Keskaeg Eestis (0)

Maa jagamine: 1224- sõlmis Riia piiskop ja ordru maade jagamise lepingu, Eesti piiskop sa endale Sakala ja Ugandi koos külgnevate Kesk-E maakondadega; Sakala andis Mõõgavendade ordule ning Läänemaa sai Riia piiskop. 1238 Stensby leping- ordu pidi Taani kuningale tagasi andma Tlna, Rävala, Harju, Järva ja Viru- Eesti hertsogkond, keskus Tln, Järva andis ordule tagasi tingimusel, et sinna ühtegi linnust ei rajata.
Linnad: Tln 1248 , Tartu 1262, Vana-Pärnu, Haapsalu, Uus-Pärnu, Paide(13s), Viljandi(13s), Narva(14s), Rakvere(14s). Lübecki õigus: Tln, Narva, Rakvere; Riia: Tartu, Viljandi, Paide, Uus-Pärnu; Piiskopi: Vana-Pärnu, Haapsalu. Rae ül: linna sissetulekute, heaolu ja kindustamise eest hoolitsemine, abinõude rakendamine kaubaduse ja kästiöö soodustamiseks , linna hvide kaitsmine, hoole kandmine kirikute ja koolide eest, vaeste ja haigete ülalpidamise korraldamine, kohtuvõimuks olemine.
Pärisorjus: XIV saj lõpp talupoeg , kes on põgenenud peab maksma trahvi; XV saj algus "mees või võlg" põhimõte; XV saj keskpaigas kirjalik leping, järgivad põhimõtet; XV saj II pool leping piiskopkondade ja ordu vahel paenud talupoegade väljaandmiseks; Hagi e adrakohtunikud- talupoegade väljaandjad. Träälid e orjad -sõjavang, võlgnik, surmamõistetu; Adratalupojad-maksma andameid+ kandma teokoormisi; Sulased, teenjatüdrukud; Üksajalad-uute maade ülesharijad, koormised olid adratalupoegadest väiksemad; Vabatalupoeg-koormisest vabaks ostnud; Maavabad- vabastatud koormistest, kohustus kanda sõjaväeteenistust, oma maa harimine
Jüriöö ülestõus 1343-1345: Harju: Vallutati mõisad, Padise kloostri valluamine; Kanavere lahing lõppes eestlaste taganemisega Sõjamäele, kus nad kaotasid. Saare: Pöide ordulinnus - 8p kestnud piiramise järel alistusid selles olijad nind kui nad linnusest väja läksid visati nad kividega surnuks ; 1344- tungisid Ordu väed Saarde, rünnates Karja linnust, vallutati ja saarlaste kuningas Vesse poodi üles, Saaremaa sai vabaks ordu lahkumisega, 1345- sõlmiti rahu: saarlased pidid pantvange andma, linnuse maha lõhkuma ja sõjariistad Lihulasse viima.
Välisvaenlased: vene, taani, rootsi, norra, poola, leedu. Maapäev: Riia peapiiskopkond ja ülejäänud vaimulikud ; ordumeister koos orduametnikega; vaslkondade esindajad; linnade esindajad, otsused: loobuti talupoegade sõjalisest abiväest, eestlastel keelati relvade kandmine.
Kloostrihoone: tuntuim Padise, Tlnas Pirita , Dominiiklaste; Mungaordu : tsisterlaste, dominiiklaste, frantsisklaste, augustiinlaste (nunn ka); Jumalasõna levitamine: jumalateenistuse läbiviimine, kerjasid ülalpidamiseks, jutustasid. Paavst- peapiiskop -piiskop- preester -vikaar. 7 sakramenti: ristimine, leeritamine , armulaud, pihtimine , viimne võidmine, (abielu, preestriks pühitsemine)
Usupuhastus /Ref: Poliitiline- eesmärk kirikukäest kätte saada maavaldused, piiskopid ei sekkuks riigi juhtimisse; Vaimne- jumalasõna omaskeeles, katoliikluse puhastam, preestrid polnud rahul kirikukorraga. M. Luther 1517- usupuhastuse algataja Wittenbergis, 95 teesi, jumalasõna kättesaadav emakeeles, pattude andeks andmiseks pole vaja preestrit. 1523 jõuab ref Eestisse Riia kaudu, Tlna bürgerid võtavad ref ideed kiiresti omaks, 1525 linnades oli ref. Tulemus: Eesti jaguneb 2 usuvooluks: linnad+luterlus, maa+ katolik ; 1524- pildirüüste liikumine Tln-Tartu (juhib Hoffmann rae vastu)
Haridus /Kultuur: Koolid: toomkool , kloostrikool, linnakool ; 1739- Anton thor Helle-tõlkis piibli est k; 1525- esimene teadaolev trükis jumalateenistuse käsiraamat (Lübecki rae otsus-raamat põletati); 1535- Wandradt (kirj) ja Koelli (tõlkis est) katekismus . Haritlased: J. Pulck -Saare-Lääne piiskopkonna toomkapiitel; H. Carvel - kloostri ülem; J. Koell - Pühavaimu kiriku jutustaja .
Hinnus -talupoegad koormis , kindlaksmääratud naturaalandam,
kümmnis-talupoegade koormis, kümnendiku talu saagist,
teotöö-talupoegade kooris, kohustatud aastas kindel arv päevi mõisas oma riistade ja loomadega tasuta tööd tegema,
hinnus-naturaalmaks, maomanikule maa kasutamise eest,
gild -tsunftide ühendus,
tsunft-käsitööliste ühendus,
bürgermeister-rae juhatuse liikme nimetus,
linnafoogt-esindas maahärrat rae juures,
skraa-tsunfti põhikiri,
missa -jumalateenistus,
visitatsioon -kirikukatsumine/piiskoplik ül,
pildirüüste-katoliku kirikute rüüstamine ning pühapiltide hävitamine,
sündik-jurist, kes tundis seadusi hästi,
agul -eeslinn, kus elas vaesem rahvas,
liturgia-muusikalis-sõnaline osa missal ,
jungingeni armukiri -vasall andis õiguse pärandada oma valdused kuni 5nda põlveni, k.a naisliinis.
M. Wilhelm- paavsti legaat, kes moodustasViru-, Järve- ja Läänemaast otse Rooma paavtile allutatud vaheriigi.
W. von Plettenberg - Liivi ordumeister, kes suutis ajutiselt Vana- Liivimaa sõjajõudusid ühendada ja venelasi lüüa. Nii õnnestus tal kindlustada mitmekümneaastane rahu Liivimaa piiridel.
M. Hoffmann- pop. jutustaja, kes oli Saksast pärit kasuksepp, tema juhtulisel mingi Toomemäge kaitsva piiskopi valvemeeskonna vasu lahingusse, selle eest sunniti ta linnast lahkuma , usupuhastuse eestvedaja Liivimaal.
H. Susi - Tallinna linnakooli õpilane, kes tegeles piibli tõlkimisega eesti keelde. Vanaema määras tema koolitamiseks suure rahasumma. Poiss suri katku ja palus , et talle mõeldud raha kasutataks ka edaspidi ühe poisi koolitamiseks- nn. Susi kapital .
S. Wandradt- Niguliste kiriku õp, kes pani kokku luterliku katekismuse.
J. Koell- Pühavaimu kiriku eesti jutustaja, eestlane kes tõlkis Wandradti katekismuse eesti k.
B. Russow - Tallinna Pühavaimu kiriku õpetaja ja kroonik. Rahvuselt eestlane. Kirjutas alamsaksakeelse "Liivimaa provintsi kroonika", mis on Eesti keskaja üks tähtsamaid allikaid .
B. Notke- "Surmatants".
H. Rode - Lübecki maalija , tegi Niguliste kiriku tiibaltari.
M. Sittow- renessansiaja maalija.