KESKAEG - haridus ja kultuur tol ajal (0)

KESKAEG
Haridus ja kultuur
Marii Rikken
Katoliku hariduselu
· Keskaegne kool oli lahutamatult seotud kirikuga.
· Koolitamine algas seoses vallutustega
· Katoliku kiriku rüpes tegutsesid toomkoolid ja
kloostrikoolid.
Toomkool Ülikooli Kõrgem Kloostri- Linna-
id XII saj. d XV ladinakoo koolid koolid
saj. l XVI saj. Ilmalikke
*Õppetöö *Täpsemalt teadmisi -
toimus kõigi teatakse ainult algteadmisi
*Õpiti majandusest.
toomkapiitlite *Taheti Tallinna
peamiselt
juures - Tartus, asutada, et ka dominiiklaste
Saksamaa *Linnakirikute
Vana-Pärnus ja ja Kärkna
ülikoolides - talulapsd juures, kuid
Tallinnas. saaksid tsistertslaste
Rostockis, allusid raele.
*Jagati õpetust Erfurdis ja preestrikutseks koolist.
tulevastele valmistuda. *Koolide *Lugemine,
Leipzigis.
toomhärradele, *Eestvedaja kasutada olid kirjutamine,
*On teada ka piiskop Kievel. arvutamine,
kuid kõrgema kloostrite
mõned ladina keel ja
hariduse jaoks *Asukoht Vana- raamatukogud.
eestlastest kirjandus.
pidid
üliõpilased - Pärnu *Tallinna
vaimulikud dominiiklaste *Esimene
silmapaistvai *Asi jäi
saama reformatsiooni- kloostrisse Tallinnas
m Saare-
ülikoolihariduse sattus ka Oleviste
Lääne palangu tõttu
. eestlasi. kiriku juures
piiskopkonn katki
1432 aastal,
a Kloostriülem
oli eestlane hiljem
toomkapiitlis
Narvas, Uus-
se kuulunud Henricus
Pärnus,
Johann Carvel.
Paides, jne.
Pulck
Tallinna vanima kooli Toomkooli hilisem hoone, praegune
balletikool
Luterlik hariduselu ja eestikeelne
trükisõna
· Seoses reformatsiooniga tekkisid suuremad eeldused
kogu kooliõpetuse eestikeelseks muutumiseks.
· 1525. aastal trükiti Lübeckis jumalateenistuse
käsiraamat eesti-,liivi- ja lätikeelsete selgitustega -
hävitati, kuid loetakse esimeseks teadaolevaks eesti
keelseks trükiseks.
...
· Uus usuline vool ei saanud ilma omakeelse käsiraamatuta läbi ja
koostati Tallinnas luterlik katekismus.
· Simon Wanradt ja Johann Koell.
· Trükiti aastal 1535 Saksamaal, kuid keelati "rohkete vigade tõttu".
· Arvatavasti oli 1550. aastatel olemas ka laialtkasutatav
eestikeelne katekismus, mille eksemplare pole kahjuks leitud.
· Probleemiks oli, millist keelemurret tarvitada, mis teravnes seda
enam, mida intensiivsemaks muutus eestikeelsete raamatute
väljaandmine
Wanradti ja Koelli katekismuse säilinud
fragment
Piibli tõlkimine
· Piibli ja lauluraamatu tõlkimiseks tehti esimesed
katsed juba XVI sajandil.
· 1549. aastal tegeles Piibli tõlkimisega Hans
Susi.
· Susi kapital ja teised annetused vaeste
koolipoiste jaoks.
· Pole teada, kaugele sel ajal piiblitõlgetega jõuti,
sest käsikirjad ei jõudnud trükki ega pole
säilinud.
Kooliolud peale reformatsiooni
· Vana- Liivimaa koolioludes midagi olulist ei
toimunud
· Langes kloostrikoolide osa, põhikoormus
linnakoolidel.
· Kodanike ja aadlike perekondades kasvas
koduõpetaja populaarsus
Ehitus-, kujutav ja tarbekunst
keskaja teisel poolel.
· Ehituskunstis mitmekülgsus. Eesti linnadesse jõudsid
erineva päritolu ja iseloomuga ruumitüübid,
arhitektruurivormid ja dekoorilahendused.
· Siinsete tingimustega kohandumisel tekkisid omapärased
ehitiste rühmad(Kesk-Eesti kolmelöövilised, Saaremaa
ühelöövilised kirikud, Tartu väike telliskividest kirikutüüp.
· Eesti iseseisva ehitusloomingu tõendiks on Tallinna
kiviarhitektuur
· (Raekoda, jõukate kodanike suured elamud, Suurgildi ja
Oleviste gildi maja);
· Endised kodakirikud ehitati ümber uhketeks hilisgooti
basiilikateks.
Suurgildi hoone Tallinnas
· Maalikunstis, skulptuuris ja tarbekunstist andsid
eeskuju Saksamaa ja Madalmaad.
· Maalikunsti tähtsaimaks avaldumisvormiks olid
seinamaalid, millest säilinud on vähe.
· Tallinnas tegutsesid kuulsad
maalikunstnikud( Hermen Rode, Bernt Notke)
· Kirikutes ja kloostrites oli suuresti kulda ja
hõbedat, millest tänaseni säilinud on aga väga
vähesed
Bernt Notke "Surmatants"
Russowi kroonika
· XVI sajandi teisel poolel kirjutas Balthasar
Russow alamsaksakeelse "Liivimaa provintsi
kroonika".
· Esitrükk ilmus 1578.aastal, mis populaarsuse
tõttu sai ka teise ja kolmanda väljaande.
· Kroonika põhisisuks on Liivi sõda ja ka
sõjaeelne eluolu.
· Põhiline selle ajajärgu tundmaõppimise allikas
KASUTATUD KIRJANDUS
· Mäesalu,A, Lukas, T, Laur, M, Tannberg T "Eesti ajalugu I" Avita, Tallinn(1997)
· http://www.google.ee/imgres?
hl=et&tbm=isch&tbnid=Bpa0rXxyEtzdlM:&imgrefurl=http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/gootika/eesti/notke/pildileh
t/pilt4.html&docid=oN8bDOdi5xe6pM&imgurl=http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/gootika/eesti/notke/pilt/4_notke_
surmatants_2.jpg&w=550&h=256&ei=Pl98UIisAbCA0AWg-
4HADg&zoom=1&iact=hc&vpx=182&vpy=165&dur=1832&hovh=153&hovw=329&tx=279&ty=75&sig=1103423453169984924
48&page=1&tbnh=128&tbnw=256&start=0&ndsp=19&ved=1t:429,r:0,s:0,i:65&biw=1333&bih=645
· http://www.google.ee/imgres?num=10&hl=et&tbm=isch&tbnid=ihonN94migj4AM:&imgrefurl=http://www.osta.ee/postkaart-
tallinn-suurgildi-hoone-1988-
12454573.html&docid=5_Bhm_Fro2HVYM&imgurl=http://cache.osta.ee/i/auctions/medium/5d/e6/33e54a9cacc8ca0cba2ec1f
07db2e65d.jpg&w=267&h=267&ei=B198UK3mMumq0AX89YCICQ&zoom=1&iact=hc&vpx=1077&vpy=294&dur=40&hovh=2
13&hovw=213&tx=140&ty=91&sig=110342345316998492448&page=1&tbnh=151&tbnw=163&start=0&ndsp=19&ved=1t:429,
r:12,s:0,i:101&biw=1333&bih=645
· http://www.google.ee/imgres?hl=et&tbm=isch&tbnid=o5wFWKVmuTm7mM:&imgrefurl=http://www.histrodamus.ee/%3Fevent
%3DShow_event%26event_id%3D2076%26layer%3D119%26lang
%3Dest&docid=AO_ynzEwwv0AvM&imgurl=http://www.murre.ut.ee/vakkur/Gooti/Originaal/1535-
Koell7.jpg&w=244&h=271&ei=w0x8UP-
7NYfE0QXt4IHgAg&zoom=1&iact=hc&vpx=176&vpy=131&dur=2938&hovh=216&hovw=195&tx=109&ty=136&sig=110342345
316998492448&page=1&tbnh=123&tbnw=111&start=0&ndsp=25&ved=1t:429,r:0,s:0,i:65&biw=1333&bih=645
TÄNAN TÄHELEPANU EEST !