Ronald Reagan (0)

SISUKORD

Sissejuhatus……………………………………………………….………………….3
Lapsepõlv.....................................................................................................................3
Raadio ja filmid…………………………………………………………………….3-4
Sõjaväeteenistus……………………………………………………………………...4
Screen Actorsi ametiühingu president ja televisioon ...................................................5
Poliitikas osalemise algusaastad……………………………………………………..5
Abielud ja lapsed…………………………………………………………………….6
California kuberner …………………………………………………………………..6
1976-nda aasta Presidendi valimis kampaania………………………………………6-7
1980-nda aasta Presidendi valimis kampaania............................................................7
President 1981-1989…………………………..……….……..………..……………7

• Külm sõda ja teised sõjatandrid………..…………….……………………...8
  

• 1984-nda aasta Presidendi valimised…….………………….…………..…..8
  

• Sõda narkootikumidele…………………….……………...………………...8
  

Tervis ja heaolu…..………………………………………………………...………..9
Surm……………………………………………………………………………..…..9
Kokkuvõte…………………………………………………………………………..9
Lisa…………………………………………………………………………………10
Kasutatud kirjandus………………………………………………………………..11
Sissejuhatus
Ronald Reagan oli Ameerika Ühendriikide 40-nes president, California 33. kuberner. Peale selle tegeles ta ka näitlemisega. Ta on tuntud ka oma majandus reformide poolest. Tema majanduskava hakati kutsuma reaganoomikaks.
Lapsepõlv
Ronald Reagan , (täisnimega Ronald Wilson Reagan) sündis Tampicos, Illinoisis, 6. veebruaril, 1911-ndal aastal. Tema isa oli John Edward Reagan ja ema Nelle Wilson Reagan. 1930-ndatel kolis ta perega Los Angeles ’i , Californias. Tema isa hüüdis teda " Dutch "- iks, mis eesti keeles tähendab hollandlast. Nimi jäi talle külge kogu nooruse ajaks. Teda kutusti nii, sest ta oli sama peenike nagu hollandlased ja kandis ka nende sarnast soengut. Tal oli ka noorem vend Neil Reagan.
Ta läks Dixoni Keskkooli, kus ta arendas oma näitlemis, spordi ja jutustamise oskusi. Esimene töökoht oli tal Rock-i jõel vetelpäästjana, kus ta päästis 77 inimese elu. Iga kord kui ta kellegi elu päästis, tõmbas ta puutükile väikese juti, et arvet pidada.
Pärast keskkooli läks ta Eureka ülikooli, kus ta liitus Tau Kappa Epsiloni-i üliõpilasühinguga. Seal õppis ta majandusteadust ja sotsioloogiat. Reagan tegeles aktiivselt ka spordiga, eriti jalgpalliga.
Raadio ja filmid
Pärast ülikooli lõpetamist 1932. aastasl, sõitis ta Iowasse, kus ta otsis tööd mitmest väikelinna raadiojaamadest. Iowa Ülikool palkas ta kommenteerima nende jalgpalli võistlusi. Talle maksti 10 dollarit mängu eest.
Natuke pärast seda palgati ta raadiojaama WOC, Davenportis, kus ta nüüd teenis 100 dollarit kuus. Tänu oma heale häälele sai ta kommenteerida Chicago Cubsi pesapalli mänge.
Reisides koos Cubsidega Californias, katsetas ta ka näitlemist kinolinal, mis tõi talle 7-me aastase lepingu Warner Brothers stuudioga. Kuigi ta jäi teiste kuulsate näitlejate varju, tõid filmid, kus tema mängis, palju sisse ja said häid arvustusi.
Tema esimene peaosa ol filmis “Love Is on the Air” 1937-ndal aastal. 1939-nda aasta lõpuks oli ta osealnud juba 19-nes filmis. Tema lemmikosa oli filmist “Kings Row” 1942-sel aasta. Mitmed kriituikud pidasid seda tema parimaks filmiks. Reagan uskus ise, et see film tegi temast staari. Kuid kahjuks ei saanud ta oma kuulsust nautida, kuna ta kutsuti sõjaväkke. Hiljem temast enam nii palju ei räägitud.
Teise maailmasõja teenistusest vabandedes, jätkas ta näitlemisega. Kokku osales ta 14-nes teleseriaalis ja 65-es filmis.
Sõjaväeteenistus
29. aprillis 1937-ndal aastas võeti ta 322-se ratsaväkke Des Moinesisse, Iowas. Ta määrati nooremleitnandiks 25. mail 1937-ndal aastal ning 18. juunil viidi ta üle 323-ndasse ratsaväkke.
Reagan määrati esimest korda tegevteenistusse 1942-se aasta aprillis. Tänu oma lühinägelikkusele, täitis ta vähem ülesandeid kui teised. Lühinägelikkus välistas ka operatsioonid välismaal.
Tema esimene ülessanne, San Francisco lastimissadamas, oli olla kontaktisik sadama ja transpordi ameti vahel.
Mõne aja pärast taotles ta üleviimist ratsaväest armee õhujõdudesse (AAF). 1943-nda aasta 22. juulil edutati ta kapteniks.
1944-ndal aastal saadeti ta ajutiselt tööle New Yorki . Ta liitus 18-nenda õhuväeüksusega ja jäi sinna Teise maailmasõja lõpuni. Teisel veebruaril 1945, sooviti teda edutada majoriks, aga ettepanek lükati tagasi sama aasta juulis. Ta naasis Fort MacArthurisse, kus ta oli tegevteenistusest eemal. Seal oli ta sõja lõpuni.
Screen Actorsi ametiühingu (SAG) president ja televisioon
Esimest korda valiti ta SAG presidendiks aastal 1941. Sel aastal töötas ta siiski vahelduva eduga, sest ta oli sõjaväes. Pärast Teist maailmasõda jätkas ta kolmanda asepresidendina. Aastal 1947 tekkisid tema ja SAG presidendi vahel lahkhelid , mis viisid presidendi ja veel kuue liikme lahkumiseni. Reagan valiti erivalimistega uueks presidendiks. Reagan juhtis SAG-i läbi mitme sündmusterohke aasta.
1950- nendatel palgati ta  General Electric Theater -isse (GET), võõrustama seriaale. Need seriaalid said väga populaarseteks. Ta pidi tegema umbes 14 kõnet päevas. Aastas teenis ta sellega keskmiselt miljon dollarit.
Ta viimane töö professionaalse näitlejana oli olla saatejuht 1964 kuni 1965 aastal sarjale Death Valley Days .
Poliitikas osalemise algusaastad
Ta alustas vaba demokraadina, jumaldades F.D. Roosevelti. Ta pooldas ka Uue Kursi poliitikat. 1950-ndate algus hakkas ta pooldama ka parempoolseid. Ta oli tuntud oma tugavete vastumeelsustega ametiühingutele. Tema peamised nõudmised olid: väikesemad maksud , piiratud valitsus, vabad turud . Samuti vihkas ta kommunismi. 1962-sel aastas tema populaarsus demokraatide seas langes ja ta läks üle vabariiklaste poolele. Öeldes seal juures sellise lause: “Mina ei jätnud demokraate, nemad jätsid mind.”
Ta ei pooldanud ka tumedanahalistele võrdsete võimaluste andmist. Kui sellist plaani 1961-ndal aastal tutvustati, tegi tema salvestuse selle vastu. Seal rääkis, et sellise plaani vastuvõtmisel kaoks vaba Ameerika.
1964-ndal aastal toetas ta konservatiivist presidendikanditaati, Barry Goldwaterit, kes uskus, et on vaja väiksemat valitsust. Reagan pidas tema toetamiseks kõne, mis sai kuulsaks ning tõi Goldwaterile tublisti toetajaid juurde. Reaganile oli see aga, heaks hüppelauaks suurde poliitikasse.

Abielud ja lapsed

Oma esimese abikaasa, Jane Wymaniga, abiellus ta Glendales, Californias. Nad said ka kaks tütart: Maureen ja Christine (kes kahjuks suri päev pärast sündi). Nad adopteerisid Michaeli. Pärast vaidlusi Reagani poliitiliste ambitsioonide üle, andis naine sisse lahutuse. Nad lahutati 1949-ndal aastal, tehes Reaganist esimese lahutatud USA presidendi.
Tema teine naine, kellega ta jäi kokku elu lõpuni oli Nancy Davis . Nad abiellusid 4-ndal märtsil 1952, Little Browni kirikus. Nad said kaks last: Patti ja Ron.

California kuberner

Reagan oli California vabariiklastele oma vaadete ja karismaga muljet avaldanud ja tänu sellele, esitati ta kuberneri kandidaadiks. Ta võitis valimised Edmund G. Browni ees ja andis ametivande 3. jaanuaril 1967.
Reagan oli segatud suurtesse konfliktidesse. Näiteks, 15. mail 1969 aasta People Parks ’i protestide ajal, saatis ta California maantee patrulli ja palju teisi üksusi neid maha suruma . See päev sai tuntuks “verise neljapäevana”. Seejärel kutsus ta 2200 Rahvuskaartlast, protestijaid kontrollima ja neile karme meetmeid rakendama .
1967-ndate aastate alguses, algasid riiklikud arutelud abortide küsimuses. California senaator tutvustas “Abortide seadust”, lootes sellega vähendada abortide tegemist. Arve saadeti Reagani lauale, kus ta hiljem selle ka allkirjastas. Neli kuud pärast seda kahetses ta aga oma otsust, sest abortide arv kasvas siiski hüppeiselt, sest nn “ headele emadele” olid abordid lubatud.
Tema suurimaks veaks California kubernerina peeti surmanuhtluse pooldamist.
1976-nda aasta Presidendi valimis kampaania
1967-ndal aastal, soovis ta saada Vabariikliku Partei presidendikandidaadiks. Selleks osutus siiski võimul olev G. Ford. Vabariiklastelt toetust saamata pöördus ta konservatiivide poole ja nemad esitasid Reagani oma kandidaadiks. Tugevaimateks kandidaatideks osutusidki Reagan, Ford ja ka Carter
Reagani kampaania tugines tema kampaania juhi J. Searsile, kes kampaaniate alguses aitas Reaganil mõnes kohas Fordi võita. Reagan võitis Põhja Carolinas, Texases ja Californias. Siis aga Reagani edu lõppes ja valimised võitis J. Carter.
1980-nda aasta Presidendi valimis kampaania
1980-nda aasta valimised kulgesid põhiliselt Reagani ja ametisoleva J. Carteri vahel. Reagani kampaania võtmesõnadeks olid: väiksemad maksud, valitsuse väiksem võim inimeste elude üle ja tugev rahvuslik kaitse.
Seekord esitasid ta kanditaadiks vabariiklased . Reagani rääkis oma valijatega ka läbi televisiooni, mis aitas tema kampaaniale hästi kaasa. Reagan kogus 50,7% häältest ning võitis valimised.
Vabariiklased said parlamendis 34 kohta, kuid demokraadis said siiski enamuse.
President 1981-1989
67 aastaselt ametisse asunud Reagan oli vanim USA presidendiks saanud inimene. Reagani valitsusaeg Valges Majas langes kokku külma sõja tippfaasiga. Tema juhitud nn konservatiivsel revolutsioonil oli jõuline mõju maailma majanduses ja poliitikas. Ägeda kommunismivastasena ajas Reagan USA presidendina poliitikat, mis kurnaks nii majanduslikult kui sõjaliselt Nõukogude Liitu.   Reagani ajal oli USA alustanud 1981. a. ka neutronipommi tootmist ja relvastusse võtmist.
Samuti hakkas ta ka aktiivselt majandust reformima . Tema majanduskava, mida hakati nimetama reaganoomikaks, tähendas ettevõtluse riikliku reguleerimise vähendamist, ettevõtjatele kehtestatud piirangute tühistamist ja maksude alandamist.
30. märtsil 1981, sai tema ja veel kolm inimest haavata palgamõrvari käe läbi. Kuul läbistas Reagani vasaku kopsu, möödudes tolli kaugusel südamest. Teda opereeriti ja see õnnestus. 11-ndal aprillil kirjutati ta haiglast välja ja ta asus jälle riiki juhtima .
25. oktoobril 1983 vallutas USA sõjavägi Grenada . Ronald Reagani sõnul põhjustas sissetungi asjaolu, et Grenada kujutas endast ohtu USA riiklikule julgeolekule. Detsembri keskel aga otsustas Reagan oma väed sealt ära tuua.

Külm sõda ja teised sõjatandrid

Reagani valitsemisajal oli ka külma sõja tippaeg. Külm sõda ei olnud sõda, kus lõhkesid mürsud ja pommid . Tegemist oli maailmavaadete kokkupõrkega, kus vastamisi seisid kaks süsteemi: demokraatlik ja totalitaarne. Kuigi otsest relvakonflikti USA ja teiste lääneriikide ning NSVL -i vahel ei toimunud, oli mõlema poole lõppeesmärk vastaspoole mahasurumine, milleks kasutati kõikvõimalikke vahendeid. Külma sõja lõpuks peetakse seda, kui NSVL kokkuvarises ja USA-st sai ainus üliriik.
Terroriohuna paistsid Reaganile ka Liibüa ja Grenada, mida asuti pommitama või ründama. Mõlemal juhul saatis teda edu.
1984-nda aasta Presidendi valimised
Sel aastal oli tema peamiseks vastaseks asepresident W. Mondale. Kuna Reagan oli juba vana, kaheldi kas ta suudab olla kaks ametiaega järjest. Vaatamata kahtlustele, võitis ta viiekümnest osariigist nelikümmend üheksa. Teda ei pooldanud vaid Minnesota. Nii jätkas ta ka teist ametiaega Presidendina.

Sõda narkootikumidele

Keset oma teist valitsusaega alustas ta tugevat võitlust narkootikumidega. Ta ütles, et: “Narkootikumid on suur oht meie ühiskonnale,” ning lubas võidelda narkovabade koolide ja töökohtade eest.
1986-ndal aastal eraldas ta narkootikumide vastu võitlemiseks 1,7 miljardit dollarit. See tõi häid tulemusi. Esimene leedi, Nancy Reagan, võttis selle teema oma peamiseks ülesandeks. Ta käis 65-es linnas, 33-es osariigis, tutvustamaks oma kampaaniat “Lihtsalt ütle EI!” Ta rääkis narkootikumide kahjulikkusest.
Tervis ja heaolu
Reagan käis oma eluajal paljudel operatsioonidel. Põhiliselt käis ta eemaldamas vähirakke, kogu oma kehalt. President olles, hakkas ta kandma ka kuulmisaparaati, kõigepealt paremas ja siis ka vasakus kõrvas.
1994-ndal aastal diagnoositi tal Alzheimeri tõbi. Aastate möödudes hävitas haigus kõik Reagani vaimsed võimed, alustades nimede unustamisega. Ta hakkas vältima avalikke esinemisi, lootes, et inimesed mäletavad teda nii, nagu ta oli siis kui ta oli terve.
Teda kritiseeriti selles, et ta ei pöörnud piisavalt tähelepanu AIDS-i haigetele. Tuhanded inimesed nakatusid, aga Reagan ei eraldanud rohkem raha selle haiguse uurimiseks. Ta pigem alahindas haiguse tagajärgi.
Surm
Reagan suri oma kodus Bel Airis, 5. juunil 2004. 10-ne aastases võitluses Alzheimeri tõvega jäi tema kaotajaks. Siiski oli tal pikk elu, koguni 93 aastat. G. W. Bush määras 11-nda juuni Rahvuslikuks Leinapäevaks.
7-ndal juunil viidi surnukeha tema raamatukogusse, kus üle 100 000 inimese käis kirstu vaatamas.
9-ndal juunil viidi kirst Washingtoni, kuhu ta ka maeti. 11-ndal juunil maeti ta maha. Ta oli esimene Ameerika president, kes suri kahekümne esimesel sajandil.
Ka peale surma kogus ta hulgaliselt auhindu nagu ta eluajal.
Kokkuvõte
Ronald Reagan oli mees, kes alustas näitlejana ja lõpetas Ameerika presidendina. Ta jäi presidendiks kaheks ametiajaks. Tema valitsusajal oli palju kriise ja sõdu. Üks suuremaid oli nn Külm sõda, USA ja NSVL vahel. Reagan tõi ka majanduse kriisist välja. Võib öelda, et ta tegi head tööd. Kahjuks tabasid teda mitmed haigused, seal hulgas ka Alzheimeri tõbi, millese ta ka suri, olles sellega 10 aastat võidelnud.

Lisa

Ronald Reagan Reagan noorpõlves
Reagani teine naine Nancy Davis Reagan filmis “Brooklyni kauboi”
Kasutatud kirjandus:

• http://www.imdb.com/name/nm0001654/ (pildid)
  
• http://en.wikipedia.org/wiki/Ronald_Reagan
  
• http://uudised.err.ee/index.php?0540338
  
• http://et.wikipedia.org/wiki/Grenada
  
• http://www.laidoner.ee/infoboks-1/1.html#t7
  
• reagan2020.us/ biography /nancy_reagan.asp (pildid)
  
• Ajaloo õpik 9. klassile, teine osa ( Einar Vära, Tõnu Tannberg)
  

10