katmiseks omasid jõuse siis pidi ta kasutama Rumeenia, Ungari ja Itaalia vägesid. Venelased said nõrkadele vägedele paar rünnakut korraldada ja suutsid teised Saksamaa väed sisse piirata. Sakslased andsid 31 jaanuaril alla. See lahing läks sakslastele maksma 200000 meest. Tänu sellele kaotusele pidid sakslased taganema samale joonele, kus nad olid olnud 1942 suve alguses. Casablanca konverents 14-24 jaanuaril 1943 toimus Casablancas Roosevelti ja Churchilli vaheline kohtumine, et kokku leppida Põhja-Aafrika kampaania suhtes. Lepiti kokku selle suhtes, et rohkem mehi ei saadeta Vahemere äärde vaid kogutakse Inglismaale, et rünnata mandrile 1944 aastal. Õhurünnakud Saksamaale Nagu eelmänguna maabumisele otsustati Casablanca koverentsil seda, et alustada Saksamaa infrastruktuuri lagundamine pommitamisega. Britid ründasid öösiti, kuna päeviti olid kaotused Brittidel suured
Kolm nn teljeriiki Saksamaa, Itaalia ning Jaapan ihkasid kõik suuremat territooriumi. Pärast invasiooni Tsehhoslovakkiasse ei oodanud Hitler oma edasistele ekspansioonikavadele enam mingit rahvusvahelist sõjalist vastusseisu. Et ära hoida võimalik sõjaline oht idast, sõlmis ta augustis 1939 Nõukogude Liiduga mittekallaletungilepingu ehk Molotovi-Ribbentropi pakti. Kaks riiki leppisid omavahel salaja kokku Ida-Euroopa jagamises. Hoolimata Neville Chamberlaini, president Roosevelti ja paavsti keelitustest ning kartmata mingit sõjalist sekkumist, tungis Hitler 1.septembril 1939 Poolasse. Kaks päeva hiljem kuulutasid Suurbritannia ja Prantsusmaa Saksamaale sõja. Saksamaaga mittekallaletungilepingu sõlminud Nõukogude Liidu väed tungisid ida poolt samuti Poolasse. Saksamaa ja NSV Liit jagab Poola omavahel ära. Aprillis 1940 tungisid Saksa väed Taanisse ja Norrasse ning mais Belgiasse, Hollandisse ja Prantsusmaale. Juunis kuulutas Itaalia liitlasriikidele sõja
Ameerika Ühendriigid Vastused: 1. Vabariiklased pidasid riigi sekkumist majandusse täiesti lubamatuks. Demokraadid aga arvasid, et kui vaja, võib riik majandust reguleerida. 4. Tänu keeluseadusele kasvas USA-s kuritegevus. Tekkisid maffiad. Nende tegevusalaks polnud ainult alkoholi salamüük, vaid ka väljapressimised, tapmised ja narkokaubandus. 5. Suurettevõtjad nõudsid riikliku reguleerimise lõpetamist, nimetades seda vabamajanduse piiramiseks. Roosevelti süüdistati ka fasismi sotsialismi ja kommunismi põhimõtete sissetoomises USA majandusellu. 6. USA jäi isolatsionismi pooldajate survel eemale Rahvasteliidust. 7. Ameerika Ühendriigid hoidusid muu hulgas sõjalise ja majandusliku abi osutamisest sõdivatele Euroopa riikidele. Töövihikust ülesanne 1 USA sisepoliitiline elu USA poliitiline elu oli mõnevõrra sarnane Suurbritannia omaga. Seadusi võttis vastu kongress ning riigipeaks oli 4 aastaks valitav president.
kokkulepe, millega SM sai õiguse okupeerida Sudeedimaa. Tsehhosslovakkia lihtsalt sunniti olukorraga leppima. , MRP – 23.aug 1939 a. NSVL ja SM vahel sõlmitud mittekallaletungileping, sellega kohustusid riigid säilitama erapooletuse juhul, kui teine lepingupool mõne kolmanda riigiga sõtta astuks. Lepingule lisati ka salajane protokoll, milles piiritleti NSVL ja SM huvipiirkonnad Ida- ja Kagu-Euroopas. atlandi harta – 1941 augustis Roosevelti ja Churchilli poolt allkirjastatud leping, milles sõnastati sõjaeesmärgid ja sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted. USA ja SB teatasid, et nende maad ei otsi sõjas omakasu. Lisaks lubati taastada kõigi riikide iseseisvus, kellelt see oli röövitud. Teherani konverents – 1943 aasta lõpul Iraani pealinnas toimunud konverents, kus esimest korda kohtusid Hitleri-vastase koalitsiooni kolme tähtsama riigi juhid: Stalin, Roosevelt, Churchill
Tema kõne, mida mängiti raadios 22. juunil, täitis umbes sama eesmärki Venemaal nagu Winston Churchilli sõjaaegsed kõned Inglismaale ja see avaldas mõju Venemaa populaarkultuurile. Peale kallaletungi viis Molotov läbi pakilised läbirääkimised Inglismaaga ja hiljem, Ameerika Ühendriikidega sõjaaegse liitluse suhtes ja reisis Londonisse 1941. aastal ja Washingtoni 1942. aastal. 1942. aastal sõlmis ta Inglismaaga ühise sõjategevuse kokkuleppe. Samuti tagas ta Franklin D. Roosevelti ja Winston Churchilli kokkuleppe avada Euroopas teine rinne. Ta saatis Stalinit Teherani konverentsil aatal 1943, Jalta konverentsil aastal 1945 ja Potsdami konverentsil, mis järgnes Saksamaa langemisele. Ta esindas Nõukogude Liitu San Francisco konverentsil, kus loodi Ühinenud Rahvad. Isegi sõjaaegse alliansi ajal tunti Molotovi kui kõva läbirääkijana ja otsusekindlaks Nõukogude Liidu huvide kaitsjaks. Sellega täitis ta Stalini soove. SÕJAJÄRGNE KARJÄÄR
13) Normandia dessant Punaarmee edu soodustas see, et Hitler pidi suure osa üksustest Prantsusmaal hoidma. Hitler lootis selle kiirelt purustada ja paisata kõik jõud idarindele. 6. Juuni 1944 maabusid lääneriikide sõjajõud Põhja-Prantsusmaal Normandias. Saksa kaitse varises suve lõpuks kokku. 25. August 1944 vabastasid liitlasväed Pariisi. 14) Hitleri-vastase koalitsiooni kujunemine (Atlandi Harta, Teheran, Jalta, ÜRO) Ametlikult tugines Hitleri-vastane koalitsioon augustis 1941 Roosevelti ja Churchilli poolt alla kirjutatud Atlandi hartale, milles lubati taastada kõigi sõjas okupeeritud riikide iseseisvus. 1943. Teherani konverentsil tegid lääneriigid stalinile järjekordseid järeleandmisi, tunnustades nsv liidu 1941. Aasta piire. Balti riikidele tähendas see Moskva võimu alla sattumist. 1945. Veebruaris toimus Jalta konverents, millel osalesid stalin, churchill ja roosevelt. Seal otsustati, et asutatakse Ühinenud Rahvaste Organisatsioon ehk ÜRO. Jalta konverents oli
aastal luua kontakti Hitleriga, et sõlmida Saksamaaga separaatrahu, sest lääneriigid ei tunnustanud Venemaa võite Baltikumis, samuti ei olnud lääneriigid loonud teist rinnet. Teise rinde all mõtles Stalin sõjategevuse kandmist Lääne-Euroopas. Talle ei meeldinud Churchilli idee avada teine rinne Kagu-Euroopas. Stalin nõustus USA ja Srb juhtidega kohtuma alles 1943. a. sügisel, pärast seda, kui tema pinnasondeerimised Berliini suunas olid jäänud tagajärjetuks. F.D. Roosevelti, J.Stalini ja W. Churchilli et kui teist rinnet seal peatselt ei avata, pole seda üldse enam tarviski. Teise rinde puudumist olid lääneriigid seni korvanud nii sõjategevusega Põhja-Aafrikas kui ka NSVL ja Punaarmee materiaalse abistamisega. Casablanca konv jaan1943- USA ja GB vahel NL keeldus, *nõuda GER tingimusteta kapituleerumist *lepiti kokku sissetung sitsiiliasse ja ita-sse *töötati välja GER süstematiseeritud pommitamise põhimõtted
Iraak pole kaugeltki rahuarmastav ja demokraatlik riik, kuid tema probleem pole lahendatav ainuüksi Saddam Husseini isiku või tema kliki võimult kõrvaldamisega. Ka Vietnami sõda andis ju tegelikult loodetule täpselt vastupidise tulemuse. USA tegi punase Vietnami. Ho Chi Minhi juhitud kirju patriootlike jõudude koalitsioon sõdis koos ameeriklastega jaapanlaste vastu, kellega Prantsuse koloniaaladministratsioon tegi koostööd, aga pärast Roosevelti surma pöördus USA toetus prantslaste poole, kes tahtsid seal kolooniat edasi pidada. Kui prantslased olid vahepeal muudkui vasakpoolsemaks kujuneva Vietnami käest lüüa saanud, kirjutati alla lepe, mille järgi 1956 pidid toimuma demokraatlikud valimised. Need jäid ära USA toetusel tegutseva kindral Diemi vastuseisu tõttu, sest Ho oleks nad võitnud. USA osalus Vietnamis läks maksma 58183 inimelu ja 165 miljardit dollarit ning selle
a.juunis) ja nõukogude vägede eduga Saksa armee vastu Idarindel ning USA raskustega jaapanlaste vastu. · Konverentsil hakkasid ilmnema ka esimesed märgid vastuoludest liitlaste vahel - kõigest paar nädalat peale konverentsi hakati üksteist süüdistama varasemate lepete rikkumises. Vt ka pilti Lähiajalugu XII klassile; lk.102. Potsdami konverents 1945 (juuli-august) · Osalised olid muutunud: kohal olid Stalin; 1945.a. kevadel surnud Roosevelti asendas uus president H.Truman; Inglismaad esindas algul W.Churchill, peale valimiskaotust aga C.Attlee. · Konverentsil toimunu ja otsused: Truman teavitas Stalinit edukast aatompommikatsetusest, mis oli toimunud päev enne konverentsi algust (Stalin lääneriikide hämmastuseks üllatust üles ei näidanud, sest teadis tuumaprogrammist luure kaudu); määrati kindlaks NSV Liidu sõtta astumise kuupäev Jaapani vastu;
a.juunis), nõukogude vägede eduga Saksa armee vastu idarindel ning USA raskustega jaapanlaste vastu. Samas hakkasid ilmnema ka esimesed märgid vastuoludest; kõigest paar nädalat peale konverentsi hakati üksteist süüdistama varasemate lepete rikkumises jne. 5 6.3. Potsdami konverents (1945.a.juuli-august): · Osalised olid muutunud: kohal oli Stalin; 1945.a. kevadel surnud Roosevelti asendas uus president H.Truman; Inglismaad esindas algul W.Churchill, peale valimiskaotust aga C.Attlee. · Konverentsi otsused: Seal teavitas Truman Stalinit edukast aatompommikatsetusest, mis oli toimunud päev enne konverentsi algust (Stalin lääneriikide hämmastuseks üllatust ülesse ei näidanud, kuna teadis tuumaprogrammist luure kaudu) Määrati kindlaks NSV Liidu sõtta astumise kuupäev Jaapani vastu. Saksamaa suhtes otsustati:
1944 sügisel okupeeris Punaarmee Rumeenia ja Bulgaaria, lõi sakslased välja ka Jugoslaaviast. Normandia dessant 6. juunil 1944 maabusid lääneriikide sõjajõud Põhja-Prantsusmaal Normandias. Saksa väejuhatus ei suutnud piisavalt kiiresti reageerida. Saksa kaitse varises kokku. 25.08.1944 vabastasid liitlasväed Pariisi. Niisama lihtsalt Saksamaale sisse tungida liitlasvägedel siiski ei õnnestunud. Teise maailmasõja lõpp Hitleri-vastane koalitsioon tugines ametlikult 1941 Roosevelti ja Churchilli poolt alla kirjutatud Atlandi hartale, milles lubati taastada kõigi sõjas okupeeritud riikide iseseisvus. 1943 Teherani konverents: lääneriigid tegid Stalinile järeleandmisi, tunnustades NSV Liidu 1941.a. piire. 1945 Jalta konverents: osalesid Stalin, Churchill ja Roosevelt. Konverentsil otsustati, et sama aasta kevadel asutatakse San Fransiscos ÜRO. Berliini vallutamine Saksamaa alistamine. Potsdami konverents Jaapani purustamine
presidendiks. Reagan juhtis SAG-i läbi mitme sündmusterohke aasta. 1950-nendatel palgati ta General Electric Theater-isse (GET), võõrustama seriaale. Need seriaalid said väga populaarseteks. Ta pidi tegema umbes 14 kõnet päevas. Aastas teenis ta sellega keskmiselt miljon dollarit. Ta viimane töö professionaalse näitlejana oli olla saatejuht 1964 kuni 1965 aastal sarjale Death Valley Days. Poliitikas osalemise algusaastad Ta alustas vaba demokraadina, jumaldades F.D. Roosevelti. Ta pooldas ka Uue Kursi poliitikat. 1950-ndate algus hakkas ta pooldama ka parempoolseid. Ta oli tuntud oma tugavete vastumeelsustega ametiühingutele. Tema peamised nõudmised olid: väikesemad maksud, piiratud valitsus, vabad turud. Samuti vihkas ta kommunismi. 1962-sel aastas tema populaarsus demokraatide seas langes ja ta läks üle vabariiklaste poolele. Öeldes seal juures sellise lause: "Mina ei jätnud demokraate, nemad jätsid mind."
Teherani konverents – 1943. A lõpul Iraanis, Teheranis toimunud konverents, kus osalesid Stalin, Churchill ja Roosevelt. Otsused: Avada II rinne Lääne-Euroopas ja koordineerida sõjategevust ida- ja läänerindel. Sõdida kuni vastaste täieliku kapitulatsioonini, separaatrahu ei sõlmita. NSVL astub sõtta Jaapani vastu. Taastatakse Euroopa riikide suveräänsus ja II ms eelsed piirid. Atlandi harta - Hitleri vastane koalitsioon. 1941. A Roosevelti ja Churchilli poolt alla kirjutatud, selles lubati taastada kõigi sõjas okupeeritud riikide iseseisvus. 12. Milliste sündmuste tulemusena toimus pööre II maailmasõjas teljeriikide kahjuks (El Alameini , Midway , Stalingradi lahingute tähendus)? Teljeriikide väed alistati Põhja-Aafrikas 1942 (Tuneesia) ja liitlased tungisid Itaaliasse 1943 (Sitsiilia). NSVL võit Stalingradi ja Kurski lahingutes 1942-1943. El Alamein’i lahing – 1942
1. Kasvas väline võimsus, kodanike jõukus, taheti teha lõpp alkoholi tarbimisele nn kuiv seadus (inimesed ei loobunud- kuritegevus e maffia, rikastus salaalkoholi toel ja mõju suurenes) 2. Ameerika tundus olevat tuhande võimaluse maa Ameerika üheks rikkaimaks meheks tõusnud president Herbert Hoover 3. 1929 majanduskriis, massiline vaesumine 4. 1932 USA presidendiks Franklin Delano Roosevelt lubas maa riiklikku sekkumist suurendades kriisist välja viia 5. Roosevelti reform NEW DEAL (uus kurss) tuleb soodustada tarbimise kasvu, elanike sissetulekute suurendamine, tõstis makse, suurendas riigivõlga 6. Tähtsaimad reormid: uute töökohtade loomise toetamine riigi poolt, kehtestati seadusega miinimumtöötasu ja tööpäeva maksimaalne pikkus, suurendati ametiühingute õigusi, hoolitsemine abivajajate eest (töötutele abiraha, vanuritele pension, vasetele peredele
Lääne-Virginias. Kennedy kandidatuur oli vaidlust tekitav, kuna kunagi polnud presidendiks valitud rooma katoliiklast. Ta pidas kõne, kus rääkis sellest asjaolust ning selgitas, et ta usub riigi ja kirikus omavahelisse puutumatusesse ning lahusolekusse. Kennedy vastaseks jäi lõpuks Richard Nixon, kes oli olnud kaheksa aastat Dwight Eisenhoweri asepresident, kuid suurema kogemuse puudumisel võitis sellegipoolest valimised John Kennedy olles 43-aastane ja seejuures Theodore Roosevelti kõrval nooruselt teine USA president. 2 Kennedy USA presidendina Oma ametisseastumiskõnes 20. jaanuaril 1961. aastal ütles Kennedy: ,,Ärge küsige, mida riik saab teha teie heaks. Pigem küsige, mida teie saate teha riigi heaks." Kennedy soovis samuti, et noored inimesed aitaksid vähearenenud riike. Ta kuulutas välja Rahukorpuse asutamise: plaan, mille aluselt kavatseti saata 10 000 noort Aafrikasse, Aasiasse ja Ladina-Ameerikasse
TEINE MAAILMASÕDA 1.09.1939 2.09.1945 Saksamaa sammud II maailmasõja eel, mis viisid olukorra pingestumiseni. 1) 1935 Versailles' lepingu tühistamine (hakatakse jõudsalt taasrelvastuma) 2) 1935 Saarimaa referendum (Esialgu jääb Rahvasteliidu valdusesse. Rahvahääletusel oli enamik Saarimaa elanikest Saksamaaga taasühinemise poolt ning Hitler sai selle ala endale.) 3) 1936 Saksa väed Reini demilitariseeritud tsoonis (Sel hetkel poldud veel sõjaks valmis.) Konfliktikolded enne II maailmasõda: Mandzuuria, Abessiinia, Hispaania. Mandzuuria ründamine Jaapan soovis luua Aasias suure impeeriumi ning M vallutamine oli edukas Abessiinia ründamine 1935 Mussolini tahtis teha "Vahemere Itaalia sisemereks" , luua võimsa impeeriumi (Sellele sõjale maailm lõpuks reageerib, kuid Saksamaa sammudest ei tehtud enne väljagi.) Seejärel visat...
Tõnissoni juhitud valitsuse otsus delalveerida Eesti kroon 35% võrra. Samm, mis tõi Eesti majanduskriisist välja august 1933 Kehtestati Eestis üleriigiline ,,kaitseseisukord". Millega piirati rahva poliitilisi vabadusi ja suleti mitmeid poliitilisi organisatsioone, ka EVKL. oktoober 1933 Teine põhiseadus (EVKL koostatud) saavutas kolmandal rahvahääletusel ülikindla võidu. Hakkas kehtima alates jaanuar 1934. 1933 F. D. Roosevelti uue kursi algus usas jaanuar 1934 Teine põhiseadus jõustus. 1934 Diktatuuripooldajate rahutused Pariisis 12. märts 1934 K. Pätsi ja J. Laidoner teostavad sõjaväelise riigipöörde, asudes autoritaarse valitsemiskorra juurde. Kehtestati üleriigiline kaitseseisukord. 2. oktoober 1934 Riigikogu saadetakse laiali. Vaikiva oleku algus 30. juuni 1934 ,,Pikkade nugade öö" Saksamaal
1922 Genova konverents, Itaalias tulevad võimule fasistid 1922 Itaalia tulevad võimule fasistid 1922 Mussolini võimuletulek Itaalias, Nõukogude liidu moodustamine, Stalin sai kommunistliku partei peasekretäriks 1925 Locarno konverents 1926 Autoritaarse korra kehtestamine Leedus 1928 BriandiKellogi pakti sõlmimine 19291933 suur ülemaailmne majanduskriis 1933 Roosevelti uue kursi rakendamise algus, Üheparteisüsteemi kehtestamine Saksamaal, Hitler saab Saksamaa kantsleriks 1934 "vaikiva ajastu" algus Eestis 1934 Autoritaarse korra kehtestamine Eestis 1934 Autoritaarse korra kehtestamine Lätis 1934 Hitler saab Saksa presidendiks 1935 Itaalia sissetung Etioopiasse, Saksamaa asub looma uut sõjaväge, NSVL ja Prantsusmaa vastastikuse abistamise leping
Poola ja Baltikumi esialgset jagamist. Kolmanda salaprotokolliga loobus Saksamaa talle Nõukogude Liidu poolt esialgu antud õigusest osale Leedu territooriumist, mille eest Nõukogude Liit kohustus tasuma. Kahepoolne mitte-kallaletungi-leping kehtis kuni Operatsioon Barbarossani 22. juunil 1941, mil Saksamaa ründas NSVLi. ATLANDI HARTA (14. aug 1941) aastal sõjalaeva pardal Newfoundlandi lähedal Atlandi ookeanil USA presidendi Franklin D. Roosevelti ja Suurbritannia peaministri Winston Churchilli vahel sõlmitud kokkulepe, milles sõnastati sõja eesmärgid ja sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted. Atlandi hartas lubati mitte taotleda uusi territooriume ega nõustuda territooriumide muutmisega ning austada rahvaste õigust valida endale ise valitsemisvorm. Tegelikult oli Atlandi harta puhul tegemist pettusega. Ameerika Entsüklopeedia viimases
Kui inimesele tuleb kätte rohkesti odavnevat raha, siis kiirustab ta selle eest kaupu ostma. Selle tulemusena tootmine elavneb taas ning tööpuudus väheneb. Nähti ette muidki majanduse riikliku mõjutamise teid : erakapitalile madalaprotsendilise krediidi võimaldamist ja kodumaise tootmise subsideerimist, riiklike kapitalimahutuste tegemist, erapankade riiklikule kontrollile allutamist jms. Tuntuim näide edukast keynes`ianistlikust kriisiravipoliitikast oli kahtlemata FRANKLIN DELANO ROOSEVELTI u u s k u r s s. 3 Keynesi enda arvates oli keynes`ianism mõeldudki eelkõige kriisiravipoliitikana. Pärast kriisist ülesaamist tuli korraldada d e f l a t s i o o n - inflatsiooni ajal käibele lastud liigse raha kõrvaldamine. Hilisemad keynes`ianistid soovitasid aga inflatsiooni tekitada ka siis, kui kriisi pole. Parempoolsed uuskeynes`ianistid leidsid, et raha
Igapäevaelu- Tsiviilelanikkonnal tekkis palju spetsiifilisi puudusi. Enamikes riikides kehtestati kaardisüsteem. Kõikjal peeti mis tahes ressursi jagamisel esmatähtsaks sõjatööstust ja sõjaväge. Tsiviilelanikud hakkasid päevaselt vajaminevaid asju hankima sõjaväelt. Kõige kergemalt möödus seegi sõda Ühendriikides. HITLERI-VASTANE KOALITSIOON Vastaste konsolideerumine(püsivaks muutumine) nõrgendas Saksamaa positsiooni. Hitleri- vastane koalitsioon tugines 1941 Roosevelti ja Churchilli poolt alla kirjutatud Atlandi hartale: lubati taastada okupeeritud riikide iseseisvus. NSV Liit suutis teha nii et see põhimõte ei laieneks MRP pakti tulemusel NSV Liiduga loodetud riikidele. 1943 toimus Teherani konverents, kus Stalinile tehti veel järeleandmisi, tunnustades NSV Liidu 1941 aasta piire. 1945 Jalta konverents(Stalin Churchill ja Roosevelt) otsustati asutada Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO) Pandi paika okupatsioonitsoonid Saksamaal.
KORDAMISKÜSIMUSED 1. Maailm 20. sajandi algul 1. Millal algas ja mis oli nn imperialismiajastu? (Selgitus näidetega). Selgita sovinism, imperialism, Euroopa tsivilisatsioon, koloniaalimpeerium, koloonia, dominioon. Suuremad koloniaalimpeeriumid, nende tähtsamad kolooniad, dominioonid (kaart!). - 19. saj lõpp, sel sajandil oli maailma arengut oluliselt mõjutanud rahvusluse levik ja mitme mõjuka rahvusriigi teke (nt Saksamaa ja Itaalia). *Sovinism marurahvuslus; oma rahvuse teistest paremaks pidamine. *Imperialism suurriikide püüa saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas. *Euroopa tsivilisatsioon rohkem arenenud (majandus, kultuur, jne.) *Koloniaalimpeerium emamaa ja tema kolooniad kokku. *Koloonia poliitilise ja majandusliku iseseisvuseta maa, mille mingi teine, harilikult sotsiaalselt ja majanduslikult enam arenenud riik (emamaa ehk metropol) on allutanud. ...
idast. NSV Liit võttis ka kohustuse kuulutada pärast Saksamaa purustamist Jaapanile sõda. Liidrid jõudsid kokkuleppele Saksamaa jaotamise ja Poola tulevaste piiride suhtes ning USA ja Suurbritannia tunnustasid NSV Liitu 1941. aasta piirides. Sellega sattusid Baltimaad taas nõukogude võimu alla. Atlandi harta oli 14. augustil 1941. aastal sõjalaeva pardal Newfoundlandi lähedal Atlandi ookeanil USA presidendi Franklin D. Roosevelti ja Suurbritannia peaministri Winston Churchilli vahel sõlmitud kokkulepe, milles sõnastati sõja eesmärgid ja sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted. Atlandi hartas lubati mitte taotleda uusi territooriume ega nõustuda territooriumide muutmisega ning austada rahvaste õigust valida endale ise valitsemisvorm Mõned punktid (kokku atlandi hartast: 1
Roosevelti valitsusajal toimus 46 kohtuprotsessi trustide üle. Eriti kõmuline oli protsess Rockefelleri nafta trusti Standart Oil vastu. Trust otsustati likvideerida, jagades ta 11 kompaniiks. Tegelikult oli kogu sellel võitlusel vähe tulemusi seetõttu, et võideldi ainult ettevõtete ühe organisatsioonilise vormi vastu. Kuigi Rockfelleri trust likvideerit, jäid kõik need 11 kompaniid tema perekonna juhtida. Suurimat monopolisti Morganit Roosevelt ei puudutanud. Loodushoid. Edukaim oli Roosevelti poliitika loodushoiu alal. Ameerikas oli loodusressursse meeletult raisatud. Juba oli hävitatud piisonite karjad, nafta tootmisel põletati maagaasi, söe kaevandamisel kasutati ära ainult paremad kihid, hävitati põlismetsi. 1908. a. loodi Loodusressursside Säilitamise Rahvuslik Komisjon, rajati 5 uut rahvusparki. Uudse sanitaarabinõuna viidi sisse liha kontroll tapamajades. See oli abinõu, mis tollal oli ebapopulaarne, praegu aga endastmõistetav. 1908. a
metsaistutamine). 47* Töötuse vähendamiseks organiseeriti ühiskondlikke töid. 48* Tööliste õiguste laiendamine (streikimisõigus, vabadus luua organisatsioone ja pidada tööandjatega läbirääkimisi). 49* Sotsiaalkindlustussüstemi loomine (töötus-, invaliidsus-, vanadus- ja toitjakaotuspensionid). 24* Majanduskriisi lõppedes riiklikku sekkumist majandusse vähendati (osalt ka riigisisese opositsioon tõttu, sest vabariiklased süüdistasid Roosevelti katses luua nõukogude või Natsi-Saksa tüüpi diktatuuririiki 2.1.2. Suurbritannia (Vt. ka õpik lk.101-102; 127-130): 25* Peale I maailmasõda laiendati demokraatiat: 50* anti üldine valimisõigus meestele alates 21.eluaastast 51* piiratud valimisõiguse andmine naistele- alates 30. eluaastat, naine pidi omama varandust või ülikooliharidust (1919.a. esimene naissaadik parlamendi alamkojas (leedi Nancy Astor); 1928 naistele üldine valimisõigus 21.eluaastast; 1929.a
Sellest sai 1950date aastate USA's sise- ja välispoliitiliselt suurim eesmärk. Sisepoliitikas väljendus see makartismina, mis kujutas endast senaator Joseph McCarthy algatatud kampaaniat kommunistide või nendega väidetavalt seotud isikute kõrvaldamiseks avalikest ametitest. Kasvas nõiajahiks, vallandati tuhandeid inimesi. 1954 a. mõistis Senat McCarthy tegevuse aga hukka. Sõjajärgsetel aastatel olid võimul demokraadid. Pärast Roosevelti surma 1945 a. sai nende liidriks H. Truman. Truman osutus võimekaks ning kaugelenägevaks poliitikuks, kes vaatamata demokraatliku partei ebapopulaarsusele 1948 a. ametisse tagasi valiti. 1952 a. loobus Truman kandideerimast ning presidendiks sai vabariiklane Dwight D. Eisenhower, kes kritiseeris Trumani doktriini kui liiga passiivset ning lubas ikestatud rahvaste vabastamiseks aktiivseid samme astuda. Lubaduseks see jäigi.
Ameerika Ühendriikides arenes majandus sõja tõttu tõusvas tempos, toiduabi tõttu oli seal tohutu turg, arenes põllumajandus, uue hoo sai Ameerika kultuuriekspansionism: tuntud on Miliza Korjusega peaosas ,,Suur valss", Saksa sõdurilaul ,,Lily Marleen", inglatse pilkelaul ,,Siegfried Line", venelaste ,,Katjuusa". 3. TEISE MAAILMASÕJA LÕPP JA TAGAJÄRJED 3.1 Hitleri-vastase koalitsiooni kujunemine Koalitsioon kujunes 1941.a.baugustis Roosevelti ja Churchilli poolt alla kirjutatud Atlandi hartale, milles lubati taastada kõigi sõjas okupeeritud riikide iseseisvus, mis aga ei laienenud Molotov-Ribbentropi pakti tulemusel NSV Liiduga liidetud riikidele. 1943.a. Teherani konverentsi tulemusena tunnustati NSV Liidu 1941.a. piire. Balti riikidele tähendas see taas Moskva võimu alla sattumist. 1945.a. toimus Jalta konverents, kus osalesid Stalin, Churchill, ja Roosevelt, kus otsustati asutada Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO)
Liitlasväed jätkavad vallutatud platsdarmilt peagi edasitungi vabastades 25. augustil Pariisi ja jõudes septembris Saksamaa piirini. 15. augustil 1944 maabusid liitlasväed Lõuna-Prantsusmaal. Ameeriklased jõudsid Grenoble kaudu Sveitsi piirini. Prantsuse väed vallutasidd Touloni ja Marseille, ameeriklased murdsid läbi läänevalli. H itleri-vastase koalitsioonikujunem ine 14. augustil 1941.a. allkirjastati Atlandi harta Roosevelti ja Churchilli poolt, millega algas Hitleri vastase koalitsiooni kujunemine. Sellega liitus ka Nõukogude Liit. Atlandi harta oli Hitleri-Saksamaaga võitlusse astunud suurriikide eesmärkide ja põhimõtete deklaratsioon. Eeldati loobumist territoriaalvallutustest ja jõu kasutamisest riikidevaheliste vastuolude lahendamisel ning rahvaste enesemääramisõiguse austamist. USA laiendas NSV Liidule lend-lease`i seadust, mis tähendas
O. Strandmann - Eesti Vabariigi peaminister ja sõjaminister (1919) riigivanem (1929–1931) 9 A. Larka - Eesti sõjaväelane (kindralmajor) ja poliitik, Eesti Vabadussõjalaste Liidu üks juhte. A. Sirk - Eesti sõjaväelane ja poliitik. Eesti Vabadussõjalaste Liidu üks juhte. F. Franco – Peatas Hispaania kodusõja ning kehtestas fašistliku diktatuuri riigis. W. Churchill – Briti peaminister H. Truman – USA president pärast Roosevelti. C. Attlee –Briti peaminister pärast Churchilli surma.Vahetult enne Potsdami konverentsi tuli võimule. G. Mannerheim – Soome kindral ja sõjaväe ülemjuhataja Kodusõja ajal, J. Vares-Barbarus – Nimetati ametisse Vene okupatsiooni ajal Eestis. J. Uluots - Ta oli peaminister 12. oktoobrist 1939 21. juunini 1940 ja Peaminister Vabariigi Presidendi ülesandeis 21. juunist 1940 kuni surmani. O. Tief – Eesti Vabadussõja ajal sõjaväelane ja hiljem poliitik. Vabariigi Valitsuse
Montgomery-20.-27. märts Montgomery väed murdsid läbi Marethi liinist. Dwight Eisenhower- rahva seas tuntud kui "Ike" oli USA sõjaväelane ja poliitik. Teise maailmasõja ajal tegutses ta liitlasvägede ülemjuhatajana Euroopas. Detsembris 1950 sai temast NATO esimene ülemjuhataja. Wilhelm Keitel- 11.Sõjatehnika,strateegia,taktika 12.Mõisted Atlandi harta - oli 14. augustil 1941. aastal sõjalaeva pardal Newfoundlandi lähedal Atlandi ookeanil USA presidendi Franklin D. Roosevelti ja Suurbritannia peaministri Winston Churchilli vahel sõlmitud kokkulepe, milles sõnastati sõja eesmärgid ja sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted. Atlandi hartas lubati mitte taotleda uusi territooriume ega nõustusda territooriumide muutmisega ning austada rahvaste õigust valida endale ise valitsemisvorm. Blokaad-tähendab tegevusi, mis takistavad vaenlase territooriumile juurde- või väljapääsu; samuti olukorda, mil juurdepääs territooriumile on tõkestatud.
surmatsoonide loomine kahe vietnami piiril 1963 Diem tapetakse, 1961Rahukorpuse asutamine arengumaade abistamiseks.LYNDON JOHNSON(1963-1969). See valitsus täna, siin ja praegu kuulutab vaesusele Ameerikas tigimusteta sõja" Rahva meelsuse lõhestanud Vietnami sõda lõpetas tema valitsemise, lõhenenud oli ka Demokraatlik partei.SISEPOLIITIKA: ,,suure ühiskonna"programm1964 see oli kõige ambitsioonikam kodumaine seadusandlik programm pärast Roosevelti uut kurssi. 1968a. mõrvatakse neegerliikumise juht Martin Luther King(,,Mul on unistus, et ühel päeval istuvad endiste orjade pojad ja endiste orjapidajate pojad Georgia punastel küngastel ühiselt vendluse laua taga")1968 mõrvatakse JFK vend presidendi kandidaat Robert Kennedy. MAJANDUS: Suure ühiskonna programmiga eelarvest suuri kulutusi sotsiaalküsimustele ja eelkõige elamuehitusele. SOTS PROBL,ÕIGUSED: Suure ühiskonna programm: Majanduslike
kontaktidega valitsevas võimus. Lisaks oli zaibatsude kontroll äritegevusele nii totaalne, et nemad otsustasid uute toodete müügile tuleku ja võimalike hindade üle. Seega ei eksisteerinud läänemaailmale omast konkurentsi ning nõudluse-pakkumise tagajärel välja kujunevat tasakaaluhinda. Seetõttu ei saanud USA tolereerida senise süsteemi taastamist ning Jaapani majandus kaasati USA president Franklin Delano Roosevelti monopolide vastasest sõtta. (Twomey) Kuna Jaapan oli oma kapitali sõjaga kaotanud ning neil puudusid sisemised ressursid majanduse uuesti loomiseks, siis tuli selleks kasutada välismaiseid laene ning välisinvestorite abi. Kuivõrd Jaapani ühiskond oli aga endiselt mõjutatud varasemast tugevalt protektsioniistlikust süsteemist ning Teise maailmasõja tulemusena olid maailmas väga paljud riigid olukorras, kus oli vaja välisabi, siis oli sisuliselt ainukeseks
06.1944 maabusid lääne rinde sõjajõud Põhja-Prantsusmaal Normandias. Saksa väejuhatus ei osanud sellele piisavalt kiiresti reageerida (põhijõud oli idarindel) ning suve lõpuks varises sakslaste kaitse kokku. Oluline osa oli lääneriikide õhujõududel: 500 Saksa lennuki vastu 11 000 lääne riikide oma. 25.08.1944 vabastavad liitlasväed Pariisi. 36. Atlandi harta oli 14. augustil 1941. aastal sõjalaeva pardal Newfoundlandi lähedal Atlandi ookeanil USA presidendi Franklin D. Roosevelti ja Suurbritannia peaministri Winston Churchilli vahel sõlmitud kokkulepe, milles sõnastati sõja eesmärgid ja sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted. Atlandi hartas lubati mitte taotleda uusi territooriume ega nõustuda territooriumide muutmisega ning austada rahvaste õigust valida endale ise valitsemisvorm. 37. Teherani konverents oli Teise maailmasõja ajal 28. novembrist 1. detsembrini 1943 Iraani pealinnas Teheranis toimunud kolme suurriigi tippkohtumine. Nõukogude Liitu
Termin postri lapsed loodi lastehalvatuse tagajärjel 1950 aastal, tõmmates seeläbi ühtsuse tähelepanu ja korjates raha vaktsiini loomiseks. Ameerika Ühendriigid olid erilised kuna rahastamiseks kasutati avaliku ja erasektori annetusi, riigi rahasid ei kasutatud. Korjandustele värvati lastehalvatusega lapsi. Franklin Roosevelt, kes oli tol ajal USA president lõi ürituse March of Dimes (kümnesendise hõbesendi marss), kus koguti raha, ka tema oli lastehalvatuse üle elanud. Kuna Roosevelti nägu on kümnesendisel siis peale tema surma hakati lastehalvatusega lapsi postritel kasutama. Tänapäeval on teada, et postreid kasutati manipuleerimiseks ja ekspluateerimiseks kasutades vaid valgenahalisi lapsi, kellel suuri erivajadusi lastehalvatuse tõttu ei tekkinud. (Smart, 2012, lk 261) Varajase märkamise programmid Riiklik seadusandlus korraldab varajast sekkumist imikute ja noorte laste puhul, kellel on erivajadus tekkinud või on oht, et see võib tekkida
oktoobrit 1945, mil jõustus ÜRO põhikiri. Ühinenud Rahvaste Organisatsioon asutati asendamaks Esimese maailmasõja järel loodud Rahvasteliitu (League of Nations), mis ei olnud suutnud täita talle pandud lootusi rahvusvahelise rahu ja julgeoleku säilitamisel ega ka edukalt kaasata oma liikmeskonda kõiki rahvusvahelisi suurvõime. Üheks esimestest sammudest uue rahvusvahelise organisatsiooni loomisel oli 14. augustil 1941 USA presidendi F. D. Roosevelti ja Suurbritannia peaministri W. Churchilli avaldatud Atlandi Harta (Atlantic Charter), mis sisaldas nägemist sõjajärgsest rahvusvahelisest julgeolekusüsteemist ning selle aluseks olevates põhimõtetest. Atlandi Harta seisukohtadega ühinesid 1. jaanuaril 1942 26 riiki (nende hulgas Nõukogude Liit, Hiina, Austraalia, India, Kanada ja Norra), allkirjastades Washingtonis Ühinenud Rahvaste Deklaratsiooni (United Nations Declaration), mis oli ka väljendi Ühinenud Rahvad esmakordne kasutamine
Jaapani kapituleerumist. Rünnakute tagajärjel hukkus kokku 340 000 in. 6. Milliste sündmuste tulemusel kujunes välja Saksamaa-vastane koalitsioon? Kuidas aitasid sellele kaasa Lend-lease'i seadus, Atlandi harta, USA ja Briti sõjaline koostöö Sitsiilias, Teherani ja Jalta konverentsid. Alguses ei julgenud keegi midagi ette võtta, sest kardeti, et NSVL ja Saksamaa on liitlased. 14.august.1941 allkirjastati Atlandi harta Roosevelti ja Churchilli poolt, millega algas Hitleri-vastase koalitsiooni kujunemine. Sellega liitus ka NSVL. Atlandi Harta Eeldati loobumist territoriaalvallutustest ja jõu kasutamisest riikidevaheliste vastuolude lahendamisel ning rahvaste austamist. Lend-lease'i seadus tööstustoodete ja relvade tasuta või võlgu tarnimist. USA laiendas selle NSVLe. 01.JAANUAR.1942 Washingtoni konverents 3suurriiki+23 valitsused teatasid
Euroopa riigid 19. saj. lõpul ja 20. saj. algul SKEEM: Euroopa 19. saj lõpul ja 20. saj algul - šovinism – inimesed pidasid enda rahvust paremaks kui teisipäev - imperialism – suurriigid püüdsid saavutada mõjuvõimu kogu maailmas - kolooniad – suurriigid hõivasid omale kolooniaid arengumaadeks odava tööjõu ja tooraine eesmärgil; asumaade rajamine, eesmärgiks saada toorainet (Prantsusmaa, Suurbritannia, Saksamaa) o 3 suurimat koloniaalriiki: Suurbritannia – Aafrika, Aasia Prantsusmaa – Aafrika, Aasia Saksamaa – Aafrika - Euroopa kesksus – 20. saj alguseks olid pea terve maailm Euroopa mõjuvalduses; euroopalike ideede levik (demokraatia, eraomanduslik majandus, isikuvabadus) Tehnika Majandus Ühiskondlik elu Konveiertootm Tran...
Põhjused: 1) lahendamata majandusprobleemid sõjast 2) kaupade ületootmine (ka põllumajanduses), Euroopa turg ei olnud ostuvõimeline 3) riigilt võeti laenu, taheti ruttu rikkaks saada, aga laen muutus liiga suureks ja seda ei jõutud tagasi maksta. 4) riik ei sekku majandusse Tulemused: 1) inflatsioon ehk raha kaotas väärtuse 2) ettevõtete pankrott 3) vabrikute ja tehaste sulgemine 4) suur hulk töötuid 5) väikesed palgad 6) ostujõu langus Väljumisteed: Roosevelti reformikava New Deal 1933 USA = uus kurss 1) kontroll panganduse üle (pandi kinni) 2) põllumajanduse reguleerimine (hakati vähem tootma, osad põllud hävitati) 3) tööstuse elavdamine (töökohtade loomine, nn hädaabitööd) 4) abirahad töötutele ja pension Usa pääses tänu nendele punktidele Saksamaa pääses majanduskriisist nii, et kogu majandus läks riigi alla ja tuli diktatuur. Sõjatööstust hakati esmajoones arendama.
parimaks kehastuseks oli lihtfarmeri perest pärit ning hiljem üheks rikkaimaks meheks saaud president Herbert Hoover. Suur majanduskriis oli eriti ränk just Ameerikale, kus kiire elatustaseme tõus oli tuginenud heldele tarbimislaenude jagamisele ning aktsiaspekulatsioonidele. Majanduse kokkuvarisemise tagajärjel kaotasid inimesed oma kodud ja kogu varanduse. 1932.a. valiti USA presidendiks demokraat Franklin D. Roosevelt, kes lubas maa riiklikku sekkumist suurendades kriisist välja viia. Roosevelti reformikava sai nimeks New Deal ehk nn uus kurss. Roosevelt tugines arusaamale, et majanduskasvu taastamiseks tuleb soodustada tarbimise kasvu, see omakorda eeldab elanike sisstulekute suurendamist. Inglise majandusteadlase John M. Keynesi teooria järgi võis selle nimel tasakaalust välja lasta riigieelarve ning sallida mõõdukat inflatsiooni. Uue kursi põhupunktid: · Korraldus kõik pangad sulgeda · Uusi panku avati ainult riigikontrolli all
Talvesõda kestis 105 päeva ja lõppes 13. märtsil 1940 Moskva rahulepinguga. Barbarossa plaan - oli Saksamaal väljatöötatud välksõjaplaani nimi, mille kinnitas Adolf Hitler 18. detsembril 1940. Saksa väe edasitungimine pidi toimuma kolme kontrolljoone saavutamise kaupa. Aasta lõpuks oli plaanis vallutada Moskva, Leningrad ja Nõukogude Liidu tööstuslik süda Donetsi söebassein. Atlandi harta - 14. augustil 1941. lähedal Atlandi ookeanil USA presidendi Franklin D. Roosevelti ja Suurbritannia peaministri Winston Churchilli vahel sõlmitud kokkulepe, milles sõnastati sõja eesmärgid ja sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted. Atlandi hartas lubati mitte taotleda uusi territooriume ega nõustuda territooriumide muutmisega ning austada rahvaste õigust valida endale ise valitsemisvorm. Stalingradi lahing - oli lahing Teises maailmasõjas, mis peeti 21. augustist 1942 2. veebruarini 1943 Saksa Wehrmachti ja nõukogude Punaarmee vahel
Sixtuse kabeli laemaalingud, Michelangelo skulptuur “Pieta.” Viimane asub Püha Peetri katedralis. Villa Borghese Roomas – Aadress: Piazzale del Museo Borghese 5, Rooma. Skulptuurid peamiselt, aga ka maalikunst. Tähtsaimaid teoseid: Skulptuur Lorenzo Bernini “Proserpina röövimine,” koopia Leonardo da Vinci kaduma läinud maalist, millel kujutatud Leda koos luigena esineva Zeusiga ning kaksikud Castor ja Pollux. Horvaatia: Mimara ja Moodsa kunsti Muuseum – Aadress: Roosevelti väljak, Zagreb. Tähtteoseid: Camille Corot “tüdruku portree,” Barna da Siena “Püha perekond,” Dusan Dzamonja raudskulptuurid. Läti: Riia Riiklik Kunstimuuseum – Aadress: A K. Valdemara iela 10, Riia. Kunstikogud peegeldavad Läti ajalugu. Teoseid: Jekabs Kazaksi maal “Rannal,” Vilhelms Purvitisel “Talv.” Leedu: Riiklik Kunstimuuseum – Aadress: Konstitucijos avenüü 22, Vilnius. Eksponaatide hulgas leedu kunsti suurim ja olulisim kollektsioon
Ettevõtjaid hakati ka kartellidesse koondama. Eesmärk oli luua tootmisharude liite, mis pidid töötama ausa konkurentsi koodeksi alusel, mille järgimine oli ettevõtjale kohustsulik. Koodeksid kehtestasid kindlad hinnad, tootmismäärad, palgamiinimumi, tööpäeva pikkuse jne. Põllumajandustoodangu realiseerimiseks loodi Põllumajanduse Reguleerimise Administratsioon, mille peamiseks ülesandeks oli preemiate maksmine talupidajatele, kes vähendasid põllupinda ja karja arvu. Nii tugevdas Roosevelti valitsus riigi osatähtsust majanduselus, mida tehti turumajandussüsteemi kaitsmiseks. USA tööstuse kiire kasvu põhjused Teise maailmasõja aastatel Aastatel 19391941 suurenes sõjatööstuse toodang 50-kordselt. Kiiresti arenesid ka laevaehitus, lennukite tootmine, keemiatööstus. Tööstuse kiiret kasvu soodustasid: · Teise maailmasõja alguses oli USA-s tootmisvõimsusest kasutatud vaid ligikaudu 50%,
status quole. Erinevatest seisustest ameeriklased püüdsid leida Ühendriikide jaoks uut tasakaalu. Harry Trumani Ametiaeg Harry Truman asus 33. presidendina Franklin D. Roosevelti järel kohale juba enne sõja lõppu 12. aprilill 1945. aastal. Truman, olles pretensioonitu inimene ning varem tegutsenud Missouri demokraate esindava
oktoobrit 1945, mil jõustus ÜRO põhikiri. Ühinenud Rahvaste Organisatsioon asutati asendamaks Esimese maailmasõja järel loodud Rahvasteliitu (League of Nations), mis ei olnud suutnud täita talle pandud lootusi rahvusvahelise rahu ja julgeoleku säilitamisel ega ka edukalt kaasata oma liikmeskonda kõiki rahvusvahelisi suurvõime. Üheks esimestest sammudest uue rahvusvahelise organisatsiooni loomisel oli 14. augustil 1941 USA presidendi F. D. Roosevelti ja Suurbritannia peaministri W. Churchilli avaldatud Atlandi Harta (Atlantic Charter), mis sisaldas nägemist sõjajärgsest rahvusvahelisest julgeolekusüsteemist ning selle aluseks olevates põhimõtetest. Atlandi Harta seisukohtadega ühinesid 1. jaanuaril 1942 26 riiki (nende hulgas Nõukogude Liit, Hiina, Austraalia, India, Kanada ja Norra), allkirjastades Washingtonis Ühinenud Rahvaste Deklaratsiooni (United Nations Declaration), mis oli ka väljendi Ühinenud Rahvad esmakordne kasutamine
koondunud ühe isiku või väikese rühma kätte. 4.Seleta: Dominioon: koloniaalvaldus, millel on oma parlament, valitsus, kohtusüsteem ja seadusandlus Opositsioon: partei või parteide ühendus, kes ei kuulu valitsusse ja asub valitsustega suuresti erinevatel seisukohtadel Koalitsioon: valitsusse kuuluvate parteide ühendus, mille alusteks on kokkulepe valitsemise põhiküsimustes Uus Kurss: Nii kutsuti Roosevelti reformide kava Suur Depressioon: majanduskriisi nimetus USA-s Füürer: nii kutsuti A.Hitlerit saksamaal Duce: nii kutsuti B.Mussolinit itaalias KGB: luureorganisatsioon venemaal Gestapo: luureorganisatsioon saksamaal Propaganda: teave ja kihutustöö, mille eesmärgiks on panna inimesed omaks võtma mingit kindlat arvamust Maffia: kuritegelik organisatsioon Sufrasetid: naiste õiguste eest võitlejad Plaanimajandus: majanduse plaanipärane arendamine ja suunamine riigi poolt
asendus kas autoritaarse süsteemiga või diktatuuriga Roosevelt ja Hitler - loodeti päästmist Tolmutormid Tööpuudus New Deal - USA majanduse korrastamine, tööpuuduse vähendamine, sotsiaalse olukorra kiire parandamine, poliitilise süsteemi kindlustamine Tööhõive suurendamiseks moodustati mitmesuguseid riiklikke ühinguid Rajati parem sotsiaalkindlustussüsteem Kehtestati miinimumpalk ja 44h töönädal Roosevelti uus kurss aitas ületada majanduskriisi, vähendas varanduslikku ebavõrdsust, korrastas riigi sekkumisega majandussüsteemi ning rajas aluse tarbimis- ja heaoluühiskonna taastumisele pärast II MS. Tööpuudus suudeti täielikult ületada pärast USA astumist II MS, kui sõjatööstus hakkas kasvama. 2 Hitler ja Roosevelt
kokku. Olulist osa selles etendas liitlasjõudude ülekaal õhus. Invasiooni alguses paiskasid liitlasväed 500 Saksa lennuki vastu 11 000 enda oma. 25.augustil 1944 vabastasid liitlasväed Pariisi. Niisama lihtsalt Saksamaale sisse tungida liitlasvägedel siiski ei õnnestunud. Hitleri-vastase koalitsiooni kujunemine (Atlandi Harta, Teheran, Jalta, ÜRO) Saksamaa positsioone nõrgendas tema vastaste liitumine. Ametlikult tugines Hitleri-vastane koalitsioon augustis 1941 Roosevelti ja Churchilli poolt alla kirjutatud Atlandi hartale, milles lubati taastada kõigi sõjas okupeeritud riikide iseseisvus. Mõne aja pärast suutis NSV Liit lääneliitlastelt aga välja pressida, et nimetatud põhimõte ei laieneks Molotovi-Ribbentropi pakti tulemusel NSV Liiduga liidetud riikidele. 1943.aasta lõpul toimunud Teherani konverentsil tegid lääneriigid Stalinile järjekordseid järeleandmisi, tunnustades NSV Liitu 1941.aasta piire
Riiklike tellimustöödega (hüdroelektrijaamade ja tööstusettevõtete rajamine, jõesängide süvendamine, metsaistutamine, teedeehitus) vähendati töötust. Laiendati tööliste õigusi ja loodi sotsiaalkindlustussüsteem (töötus-, invaliidsus-, vanadus- ja toitjakaotus-pensionid). Majanduskriisi lõppedes riiklikku sekkumist majandusse vähendati (osalt ka riigisisese opositsiooni tõttu, sest vabariiklased süüdistasid Roosevelti katses luua nõukogude või Natsi-Saksa tüüpi diktatuuririiki). President W. Wilson viis USA maailmapoliitikasse: USA sekkus 1917 Antanti poolel, maailmasõtta ja algatas Rahvasteliidu idee. 1920.- 1930.aastaid iseloomustab pigem isolatsionistlik välispoliitika: Senat ei ratiftseerinud Rahvasteliidu põhikirja ning USA hoidus poliitilistest liitudest, mis oleks sisaldanud sõjalisi kohustusi. USA
turgu, ning pooldama riigi mittesekkumist majandusellu. 3. Miks aitas alkoholi keeluseadus kaasa maffia tähtsuse kasvule? Vastus: Maffia võttis alkoholi tegemise enda peale. Sai suurt kasumist. 4.Kuidas kehastas president Hoover Ameerikat kui Kõikide võimaluste maad? Vastus: Nt ajalehe poiss võis vabalt usina tööga tõusta miljonäriks. Hoover oli lihtfarmeri perekonnast ja teda peeti Ameerika rikkamaks meheks. 5. Nimetage 3 olulist muutust mida tõi kaasa Roosevelti uus kurss? Vastus: ● Tööstuse elavdamiseks asus RIIK senisest suuremas ulatuses toetama uute töökohtade loomist ning organiseeerima hädaabitöid. ● Suurendati ametiühingute õigusi. ● Seadusega kehtestati miinimumtöötasu ja tööpäeva max. pikkus. 6. Mida tähendas isolatsioonipoliitika? Vastus: Euroopa konfliktidesse mittesekkumine. 7.Miks sattusid kriisi Inglise söe- ja tekstiilitööstus?
võib lugeda 24. oktoobrit 1945, mil jõustus ÜRO põhikiri. Ühinenud Rahvaste Organisatsioon asutati asendamaks Esimese maailmasõja järel loodud Rahvasteliitu (League of Nations), mis ei olnud suutnud täita talle pandud lootusi rahvusvahelise rahu ja julgeoleku säilitamisel ega ka edukalt kaasata oma liikmeskonda kõiki rahvusvahelisi suurvõime. Üheks esimestest sammudest uue rahvusvahelise organisatsiooni loomisel oli 14. augustil 1941 USA presidendi F. D. Roosevelti ja Suurbritannia peaministri W. Churchilli avaldatud Atlandi Harta (Atlantic Charter ), mis sisaldas nägemist sõjajärgsest rahvusvahelisest julgeolekusüsteemist ning selle aluseks olevates põhimõtetest. Atlandi Harta seisukohtadega ühinesid 1. jaanuaril 1942 26 riiki (nende hulgas Nõukogude Liit, Hiina, Austraalia, India, Kanada ja Norra), allkirjastades Washingtonis Ühinenud Rahvaste Deklaratsiooni (United Nations Declaration), mis oli ka väljendi Ühinenud Rahvad esmakordne
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
