Teine maailmasõda (0)

1 Hindamata

TEINE MAAILMASÕDA (1.september 1939 - 2.september 1945)
I Sõja põhjused (käsitletakse tunnis)
II Sõja algus (MRP realiseerimine )
Saksamaa tegevus:

Sxm eesmärgiks oli välksõda ( Blitzkrieg ), mis realiseerus loodetust lihtsamini.

1.septembril 1939 tungis Sxm kallale Poolale (“Weißplan”).Kuna augustis olid Ing ja Poola sõlminud liidulepingu, siis Ing nõudis Saksamaalt vägede väljaviimist Poolast.
3.septembril kuulutasid Ing ja Pr Sxm-le sõja. Läänerindel algas nn kummaline sõda (Sitzkrieg)- sõda oli küll välja kuulutatud, kuid sõjategevust Sxm vastu ei alustatud. Ing ja Pr lootsid , et Sxm tungib edasi NSVL -i ja purustab sealse kommunismi. Vaenupooled istusid vastastikku kindlustustes (Magino liin prantslastel ja Siegfriedi liin sakslastel) ja pidasid propagandasõda (lendlehed, muusika )
9. aprillil 1940 tungiti Taani ja Norrasse ettekäändega kaitsta nende riikide neutraliteeti Inglismaa sissetungi eest. Taani vallutati mõne tunniga. Norra alustas vastupanu ja alistus juunis.
10.mail 1940 alustas Sxm pealetungi Läänerindel (plaan “Gelb” oli Pr vallutamiseks valmis juba oktoobris ). Kiiresti okupeeriti Holland , Belgia. Luxenburg. Liitlaste kotti jäämine Dunerquei all > Hitler lasi Ing ja Pr sõduritel (335 000) laevadega evakueeruda. Prantsusmaa kapituleerus 22.juunil. Saksa okupatsiooni alla jäid Põhja- ja Lääne-Prantsusmaa. Vichy linnas loodi Prantsuse valitsus (Vichy valitsus), mis haldas ca 1/3 territooriumist ja tegi koostööd Sxm-ga.
1940-1941 plaani “Seelöwe” (“Merelõvi”) realiseerimine, mis nägi ette õhu- ja meresõja Inglismaa vastu ja pidi ideaalis lõppema dessandiga Inglismaale . Inglise ajaloos kannb see võitlus nime “Lahing Britannia pärast”. Dessandi Inglismaale lükkas Hitler aga edasi, sest tal tekkis plaan esmalt rünnata NL-i, et “hankida sakslastele eluruumi Ida-Euroopas”.
22.juunil 1941 tungis Sxm kallale NL-ile (välksõja plaan “ Barbarossa ”)

NSVL-i tegevus:

17.septembril 1939 kuulutas NSVL sõja Poolale. Poolal tuli sõdida korraga kahel rindel. Poola alistatakse ühiselt 27.septembril. Punaarmee poolt hukatakse Poola ohvitserkond.
28.septembril sõlmitakse piiri- ja sõprusleping Sxm-ga. Salajase lisaprotokolli järgi sai Sxm Poola ja NSVL Leedu.
Oktoobris 1939 sõjaväebaaside loomine Baltimaades. Balti riikidele esitati ultimaatumid (Eesti 28.09; Läti 5.10; Leedu 10.10), milles nõuti NSVL-i sõjaväebaaside ja sõdurite lubamist enda territooriumitele. Riigid nõustusid. Oktoobris paigutati Eestisse ja Lätisse 25 000, Leedusse 20 000 punaarmeelast.
Talvesõda Soomega (30.november 1939-12.märts 1940) Soomele esitati ultimaatum sõjaväebaaside loomise kohta ja nõuti endale Karjala maakitsust (Soome olevat liiga lähedal Leningradile), kuid Soome ei nõustunud. NSVL alustas sõda, kuid oli halvasti ettevalmistatud ning rünnati soomlaste tugevasti kindlustatud Mannerheimi liini. Soomlased panid visalt vastu vaatamata sellele, et relvastus oli aegunud ja välismaalt demokraatlikud riigid abi ei andnud. Soomet aitas ka külm talv. Veebruaris murdis Punaarmee kaitseliini läbi ja Soome oli sunnitud Moskvas rahu sõlmima:

Soome pidi loovutama NL-ile Ida-Karjala (450 000 elanikku asustati Soome)
Hanko poolsaar renditi NL-ile sõjaväebaasiks

Juuni-august 1940 Baltimaade ja Bessaraabia okupeerimine. Kasutades soodsat situatsiooni - maailma tähelepanu keskmes oli Pr vallutamine Sxm poolt - viis NL lõpule Baltimaade okupeerimise ja Rumeenialt Bessaraabia ja Põhja- Bukoviina hõivamise. Balti riikides organiseeriti riigipöörded ja maailmale üritati jätta muljet töörahva revolutsioonist kodanluse vastu.
1940 sügisel alustas ka NL ettevalmistusi sõjaks Sxm vastu. Kahe riigi vahel algas võidujooks sõjaks ettevalmistamise osas. NL nägi samuti ette Sxm ründamise (6.juuli), seetõttu polnud piiridel vajalikku kaitset ja see võimaldas sakslastel 1941 aasta suvel kiiresti edasi tungida .

III Sõjalised blokid Teises maailmasõjas:
A) Saksamaa ja tema liitlased e Kolmikpaktiga liitujad (9 riiki):

1939.a. mais Teraspakti sõlmimine Sxm ja Itaalia vahel. Sellega kohustusid mõlemad pooled üksteist sõjategevuses toetama . (Samas ei lülitunud Itaalia sõtta veel septembris 1939.a., kuna Mussolini ei kiitnud heaks Hitleri liitu Staliniga ning polnud veel sõdimiseks valmis. Nähes Saksamaa edu 1940.a.kevadel ja suvel Läänerindel Prantsusmaa ja Inglismaa vastu, kuulutas ka Itaalia Prantsusmaale sõja, kuigi sõjalist tähtsust see enam ei omanud.)
23.august 1939 Milotov -Ribbentropi pakt Sxm ja NLi vahel. Ei sõlmitud küll otsest sõjalist liitu, kuid lepiti kokku ühine sõjaline tegevus Poola vastu. 1940 a sügisel toimub kahe riigi vahel kaugenemine (Hitler soovis sakslastele eluruumi Ida-Euroopas, poldud üksmeelel Soome ja Põhja-Bukoviina küsimustes).
1940.a. septembris Kolmikpakt Saksamaa, Itaalia ja Jaapani vahel. Leppega kohustuti üksteist toetama juhul, kui liitlast ründab mõni suurriik (kedagi konkreetselt nimetamata), kellega nad ei ole sel hetkel sõjajalal. Pakti üks peamisi eesmärke oli hoida USA II MS-ist eemal. Samas oli see oluline see ka Saksamaale saavutamaks Jaapani näol teatud vastukaalu Nõukogude Liidule (kuigi Jaapan NSVL vastu 1941.a. sõtta ei astunud ).
Kolmikpaktiga liitusid hiljem järgmised riigid: Slovakkia , Ungari, Rumeenia , Horvaatia, Bulgaaria . Väikeriigid ühinesid Kolmikpaktiga peamiselt hirmust Moskva ees, Rumeeniat tõukas ühinemisele kaasa ka soov saada tagasi Nõukogude Liidule kaotatud Bessaraabia. 1941.a. suvel liitus sõjaga Nõukogude Liidu vastu ka Soome (1941-1944 nn. Jätkusõda) saamaks revanši kaotuse eest Talvesõjas (Jätkusõtta astumise provotseeris siiski NSVL, kes pommitas Soomet).

B) Hitleri-vastane koalitsioon ehk Liitlased (61 riiki)

Liidus domineerisid Suurbritannia , USA ja NSVL:

USA:

algul sõjategevusse ei sekkunud , sest USA avalik arvamus oli sellele vastu.
märtsis 1941 võttis USA Kongress vastu nn lend- lease `i seaduse, millega hakati andma ainelist abi Saksamaaga sõdivatele riikidele (tööstustoodete, toiduainete ja relvade laenamine või rentimine).
USA astus sõtta 7.detsembril 1941 (Peale seda kui Jaapan oli rünnanud USA Vaikse ookeani tähtsamat sõjaväebaasi Pearl Harbour`i)

NSVL:

Ühise vaenlase (Saksamaa) tekkimine viis suhete paranemiseni Lääneriikidega (näiteks USA andis lend-lease`iga abi NSVL-le).

14.augustil 1941.a. Atlandi Harta sõlmimine oli oluliseks sammuks Hitleri-vastase koalitsiooni kujunemisel. Harta sõlmisid USA ( president F.D.Roosevelt) ja Inglismaa ( peaminister W. Churchill ) Atlandi ookeanil sõjalaeva pardal :

leppega sõnastati Saksamaa vastase sõja ja oma riikide tulevikupoliitika põhimõtted;

mõlemad riigid lubasid mitte taotleda uute territooriumite vallutamist;

lubati taastada kõigi II MS-is iseseisvuse kaotanud riikide (sh ka Baltimaade) suveräänsus.

kuu aega hiljem liitus hartaga ka NSVL, kuigi osad lepingu punktid olid suunatud Nõukogude Liidu senise poliitika vastu (näiteks MRP-ga jagatud Poola, Balti riikide ja teiste alade hõivamise vastu).

Omavahelist koostööd ja sõjategevust koordineerisid domineerivad liitlasriigid mitmetel kahepoolsetel kohtumistel ja kolmel II MS-i ajal toimunud tippkohtumisel Teheranis, Jaltas ja Potsdamis.

IV Murrang sõja käigus

Sakslaste välksõja plaan luhtus Moskva lahingus detsembris 1941, mil Punaarmeel õnnestus alustada vastupealetungi. Sxm polnud valmistunud sõdimaks talvel, sest lootis NL-i enne purustada. 1941/42 aasta talv oli aga erakordselt külm, tekkisid probleemid armee varustamisega.
1941 aasta lõpus toimus sõda Euroopas, Põhja-Aafrikas, Aasias
Murrang sõja käigus 1942:

Suvel 1942 Midway merelahingus sai Jaapan hävitavalt USA-lt lüüa > Vaiksel ookeanil algas liitlaste pealetung ;
juunis 1942 said sakslaste ja itaallaste väed lüüa Põhja-Aafrikas El-Alameini lahing > Saksamaa taganes Euroopasse;
novembris 1942 murdis Punaarmee Stalingradi all sakslaste piiramisrõngast välja ja alustas vastupealetungi;
juunis 1943 peatati Idarindel sakslaste pealetung Kurski kaarel ja nüüdsest läks pealetungi initsiatiiv Punaarmee kätte.

V Holocaust ja Saksamaa “uus kord” Ida-Euroopas (lk 98-101)
VI Liitlaste konverentsid :
Teherani konverents 1943(novembri lõpul- detsembri algul)

Osalesid Roosevelt (USA), Churchill (Ing) ja Stalin (NSVL) (kuni siiani oli Stalin keeldunud tippkohtumist pidamast proovides isegi 1943.a. Saksamaaga separaatrahu sõlmida).
Konverentsi otsused:

Saksamaalt nõuti tingimusteta kapituleerumist;
Lääneriigid nõustusid “teise rinde” avamisega Lääne-Euroopas (seni olid USA ja Inglismaa kompenseerinud seda võitlusega Saksa ja Itaalia üksuste vastu Põhja-Aafrikas ja Itaalias);
NSV Liidule tehtud ettepanekuga avada “teine rinne” Balkanil poolsaarel Stalin ei nõustunud, kuna kartis et lääneriigid lõikavad nõukogude väed Euroopa südamest ära);
arutati Nõukogude Liidu astumist sõtta Jaapani vastu;
Lääneriigid nõustusid põhimõtteliselt Balti riikide annekteerimisega NSVL-i poolt (sellega rikkusid Inglismaa ja USA Atlandi Hartat);
arutati ÜRO loomisega seotud küsimusi (otsus rajada oma aja äraelanud Rahvasteliidu asemele uus organisatsioon kerkis üles 1942.a.).

Jalta konverents (ka Krimmi konverents 1945 veebruaris).

Osalised olid samad.
Konverentsi otsused:

Saksamaalt nõuti taas tingimusteta kapitulatsiooni,
otsustati tuua kohtu ette sõjakurjategijad ning Saksamaa jagada okupatsioonitsoonideks (lõppkokkuvõttes viis see otsus “külma sõja” teravnemise käigus Saksamaa lõhenemiseni 1949.a.).
Nõukogude Liidult kaubeldi välja lubadus astuda kolm kuud peale Saksamaa alistamist sõtta Jaapani vastu (USA kartis Jaapani lõpliku löömise käigus võimalikke suuri inimkaotusi. NSVL oma lubaduse ka täitis);
lepiti kokku Korea ühise okupeerimise suhtes (see viis Korea lõhenemiseni; erinevalt Saksamaast aga sõja st Korea sõda 1950-1953 tulemusena);
arutati taas ÜRO-ga seotud küsimusi;
käsitleti Ida-Euroopa tulevikku sõja järel.

Üldiselt oli konverents soodne just Stalinile, kes suutis läänelt üha enam õiguseid ja soodustusi välja pressida. Järelandmised olid seotud USA ja Inglise vägede takerdumisega Lääne-Euroopas (“Teine rinne” oli avatud 1944.a.juunis) ja nõukogude vägede eduga Saksa armee vastu Idarindel ning USA raskustega jaapanlaste vastu.
Konverentsil hakkasid ilmnema ka esimesed märgid vastuoludest liitlaste vahel - kõigest paar nädalat peale konverentsi hakati üksteist süüdistama varasemate lepete rikkumises.

Vt ka pilti Lähiajalugu XII klassile; lk.102.
Potsdami konverents 1945 (juuli-august)

Osalised olid muutunud: kohal olid Stalin; 1945.a. kevadel surnud Roosevelti asendas uus president H. Truman ; Inglismaad esindas algul W.Churchill, peale valimiskaotust aga C.Attlee.
Konverentsil toimunu ja otsused:

Truman teavitas Stalinit edukast aatompommikatsetusest, mis oli toimunud päev enne konverentsi algust (Stalin lääneriikide hämmastuseks üllatust üles ei näidanud, sest teadis tuumaprogrammist luure kaudu);

määrati kindlaks NSV Liidu sõtta astumise kuupäev Jaapani vastu;
Saksamaa otsustati desarmeerida, demilitariseerida, demokratiseerida (kuigi erinevad arusaamad demokraatia olemusest viisid hiljem Saksamaa lõhenemiseni), denatsifitseerida ja mõista sõjakurjategijate üle kohut (mida ka Nürnbergi protsessil tehti);
arutleti Saksamaa reparatsioonide küsimusi (demonteerimine).
Saksamaa jagati okupatsioonitsoonideks (Stalini nõudel said lisaks NSV Liidule, Inglismaale ja USA-le okupatsioonitsooni ka Prantsusmaa. Selle ettepanekuga üritati lääneriike omavahel tülli ajada).
Teravaid vaidlusi põhjustasid erimeelsused Ida-Euroopa küsimuses, eriti Poola-Saksa piiri küsimuses ning Nõukogude Liidu tegevuse suhtes Ida-Euroopa okupeeritud riikides, kus oli juba tasahilju alustatud sovietiseerimist.
Tervikuna oli konverentsi õhkkond terav ja ennustas ette “külma sõja” tulekut.

Kokkuvõttes kasutas Stalin ära tekkinud soodsat olukorda ja saades II MS-is ootamatult lääneriikide liitlasteks saavutas Nõukogude Liidu mõjusfääri nihutamise Euroopa südamesse. Nõukogude Liidu tegevus Ida-Euroopas ja katsed mõjusfääri laiendamiseks Euroopas ja teistes piirkondades (Hiinas, Koreas , Lõuna-Euroopas ja mujal) viisidki külma sõja puhkemiseni.

VI Sõja lõpp

1944 Saksamaa järjest taganes ja Punaarmee rühkis tema kannul võiduka vabastajana Euroopa riikidesse.
6.juunil 1944 avati teine rinne Normandias (Ing, USA, Pr vastupanuliikumise sõdurid - Saksamaal tuli taas sõdida kahel rinel, kuigi tegelikult sõditi veel ka Itaalias).
Saksamaal kuulutati välja täindav mobilisatsioon
juulis 1944 üritati atendaati Hitlerile, et siis sõlmida rahu Läänega. Katse ebaõnnestus.
USA, Ing, Pr ühelt poolt ja NL teiselt poolt alustasid võidujooksu Berliinile, selle võitis NL kuigi Saksamaa jättis II rinde praktiliselt kaitseta.
Hitler tegi enesetapu 30.aprillil ja Berliin langes 2.mail.
8.mail Saksamaa kapituleerus
6. ja 9.augustil heitis USA aatompommid Jaapani linnadele Hiroshimale ja Nagasakile (sõjalist tarvidust selleks polnud, sest Jaapani kapituleerumine oli mõne nädala küsimus)
2.septembril 1945 Jaapan kapituleerus. II MS oli lõppenud.

NB! Samas võtke vaevaks ja lugege läbi Teist maailmasõda puudutav materjal õpikus Lähiajalugu XII klassile, lk.90-106.

.DOC Laadi alla originaalfail 5 lk · .doc · 36 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-01-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti

36 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

hulknurkne Õppematerjali autor

Kokkuvõte II maailmasõja kohta.

ajalugu II maailmasõda kokkuvõtte

Sarnased õppematerjalid

doc

Teine maailmasõda - lahingud, konverentsid

ka õpik lk.40-41) 2.septembril 1945.a. Jaapani kapitulatsiooniga lõppenud II maailmasõjas hukkus ligikaudu 55 miljonit; haavata sai 35 miljonit ning 3 miljonit jäi teadmata kadunuks. Sõja ohvrite hulgas kasvas tsiviilelanike osakaal (põhjuseks massirepressioonid, holocaust, strateegiline pommitamine, aatomipommirünnakud jne.). Sõjakulusid on hinnatud 1500 miljardile $. Kiirenes teaduslik-tehniline areng. Muutus Euroopa poliitiline kaart- likvideeriti enne II maailmasõda eksisteerinud riike (Eesti, Läti, Leedu) ning nihutati oluliselt riigipiire. USA majanduslik ja poliitiline positsioon maailmas tugevnes. USA muutus demokraatliku läänemaaailma liidriks. Vastavalt 1945.a. San Franzisco konverentsi otsustele loodi ÜRO, mille ülesandeks sai rahu kindlustamine maailmas (Vt. ka õpik lk.36). Tekkis NSV Liidust sõltuvate satelliitriikide süsteem Ida-Euroopas. Nõrgenesid koloniaalimpeeriumid, mis võimaldas nende asumaadel alustada võitlust

Ajalugu

docx

II maailmasõda ja külm sõda

1. Molotov-Ribbentropi pakt 1939 2. Teise Maailmasõja algus 1.september 1939 3. Nõukogude Liit tungin Poolale kallale 17. september 1939 4. Viiakse läbi esimene küüditamine Eestis 14. juuni 1941 5. Saksamaa tungib kallale NSV Liidule 22. juuni 1941 6. Põhja-Prantsusmaal avatakse Teine Rinne 6. juuni 1944 7. Saksamaa kapituleerus, lõppes sõda Euroopas 8. mai 1945 8. Jaapan alistus, lõppes Teine Maailmasõda 2. september 1945 ISIKUD:  STALIN- NSV Liidu partei- ja riigijuht, osales Teherani, Jalta ja Potsdami konverentsidel.  HITLER- Saksamaa füürer, raamatu ''Mein Kampf'' autor.  CHAMBERLAIN-Briti poliitik, Müncheni kokkuleppe sõlmija.

Ajalugu

docx

Teine maailmasõda konspekt

Teises maailmasõjas hukkus ligikaudu 55 miljonit inimest, haavata sai 35 miljonit ning ligikaudu 3 miljonit inimest jäi teadmata kadunuks. 2. Sõja ohvrite hulgas kasvas tsiviilelanike osakaal (põhjuseks massirepressioonid, holokaust, strateegiline pommitamine, aatomipommirünnakud jne). 3. Sõjakulusid on hinnatud 1500 miljardile dollarile. 4. Kiirenes teaduslik-tehniline areng. 5. Muutus Euroopa poliitiline kaart – likvideeriti enne Teist maailmasõda eksisteerinud riike (nt Eesti, Läti, Leedu) ning nihutati oluliselt riigipiire Euroopas ja teistel mandritel. 6. USA majanduslik ja poliitiline positsioon maailmas tugevnes. USA muutus demokraatliku läänemaailma liidriks. 7. Vastavalt 1945 San Franzisco konverentsi otsustele loodi ÜRO (Ühinenud Rahvaste Organisatsioon), mille ülesandeks sai rahu kindlustamine maailmas (vt ka õpik lk.36). 8

11.klassi ajalugu

docx

Teine maailmasõda konspekt 1

Kategoriseerimata

docx

Teine maailmasõda konspekt 1

Kategoriseerimata

docx

Teine maailmasõda konspekt 1

11.klassi ajalugu

docx

TEINE MAAILMASÕDA 1939-1945

oktoober – algas El Alameini lahing Egiptuses.  21.august – algas Stalingradi lahing (kuni 1943 veebruar). 194  4.juuli-23.august – Kurski lahing; Saksamaa viimane 3 pealetungikatse idarindel. Teine maailmasõdaLähiajalugu I – Eesti ja maailm 20.saj esimesel poolel Koostaja: P.Reimer 2  November-detsember – liitlaste Teherani konverents. 194  6.juuni – Normandia dessandiga avati teine rinne Prantsusmaal. 4  18.september – astus ametisse Otto Tiefi valitsus; ebaõnnestunud katse taastada Eesti iseseisvus.  November – Nõukogude väed vallutasid viimase vastupanukolde Saaremaal. 194  Veebruar – liitlaste Jalta (Krimmi) konverents. 5  30.aprill – Hitler sooritas enesetapu ümberpiiratud Berliinis.  8.mai – Saksamaa kapituleerumine; Teise maailmasõja lõpp Euroopas.

Ajalugu

docx

Teine maailmasõda, konspekt

Teine maailmasõda Pingekolded: 1935 Saksamaa keeldus lõplikult täitmas Versailles' lepingut. · Asus looma lennuväge ja sõjalaevastikku · Viis sõjaväe Reini tsooni · Liitis Saarimaa Saksamaaga (Saksa-Prantsuse piiril) · Astus välja Rahvaste Liidust · Loobus Locarno lepingust, millega tagati piiride puutumatus Lääneriikid avaldasid vaid suulist protesti. Hitleril puudus reaalne sõjaline jõud ja oma tegevusega ta vaid kompas piire. 1935 Itaalia vallutas Etioopia jõhkra ja alatu võitlusega. Lääneriigid lootsid, et saavutatud edu järel tõmbuvad diktaatorid tagasi (nim. rahustamispoliitika). 1936 · Itaalia ja Saksamaa vahel ,,Berliini-Rooma telg" · Saksamaa ja Jaapani vahel Kominterni vastane pakt, hiljem liitus Itaalia · Hispaanias puhkes kodusõda, vastamisi olid: kommunistide-sotsialistide. Rahvarinnet toetas NSVL ja diktaator Franco pooldajad (Itaalia, Saksamaa). Läänriigid lubasid mitte sekkuda, kuid diktatuuririigid nägid võimalust uute rel

Ajalugu

Rohkem sarnaseid