Eesti ajaloo lühikokkuvõte (1)

Eesti ajalugu

1. ...... XIII saj. muinasaeg ( säilinud esemed, kombestik, ehitus,
rahvaluule ). Eestlased mainitud Skandinaavia ja Islandi saagades, Rooma ajaloolaste ja geograafide kirjeldustes. Henriku Liivimaa kroonikas kirjeldatakse Baltimaade ristiusustamist. Tööesemete ja savinõude vanust mõõdetakse ä V-IX saj. e.Kr - IV saj. p.Kr. s.
2. VI-VI saj. slaavlaste rünnakud
3. 600. aastal rootslaste rünnakud
4. 800-1500 tihenevad suhted Skandinaaviaga, eesti jäi Bütsantsi ja idamaadesse viivate kaubateede vahetusse lähedusse
5. 1030. a. teeb Jaroslav Tark sõjakäigu Eestisse , Tartu nimetatakse Jurjeviks
6. XI saj. eestlased löövad tagasi vene väed
7. XIII saj-ks enamus Põhja-Eesti külad olemas :
• maaharimine
• kaubavahetus
• käsitööareng
• 45 kihelkonda, 8 maakonda - mõningane maakondade ühistegevus
• XI-XII varanduslik ebavõrdsus
• ehitus (maalinnused)
• ristiusu levik ja selle mõjud
• esimesed kiriku- ja kloostrikoolid
• taanlaste ja rootslaste rünnakud
• 1210 Ümera lahing
• vanad muinasaegsed eestlaste nimed mugandatakse kristlike nimedega Andres, Hans, Jaan, Laur, mart, Mihkel, Katrin, Maarja jne.

Keskaeg

1. Lääne-eesti ja Läti Liivimaa, L-Eesti Venemaa valduses, P-Eesti Eestimaa, jaotatud orduteks
2. Liivi ordus 200-300 rüütelkonda, Tallinna piiskop allus Lõuna Rootsile
3. Talurahva seisuslik olukord halveneb - kaubandus ja meresõit jäi linnakodanike hoolde. Ristimine tõi kaasa kohustused maksude näol.
4. Kujuneb kohalik aadel , Harju-Virus tekkisid mõisad (23)
5. 1242 Jäälahing
6. Linnade arenemine, 1248 Tallinnale linnaõigused:
• 1262 linnaõigused Tartule
• Vana- Pärnu põletatakse maha, piiskop kolib Haapsallu
• Pärnu vasakule kaldale ehitatakse Uus-Pärnu
• XIII sajandil said linnadeks Paide, Viljandi,
• XIV saj. l poolel linnaõigused Narva ja Rakvere
7. Ehitakse esimesed kivilinnused, tornlinnused
8. suur osa kiriku- e. sakraalarhitektuuril:
1
• Tallinnas paekivist Niguliste ja Oleviste kirik
• Haapsalu toomkirik ja Viljandi Linnakirik
• Tartus telliskiviarhitektuur - Tartu Toomkirik, Jaanikirik
• Saaremaa kirikud dolomiidist Valjalas ja Karjas, saarlastel viljakas loominguline õhkkond ja suhtlemine teiste rahvastega
9. 1343-1345 Jüriöö ülestõus
10. XVI sajandiks Eestis 500 mõisat - teoorjus , raharent
Eestlaste vaimuelu :
• saksa mõjud kõikides kultuurivaldkondades, laenud eesti keelde
• usuliste väärtuste ümberhindamised
• pühakute ja reliikviate kultus paralleelselt vanade usukommetega ( salaja )
• endistele eestlaste pühadele ohvripaikadele ehitatakse pühakojad, kuid eestlased jätkavad Uku ja Taara austamist. rahvas võttis üle ka katolikud pühakud, segades neisse paganlikke jooni. Pühitseti Jaanipäeva, Jüripäeva, Mihklipäeva. Iseloomulik austus esivanemate hingede vastu.
• Jumalateenistused ladinakeelsed , orduaja lõpul hakati nõudma eestikeelset jumalateenistust
• kooliõpetus kloostrites eestikeelseks
.Linnades kodanikuõigused enamasti sakslased , eestlaste ülekaal eelkõige lihttööliste hulgas, teenijaskonnas ka soomlased ja rootslased . Narvas ja Tartus silmatorkavalt palju venelasi . 1 aasta ja 6 nädalat elu linnas andis õiguse linnakaitsele.
Kirikukorraldus Eesti alal alates XIII sajandist.
• Toomhärrade vaimulikuks kohustuseks oli missade läbiviimine. Missadel domineeris liturgia - muusikalissõnaline osa. Missarõivad ja atribuudid olid väga luksuslikud, nagu kiriku sisustuski.
• pinnapealne vaimuliku elu, rikastumine , liiderlikkus, pideva vaimuliku eetika rikkumine
• maal kihelkonnakirikud, kaugemates paikades kabelid , jumalateenistust viisid läbipreestri asendajad - vikaarid. Sageli sattusid kirikujuhtideks ilma vajaliku hariduseta tähtsamate suguvõsade liikmed.
• piiskop Johannes IV Kievel viis läbi oma valdustes visitatsioone, mis tõid esile kirikutes valitseva korralageduse , usukorrastust nõudis ka peapiiskop Johannes Blankfeld, kuid tagajärjetult
Kloostrid :
• tsisterlaste ordu - eesmärk eemaldunud vaikne jumalateenistus, karjakasvatus , põllumajandus, aiandus. XIV saj. ka naistsisterlaste haru.
• dominiiklaste ja frantsisklaste kerjusmungaordud - jutlustajad vennad. Õppisid kohalikku keelt, kuulutasid jumalasõna kohalikus keeles. Jumalateenistust pidasid ka saksa keeles. Munkadel kohaliku rahva poolehoid. jagasid ka kooliharidust. Pidevad tülid usuõpetuse pärast, üks suurimaid munkade ja rahvahulga vasturünnak küünlapäeval missa ajal Niguliste kirikusse.
• 1407 augustiinlaste ordu Püha Brigittale ja Neitsi Maarjale pühendatud segaklooster Pirital. Pühakute säilmete kultus, palverännakud
• kloostri mõisnikud nõudsid eestlastelt makse, kuid samas tegid palju positiivset : paremad põlluharimisviisid, esimesed vesiveskid , käsitööharud, puuviljasordis, naisharud tegelesid inimeste ravimisega.
Usureformatsioon:
• 1517 aastal algatas Martin Luther saksamaal usupuhastuse . Tallinnasse jõudis see Riia kaudu 1523.
• 14. septembril 1524 pildirüüste märatsev rahvahulk rüüstas mitmetes kirikutes pühapilte ja kujusid . Puutumatuks jäi Niguliste kirik .
• talupojad leidsid usupuhastuses mõtte - kõik on Jumala ees võrdsed
Haridus ja kultuur
• alates XIII sajandi keskpaigast katoliku kiriku juures toomkoolid ja kloostrikoolid - kasvatus tulevastele toomhärradele, alates XV sajandist pidid vaimulikud omandama ülikoolihariduse
• valdavalt õpiti Saksamaa ülikoolides. Esimene teadaolev eestlasest kõrgharidusega piiskopkonda kuulunud eestlane oli XVI saj. Johann Pulck ( Lääne- Saaremaa )
• haridus kättesaadav vähestele, andekamad ei pöördunud kodumaale tagasi. Päevakorral kohaliku kõrgkooli asutamise küsimus, üritatakse XVI saj., kuid ebaõnnestub. Antakse välja eestikeelne katoliku katekismus maarahva laste ettevalmistamiseks.
• täpsemad teated Tallinna dominiiklaste tsistertslaste koolist.
Kloostrikoolidel oma raamatukogud, liikmed peamiselt kohalike elanike hulgast. XV saj. kloostriülemaks eestlane Henricus Carvel . Suur rõhk muusikaharidusele.
• Linnakoolides põhiliselt linnakodanikud, enamasti õpetati kirjutamist, arvutamist ja lugemist, suurtähelepanu ladina keelele ja kirjandusele.
• 1525 trükiti Lübeckis esimene teadaolev eestikeelsete selgitustega jumalateenistuse käsiraamat, peaaegu kogu tiraaž hävitati.
• uus usuline vool nõuab emakeelset kirjandust, Tallinnas koostatakse luterlik katekismus, mille paneb kokku Niguliste kiriku õpetaja Simon Wanradt, eesti keelde tõlkis selle eestlane Johann Koell [kool], mis trükitakse ära saksamaal 1535. Raamat keelustatakse Tallinna rae korraldusel
• piibli tõlkimisega tegeles andekas Tallinna linnakooli õpilane Hans Susi, kes aga suri katku ja palus talle mõeldud koolitusraha edasi anda teisele poisile ja rajati nn. Susi kapital , millele lisati raehärra poolt vaeste linnapoiste koolitamiseks mõeldud rahasummaja teised annetused. Pole teada, kui kaugelejõuti piibli tõlkimisega.
• järjest rohkem suundutakse õppima Euroopasse
• koduõpetajad, põhikoormus linnakoolidel
Ehitus-, kujutav-ja tarbekunst keskaja II poolel
• Lääne- ja Põhja-Euroopa mõjutused arhitektuuris - jõukate linnakodanike majad, kodakirikud, toomkirikud hilisgooti stiilis
• maalikunstis, puuskulptuuris ja tarbekunstis eeskujuks Saksamaa ja hiljem Madalmaad - tsunftimeistritelt tellisid põhiliselt raed, gildid ja rikkad elanikud. Kunstnike hulgas esines ka eesti rahvusest meistreid.
• XV saj. II poolel tegutsesid Tallinnas Lübecki maalija Herman Rode ja Bernt Notke (Niguliste kirik)
• XVI saj. Tallinnas osavad kirikukellade ja suurtükkide valajad (Pühavaimu kirikukell vanim Eestis)
• 1520 - 1530 renessansikunsti läbimurre - Tallinnas kuulsaim maalikunstnik Michael Sittow , kes sai kuulsaks ka Euroopas, tema tööd paljudes maailma muuseumides.
• 1578 Balthasar Russowi ( Pühavaimu kirikuõpetaja) "Liivimaa Kroonika" , teos alamsaksakeelne, Russow ise oli arvatavasti eestlane
Eesti kolme kuninga valduses
• XVI saj. lõpus Lõuna-Eesti Poola valduses, usuline vastureformatsioon , mida soosis ka Rooma paavst . katoliku usu levitamine Venemaale.
• 1583 asutati jesuiitide ordu , millel oli oluline koht hariduselul , peamine keskus Tartus. Asutatakse kolleegium, mille raames hakkab tegutsema gümnaasium, tõlkide seminar , kus õppekeel toimus ladina keeles. Õppis ka eestlasi. Maarahva hulgas poolehoid, sest jutlused olid eesti keeles.
• Põhja-Eestis rootsi võim - Eestimaa hertsogkond. Aadlikud moodustasid Eestimaa rüütelkonna, Karl IX rõhutas talupoegade olukorra parandamise vajadust, kuid uuenduskatsed leidsid mõisnike poolt ägedat vastuseisu .
• Saaremaa Taani riigi osana , rüütelkonna mõju väiksem, riik toetas reduktsiooni (mõisnikelt maade tagastamine).1563 Kuressaare linn.
• 1600 sõda Liivimaa pärast, näljahäda 1601 -1602
• 1625 hõivab Gustav II Adolf Tartu, pärast Venemaaga rahusõlmimist
• 1630 asutatakse Tartu akadeemiline gümnaasium, 1632 avatakse Tartu Ülikool
5