Eesti Loodusuurijate Selts (0)

Keskkonnakaitse teaduskond
KODUNE TÖÖ
Üliõpilane:
Keskkonnakaitse esimene kursus
„EESTI LOODUSUURIJATE SELTS“
juhendaja : Prof .
2013

Sisukord

Sisukord 1
Seltsi asutamisest ja ajaloost 3
Üldkoosoleku väljundid: 5
Presiidiumi väljundid: 6
Eesti Loodusuurijate Seltsi praegune presiidiumi koosseis 7
Kasutatud info 8
Seltsi asutamisest ja ajaloost 2
Üldkoosoleku väljundid: 4
Presiidiumi väljundid: 5
Eesti Loodusuurijate Seltsi praegune presiidiumi koosseis 6
Kasutatud info 7

Seltsi asutamisest ja ajaloost

Eesti Loodusuurijate Selts lühidalt Eesti LUS või ELUS loodi 1853aasta 10. oktoobril, sel ajal kuulus selts Liivimaa Üldkasuliku ja Ökonoomilise Sotsieteedi, aastatel 1878–1939 ja 1940–46 Tartu Ülikooli, 1939–40 Eesti Teaduste Akadeemia ja aastast 1946 Eesti ( ENSV ) Teaduste Akadeemia juurde. Praegu on selts seotud Eesti Teaduste Akadeemiaga assotsiatsioonilepingu kaudu. Seltsi asutajaliikmeteks olid suures osas Tartu Ülikooli õppejõud.
Seltsi esimeseks presidendiks oli Carl Eduard v. Liphardt, kes sel ajal tunnustatud kunstitunja ning Raadi Mõisa omanik. Läbi aja on seltsi juhtinud paljud kuulsad ja tuntud inimesed nagu Karl Ernst v. Baer , Edmund August Russow , Julius Thomas v. Kennel, Nikolai I. Kuznetsov, Johannes Piiper, Paul Kogermann, Theodor Lippmaa, Eerik Kumari jt. Asutamisaastatest kuni aastani 1923 oli seltsi juhtimine seotud siinsete baltisakslaste päritoluga teadlaste - ning maade- ja loodusuurijatega. Alates aastast 1923 läks juhtimine üle eestlaste kätte. Seltsi esimeseks eestlasest presidendiks sai J. Piiper. Uue presidendi tulekuga kaasnes ka uus ülesanne seltsile, tuli hakata toetama Eesti looduse uurimist materiaalselt, samuti toetada tulemuste trükkimist.
Johannes Piiper (Foto: http://et.wikipedia.org/wiki/Johannes_Piiper )
Sõjajärgsel ajal tegutses selts üheaegselt nii siin Eestis kui ka Rootsis. Rootsis kirjastati aastatel 1957, 1959 ja 1963 aastaraamatud. Sel ajal võttis selts endale südamelähedasemaks ülesandeks seltsi tegevust ja loodusteadusi laiemale inimkonnale tutvustada, teha sellest teadusharust populaarsem ala kui see seni oli olnud.
Eesti Loodusuurijate Selts kandis kuni aastani 1974 nime Loodusuurijate Selts. Selts on ühiskondlik loodusteaduslik organisatsioon , mis ühendab elukutselisi ja harrastusuurijaid. Eesti Looduseuurijate Selts on Baltimaade vanim pidevalt tegutsenud teaduslik selts, mis nüüdseks on kujunenud loodusteadlasi ja teaduslikule uurimistööle aktiivselt kaasa aitavaid loodushuvilisi koondavaks mittetulunduslikuks ühinguks. Peamine ülesanne seltsil on Eesti looduse uurimine, sellega koos edendada Eesti loodushoidu ja –haridust, looduse üldist tundmist ning anda välja looduse ja selle uurimise teemalisi publikatsioone. Seltsi tegevuste hulka kuulub veel teadusalaste sidemete loomine, looduslike uurimistööde toetamine ning mitmesuguste ürituste korraldamine nagu näiteks ekspeditsioonid, ekskursioonid, konverentsid , nõupidamised, näitused, teaduslike- ja populaarteaduslike ettekandekoosolekute pidamine. Seltsi maja asub Tartus, Struve tn 2. Seal asub raamatukogu, kus on üle 150 000 peaasjalikult loodusteemalise trükise. Selleks, et oma ülesandeid võimalikult hästi täita on seltsi juurde loodud mitmeid erialasektsioone, komisjone, haruseltse, töörühmi jt allüksusi. 
23. jaanuar 1998 aastal kirjutati alla assotsiatsioonileping Eesti Loodusuurijate Seltsi jaEesti Teaduste Akadeemia vahel.
Eesti Loodusuurijate Seltsi maja (foto: http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_Looduseuurijate_Selts , autor Adeliine)
Eesti Looduseuurijate Seltsi liikmeskonna moodustavad tegevliikmed ja usaldusmehed. Tegevliikmeks saab hakata kõrgharidusega isik, kes on aktiivne tegutseja loodusteaduste alal, esitab oma tööde tulemusi teaduslike ettekannetena , avaldab oma teaduslikke töid trükiks või aitab olulisel määral kaasa seltsi ülesannete täitmisele. Seltsi eluaegseks liikmeks on ka võimalik saada, selleks peab tasuma liikmemaksu kolmekümnekordses väärtuses või olema tegevliige üle 50.aasta. Seltsil on ka usaldusmehed, selleks võib olla vanusepiiranguta loodusehuviline, kes aitab kaasa seltsi põhitegevusele, aga usaldusmehel puuduvad hääleõigus ja liikmemaksukohustus.
Seltsi juhtimine
ELUSi juhtimise organeiks on üldkoosolek ja selle poolt valitud presiidium. Üldkoosolek ongi Eesti Loodusuurijate Seltsi kõrgeimaks organiks. Üldkoosolekuid kutsutakse kokku presiidiumi algatusel , revisjonikomisjoni või vähemalt 1/10 tegevliikmete nõudmisel. Koosoleku toimumise aeg, koht ja päevakord tehakse liikmetele teatavaks vähemalt 7 päeva enne üldkoosolekut.
Üldkoosolek loetakse otsustusvõimeliseks siis kui koos on hääleõiguslikest liikmetest vähemalt 1/20. Au- ja tegevliikmete valimisel kvooruminõuet ei rakendata. Otsuseid tehakse üldkoosolekul liikmete ülepoolsete hääletamisenamusega. Ülepoolne hääletustulemus ei loe siis kui muudetakse või kinnitatakse Eesti Loodusuurijate Seltsi põhikirja, see otsustatakse hääleõiguslike koosolijate 2/3 häälteenamusega. ELUSi tegevuse lõpetamise otsustab vähemalt 100 hääleõigusliku liikme kohalolek ning nad kõik peavad andma oma poolt hääle lõpetamise eest. Üldkoosolekut juhib president , asepresident või presiidiumi liige, välja arvatud Eesti Looduseuurijate Seltsi presiidiumi ja revisjonikomisjoni valimise protseduur, mida juhatab üldkoosoleku poolt valitud Eesti Looduseuurijate Seltsi presiidiumi mittekuuluv liige.

Üldkoosoleku väljundid:

• arutab ja kinnitab lahtisel hääletusel Eesti Looduseuurijate Seltsi põhikirja, selle muudatused ning allüksuste kodukorrad ja põhikirjad;
  
• otsustab Eesti Looduseuurijate Seltsi põhilisi organisatsioonilisi aluseid ja tegevust puudutavaid küsimusi;
  
• valib kinnisel hääletusel Eesti Looduseuurijate Seltsi presiidiumi liikmed, revisjonikomisjoni ja Eesti Looduseuurijate Seltsi liikmed ning teatab allüksuste ja haruühingute esimeeste valimisest;
  
• arutab läbi ja kinnitab Eesti Looduseuurijate Seltsi presiidiumi ja revisjonikomisjoni poolt esitatud tööplaanid ning aruanded ;
  
• otsustab Eesti Looduseuurijate Seltsi tegevuse lõpetamisega seotud küsimusi.
  

Üldkoosolekul on õigus valida aupresident ELUSi tegevuse juhtimisel eriti silma paistnud isikute hulgast. See staatus on eluaegne. Aupresidendil on presiidiumi koosseisu kuuluv täielik hääleõigus.
Seltsi tegevuse juhtimiseks valib üldkoosolek presiidiumi, mis koosneb 7-st liikmest, seal on president, kaks asepresidenti, sekretär ja presiidiumi liikmed. Presidendi või rohkem kui kahe presiidiumi liikme väljalangemisel toimuvad täiendavad valimised. Vajadusel võidakse presiidiumi valida täiendavaid liikmeid. Presiidium valitakse kinnisel hääletusel kolmeks aastaks koosolevate liikmete ülepoolse häälteenamusega au- ja tegevliikmete hulgast, kes viibivad koosolekul või on andnud kirjaliku nõusoleku kandideerimiseks Eesti Looduseuurijate Seltsi presiidiumi. Valimise tulemustest informeeritakse Eesti Teaduste Akadeemiat.
Presiidiumi koosolek on otsustusvõimelike kui koos on vähemalt pool liikmetest, nende seas ka president või asepresident. Presiidium otsustab küsimusi lihthäälteenamusega. Kui hääled jagunevad võrdselt, siis on otsustavaks juhataja hääl.

Presiidiumi väljundid:

• juhib ELUSi tegevust Eesti Looduseuurijate Seltsi põhikirja, üldkoosoleku otsuste ja viimase poolt kinnitatud tööplaani alusel;
  
• koostab ELUSi tööplaani, eelarve projekti ning tegevuse aruande ja esitab need kinnitamiseks ELUSi üldkoosolekule.
  
• esitab vajaduse korral ülevaateid ELUSi tegevusest Eesti Teaduste Akadeemiale;
  
• valitseb ELUSi materiaalseid ja rahalisi varasid;
  
• otsustab ELUSi raamatukogu töösse puutuvaid küsimusi;
  
• kutsub kokku üldkoosolekuid;
  
• autasustab ELUSi au- ja tänukirjaga vastavalt kinnitatud põhimäärusele;
  
• suunab oma otsusega trükkimisele ELUSi väljaannete käsikirju;
  
• moodustab ja likvideerib ELUSi allüksusi kui seltsi osi, kinnitab nende kodukorrad ja põhikirjad ning juhib ja koordineerib nende tegevust;
  
• sõlmib lepinguid haruseltsidega;
  
• moodustab vajaduse korral seltsi töö juhtimiseks ajutisi komisjone.
  

Presiidiumi liikmed jagavad omavahel tööülesanded vastavalt vajadusele. Väga oluliste küsimuste arutamiseks kutsutakse koosolekule näiteks Auliikmete kogu või Eesti Looduseuurijate Seltsi allüksuste ja revisjonikomisjoni esimehed ning haruseltside esindajad. ELUSi presidendil või tema ära olekul asepresidendil on: 1) käskkirja õigus, 2) õigus sõlmida ja Eesti Looduseuurijate Seltsi nimel alla kirjutada Eesti Looduseuurijate Seltsi tegevusse puutuvaile lepinguile ja kohustustele, 3) õigus esindada Eesti Looduseuurijate Seltsi Eesti Teaduste Akadeemias ja teistes asutustes, organisatsioonides ning kohtutes.
ELUSi teaduslikku asjaajamist ning tegevust teeb koosseisuline teaduslik sekretär. Sekretäril on otsustav hääleõigus ja ta kuulub presiidiumi koosseisu. Kõik ELUSi allüksused valivad endale juhatused, mille tulemustest annavad teada ELUSi presiidiumile.

Eesti Loodusuurijate Seltsi praegune presiidiumi koosseis

LUSi presiidiumi praegune koosseis valiti 31. märtsil 2011. President Tõnu Viik , asepresidendid Toomas Tiivel ja Uudo Timm, liikmed Maarja Öpik, Liina Laumets ja Marek Sammul, sekretär Silja Kana .
Fotod: http://www.elus.ee/

Kasutatud info

http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_Looduseuurijate_Selts (18.01.2014)

http://www.elus.ee/ (18.02.2014)