis üle piiskopkonna keskuse. 3. Milline tähendus eestlaste ajalooteadvuses on Ümera ja Madisepäeva lahingutel? Ümera lahing oli 1210. aastal toimunud lahing eestlaste ja ristisõdijate vahel, mille eestlased võitsid. Madisepäe...
Võlga oli talud ja see võlg pärandati põlvest põlve. Lisaks teokohustus mõisale, maksud kirikule. See sajand oli eesti maarahva siirdumine feodaalühiskonda, mida iseloomustasid üha suurenevad maksud, võlad, mõisategu ning kinnistuv sunnismaisus. Üks sündmus, mis eelnes reformatsioonisündmustele, mida peaks teadma: 1504. aastal lahtipääsenud katk Liivimaal tappis Harju ja Virumaal üle poole elanikest. Kroonik ja Pühavaimu kiriku luterlik pastor Balthasar Russow kirjutab oma 1578. aastal väljaantud ,,Liivimaa kroonikas" nõnda: aastal 1522, meister Wolter von Plettenbergi valitsemise ajal ,,hakkas püha evangeeliumi valgus Liivimaa linnades särama. Ja kui ta inimesi Jumala õigele mõistmisele oli valgustanud, nõnda et need paavsti jultunud tegudest ja kõlvatustest aru said, hakkasid nad kohe puujumalate vastu sõdima ja võtsid kirikud tormiga ära ja viskasid ebajumalad välja, ka viisid nad kiriku ehted ära, nõnda et ei ole teada, kuhu
1. Aastaarvud Liivi sõda 1558-1583 Jam Zapolski rahu 1582 Pljussa vaherahu 1583 Altmargi rahu 1629 Brömsebro rahu 1645 Oliwa rahu 1660 suur näljahäda 1696-1697 Forseliuse seminari tegutsemisaastad 1684 esimene eesti keelne grammatika 1637 Tartu ülikooli asutamine 1632 2. Isikud Balthasar Russow Tallinna kroonikakirjutaja ja luterlik vaimulik Erik XIV Rootsi kuningas (1560-1568); sekkus Liivi sõtta, hakkates Eestimaad valitsema Gustav II Adolf Rootsi kuningas (1611-1632); kirjutas alla Tartu Ülikooli asutusürikule; langes sõjas Karl XI Rootsi kuningas (1660-1697); tema valitsemisajal saavutas Rootsi suurriik oma suurima õitsengu; alustas riigimaade tagasivõtmise st reduktiooni; kaotas Liivimaa rüütelkonna
Keskaeg: 12. saj jõudude tasakaal hakkas muutuma Läänem. Piirkonnas, sakslased ja taanlased hoogustasid sõjategevust. Ristisõjad- sõjad kus kristlikud mehed suundusid sõjaretkedele kohalike paganate vastu., misjonär- munk. Uued vallutused avasid sakslastel ligipääsu L-merele, rajati Lübeck. Piiskop Meinhard ül. Liivimaa ristiusustada. Piiskop Albert- tahtis Liivimaale rajada kirkuriigi,alustas Riia linna ehtiamist, 1202 rajati Mõõgavendade ordu, mis kujunes Riia piiskopile ohtlikuks konkurendiks. Liivaste vanem Kaupo, liivlased ristiusustati ja 1208 ka latgalid lootes sakslaste toetust vaendlaste eestlaste vastu. Eestlaste muistne vabadusvõitlus- 1208.a ristisõdjad eesti pinnal, 1210 võideti Ümera lahing, suurendas usku, 1212 katk 3 aastat vaherahu/ puhkus. Ugalased ühinesid sakslastega, ülejäänud maakond Venemaaga. Otepää linnuse all sakslased kaotasid, ja lahkusid E.Vastased jõudsid eesti vägedest ette-sakslased liivlased latgalid- 12...
aastal laienes pärimisõigus tütardele. 1397. aastal muudeti ordumeister Juningeni armukirja alusel läänid Harju-Virus päritavaks mõlemale soole ka kuni viienda põlve sugulasteni. Läänid kujunesid vasallide võõrandamatuks omandiks. Maaisandate õigused kohtuvõim talupoegade üle, palgasõjaväe suurenedes ei läänistanud maaisandad oma valdusi mitte ainult sõjalistel vaid ka majanduslikel kaalutlustel. Tallinna Pühavaimu kiriku õpetaja, kroonika autor Balthasar Russow Tallinna Pühavaimu kiriku õpetaja, katekismuse tõlkija Johann Koell Tallinna Niguliste kiriku õpetaja, katekismuse koostaja Simon Wanradt Maali "Surmatants" autor Bernt Notke Milles seisnes Wanradti ja Koelli katekismuse kultuurilooline tähtsus? Eesti- ja alamsaksakeelne luterlik katekismus, kõige vanem (osaliselt) säilinud trükis, mis sisaldab eestikeelset teksti. Anno Domini M.CCC.XL.III 1343 jüriöö ülestõusu algus Anno Domini M.CCD.XC.VII aastaarv puudub
kultuur ja haridus kiirema käigu. Näiteks ilmus 1525. aastal esimene eestikeelne trükis, milleks oli Wanradt-Koelli katekismus. Ükski taoline raamat poleks ilmunud, kui ei oleks olnud usupuhastust. Vanim säilinud teos, mis sisaldab osaliselt eestikeelseid tekste, on 1622. aastal Saksamaal ilmunud „Agenda Parva“. Esimesi eesti kirjakeele algeid võibki otsida reformatsioonijärgsest Tallinnast. Seal üritati tõlkida lauluraamatut ja isegi Piiblit. Näiteks Balthasar Russow kirjutas oma kroonika küll alamsaksa keeles, kuid oli võimeline jutlusi puhtas eesti keeles pidama. Eesti keelde tuli küll võõrapärasusi, ent need pigem aitasid eesti keele arengule kaasa, kui takistasid seda. 2 Tallinnasse asutati niinimetatud vaeste koolipoiste institutsioon. Tegemist oli kohaga, mis korjas raha vaesematest peredest kirikuõpetajaks õppida soovivatele poistele. Selle aja
eestikeelne tekst. See raamat aga keelustati varsti Tallinna rae poolt selles esinevate ,,rohkete vigade tõttu". 29. Hans Susi - tallinna linnakooli õpilane, kes püüdis Piiblit eesti keelde tõlkida. Suri katku. 30. ,,Surmatants" autor Bernt Notke. Maalist säilinud vaid 7,5 m pikkune tükk. (Tema tuntuim teos oli "Surmatants" Lübecki Maria kirikus, mis on hävinud. Sarnase, kuid osaliselt säilinud teose, tegi ta ka Tallinna Niguliste kiriku jaoks.) 31. Balthasar Russow Tallinna Pühavaimu kiriku õpetaja, kes kirjutas alamsaksa keeles ,,Liivimaa provintsi kroonika", mis on Eesti keskaja üks tähtsamaid allikaid. Käsitles Liivi sõda. Kroonika esitrükk ilmus 1578 a. 32. a)Henriku Liivimaa kroonika on preester Henriku kirjutatud misjonikroonika, mis käsitleb tänapäeva Eesti ja Läti alal elanud rahvaste ristimist ja alistamist sakslastele 13. sajandi alguses. b) B.Russowi kroonika- Käsitles Liivi sõda.
vaga suur eelis.Tegemis toli suure sõjaväega, kohalikud polnud valmis kaitsma, venelai teati kui väga julma rahvust. 5.KES OLI HERTSOG MAGNUS? MIS ROLLI TA LIIVI SÕJAS MÄNGIS? Taani kuningas, hiljem Liivmaa kuningas. 1570. aastatel alustas ta vene vägedega Tallinna esimest piiramist. 6.MILLINE SAATUS TABAS KOHALIKKU LIIVI ORDUT? Liivi orduga oli ühel pool, see löödi puruks. 7.KUIDAS OLI LIIVI SÕJA SEISUKOHAST OLULINE BALTHASAR RUSSOW? Ametilt oli ta Tallinnas kirikuõpetaja, väidetavalt eesti päritolu. Ta oli ka kroonik, kes pani kirja Liivi sõja käiku. 8.KES OLID MÕISAMEHED? Endised ordu- ja piiskoppide sõdalased, je sotsisid endale uut teenistust uue valitseja juures. Palgasõdurid. 9.MIKS OLI VENEMAA SÕJAST MÕNDA AEGA EEMAL? Venemaa oli mõnda aega eemal, kuna miskit muud tuli vahele. Kodusõda. Võimuvõitlus riigi sees. Ivan Julm tegeles oma võmu kindlustamisega Venemaal. Venelastel polnud aega muuga tegeleda.
1.Keskaegne linn(linnade kujunemise eeldused, linnade privileegid) 2. Raad (rae ülesanded) 3. Tsunft ja gild (kuidas kaitsesid oma liikmete huve, millega tegelesid?, tsunfti sunduse pos ja neg mõju majanduse arengule 4. Ristisõjad(millal? olulisemad) 5. Mungaordud ja rüütliordud(tunnusjooned, näited) 6. Vasalli ja senjööri vastastikused kohustused 7. Talupoja kohustused isanda ees 8. 2 kaubanduspiirkonda euroopas 9. Mõisted: skraa, sedööver, tsunftijänes, gild, koge, koormised, teorent, loonusrent, sunnismaisus VASTUSED: 1. Linn sai linnaks, kui talle anti linnaõigused. * Igal linnal omad seadused * Igal linnal õigus ehitada linnamüür (Tallinnal 2,35 km, 27 torni) * Tohtis vermida münte (mündikoda - mündimeister) Eeldused: * veekogude lähedus (meri, jõgi, järv, jne) * muud looduslikud tegurid (mäed, künkad jms) * kaubandusteede ristumiskohad 2. Raad oli linna omavalitsus. Sinna kuulusid linna kõige rikkamad ja mõjukamad suurkaupmeh...
· XV saj. II poolel tegutsesid Tallinnas Lübecki maalija Herman Rode ja Bernt Notke (Niguliste kirik) · XVI saj. Tallinnas osavad kirikukellade ja suurtükkide valajad (Pühavaimu kirikukell vanim Eestis) · 1520-1530 renessansikunsti läbimurre - Tallinnas kuulsaim maalikunstnik Michael Sittow, kes sai kuulsaks ka Euroopas, tema tööd paljudes maailma muuseumides. · 1578 Balthasar Russowi ( Pühavaimu kirikuõpetaja) "Liivimaa Kroonika" , teos alamsaksakeelne, Russow ise oli arvatavasti eestlane Eesti kolme kuninga valduses · XVI saj. lõpus Lõuna-Eesti Poola valduses, usuline vastureformatsioon, mida soosis ka Rooma paavst. katoliku usu levitamine Venemaale. · 1583 asutati jesuiitide ordu , millel oli oluline koht hariduselul , peamine keskus Tartus. Asutatakse kolleegium, mille raames hakkab tegutsema gümnaasium, tõlkide seminar, kus õppekeel toimus ladina keeles. Õppis ka eestlasi
eesti keeled. · Hans Susi - tallinna linnakooli õpilane, kes püüdis Piiblit eesti keelde tõlkida. · Herman Rode - Lübecki maalija, kes loos Niguliste kiriku tiibaltari. · Bernt Notke - Lübecki meister, kelle loominguks on kappaltar Pühavaimu kirikus, Tema suurejoonelisem maal on ,,Surmatants". · Michel Sittow - Eesti keskaja kuulsaim maalikunstnik, kelle töid on laiali paljudes maailma muuseumides. · Balthasar Russow Tallinna Pühavaimu kiriku õpetaja, kes kirjutas alamsaksa keeles ,,Liivimaa provintsi kroonika", mis on Eesti keskaja üks tähtsamaid allikaid. · Konrad von Junginen - ordu kõrgmeister, kelle armukirjas laiendati oluliselt vasallide pärandamisõigust läänidele ja tugevdati veelgi nende seisundit. Vasallid kujunesid silmapaistvaks poliitiliseks jõuks.
meeleolusid, ühiskondlike ning tunnetuslike horisontide avardumist. "Kivist viiulite" temaatika ning ideeline tuum on kokku võetud raamatut lõpetavas poeemis "Maailma avastamine". Sõit tundmatusse, mereleminek ja avasturetked olid 60ndate aastate esimesel poolel eesti luule meelismotiive. Avaldanud peamiselt ajaloolist proosat. Proosaloomingu kangelased on eesti kultuuriloost tuntud isikud, nagu Liivi sõja kroonik B. Russow. Tema teoseid iseloomustab fantaasiarikkus, erilist huvi tunneb ta keskaegse Tallinna vastu. Jaan Krossi lesk on luuletaja ja lastekirjanik Ellen Niit. Jaan Kross suri 27. detsembri pärastlõunal 2007. 2.)Teose pealkiri: "Wikmani poisid" . Pealkiri selline kuna raamat räägib Wikmani kooli poiste tegemistest , armumistest ja edasisest elust. Zanr: Romaan 3.)Peategelased: Sirkel Jaak , Härra Wikman, Trull, Usukannataja e. vikaar Tooder, Laasik Riks, Rumma, Kristjan Koorman, Maim e
ja 194046 Tartu Ülikooli, 193940 Eesti Teaduste Akadeemia ja aastast 1946 Eesti (ENSV) Teaduste Akadeemia juurde. Praegu on selts seotud Eesti Teaduste Akadeemiaga assotsiatsioonilepingu kaudu. Seltsi asutajaliikmeteks olid suures osas Tartu Ülikooli õppejõud. Seltsi esimeseks presidendiks oli Carl Eduard v. Liphardt, kes sel ajal tunnustatud kunstitunja ning Raadi Mõisa omanik. Läbi aja on seltsi juhtinud paljud kuulsad ja tuntud inimesed nagu Karl Ernst v. Baer, Edmund August Russow, Julius Thomas v. Kennel, Nikolai I. Kuznetsov, Johannes Piiper, Paul Kogermann, Theodor Lippmaa, Eerik Kumari jt. Asutamisaastatest kuni aastani 1923 oli seltsi juhtimine seotud siinsete baltisakslaste päritoluga teadlaste- ning maade- ja loodusuurijatega. Alates aastast 1923 läks juhtimine üle eestlaste kätte. Seltsi esimeseks eestlasest presidendiks sai J. Piiper. Uue presidendi tulekuga kaasnes ka uus ülesanne seltsile, tuli hakata toetama Eesti looduse uurimist
Sõja lõpp 1582 sõlmis Venemaa Poolaga Jam-Zapolski vaherahu ning 10. augustil 1583. Rootsiga Pljussa vaherahu. Põhja- ja Lääne-Eesti läksid Rootsi kuninga võimu alla, Lõuna-Eesti ja Liivimaa jäid Poolale. 1584 suri Ivan IV. Kõige enam oli sõjas kannatada saanud kohalik Liivimaa elanikkond nii vaenuvägede röövimise kui kohalike sisside ja marodööride käes. 1561, 1566 ja 1571 laastas maad ka katkuepideemia. Liivi sõja sündmusi kajastas põhjalikult Balthasar Russow oma "Liivimaa kroonikas". Kokkuvõtlik kronoloogia 1558 · 22. jaanuar Vene vägi tungib põhjas Alutagusesse ja lõunas Vastseliina kaudu Tartu piiskopkonda, rüüsteretk kestab 3 nädalat. Seejärel kuulutab Ivan Julm välja vaherahu kuni maikuuni, nõudes taas "Tartu maksu" tasumist. · 1. aprill venelased alustavad Narva pommitamist · 11. mai venelased vallutavad tulekahju järel Narva · 6. juuni venelased vallutavad Vasknarva linnuse
KESKAEG Vana-Liivimaa riigid ja põlisrahvad Eesti jagati üksikuteks osadeks, mille eesotsa said enam-vähem sõltumatud valitsejad, nn. maahärrad. Nende valdused kujutasid endast väikeseid feodaalriike. Feodaalse killustumise ajajärku Eesti nimetatakse Vana-Liivimaa ajaks. Ilmaliku võimu kehtestamiseks oli suur sõjaline jõud - Liivi orduriik (1237). Orduala jagunes komtuur- ja foogtkondadeks. Tähtsat kohta ordus omasid kiriklikke talitlusi pidavad preestrivennad. Vaimuliku poole tähtsaimaks võimukandjaks V-Liivimaal oli Riia peapiiskop. Põlisrahva õiguslik olukord halveneb. Kes ristiusu vastu olid võrnud, kuulutati isiklikult vabadeks. Põhiline koormis kümnis - kümnes osa talu saagist, kergema variandina hinnus kindalaksmääratud naturaalmaks. Võõrvõimude omavahelised suhted. Linnad, linnused ja kirikud Kogu Eesti keskaega iseloomustab võitlus võimu pärast. 1297 toimus V-Liivimaal kodusõd...
südame söömise motiiv. Andrei Hvostov, on hakanud kirjutama Henriku kroonikaid tänapäevses vormis, andes vihje, milline või tegelikult maailm siis olla. Liivima noorem riimkroonika - Hoeneke, 1315-1348 (Jüriöö ülestõus), kroonika algab 1315. aasta näljahäda kirjeldamisega. Balthasar Russowi kroonika - esimene trükk 1577. Kroonikal oli kiire läbimüük, kuna Saksaaml oli see kaasaegsete sündmuste kirjeldamine. Kirjutas Ivan Julma koletutest tegudest. Balthasar Russow oli ise pärit Eesti soost, kes läbi abieluda oli jõudnud kõrgkihti. Juhuluule XVII sajandil. Barokk. Reiner Brockmann Brockmann - 1637 “Pulmalaul” - algab eesti kirjandus (kirjutatud aleksandriinis). Juhuluule - võib nimetada ka tähtpäevaluuleks. Vürstid ümbritsesid end hoovipoeetidega. kes kirjutasid igale olukorrale luuletuse. Juhuluule sai alguse ülikoolist, väljudes ülikooliseinte vahelt, muutus see massimoeks ning enesekiitlemiseks kirjutati seda mitmetes võõrkeeltes.
esteem, deeming them the people of God. He implied this when he wrote that God would save His people from the hand of Gog. He seems to indicate that Gog was the Muscovite people. Perhaps the Muscovite people truly were vicious towards Baltic peoples, but perhaps not. Whatever the case, his biases colored his writing, likely distorting the truth as to how things actually were and how events actually happened.1 The same can be said of chronicles written by German B. Russow, who praised Swedish rule, and D. Fabricius, a Catholic Pole who favored Polish rule and rendered a Polish perspective of history. Russian history during the imperial period also shows such an ideological influence. Juri Fiodorovitsch Samanarin, for example, strove to explain to the Russians its mission and identity as the ruling people, not merely a minority, 1 Johann Renner, "Liivimaa ajalugu 1556-1561" (Tallinn: Olion, 2006), 2-13.
hobused puhanud ja see kiirendas märkimiväärselt sõnumite liikumise kiirust Linnad Paljud linnad sõjas hävinud Vana-pärnu eriti, nii hävinud et ei taastatagi Raad säilitas positsiooni keskaeg kestab edasi linna valitsemismehhanismides rae nimeline linnavalitsus mille liikmed enda poolt valitud Tallinn Rootsi riigi suuruselt kolmas linn (kaks esimest linna Riia ja Stockholm) 1620-7000 elanikku 1688-12000 elanikku russow kirjeldab kuidas katk nuhtles linnaelanikke ja katk rüüstab tallinna elanikkonda mistõttu sealne elanikkond ei kasva eriti Narva tähtsus tõuseb märkimisväärselt, oluline kaubalinn kaup liigub venemaa vahel, sinna sõidavad kokku laevad üle euroopa, sinna ära uppunud u 200 kaubalaeva rootsi ajal sai olulisemaks rootsi riigis tekib idee, et riigil võiks olla 4 pealinn ja valitseja valitseks mõne aja
Tsunft ühe eriala käsitööliste ühendus Skraa tsunfti põhikiri 5. Vaimuelu Toomkirik piiskoplik peakirik Toomkapiteel katoliku kiriku kõrgeim võimuorgan, millel oli õigus ja kohustus valida piiskoppe. Missa pidulik jumalateenistus Visitatsioon kiriku külastus kontrollimise eesmärgil Reformatsioon usupuhastus, ühiskonna ja kiriku ümberkorraldus (Martin Luther 1517) Pildirüüste kirikutes pühapiltide, kujude ja altarite rüüsted. Balthasar Russow Tallinna Pühavaimu kiriku õpetaja, kroonika autor Koelli katekismuse tõlkija, Pühavaimu kiriku õpetaja Hans Susi vaimuliku kirjanduse tõlkija, proovis tõlkida piiblit. Wanradt katekismuse koostaja, Niguliste kiriku õpetaja. 1535 I trükitud raamat Eestis ,,Wanradt Koelli katekismus" Bernt Notke surmatants, niguliste altarimaal. Ordud ja kloostrid keskaegsel Liivimaal tegutses mitu vaimulikku ordut. Koos
Tallinna Kunstigümnaasium Linoollõige narridest Loovtöö Autor: Michel Davide Alberoni, 9B Juhendaja: Liane Rohtmäe Tallinn 2014 1 SISUKORD Table of Contents 1. SISSEJUHATUS. Valisin oma loovtööks linoollõike narridest. Tegin seda koos kunstiõpetuse õpetaja abiga. Võtsin selle teema õpetajaga Liane Rohtmäe, kuna tahtsin midagi ise teha. Aga kuna ma hakkasin liiga hilja pihta, siis midagi suuremat ma poleks teha jõudnud. Selleks, et teada saada, mis on linoollõige, tutvusin selle ajaloo ja tehnikaga. Linoollõikel on väga pikk ja huvitav ajalugu. Samuti lugesin palju linoollõike tehnikast, mis mulle väga huvi pakkus. Sellepärast soovisin ka ise järele proovida, kuidas seda tehnikat kasutatakse ja missugune on tulemus. Sain proovida trükimasinat ja uut trükitehnikat. Seal oli minu töö tulemus reaal...
vägede kätte ,ning Lõuna - Eesti koos Tartuga sai Poolale. Pilet nr.4. 1.Keskaegsed linnad ja kaubandus-Keskaegsed linnad olid: Tallinn,Tartu, Vana- Pärnu,Uus-Pärnu,Viljandi,Haapsalu,Paide,Rakvere ja Narva.Käibel oli Kaugkaubandus ja Sisekaubandus.Eestist veeti välja teravilja,samuti oli väga hinnas ka kanep,lina ning ehituseks vaja minevat paekivi ja puitu. Eestisse veeti aga soola,vürtse, veini, õlut,relvi ,karusnahku ja metalli ning vaske. 2. Kroonik Balthasar Russow Liivimaa kroonika- on Tallinna Pühavaimu kiriku eesti koguduse õpetaja Balthasar Russowi poolt alamsaksakeeles kirjutatud kroonika, mis käsitleb Vana-Liivimaa ajalugu 12. sajandi Liivimaa vallutamisest kuni 1583. aastani, kirjeldades Liivi sõja eelset riigi siseolu, elulaadi ja sõjasündmusi. Pilet nr.5 1.Vana-Liivimaa kiriklik korraldus-Vana-Liivimaa oli katolikku usu. Alles hiljem hakati ka Lutheri usku pooldama. Olid toomkapiitlid,mille moodustasid piiskopis ja kõik kõrgemad
MUINASAEG - 600-1227 Ingvar- Rootsi kuningas, tegi u 600 sõjaretke Eestisse, langes lahingus eestlase vastu. Jaroslav Tark-Kiievi vürst, kes vallutas 1030 Tartu ja nimetas selle Jurjeviks. Hiltnius- u 1070 läänemeremaade rahvaste piiskopiks määratud munk, tagastas saua 2 aastat hiljem. Fulco- u 1167 Eestimaa piiskopiks määratud Prantsumaalt pärist munk, külastas 1170 paiku Eestit. Nicolaus- Norras Stavangeri kloostris elav eestlasest munk, kes määrati Fulco abiliseks. Meinhard-augustiinlaste ordu koorihärra, kes levitas liivlaste seas ristiusku. 1186-1196 esimene Liivimaa piiskop. Theoderich-munk, kes oli Meinhardi abiline, 1191 läkitas Meinhord Eestimaale misjonitööd tegema, hiljem Eestimaa piiskop, langes Lindanise lahingus, Mõõgavendade ordu rajaja. Kaupo-Toreida vanem,lasi end Theoderichil ristida,temast kujunes sakslaste usin abiline ristiusu levitamises. Berthold-1196-1198 Liivimaa piiskop, korraldas liivlaste vastu ristisõja 1198...
Nii täitsid naiskloostrid äärmiselt vajalikku hooldusasutuse funktsiooni. Plettenberg ei suutnud takistada evangeelse õpetuse tungimist ka ordurüütlite hulka. Nii ei viidudki Liivimaal reformatsiooni lõpule. Rahvakeelseid jutlusi peeti kirikutes juba katoliku ajal, hakati reformatsiooni järel sellele hoopis suuremat rõhku panema. Just reformatsioonijärgsel ajal ilmus esimene eestikeelne raamat. Balthasar Russow umbes 1536 24. november 1600) oli Tallinna kroonikakirjutaja ja luterlik vaimulik. Martin Luther-reformatsiooni ehk usupuhastuse algataja. Melchior Hoffmann-Saksamaalt pärit kasuksepp. Kuigi ilma hariduseta, olevat ta avaldanud rahavle oma piltliku jutlustamismaneeriga tohutut mõju. Simon Wanradt-Tallinna Niguliste kiriku õpetaja 1535.a. Johann Koell- Pühavaimu kiriku eesti jutlustaja luterlik katekismus a 1535
Esimesed eesti raamatud: Liivimaa kroonika – ilmus 1940, ladina keelsena, räägis esimestest ristisõdadest Baltimaades, Esimesed eestikeelsed sõnat nt. Tarapita, avita jne., Autoriks Läti Henrik. Katekismus – 1535, Saksa ja eesti keeles, säilinud 11 lk., ilmus 1500 eksemplaari, autoriks wandradt ja Koell Liivimaa kroonika – 1578 , alam saksa keelsena, esimene teadaolev eestlase kirjutatud eesti ajaloo raamat, autoriks B. Russow. Piibel – Ttõlgiti eesti keelseks 1739, Anton Thor Helle. Laul „Oh ma vaene tarto liin“ – 18.saj, eesti keel, esimene eestikeelne laul, räägib Tartu purustamisest, Autoriks Käsu Hans. Kalender, lugemikud lastele, „maarahva nädalaleht“, „Arvamise raamat“ – 19.saj algus, tõi eesti keelde Õ tähe, Otto Wilhem Maasing. Mõisted: Kroonika – alaraamat, mis jutustab ajaloosündmustest nende toimumisjärjekorras.
Tallinna linnakodanikest maarahvale oli keskaegsele linnaelanikkonnale omaselt kohane kollektiivne elulaad. Maarahvast linnakodanlus oli ilmselt mitte ainult vormiliselt, vaid ka sisuliselt omaks võtnud kristliku ideoloogia ja usutunnistuse, erinevalt maal elavast maarahvast. Kristlik usutunnistus ja ideoloogia tähendas, et kollektiivne elulaad polnud Tallinnas elavale maarahvale võõras. Koos käidi kirikus maarahvale oli mõeldud Pühavaimu kirik, kus hiljem oli pastoriks Balthasar Russow. Kuuluti erinevatesse vaimulikesse gildidesse, näiteks Püha Ihu gildi, mis oli Vana-Liivimaa vanim gild (skraa pärineb 13. sajandi II poolest). Maarahvast linnaelanikkonna osatähtsus: Maarahvast linnaelanikkonna osatähtsust on seni tugevasti alahinnatud. Peamine põhjus peitub selles, et varasemad ajaloolised uurimused ei kajasta maarahva osalust keskaegse Tallinna linnaelus. Tänapäeva uurimused tuginevad vanemale materjalile, kus pole või on
peagi levid üle kogu maa. Boriss Seremetjev 1701.a septembris, tema juhtimisel toodi Vene väed Eestisse ja purustati ka Rootsi väliväed. Uusikaupunki rahu Rahu kehtestati 1721.a. Sellega liideti Ingeri-, Eesti- ja Liivimaa Vene riigiga. Sellega lõppes Rootsi aeg Eestis ning algas 200 aastat Vene võimu all. Frederik IV Taani kuningas, kes korraldas Rootsi ründamist Põhja-Saksamaal. August II Poola kuningas, kelle juhtimisel algab Riia piiramine 1700.a. Baltasar Russow kroonik, kes kirjutas kroonika Haapsalu vallutamisest, Liivi sõjas 1576.a. Rahvastik Asustus pärast Liivi sõda enne Liivi sõda elas Eesti ligikaudu 300 000 inimest, 1620.a oli rahvaarv kahanenud poole võrra (140 000 inimest). Põhjus Liivi sõda oli Eestist üle käinud ning seetõttu oli 75% taludest maha jäetud või tühjad. Asustus Rootsi ajal Pärast sõja lõppu taastus rahvaarv märgatavalt kiiresti (1695.a 400 000 inimest)
*1535 - luterlik katekismus ehk usuraamat seotud kaks meest: Wandradt(koostas raamatu), Koell (tõlkis eestikeelde) *Algas piibli tõlkimine, algatas Hans Susi, kui tõlkimine jäi pooleli, 1739 tõlgiti lõplikult eesti keelde. *Herman Rode kuulus maalikuntsnik, pärit Lüübekist, tähtsam töö: ,,Niguliste kiriku tiibaltar" ; B. Notke kuulus maalikunstnik, tähtsam töö: ,,Surmatants"; M Sitton renessansi ajastu tuntuim maalija, arvati, et eestlane; B. Russow kroonika kirjutaja, pealkiri ,,Liivimaa provitsti kroonika" Kordamisküsimused: 1) Kaart skeemi koostamine, 8 suuremat maakonda, keskaegsed linnad, kuus eestlaste naabrid, neli lahingut sakslastega. 2) Mõisted, selgita kahe lausega: muinasaeg, keskaeg, vahendus kaubandus, Jüriöö ülestõus, Hansaliit, sakraal arhitektuur, reformatsioon. 3) Küsimus 12-15 punkti. Üks on kaubanduse kohta, teine keskaegne kirik.
Eesti asulate nimekirja: ~500 kohanime + isikunimed. Näiteks: Jeeleth Jõelähtme, Lyneus Lüganuse, Kaylae Kohila. ,,Liivimaa vanem riimkroonika" pärit 13. saj. lõpust, autor teadmata, alam- saksakeelne, kirjutatud ettelugemiseks munkadele. ,,Liivima noorem riimkroonika" 14. saj. II pool, autor Hoeneke, räägib konkreetselt Jüriöö ülestõusust (1343). ,,Balthasar Russowi kroonika" 16. saj. II pool (1558-1583), autor Balthasar Russow eestlane, õppinud Saksamaal, kirikuõpetaja. Tema raamat käsitleb Vana-Liivimaa ajalugu 12. sajandist 1583. aastani, kusjuures eriti detailselt on kirjeldatud autori eluajal toimunud sõjasündmusi. B. Russow'st endast jutustab aga J.Krossi raamat ,,Kolme katku vahel". 3. Kroonikad ehk ajaraamatud esitavad ajaloosündmusi kronoloogilises järjestuses, ebaobjektiivsed, sest esitatud nii nagu autor neist aru saab. Nt: ,,Läti Henriku Liivimaa
Tallinna tekke problemaatika kirjalike ja arheoloogiliste allikate põhjal Essee 1219.aastal maabusid taani väed eesotsas kuningas Valdemar II-ga Lindanise linnuse lähistel, võitsid siin eestlastega peetud lahingu, asusid eestlaste linnuse, hilisema Toompea kohale rajama oma kindlust ning jätsid sinna taani garnisoni. 1227. aastal vallutas Mõõgavendade ordu taanlastelt Põhja-Eesti. 1230. aastal kutsusid mõõgavennad Eestisse 200 kaupmeest Ojamaalt, kes asusid elama linnuse jalamile, umbes Niguliste kiriku kohale ning panid aluse Tallinna kodanikkonnale. 1233. aastal toimus mõõgavendade ja paavstimeelsete vasallide vahel Toompeal verine kokkupõrge. 1238. aastal tagastati Põhja-Eesti koos Tallinnaga Stensby rahulepingu kohaselt Taanile ning kümme aastat hiljem annetas Taani kuningas Erik Adraraha Tallinnale Lübecki linnaõiguse. Need faktid pärinevad Vatikani arhiivist ja Henriku...
Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Püha Vaimu kirik Püha Vaimu kirik on ainus algse kuju säilitanud sakraalehitis Tallinnas, mis on valminud 14. sajandil. Püha Vaimu kirikul on oluline koht Eesti kultuuriloos. Siin peeti esimesi eestikeelseid jutlusi ning siin pidas õpetajaametit Liivimaa kroonik Russow, keda mõned peavad eestlaseks. Püha Vaimu kiriku pastorit Johann Koelli peetakse esimese eestikeelse raamatu 1535. aastal ilmunud katekismuse - autoriks. Kiriku fassaadil asuv maalingutega kell on aga Tallinna vanim avalik ajanäitaja (17.saj.). Kirikus asub üks neljast Eesti hinnalisimast keskaegsest kunstiteosest - Berndt Notke kahetiivaline kappaltar (telliti Bernt Notkelt 1483. aastal), mis on üks kahest
,,CARMEN ALEXANDRINUM" AJAJOONEL 13. sajand Esimene teadaolev eestikeelne luuletus on olemas juba Läti Henriku Liivimaa kroonikas: ,,Jörru-jörru, jooks, ma tulen" (väidetavalt armastusluuletus) 1560 1721 on Eestimaa Rootsi kuningriigi alluvuses 1600 Tallinnas sureb Püha Vaimu kiriku eeldamisi eestlasest õpetaja, kroonik Balthasar Russow. Loe Jaan Krossi romaani Kolme katku vahel. 1600 (ligikaudu) Tallinnas sünnib eesti kirjakeele looja Heinrich Stahl. 1600 Arhitekt ja kujur Arent Passer ning ehitusmeister Hans Luttigk lõpetavad Tallinna Mustpeade hoone fassaadi uuendamise. Sellest saab tuntuim renessanssstiili näide Eestis. 16001608 Tallinna Püha Vaimu kiriku uus õpetaja Georg Müller (Uku Masingu arvamisi jällegi eestlane) peab eestikeelseid jutlusi. Säilinud on 39 jutluse tekstid a-ist 16001606 (vt õpikust ,,Mülleri jutlused") 16001629 Rootsi-Poola sõda Liivimaa pärast. Eestimaa kubermang ja Tallinn sellesse otseselt ei p...
KESKAEG 1208-1558 · Theoderich tsistertslaste ordu liige. Põhjala ristisõja juhtivamaid isikuid. Mõõgavendade ordu rajaja. 1211 Eestimaa piiskop. Viis Eestis ristimisi läbi · Albert- paavsti poolt määratud Liivimaale III piiskop. Liivimaa paganate ristija · Kaupo- oli Turaida vanem, arvatakse, et oli esimene, kes lasi end rahvaga ristida ja hiljem sõdis ka ristisõdijatega koos paganate vastu. · Lembitu eestlaste vanem Sakala maakonnast. Organiseeris võitlust ristisõdijate vastu. · Wolter von Plettenberg- Liivi ordumeister, suutis ajutiselt sõjajõudusid ühendada ja venelasi lüüa. Õnnestus kindlustada mitmekümneaastane rahu Liivimaal. · Melchior Hoffmann- kasukavalmistaja. Teda mõjutas Martin Luther, hakkas luteri jutlusi pidama. · Innocentius III Rooma paavst. Saatis kristlasid Liivimaal paganate vastu ristisõda pidama. Andis Albertile korraldusi. Tunnustas Mõõgavendade ordut...
Allkirjad olid antud, lepingut pidid tunnistama tsaar ja Liivimaa ordumeistrid ja peapiiskopid ning maahärrad. Vene pool nõudis risti suudlemist. Vene diplomaatia ajaloos on see väga tähtis, sest see on leping Jumalaga, mida ei saa rikkuda. Liivimaale saabus Vene saadik Kelar Terpigorev (varem peeti seda nimeks, nüüd arvatakse, et Kelar ei ole nimi, vaid mingi ametinimetus) viibis Võnnus ja Tartus, kohtus siinsete võimukandjatega. Paneb tähele, et liivimaalased ei taha risti suudelda. Russow viitab, et Terpigorev vihastus ja ähvardas, et ei too teie minu härrale maksu, viin ma ise selle maksu. Rist sai küll suudeldud. Liivimaalased ei hakka siiski maksu koguma. 1556-1557 aastal jõutakse oma sisemistesse probleemidesse, satutakse omavahel vaenu. 1557 Posvoli leping. Siin minnakse vastuollu Venemaaga sõlmitud rahulepinguga, samas pole ühelt poolt teada, kas Venemaal saadi Posvolist teada, samas Venemaal käivad juba varem ettavalmistused sõja alustamiseks
Teada on, et see katekismus erti kirikuõpetajateni ei jõudnud. Mõne aja pärast Tallina Rae korraldusel korjati need kokku ja hävitati. Piibli tõlkimiseni jõuti täielikult alles 18 saj. Pärast reformatsiooni 16 saj püüti teha algust piibli tõlkimisega. Selleks oli noormees Hans Susi, kes oli eesti päritolu, aga ta suri noorena katku. Ta soov, et rahastataks eesti keelset piiblit jäi ka unarusse ja seega vajus see mõte ära .Eestikeelse kirjasõna jaoks on 16 saj tähtis Balthasar Russow. Ta oli eesti päritolu mees, kes ilmselt proovis seda maha salata. Liivi sõja ajal andis ta välja kroonika/jutustuse, mis rääkis 16 saj Liivimaast ''Liivima provitsikroonika'' ''Russovi kroonika''. Väga palju infot seal reformatsiooni kohta ja Liivi sõja kohta. See oli esimene eestlase poolt kirjutatud, eesti keeles leviv raamat. See üsna pea keelati ära, aga levis üsna kiresti. Sääilinud ka koopiad tänase päevani.Jaan Krossi kirjutatud''Kolme katku vahel'', kus Russov on tegelane
Ivan III 1492 lasi Ivan III vastu Narva ordulinnust rajada Ivangorodi. Martin Luther Reformatsiooni algataja, kes koostas 95 teesi. M. Hoffmann W. von Plettenberg Ordumeister, kelle eest võttel sõlmis Liivimaa liidu Leeduga ja lõi Vene vägesid Pihkvamaal 16. saj. algul. Simon Wanradt Niguliste kirikuõpetaja, kes kirjutas saksa keelselt katekismuse osaline koostaja. Johann Koell Pühavaimu kirikuõpetaja, kes tõlkis eesti keelde katekismuse. Balthasar Russow kroonik, kirjutas ,,Liivimaa provintsi kroonika"(ilmus 1572 Saksakeeles), mis on eesti ajaloo tähtsamaid allikaid. Hans Susi Tallinna linnakooli õpilanem jes üritas tõlkida piiblit ning lauluraamatut. Bernt Notke Pühavaimu kiriku kappaltar ja maal ,,Surmatants". Michel Sittow Eesti keskaja kuulsaim maalikunstnik. Mis toimus? 1227-1558 Keskaeg (ehk orduaeg) 1238 Stensby lahing 1248 Tallinn sai Lübecki linnaõiguse. 1343 23. apr Jüriöö ülestõus
Koell.Wanranti ja Koelli katekismus trükiti Saksamaal 1535.aastal,vasemal pool alamsaksa-,paremal pool eestikeelne tekst.Seegi raamat keelustati Tallinna rae korraldusel seal leiduvate "rohkete vigade tõttu." Mingil ajal hakkas kloostrikoolide tähtsus langema,mille põhikoormust kandsid nüüd linnakoolid.Kodanike ja aadlike perekondades hangiti võimaluse korral lastele koduõpetaja. 16.sajandi teisel poolel kirjutas Tallinna Pühavaimu kiriku õpetaja Baltasar Russow alamsaksakeelse "Liivimaa provintsi kroonika,"mis oli Eesti keskaja tähtsamaid allikaid.Kroonika esmatrükk ilmus 1578.aastal Rostociks ja leidis kohe ohtrasti lugejaid. Kultuur - Eesti iseseisva ehitusloomingu kõige kõnekamaks tõendiks on Põhja-Eesti ja eriti Tallinna kiviarhitektuur.Tallinna rajati suurepäraseid hilisgootikas ühiskondlikke hooneid ja elamuid,mis on säilinud tänapäevani.Arhitektuurilise õitsengu ajast pärinevad raekoda,jõukate
Looduskaitse kui kauni ja haruldase looduse hoidmise riiklik korraldamine hakkas nii Euroopas kui Eestis kujunema 19. sajandi lõpul. Geoloog Gregor Helmersen rääkis aastal 1876 vajadusest metsi kaitsta (et veereziimi hoida), ja aastal 1879 esitas üleskutse Eesti Loodusuurijate Seltsi kaudu säilitada ja kaitsta rändrahne kui mandrijää tegevuse tunnistajaid et neid monumentideks, sillasammasteks ja veskikivideks kõiki ära ei kasutataks. Samblauurija Edmund Russow innustas Eestis looduskaitsealade loomist, ning ta õpilane Karl Kupffer tegi selle Vaika kaitseala luues teoks, Riias olles. Eesti esimeseks looduskaitsealaks võibki nimetada Artur Toomi eestvõttel ja Riia loodusuurijate seltsi toel 1910. aastal asutatud Vaika linnukaitseala. 19181940 (enne II maailmasõda) Üks looduskaitse initsiaatoreid ja Vaika looduskaitseala taastamise eestvedajaid oli 1919. aastal Riiast Tartusse tulnud mükoloog Fedor Bucholtz
Varauusaeg Eestis Liivi sõda 1558-1583 Põhjused: * Vana- Liivimaa olukord- mahajäänud, kerge saak * riigikeste omavahelised suhted * naaberriikide taotlused: Venemaa, Taani, Rootsi ning Poola-Leedu Vana-Liivimaal viis väikeriiki: Saksa ordu Liivimaa haru, Riia peapiiskopkond, Tartu, Saare-Lääne ja Kuramaa piiskopkond. Vahendaja Ida- ja Lääne-Euroopa vahel. Huvi kasvas Moskva suurvürstiriigil, Poole-Leedul, Taanil ja Rootsil sõda ülemvõimu pärast. Sõja alustas Venemaa, kes lootis ära kasutada Liivimaa sõjalist nõrkust ja naaberriikide lahkhelisid; neid aitasid ka tatarlased. 1558- Moskva väed rüüstavad Lõuna-Eesti külasid. Narva linnuse piiramine, mais vallutati linn, tähtsaim sadamalinn. Suvel langes Tartu Vene vägedele. 1559- orduriik annab end Poola kaitse alla, ordumeister Gotthard Kettler. Saare-Lääne ja Kuramaa oma valdused Taanile. 2.8.1560 ordu viimane välilahing Hoomuli lahing, saavad lüüa. Venele Viljandi. Sügisel talurahv...
Bunge, Ledebouri õpilane, töötas seal 1867. aastani. Ta oli väljapaistev botaanik, uuris praeguste Iraani ja Iraagi alade floorat, aga korraldas ka retki Eesti-, Liivi- ja Kuramaa taimestiku tundmaõppimiseks. Järgmise direktori M. Willkommi (1868-1874) ajal korrastati kogusid kasvama taimesüstemaatilise jaotuse kohaselt ja varustati taimed esimest korda nimesiltidega publiku jaoks. Pikka aega (1874-1895) oli direktoriks E. Russow, turbasammalde uurija, esimesi, kes kasutas taimede kirjeldamisel mikroskoopilisi tunnuseid. Järgmise direktori N. Kuznetsovi ajal (1895-1915) toimus aias silmnähtav areng: ulatuslikult remonditi hooneid, arendati taimegeograafilisi osakondi - Kaukaasia, alpitaimede ja stepitaimede väljapanekud. Lühikeseks ajaks küünis taksonite arv aias kümne tuhandeni. Taimesüstemaatika osakond seatakse ümber Engleri süsteemi järgi. Järgneval perioodil vaheldusid juhatajad üsna sageli - N
Üleminek muinasajast keskaega. Maade jagamine pärast vallutust. Pärast muistset vabadusvõitlust jagati Eesti alad vallutajate vahel : *Põhja Eesti e. Harju-Viru e. Eestimaa hertsogkond läks Taanile * Saare-Lääne piiskopkond saartel ja Lääne-Eestis ( alasid tuli jagada orduga ) ( Riia piiskop???) *Tartu piiskopkond muistne Ugandi ja Vaiga lõuna osa ( juhtis piiskop Hermann????) Liivi orduriik peamiselt Läti alad , Eestis Sakala,Järva ja Kesk-Eesti Läti alad : *Riia piiskopkond *ordu alad *Kuramaa piiskopkond *Riia linna maad Põhja Eesti saatus otsustati 1238. Aastal Stensby lepinguga . Lääniaadli teke Vasall ehk läänimees ,feodaal, kes sai kõrgemalt feodaalilt (senjöörilt, maahärralt) sõja- ja haldusteenistuse eest eluaegseks kasutamiseks või pärilikuks valdamiseks maa-ala (koos seal elavate talupoegadega). Maa kindlustamiseks rajati linnuseid. Linnustesse pandi elama rüütlistest läänimehed. Lääni võis saada igaüks , kes oli lo...
Noor-Eestit võib pidada ka agressiivseks kultuuripoliitiliseks liikumiseks, mis seadis oma ülesandeks eesti ühiskonna muutmise. Isikud Gotthard Kettler oli Liivi ordumeister 15591562 ja Kuramaa hertsog 15621587, Sigismund II August 1529. aastast Leedu suurvürst, sai Poola kuningaks 1548 hertsog Magnus Taani kuningriigi prints, Saare-Lääne ja Kuramaa piiskop ning Liivimaa kuningas 15701577, Magnus oli Taani kuninga Christian III poeg ja kuningas Frederik II vend Balthasar Russow Tallinna kroonikakirjutaja ja luterlik vaimulik, "Liivimaa kroonika", mis käsitleb põhjalikult Liivimaa ajalugu 16. sajandil, olles oluline allikas Liivi sõja kohta koos Johann Renneri ülestähendustega Liivimaa ajaloost aastatel 15561561 Stefan Batory 15711576 Transilvaania vürst ja alates 1576 kuni surmani Poola (Rzeczpospolita) kuningas, Jam Zapolski vaherahuga sai Stefan enda kätte kogu Vana- Liivimaa lõunaosa, millest hiljem kujunes Liivimaa kubermang.
bibliograafia". Sajandi esimesel poolele on iseloomulik Eesti taimestiku põgus uurimine. Suuremad teened Eesti taimestiku uurimisel on sellel perioodil botanofiilidel. 1845. aastal asutati Riias Loodusuurijate Selts (LUS). Aastad 1852-1919 (eriteadlaste periood) Aastatel 1855-1865 algas Eestis intensiivne lokaalfloorade kirjeldamine. Uurimistöös etendasid juhtivat osa ülikooli õppejõud ja üliõpilased- Bunge, Schmidt, Russow, Glehn jt. Uurimustöö koondub Tartusse, eriti pärast Loodusuurijate Seltsi asutamist 1853. aastal. Perioodi alguses ilmus botanofiilide, keeleteadlase Ferdinand Johann Wiedemanni ja kooliõpetaja Franz Eduard Weberi koostatud taimemääraja "Beschreibung der phanerogamischen Gewächse Esth-, Liv- und Curlands" 1852, mida võib pidada 19. sajandi üheks paremaks Eesti taimestiku käsiraamatuks. Teoses käsitletakse 1050 liiki soontaimi
Allikaõpetus- ajaloo abiteadus, mis uurib ajalooallikate kasutamist. Tegeleb enamasti kirjalike allikate uurimisega. Väline kriitika selgitab välja tekstide usaldusväärsuse ja päritolu , autori eesmärgid. Esmane allikas on kõige olulisem allikas, algallikas on usaldusväärsem, kui teised allikad. Sekundaarne allikas- mingi eesmärgi uurimisel abistavaks, nt raamat, ajaleht. Tekst on märgisüsteem. Kontekst-- taust, infoväli. Sisemine kriitika- teksti süvenemine, autori eesmärgi väljaselgitamine-. Negatiivne sisemine kriitika- eesmärgiks on otsida vigu. Allikaõpetuse isaks peetakse Leopold von Ranket 1795-1886. Ta ütles, et igal rahvusel on oma vaatenurk oma ajaloole. Ütles, et asju tuleb vaadata nii, nagu need tol ajajärgul olid. Ajalugu tuli esitada objektiivselt. Ta rajas oma koolkonna ja pani aluse historistlikule uurimussuunale. Õppejõuna võttis kasutusele ajaloo seminari. Eestis peetakse allikaõpetuse isaks Sulev Vahtret 1926-2007. T...
Võrdluse tunnus on mb. Tu-karitiivid käänduvad. Imperatiivi ainsuse 2. pöördes tüve lõpus k, mitmuse 2. ja 3. pöördes t. Eitusverb pöördub. Ma/-me esineb teonime mine tähenduses. Adverbides säilinud possessiivrudimendid. Põimuvad Eesti ida murded, Virumaa ja läänelikud jooned. 1551 kirikuraamatu Hans Susi tõlge. Masing oletas, et Susi on tõlkinud perikoopide ja lauluraamatu eesti keelde, mis pole kumbki säilinud. Susi tekste kasutasid hiljem Russow, Müller ja Rossihnius. ,,Kiri emale" algus ja lõpp alamsaksa k, keskel soomemõjuline eesti k (29 rida). Kirja saaja on ema, keda autor (ilmselt Eesti- ja Liivimaal töötav soome vaimulik) peab aitama, et ta temalt võetud asjad kätte saaks, ja pöördub selleks Rootsi kuninga poole. Iseloomulikud jooned: alamsaksa, rootsi ja soome laenud. 5. Lõunaeesti kirjakeel 16.saj (Boieruse, Völckeri tekst, ametitunnistus Awerbachile) Lõ-Eestis säilinud 16.saj trükiteoseid pole
trükiti 1525. Aastal, kuid pole säilinud. 1535 ilmus ,,Wanradt ja Koelli katekismus". Kirjeldas luteri usku. See raamat hävitati, sest selle tõlke sisu oli originaalist erinev. 1929 leiti selle katekismuse 11 lehte. Eestis oli kaks eraldi murret: Põhja-Eesti ja Lõuna-Eesti. Hakkas ilmuma mõlemas murdes tõlkeid. Üritati ka Piiblit tõlkida, aga Hans Susi, kes Piibliga tegeles, suri. Kasutusele tuli mört ja kividest materjalid, mida kasutati linnades ja kirikutes. B. Russow kirjutas ,,Liivimaa kroonika". Andis selle trükki. 1578 2 trükki ja 1584 täiendatud trükk. Tegu oli Eesti päritolu mehega, kes sai hariduse Tallinna linnakoolis ja Saksamaalt. Töötas Pühavaimu kiriku Eesti koguduse õpetajana. 11
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
