taanlased ja sakslased eestlasi ristimisega ristiusustasid. Pudiveres, 2 km kaugusel Avispealt, toimus kevadel suur ristimine preester Kaikivalda ja Läti- Hendriku poolt. Sama aasta sügisel toimus teine suur ristimine Ebavere mäel preester Theodorichi ja Läti- Hendriku poolt.1900 alga-aastail rändasid vennastekoguduse vennad külast külla ja pidasid Jumalasõna kuulutuskoosolekuid talutubades. See liikumine puudutas eriti Määri, Rohu ja Rahkla küla. Väike- Maarja oli tol ajal kultuurikolle, kus toimus tihe seltsielu, äritegevus ja oli hea tasemega gümnaasium, võib-olla just sellepärast jäi Väike- Maarja ja selle ümbrus vennastekoguduse liikumisest haaramata. Kuid inimestel olid siiski mured, mida ei suutnud lahendada ei seltsielu ega head ärisuhted. Põhilisteks jutlustajateks oli Kiibak Tallinnast, Reiman Veneverest, Juhan ja Martin Järv jt.1920-ndatel aastatel jõudis Avispea ja Väike-
· kuulub kaitstavate liikide III kategooriasse ! RABAKONN · kuulub kaitsealuste liikide III kategooriasse ! · värvuselt pruun või hallikas, Rana arvalis Nilsson tumedate laikude või täppidega - · kehapikkus on 5...7 cm muudab ta rohu, kõdunevate · Eestis on levinud kõikjal lehtede ja okaste vahel raskesti märgatavaks · elutseb kuivemates elupaikades kui rohukonn · kudu ja kullesed on tundlikud · teda leidub eeskätt lehtmetsades, saastatusele ja hukkuvad juba jõgede-äärsetel lamminiitudel, mistahes reostusega veekogudes rannaniitudel, soode servaaladel. · veedab maismaal suurema osa oma
MAASTIKUTEADUSE ALUSTE kordamisteemad 1. Maastike jagunemine kasutamise e. funktsiooni järgi: loodusmaastik, külamaastik, linnamaastik. Maistud. Sylvia Crowe jagab maastikud loodusmaastikeks, külamaastikeks ja linnamaastikeks. Loodusmaastikud – ürgmaastikud, mida looduses enam väga ei leia. Seal elavad liigid, kes on rohkem inimpelglikud. Külamaastik – Maistud – maastik, kus on teatud kasutusviis ülekaalus (põllumajandusmaastik, teedemaastik jne) Põhifunktsioonide järgi jaotatakse maistud: põllumajandusmaistu, metsamaistu, veemaistu, asulamaistu, tööstusmaistu, kaevandusmaistu, teedemaistu, puhkemaistu, kaitsemaistu Maistudel ei ole kindlaid piire, nad võivad üksteist katta. Maistusid peab hooldama, muidu naturaliseeruvad. 2. Metsamaistud, pool-looduslikud maistud, puhkemaistud, tööstusmaistud. Tähendus, jagunemine ja nende eripärad. Mets on maastiku osa, milles esineb põhiliselt puurinne. Met...
259.Greenery- rohelus 260.Grotto grott, koobas 261.Grove- metsasalu, salu 262.Growing medium kasvusubstraat H 263.Habitat elupaik 264.Hard landscape- rajatised, hooned 265.Harsh karm 266.Harvest saak 267.Hazel- sarapuu 268.Haven- sadam, varjupaik 269.Heart of the village- linna/küla keskpunkt, süda 270.Hectares- hektar 271.Hedgerow- hekiriba 272.Heightened - kõrgendatud 273.Herbal remedies- rohu abinõud, vahendid 274.Hermetically-sealed environment- õhukindlalt suletud 275.hill- küngas 276.Hillsides- mäenõlvad/küljed 277.Historic garden- ajalooline aed 278.Hollow area- nõgus ala 279.Homage to nature austusavaldus loodusele 280.Horticulture-haljandus 281.Horticulturist-aednik 282.Hospitable kasulik 283.Human amenity- inimesele kohane mugavus 284.Humid regions niisked piirkonnad I 285.imitate jäljendama 286
1. EESTI RAHVAMUUSIKA Rahvamuusika on osa folkloorist ehk vaimsest pärimusest, mille all mõeldakse traditsioonilisi teadmisi ja kunstiloomingut, mida antakse edasi vahetu suhtlemise kaudu põlvestpõlve. Eesti rahvamuusika hõlmab eelkõige eestlaste vanemat muusikapärandit, mis peegeldab selgelt kultuurilist eripära. Rahvamuusika kõrval kasutatakse tänapäeval ka mõistet ,,pärimusmuusika", mille alla mahuvad nii traditsiooniline rahvamuusika, kui ka tänapäevasd töötlused. Levikule pani aluse 1990. aastatest korraldatav Viljandi pärimusmuusikafestival. Festivalil peetakse väga oluliseks just muusika pärimuse jätkamist, selle kuuldelist õppimist ja taasloomise oskust, mis annab esitusele kordumatu võlu. Huvi folkloori vastu tärkas 18. sajandi lõpul baltisakslastest estofiilide seas. Suurem kogunemine algas 19. sajandil Jakob Hurda juhtimisel, seetõttu on ka arhiiivides üsna hästi talleatud tollast maarahva pärimus...
Et atmosfäär neelab võrdlemisi vähe päikesespektri nähtavat osa, kuid tugevasti pikalainelist kiirgust, siis takistab atmosfäär Maa jahtumist kiirgamise teel. Boltzmani seadus absoluutselt musta keha kogukiirgusvõime on võrdeline tema absoluutse temperatuuri neljanda astmega. Kogukiirgusvõime all mõistetakse kiirgusvõimet, mis haarab kõiki lainepikkusi. E = beeta * T astmes 4. Seadust kasutatakse mitmesuguste looduslike kehade nagu maa, lume, rohu, pilvede ja atmosfääri kiirgusvõime arvutamiseks. Pilvede klassifitseerimine. Ülemised pilved ( 6- 10km ) kiudpilved;kiudrünkpilved Keskmise kõrguse pilved ( 2-6km) kõrgrünkpilved;kõrgkihtpilved Alumised pilved ( alla 2km) kihtrünkpilved, kihtpilved ja kihtsajupilved Vertikaalsuunas arenevad pilved ( 0.4 1,5km ) rünkpilved; rünksajupilved Pilet nr 14. Pinnase temp iseärasused. Tsüklon, milline ilm sellega kaasneb.
Lapsevaatlus Katre Kikkas, Sotsioloogia, sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika I kursus Vaatlesin oma õe last Mattiast, kes on kolme aastane poiss. Vaatlus toimus lapse kodus, Valgas, 16. novembril. Leidsin internetist kriteeriumid, mida peaks oskama kolme aastane laps. Kuna neid lugedes ilmnes, et need tunduvad poisile liiga lihtsad, siis võtsin ka nelja aastaste kriteeriumid. Lasin lapse emal temaga tegeleda nö juhendi järgi, kus olid kirjas küsimused, mis vaatlemist vajaksid, samal ajal kirjutasin ise üles. Pärast seda vaatlesin last tund aega. Vastavalt koduleheküljel http://www.hopsti.ee/lapse-areng-2a-18a välja toodud aspektidele, peaks kolme aastane laps kaaluma 13 20 kg (statistiline keskmine 15kg) ning olema 88 104 cm pikk (statistiline keskmine 97 cm). Nelja aastane laps peaks kaaluma 14 22 kg (statistiline keskmine 17kg) ning olema 95 112 cm pikk (statistiline...
SOO. selline maastik, kus alalise veerohkuse ja hapniku vaeguse tõttu mullas jääb osa orgaanilist ainet lagundamata ning see ladestub sobivate akumuleerumistingimuste korral ajapikku soomulla ehk turbana. SOODE TEKET MÕJUTAVAD TEGURID. Kliima: soodne jahe ja niiske, sademete hulk ületab aurumise. Pinnamood: madala reljeefiga pind,kus pinnavesi ligemal, veeäravool väga väike või puudub. Suur osa soid tekib veekogude kinnikasvamisel nn veekogutekkelised. Madalapõhjalised ja laugjad veekogud hakkavad kinni kasvama kaldast põhjasuunas, läbitakse kõik soode etapid. Mineraalmaade soostumine, soode arenemine maismaa suunas, peatada pole võimalik. Alati madalsoo etappi ei läbita. SOOD MAASTIKU OSANA. Soode teke nõuab teatud tingimusi, kui kord tekkinud, siis loovad tingimusi enda laienemiseks. Soojärved ja ojad. Soostumine mõjutab veereziimi ja org.aine kuhjumist. SOODE ARENEMISKÄIK JA LEVIK. Sood moodustavad keeruka ökosüsteemi, kus ühe tegur...
SEEDEFÜSIOLOOGIA Programm veterinaarmeditsiini üliõpilastele 1. Seedeorganite funktsioonid ja seedetrakti üldiseloomustus. Seedetrakti ehituse iseärasused tingituna toidu iseloomust eri loomaliikidel. Seedimine on toidus sisalduvate suute orgaaniliste molekulide lagundamine ja toitainete imendumine. Karnivooride seedetrakt on lühike ja lihtsa struktuuriga. Toit on energiarikas ja kergesti seeduv. Söövad korraga palju, mahukas magu. Söögivaheajad on tihti pikad. Herbivooride toidus on vähe rasva. Taimses toidus suurem osa energiast seotud süsivesikutesse, mida looma seedeensüümid ei lagunda (tselluloos, hemitselluloos). Seedesüsteemis mahukad osad mikrobiaalse seede läbiviimiseks (eesmagu, jämesool) 3 alarühma: Browsers roheliste lehtede, pungade, seemnete, puuviljade sööjad (küülikud, väiksed mäletsejalised, kaelkirjak, hirvlased) toit kergesti seeditav Grazers rohu- ja heinasö...
Ka unetuse puhul võib seda ürditeed pruukida. Tüümianitee Tüümianist tehtud teed juues saab kasulikke aineid, seedehäirete puhul mõjub jook toniseerivalt. Väidetavalt võib tee aidata isegi pohmelli leevendada ja öiseid luupainajaid eemal hoida. Kruusitäie kuuma vee kohta tuleb võtta kaks teelusikatäit kuivatatud tüümiani ja lasta vedelikul tõmmata 510 minutit. Lisades teele lusikatäie mett, saab hea külmetusega võitlemise rohu, mis avab kerge vaevaga hingamisteed. Lapseootel naistel ei soovitata tüümianiteed juua! Tüümian sümboliseerib vaprust Tüümian oli vapruse ja imetlusväärsete tegude sümbol, aupaistes olevate inimeste kohta kasutati väljendit «tüümiani lõhn». 16. sajandist hakati antiseptiliste omadustega tüümianiõli kasutama nii suuvee kui ka näopuhastajana, tänapäeval on leitud sarnane väljund looduslikes seepides,
Kose Gümnaasium Uurimustöö küsimustiku alusel Koostaja: Tiiu-Maarja Kink Juhendaja: Õp. Epp Tähe 2008 Kose Sisukord SISUKORD....................................................................................................................2 ITAALIA PÕLLUMAJANDUSE ISELOOMUSTUS...................................................... 4 1.Millised on looduslikud eeldused põllumajanduse arendamiseks selles riigis?..............................................4 2.Millised on majanduslikud eeldused?.................................................................................................................5 3.Millele on põllumajandus spetsialiseerunud taime- või loomakasvatusele? ................................................6 4.Milliseid põllumajandustooteid eksporditakse?.............
Kui kurgkotkas mao kätte saab, tallab ta saagi jalgadega surnuks. Tõeliseks linnuparadiisiks on papüüruse- ja pillirootihnikud veekogude ääres. Seal elutsevad sellised suured linnud nagu flamingo, iibis ja toonekurg. Külade lähedal elab marabou, keda leidub ainult Aafrikas. Tänu oma erakordsele aplusele sööb marabou toidujäätmed ja on otsekui sanitariks. Erakordselt palju on Aafrikas termite. Nende kõrged vastupidavad ehitised , termiidikuhikud, paistavad rohu seest kaugele. Tõsist kahju tekitab tsestekärbes. Inimestel põhjustab see unitõbe, mis varematel aegadel viis hauda kümneid tuhandeid inimesi. Nüüdisajal vaktsineeritakse inimesi unitõve vastu. 4 Savannide pindala Aafrikas suureneb. Laialdastel aladel on savann hakkanud levima pärast metsade hävimist. Savannides elavad loomad
HELMINTHIASES e. helmintiaasid - on parasiitusside e. helmintide poolt põhjustatud haigused - rahvusvahelises klassifikatsioonis RHK-10: B65-B83 Epidemioloogia: - leidub kogu maailmas (infitseeritud 1/5 rahvastikust) - inimesel 250 liiki helminte - helmint võib parasiteerida ühel või mitmel liigil - nakkusallikaks inimesele peetakse lõpp-peremeest, s.t. organismi, kelles toimub sugulise paljunemise faas, teised peremehed on vaheperemehed Nakatumisteed: - oraalselt: · fekaal-oraalselt ümarussid · vaheperemehe organismi kaudu paelussid - perkutaanselt: · kontaktnakkus Schisostoma, Amylostoma · vektoritega (verdimevate putukatega) Filaria - ülekandefaktoreid on väga palju: toiduained, vesi, pinnasega määrdunud käed, verdimevad putukad - ei levi ühelt inimeselt teisele (eranditeks Enterobius, Strongyloides, Hymenolepis) - ei paljune inimorganismis (eranditeks Echinococcus, Strongyloides) Arengustaadiumid...
1. Ökoloogia sisu ja mõiste. Ökoloogia teadusharud. Populatsioon, kooslus, ökosüsteem, biosfäär. Gaia hüpotees. Ökoloogia mõiste – Ökoloogia uurib elusorganismide ja keskkonna vahelisi suhteid. Ökoloogia teadusharud Autökoloogia (organismiökoloogia) – uurib liigi ja keskkonnategurite vahelisi suhteid Demökoloogia (populatsiooniökoloogia) – uurib populatsioonide ja keskkonnatingimuste vahelisi suhteid Sünökoloogia (koosluste ökoloogia) – uurib populatsioonide omavahelisi suhteid ning koosluste ja keskkonnatingimuste vahelisi suhteid Geoökoloogia e maastikuökoloogia – uurib maastikuüksuste omavahelisi suhteid ning aineringet ja energiavoogu maastikul (uurib maastiku mõju kooslustele) Käitumisökoloogia – uurib loomade käitumist ja sobivust keskkonnatingimustega Globaalökoloogia e biosfääriökoloogia – uurib Maad kui terviklikku süsteemi elukeskkonnana Üldökoloogia – uurib eluslooduse ja keskkonna üldisi seaduspärasusi, mis kehtiva...
häälepõied, mis tiigikonnal on valge värvusega. Isasloomadele kasvavad pulmadeks eesjalgade esimesele varbale tumedad paksendid - pulmatüükad. Üldjoontes sarnaneb tiigikonna eluviis, sigimine ja areng veekonna eluga. Täpsed andmed tiigikonna kohta Eestis puuduvad. Tiigikonn on looduskaitse all. Rabakonn Rabakonn on pisike, 5...7 cm pikkune konn, kes kuuludes nn. pruunide konnade hulka, on värvuselt pruun või hallikas, tumedate laikude või täppidega, mis muudab ta rohu, kõdunevate lehtede ja okaste vahel raskesti märgatavaks. Rabakonn on levinud kõikjal Eestis ning ta elupaikadeks on lehtmetsad, jõgede- äärsed lamminiidud, rannaniidud ja soode servaalad. Rabakonni võib näha toitu püüdmas nii päeval kui öösel, kuid kõige aktiivsemalt tegutsevad nad siiski õhtuti. Olulisima osa toidust moodustavad mardikad, vähemal määral tarbib ka ämblikke, rohutirtse, lutikaid ja röövikuid.
Helmintiaasid 1 HELMINTHIASES e. helmintiaasid - on parasiitusside e. helmintide poolt põhjustatud haigused - rahvusvahelises klassifikatsioonis RHK-10: B65-B83 Epidemioloogia: - leidub kogu maailmas (infitseeritud 1/5 rahvastikust) - inimesel 250 liiki helminte - helmint võib parasiteerida ühel või mitmel liigil - nakkusallikaks inimesele peetakse lõpp-peremeest, s.t. organismi, kelles toimub sugulise paljunemise faas, teised peremehed on vaheperemehed Nakatumisteed: - oraalselt: fekaal-oraalselt – ümarussid vaheperemehe organismi kaudu – paelussid - perkutaanselt: kontaktnakkus – Schisostoma, Amylostoma vektoritega (verdimevate putukatega) – Filaria - ülekandefaktoreid on väga palju: toiduained, vesi, pinnasega määrdunud käed, verdimevad putukad - ei levi ühelt inimeselt teisele (eranditeks Enterobius, Strongyloides,...
As a doctor, Mortimer had become concerned about the stress Sir Charles was under from fear of the legend and recommended, with the agreement of Mr. Stapleton, that he go away from the moor for awhile. He was to leave for London the next day. Secondly, Mortimer had noticed when he went to examine the body of his friend that there were footprints of a large hound about twenty yards away. 3Peatkk Holmes kahtluse Dr Mortimer ksikasjalikumalt umbesseade. Allee on kaheksa jalga lai rohu pikendatakseveel kuus jalga , kummalgi pool . Jalajljedhagijas oli leidatee , eirohi , ja samal kljel naguraba , kuid ei prdunud keha. Tihe jugapuu heki kaksteist jalga krge mbritseb alley nii , et seal on ainult kolm vimalikku sissepsud , sealhulgas maja . On neli jalga krge padlocked wicket- vrava , mis viib raba ja kus Sir Charles oli tenditest sigari tuhk , peatus 5 kuni 10 minutit . Ka lpusallee onsuvila . Keha on leitud umbes 50 meetrit ta .
Biotoopide eksam: 1. Metsad 1.1. Põlismetsa olemus, erinevus majandusmetsast. Põlismets on inimtegevuse mõjuta välja kujunenud stabiilne ökosüsteem. Siin leidub palju erinevas kõdunemisjärgus lamatüvesid, mis pakuvad eluvõimalusi spetsiifiliste nõudlustega organismidele ja suurendavad nõnda koosluse liigirikkust. Põlismetsast võib alati leida inimpelglikke liike, kes majandavates metsades elada ei saa. 1.2. Peamiste metsatüüpide iseloomustus tingimuste ja liikide kaudu (vt. Auditooriumis täidetud töölehte) Loomets- Levib Saaremaal, Põhja- ja Loode-Eestis. Üldisteks tingimusteks: valgusküllased, põhjavesi sügaval, majandamisel halvad, paepealne viljakas, madalad metsad. Puu- ja põõsarindes männid, kuused, sarapuu, kibuvits, arukask. Elustiku eripärad, näited liikidest: lubjalembesed taimed, tume-punane neiuvaip, ülane, sinilill. Nõmmemets- Põhja- , Loode- ja Kagu-Eesti, Peipsi ääres, Lääne-Eesti saartel. Üldised tingimused...
Eesti looduskeskkond Eesti floora: · Vetikad · Sammaltaimed · Sõnajalgtaimed · Paljasseemnetaimed · Õistaimed ja nende morfoloogia, enamlevinud liigid · Samblike ja seente morfoloogia ja enamlevinud liigid Fauna: · Lülijalgsete, kalade, roomajate, kahepaiksete, lindude ja imetajate morfoloogia, elupaigad, eluviisid, tegutsemisjäljed ning enamlevinud liigid · Jahilinnud, ulukid ja jahikorraldus · Kalastus ja vähipüük Maastikuvaldkonnad: · Põhja-Eesti · Lääne-Eesti · Vahe-Eesti · Ida-Eesti · Lõuna-Eesti · Nende maastikukomponendid ja rekreatsiooni ressursid. Mis on ökoloogia? · Loodus on vastastikuste sõltuvuste keerukas võrk · Inimene on selle võrgu üks osa · Ökoloogia tugineb aastatuhandete jooksul talletatud teadmistele selle võrgustiku erinevate osade ( taimede, loomade, seente) eluviisist. · Esimene definitsioon 1866.a. sakslaselt Hans...
Noomi, Boas, Hanna, Saamuel, Eeli, Saul, Joonatan, Taavet, Absalom, Saalomon, Eelija, Baal, Naaman, Joas, Ussija, Hiskija, Joosija, Jeremija, Baaruk, Joojakim, Taaniel, Ester, Nehemja, Iiob, Jesaja, Hoosea, Joel, Joona, Miika Kokkuvõte Esimene päev Jumal lõi valguse ja lahutas selle pimedusest. Ta nimetas valguse päevaks ja pimeduse ööks. Teine päev Jumal lõi laotuse ehk taeva. Kolmas päev Jumal lõi kuiva maapinna ja veekogu nimetas Ta mereks. Maapinna peale lasi ta kasvama rohu, viljapuud ja taimed. Neljas päev Jumal lõi päikese valgustama päeva ja kuu valgustama ööd ning tähed. Viies päev Jumal lõi mereelukad ja linnud. Kuues päev Jumal lõi kariloomad, roomajad, metsloomad. Kuues päev Jumal lõi mehe ja naise. Mehe nimi oli Aadam ja naise nimi Eeva. Jumal asetas Aadama ja Eeva elama paradiisiaeda, mida kutsuti Eedeni aiaks. Keset Eedeni aeda istutas Jumal elupuu ja hea- ja kurjatundmise puu. Viimasest puust ei
Noorloomadel on esimesel talvel tihe tuhmkollane kasukas. Karvavahetus toimub mais- juunis. Tüvepikkus isastel 610- 1300 g, emastel 310- 600 g (sünnikaal 9-10 g ). Anaalnäärmed toodavad nõret, mida kasutab lõhnamärgistamisel aga ka enesekaitsel.( Euroopa imetajad) Leviala Pesitseb madalikualade metsamaastikel, samuti jõekallastel ja soistel aladel. Tihti talude ümbruses. Uru kaevab ise või võtab üle suurematelt närilistelt. Pesa vooderdab rohu ja samblaga. Tuhkur on laialt levinud kesk- ja lääne Euroopas, levinud ka kogu Eestis v.a Hiiumaa, kus hävimise põhjuseks on arvatavasti mink.( Loomade elu) Toitumine Eluviisidelt valdavalt öine. Toitub närilistest, konnadest, lindudest, vihmaussidest, putukatest,. Enim kasutab haistmismeelt. Loob toidupanipaiku. ( Loomade elu) Järglased Paaritumine toimub märtsis aprillini. Paaritumise ajal haarab isane emasel kaelast ja veab teda ringi
jahipidamise ja karja kaitsja. Kui Peruni nime kasutasid oma vannetes tavaliselt vürstid ja sõjamehed-druzinnikud, siis kaupmehed näiteks kutsusid vannet andes oma tegude tunnistajaks Velesi. Tema puust kuju asetati tavaliselt madalale tasasele kohale. Suure au sees oli Matj-Sõra Zemlja - viljakuse jumalanna. Iidsete uskumuste kohaselt magas ta talvel sügavat und ja ärkas kevadel. Tema ärkamine andis endast märku lehteminevate puude, rohetava rohu ja looduse õidepuhkemisega. Idaslaavlased uskusid tema tervendavasse mõjusse. Vanades vene muinasjuttudes esineb sageli seik, kus ebavõrdses lahingus viimase jõu kaotanud vägilane saab maapinnalt väge juurde ning see omakorda annab talle võimaluse vaenlane võita. See on ka põhjus, miks pikale teekonnale asunud vene inimesed on võtnud alati rätiku sees kaasa natuke kodupaiga mulda. Aastaaegade ning päeva ja öö vaheldumine sõltusid päikesejumalast Dazdbogist Vanades
* Eristuslävi ühe ja sama ärritaja kõige väiksem erinevus, mida inimene tajub. 22) Mis põhjustab daltonismi, mis kanapimedust Daltonism puna-roheline värvipimedus. Ei suudeta eristada punast ja rohelist, need tunduvad hallidena. Häred kolvikeste töös. Kanapimedus nõrgenenud kohanevus pimedusega. Inimene näeb pimedas ja hämaras äärmiselt halvasti. Häired kepikeste töös. 25) Mis on adaptsioon, näide Adaptsioon on ärritajaga kohanemine Näiteks: apteek rohu lõhn Taju omadused * Püsivus e. konstantsus inimene tajub objekti (või selle omadusi) muutumatuna sõltumata sellest, et kontekst on muutunud. Näiteks tajume järve ikka veekoguna, olgu ta jääs või mitte * Valivus e. selektiivsus seda mõjutab elukutse, tervislik seisund, vanus, sugu, vajadused, samuti ka objekti valgustatud. Näiteks: Kirejaveaga plakat- eesti keele õpetaja märkab õigekirjavigasid, kunsti õpetaja kujundust.
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ÖKOLOOGIA JA LOODUSKAITSE MUST-TOONEKURG REFERAAT JUHENDAJA: HENN KUKK TALLINN 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS LK 3 TAKSONOOMIA LK 4 VÄLISTUNNUSED LK 5 TOITUMINE LK 6 PESITSEMINE LK 7 LEVIK JA ARVUKUS LK 9 OHUTEGURID LK 11 KAITSE LK 13 TULEVIK LK 16 LÕPPSÕNA LK 17 KASUTATUD KIRJANDUS LK 18 SISSEJUHATUS Must-toonekurg kuulub toonekureliste perekonda. Ta kuulub Eestis kõige rangema, I kaitsekategooria liikide hulka. Must-toonekurg on 1 m pikk ja tema tiibade siruulatus on 185-205 cm. Ta toitub mitmekesistes biotoopides kalatiikidest küntud põldudeni. Ka rabades n...
P vähendab N’ga väetamise riske. K-väetised peaksid olema Cl-vabad. 1 43. kultuurrohumaade väetamine. Nõuded sõltuvalt liblikõieliste osatähtsusest heintaimikus. Parim aeg anda lubiväetist on rajamise eelselt. Orgaanilised väetised anda rajamise eelselt. PK-väetised kas rohumaade rajamisel või enne kasutuse lõppu sügisel. K ei tohi anda varuväetisena, kuna halveneb rohu kvaliteet, erinevalt P’st. 44. põldheina väetamine –Algab kattevilja väetamisega. Happelistel muldadel lubiväetised. Oluline kattevilja õige väetamine. N’i norm oleneb liblikõieliste osatähtsusest. Kõrrelistele antakse N’i nädal peale kasvu algust. PK-väetised anda katteviljaga. 45. allakülviga teraviljade väetamine – vaatamata sellele, kas teravili, millele allakülv tehakse, on tundlik ph suhte, tuleks selline pinnas eelnevalt lubjata, sõltuvalt lubjatarbest
musta suitsu. Et kütus ei põle täielikult, suureneb kütusekulu. Detonatsiooni peamine oht seisneb järskudes rõhu ja temperatuuri tõusudes. Kestva detonatsiooni tagajärjel põlevad läbi kolvid ja süüteküünalde elektroodid, rikneb plokikaanetihend, halvemal juhul laguneb kepsulaager ja deformeeruvad väntmehhanismi detailid. Detoneeriva mootori indikaatordiagramm on joonisel . Diagrammilt selgub, et hetkelised rohu tõusud tekivad pärast põlemise algust ja ei suurenda tema pindala, küll aga on rõhud normaalsest kõrgemad. 12 Detonatsiooni all ei tule mõista enneaegset hõõgsüüdet, mida põhjustavad kuumad süüteküünlad ja põlemiskambri seintele kogunenud tahm. Hõõgsüüte korral töötab mootor ebaühtlaselt, kuuldub tuhmi kloppimist ja mootor ei seisku vahetult pärast süüte väljalülitamist.
”, muutus maailm elavaks - saigi valgus. Jumal lõi maailma OMA SÕNAGA, kõne kaudu. Kui Jumala sõna on lausutud, juhtub midagi.Sõna käivitab loomisprotsessi. Kõik järgnevad maailma loomise etapid on seotud SÕNA VÄEGA: „Ja Jumal NIMETAS valguse päevaks ja pimeduse ta nimetas ööks. Siis sai õhtu ja sai hommik - esimene päev.Jumal tegi laotuse, mille ta taevaks nimetas, ja lahutas veed. Siis sai õhtu ja sai hommik - teine päev. Nii lõi ta maa, vee, loomad, rohu,jne. Nii kuus päeva. Seitsmes päev kui loomisprotsessile järgnev päev märgib puhkust. Seitsmendal päeval Jumal puhkab ja kogub tehtust uut jõudu. Aadama ja Eeva lugu Esimene inimene, kelle Jumal lõi oma näo järgi, oli Aadam. Esialgu, kui Aadam pidi harima Eedeni aeda ja hoidma, oli esimene Jumala käsk inimesele keeld süüa hea ja kurja tundmise puust. Lõpuks võttis jumal ühe Aadama küljeluudest ning ehitas selle naiseks.Ta hoiatas ka naist, et selle
ja mullikatele 4...5 kg põhku päevas. Ka praegu antakse tavaliselt lehmadele ja vanemale noorkarjale ööseks vabalt põhku ette. Silo on väga hea talvine mahlakas sööt. Viimastel aastakümnetel on enamikus arenenud loomakasvatusega riikides (ka Eestis) hakatud heina asemel tegema ja loomadele söötma rohkem silo. Silo saab teha varasemas kasvufaasis olevast rohust (kõrrelistel heintaimedel kõrsumise lõpp, liblikõielistel õienuppude moodustumise faas), mil lehemass on kõige suurem ja rohu toiteväärtus kõige kõrgem. Ka vihmased ilmad ei sega niipalju silo tegemist kui heina kuivatamist. Head silo söövad lehmad päevas 40...50 kg, suuremad lehmad isegi kuni 60 kg. Sel juhul kulub heina vähe (ainult paar kilo lehma kohta). PIIMAKARJA SÖÖTMISTÜÜBID. Piimakarja söötmisel tehakse vahet mitme söötmistüübi vahel olenevalt sellest, milline söödarühm on üldise toiteväärtuse alusel võetuna (energia järgi) ratsioonis ülekaalus. Selle järgi tehakse vahet:
Liit ja kommunistlik valitsus oma vägivaldse võimuga. Või hirmsat Hitleri Saksamaad, kus inimesed tegid jubedusi, jälestavaid tegusid, mida ükski (normaalne) inimene tegelikult ei teeks. Kuid siiski nõnda juhtus ja ühiskond pöörati tagurpidi: juute tapeti, maa hävitati, sõda jne. Varielu Patiche ´a la Chamisso Mul keha ei ole, kuid hommikul tõuseb mu vari. Tema tumedad sõõrmed kobavad ust. Ta puhtaks küürib rohu kastene hari, kuid valgeks vari ei saa. Ta ikka on tohutu must. Siis pikapeale kaob kastese hommiku uudus ja piidleb mu varju päikese põletav pilk. Nüüd närbub mu vari kui taim, kellel veest on puudus, või vaevleb kui lootsikus siputav silk. Ent õhtul, kui kraavides krooksuvad konnad kooris, mu vari saab juurde jõudu ja reipust uut. Siis aga, kui orud on päikeseloojaku looris, asub mu vari kartmatult ootama kuud.
Põhimõisted Taimestik e. floora taimeliikide ajalooliselt kujunenud kogum mingil alal või ajajärgul. Uuriv teadus floristika. Traditsiooniliselt kuuluvad floora mõistesse sõnajalgtaimed, paljasseemnetaimed ja katteseemnetaimed. Floorasse kuuluvad kõik aja jooksul looduslikult levinud liigid (spontaanne floora) ja inimese vahendusel loodusesse sattunud (adventiivfloora) või avamaal kultuuris kasvavad liigid (kultuurfloora). Taimkate e. mingi ala taimekoosluste ja muude taimerühmitiste kogum. Uuriv vegetatsioon teadus geobotaanika. Taimekooslus e. taimeliikide seaduspärane rühmitus, mis kujuneb teatavates fütotsönoos keskkonnatingimustes, vastavalt liikide omavahelistele suhetele ja nõudlustele keskko...
Viljeldakse ka Californias ja Argentiinas. Cabernet Franc – kolmas Bordeaux´ tähtis punane viinamari, mil oluline koht eriti Saint-Émilioni veinides. Viljeldakse ka Loire´i orus, kus toodab lihtsaid mahlakaid sirgjoonelisi veine. Tuntud ka Friulis ja Ungaris. Malbec – varemalt Bordeaux´s viljeldud viinamari, millest tänapäeval te- hakse Cahors´i veine ning mis on muutunud rahvusviinamarjaks Argen- tiinas. Täidlane, tanniinine ja tume vein, sageli rohu või ravimtaimede 32 nüansiga. 33 Väike Veini valmistamine eelsorteerimine
Vabariigi loomises, mis oli tegelikult lastel nalja prast kirja pandud. Isa aga sai selle eest peksa. htul rkis isa Indrekule oma elust ja selle ebannestumistest, kuidas Jumala palumine pole tegelikult kunagi aidanud ning paganad elavad siiski paremini. sel valvas Indrek ema. Ning ema palus Indrekult rohtu, nii palju, et enam polekski vaja anda. Nad kll vaidlesid, kuid Indrek ji lpuks nusse, sest armastas oma ema vga ning ei tahtnud teda enam piinlemas nha. Ja ema vttis talt rohu vastu. Tegelastest: Indrek on maapoiss, kes tuleb linna, et edasi ppida. Kooli ta aga sisse ei saa. Asub elama Lohkude perre. Ta hakkab suhtlema mssajate, revolutsionridega. Kib jrjest enam nende kokkutulekutel ning satub sellest mingil mral sltuvusse. Ta on oma loomult rahulik, tahab ainult vabadust ning kige vhem kellelegi liiga teha. Armub ra Kristisse. Nad hoolivad ksteisest vga ning ei laseks iial teineteisega midagi juhtuda.
ulatuda cm sügavuseni. Tegevkihi paksus päikesekiirguse keha kiirgusvõime on võrdeline absol temp 4da tuleku ajal. Tuul- õhk, mis liigub paralleelselt suhtes on suurem kui pikalainelise kiirguse puhul. astmega. Seda seadust kasut looduslike kehade nagu maa, maapinnaga. Tekib õhurõhu vahest erinevates kohdades, Muldade soojusreziim-pinnas koosneb 2 soojuslikust lume, rohu, pilvede, atmosf kiirgusvõime arvutamiseks. mis oleneb omakorda õhutemp ebaühtlasest kaotumisest. komponendist,1liivapinnased, 2savipinnased. Erinevus Veeauru kondenseerumine atmosf- produktid, mis Üldine reegel on et õhk hakkab liikuma kõrgema rõhu on tingitud niiskuse ja õhu vahekorrast pinnases. tulevad maapinnale kondensatsioonist on kaste, hall, suunast sinna. Kus rõhk on madalam. Kiirusele avaldab
sirulaius 90 105 cm. Sooräts tegutseb nii päevasel ajal kui ka videvikus. Vanas Maailmas on sooräts levinud Briti saartest ja Skandinaavia poolsaarest läänes kuni Ohhoota mereni ja Kamtsatka poolsaareni idas, põhjapiiriks seitsmekümnes ja lõunapiiriks neljakümnes paralleel. Laialdaselt on liik levinud ka Põhja- ja Lõuna-Ameerikas. Sooräts on avamaastiku (sood, jõeluhad, rannaniidud, avarad põllumassiivid, tundra) asukas. Pesitseb maapinnal, tavaliselt kõrgema rohu või põõsastiku varjus. Täiskurnas võib olla 2-13 muna. Mune hautakse 25 27 päeva. Paarinädalased pojad lahkuvad pesast ja ukerdavad ümbruskonnas ringi, saades täieliku lennuvõime viienädalaselt. Sooräts on sõltuv näriliste arvukusest ja selle tõttu on tema arvukus väga kõikuv. Räppetombu pikkus, laius ja kõrgus: 48×22×18 mm. Viimane soorätsurikas aasta oli Eestimaal 2005. Liigi arvukust on meil hinnatud 10 300 haudepaarile, asustustihedus 0,1 paari 100km2
Curacao tsitruseliköör 35%, kohviliköör 30%. Lahjad- Jõhvika, Mustsõstra, Kreemiliköör Eeden, Con amore jõhvika, vaarika, kirsi, pohla... Maailmas tuntud Abricotine prantsuse aprikoosiliköör Advocat hollandi liköör munakollasest ja brändist Anisetta stillata itaalia aniisiliköör Benedictine ürdiliköör, pärineb munkadelt Chartreuse(sartröös)- ürdiliköör amanimelisest kloostrist Jägermeister saksa ürdiliköör 5 rohu baasil Kümmel hollandi seedimist soodustava omadusega (köömnega) Lapponia soome liköör arktilistest marjadest APERITIIV Koostises mitmesugused ravimtaimed või toniseeriva toimega ained piirituseleotisel. Kasutatakse söögi alla, et tõsta söögiisu. Kuuluvad lahjade jookide hulka, kuid võib valmistada ka kangetena. Tuntud Liviko Bitter mõrkjas, 21% KOKTEIL Segujookide üldkasutatav nimetus, mis tõlkes tähendab (Coctail) kukesaba. Võivad olla alkoholiga või ilma
Juba Vargamäele jõudes, või sinna lähenedes, vaatasin ma kõiki neid põlde ja eriti kivisid põllu peal, et need ongi siis need kivid, millega Andres rassis ja need kivid, millega nii palju inimesi siin maadel on ära tapetud. Ühest kiviviskest, mis tabab Mari paremat puusa, saab alguse ka Mari pikale kulgenud surmaprotsess. Kuigi Mari nimetab seda kivi sümboolselt Jussi kiviks, sest kivid õhati selle kuuse tulest, mille otsa Juss ennast üles poos, annab reaalse rohu, mis Mari tegelikult tapab, talle siiski Indrek. Ja siit tuleb ka järgmise kogu romaani mõistmisel olulise võtmelause teema, kui Karin oma meest provotseerib, hüüdes relvaga majast välja tormavale Indrekule: "Keda sa nüüd tapma lähed?" Nüganen oli suuremas osa siiski lavastuse lavastanud koomiliselt. Kõik need iseenesest valusad sündmused mõjusid teatud mõttes ka paraja koomilisusega. Kuidas linnast
Ta õnnistas neid, et nad oleksid viljakad ja neid oleks palju. - viies päev. Ta lõi maapeale loomad ja otsustas, et paneb inimese valitsema selle kõige üle. Ta lõi inimese oma näo järgi, mehe ja naise. Ta õnnistas neid: ,,Olge viljakad ja teid saagu palju, täitke maa ja alistage see enestele; ja valitsege kalade üle meres, lindude üle taeva all ja kõigi loomade üle, kes maa peal liiguvad!" Ta andis inimesele kõik seemet kandvad taimed, vilja kandvad puud toiduks, loomadele rohu. kuues päev. Seitsmendaks päevaks oli ta kõik valmis saanud. Ta puhkas terve päeva. Ta õnnistas seitsmendat päeva ja pühitses seda, sest ta oli siis hinganud kõigist oma tegudest, mis ta luues oli teinud. Noa ja veeuputus Jumal nägi, et inimese kurjus on maa peal suur ja kahetses, et üldse oli inimese loonud. Ta tahtis inimesed ja loomad maa peal kaotada. Ainult Noa meeldis talle. Ta ütles Noale, et ta
teised puuviljanüansid, viimaseid on omakorda võimalik jagada värsketeks, keedetud (konserveeritud) ja kuivatatud puuviljadeks. Need on kõige levinumad lõhnad ja maitsed, mis arenevad käärimisprotsessi käigus. Tunda on neid kohe, samas haihtuvad nad kiiremini kui teised buketikomponendid, eriti näiteks lahtikorgitud pudelist. Lilleline bukett on üldiselt meeldiv, kuid see ei peaks mingil juhul liigselt domineerima. Sellesse rühma kuuluvad parfüümi, kasvuhoone, rohu, heina, lehtede, kanarbiku nüansid. Tihti peitub viski värskuse taga värske rohu bukett nii lõhnas kui maitses. Ka lilleline bukett lendub kergesti. Turbane bukett tuleb viskidele peaaegu alati turbastest linnastest, täpsemalt, turbasuitsust, millega kuivatatakse idandatud otra ühelinnaseviskide valmistamisel. Sõltuvalt fenoolide kontsentratsioonist ja iseloomust võib turbast buketti tajuda suitsusena, kõrbenud puuna,
summutiga autost või traktorist, raudteede ääres veduri rikkest. Maapinnal vedelevad klaasikillud võivad koondada päiksekiiri ja süüdata taimestiku. Jäätmehunnikud võivad kuumeneda ja ise süttida. Ka neil juhtudel on süüdlaseks inimese lohakus. Väga vähe tulekahjusid on alguse saanud looduslikel põhjustel ehk siis pikselöögist. Metsatulekahjude tekkepõhjused on aastaajati erinevad: · Varakevadel värske rohu kulust läbikasvamiseni on peamine põhjus hooletu kulu põletamine või ka kuritahtlik kulu süütamine (60%). Vähem on suitsetamisest (15%) ja lõkkest (10%) alguse saanud metsapõlenguid. Varasematel aastatel oli palju raudteedelt alguse saanud põlenguid, nende osakaal on vähenenud. Väike osa metsapõlenguid on alguse saanud raiejäätmete põletamisest. · Suvel on peamiseks metsatulekahjude põhjustajaks suitsetajad (ligi 50%
ÖKOLOOGIA · Masing, V. 1992 Ökoloogialeksikon. · Vuorisalo, T. 1999 Keskkonnakaitse ökoloogilised alused · Pleijel, H. 1993 Ökoloogiaraamat · Masing, V (koost.) 1979. Botaanika III · Sarapuu, T., Kallak, H. 1997. Bioloogia gümnaasiumile I osa · Begon, M., Harper, J.L., Townsend, C. 1996. Ecology: Individuals, Populations and Communities · Odum, E.P. 1997. Ecology a pridge between science and society · Ökoloogia (ecology) (oikos eluruum, logos õpetus) õpetus eluruumi seaduspäradest; teadus organismide, nende populatsioonide ning koosluste ja keskkonnatingimuste vastastikustest suhetest. · Termini võttis 1866.a. kasutusele saksa teadlane E. Haeckel. · Autökoloogia (organismal ecology) organismiökoloogia, liigi (seda esindavate isendite) ja keskkonnategurite suhteid uuriv ökoloogia haru . A-t jaotatakse uuritavate keskkonnategurite või organismirühmade ja ne...
pikajalgne. Lühijalgne loom on chondrodysplasia või "Bulldogi" mutatsioon kandja ning teda ei tohiks paaritada teise lühijalgsega. Pikajalgne Dexters ei ole mutatsiooni kandja.(Dexter) See tõug on varavalmiv. Liha on väga hea kvaliteedi ja maitsega, koos hea marmoriseerimisega ja mis kõige tähtsam seda saab tooda säästlikult. Dexteri pullid võib viia realiseerimisele 20 -24 kuuselt, seda siis kui nad on kasvanud ainult rohu peal, ilma lisa söötmiseta. Keskmine rümba kaal on 145 - 220 kg vahel. Tänu nende hea luude ja liha suhtele, tapa saagikus üle 56% võib saavutada.(Why Dexters?) Dexterite populaarsuse taga on kõrged toidu hinnad ja vajadus orgaanilise toidu järgi. Paljud inimesed peavad väikest dexterite karja põhitöö kõrvalt, et katta oma toidulaud orgaanilise ja odavama toiduga. See on lihtne kuna dexterid ei vaja palju hoolt. Nende
Uurimustöö Elvast Elva alevist linnani Franc Koppel Sissejuhatus: Inimesed on Elva kandis elanud juba vanemal rauaajal. Esimesed viited Elva kandis olnud inimestest on jäädvustanud Tõravere tarandkalme, esimese aastatuhande esimesel poolel. Esimene kirjalik ajalooallikas, mis mainib Arbi veski asukohta on pärit aastast 1486, ülestähendatud piiskop Theodericus V poolt. Aastal 1712 rajati Tartu – Valga maanteele Uderna hobupostijaam. Sellega seoses tekkisid siiakanti ka esimesed majad ja asutised. (Elva Ajaratas I) Seoses Tartu – Riia raudtee ehitamisega hakkas tollesse jubedasse, mahajäetud paika äkki tulema elu – nii kirjutab J. Kärner 1931. Variante nime kohta on pakutud palju, kuid tõenäoliselt sai jaam endale nime lähedaloleva Elva jõe järgi. Jõe nimetus aga tuleneb Otepää lähedal asuvast Elva külast ja sellenimelisest veskist. Seoses jaama ehitamisega hakkas siia kokku voolama igasugust rah...
Ökoloogia ja keskkonnakaitse alused Kordamisküsimused: 1) Mis on ökoloogia? Ökoloogia on teadus, mis uurib organismide ja neid ümbritseva keskkonna vahelisi seoseid. 2) Mis on populatsioon? Populatsioon e. asurkond on omavahel vabalt ristuvate isendite kogum, mis asustab mingit kindlat territooriumi. Populatsiooni iseloomustavad arvukus, vanuseline, sooline ja geneetiline struktuur ning levila e. areaal. 3) Mis on biotsönoos? Biotsönoos e. elukooslus on kõikide liikide populatsioonide kogum antud territooriumil. Hõlmab kogu antud ala asustava elustiku. Näiteks: puud, põõsad, puhmad, rohttaimed, sammaltaimed, samblikud, seened, putukad, linnud, imetajad, mullafauna ja mikroorganismid metsad. 4) Defineeri ökosüsteem. Ökosüsteem on elukooslus ja selle e...
1)Miks teadlased kasutavad mudeleid? Mudeleid koostakse selleks, et selgitada võimalikke seoseid mitmesuguste informatsioonihulkade vahel. 2)Mis on ökoloogia? Teadus, mis uurib organismide ja neid ümbritseva keskkonna vahelisi seoseid. 3)Millega tegeleb inimese ökoloogia? Inimese ökoloogia uurib inimese poolt mõjutatud ökosüsteeme, samuti kuidas keskond ja selle muutmine mõjutab inimest. On kompleksteadus ühiskonna ja looduse suhetest, sotsioökoloogia osa, mis uurib inimese mõju looduslikele ja kultuurökosüsteemidele. 4)Mis on teadus? Teadus on sihipärane tegevus eesmärgiga saada uusi teadmisi meid ümbritseva maailma kohta ning teha tõenäoseid prognoose. 5)Milliste Odum´i ,,spektri" tasemetega tegelevad ökologid? Ökoloogid tegelevad peamiselt spektri paremal äärel olevate süsteemidega: populatsioonide, koosluste ja ökosüsteemidega. 6)Mis on populatsioon? Populatsioon (ehk asurkond) on ühte liiki kuuluvat...
GEOGRAAFIA POOLE AASTA KT EESTI ASEND, PIIRID, SUURUS Asub: Euraasia mandri loodeosas Põhja-Euroopas Läänemere idarannikul, (parasvöötme põhjapoolsemas osas merelise ja mandrilise kliima üleminekualal.) Rannajoon: Merepiir 3800 km.(Mandriosa rannajoone pikkus on 1240km ning ülejäänud langeb saarte arvele.) Saared: Üle 1500(neist asustatud 20) Pindala: 45 227 ruutkm Rahvaarv: 2004. a seisuga 1 351 000, (ühel ruutkm-l 30 inimest) Asend ekvaatori suhtes: Põhjas (äärmuspunktid: N 59 40pl , S 57 30 pl) Asend nullmeridiaani suhtes: Idas (äärmuspunktid: E 28 13pl , W 21 46 ip) Asub(2): Euraasia mandril Euroopa maailmajaos Paikneb: Läänemere ääres Naabrid: Läti-Lõuna, Venemaa-Ida, Rootsi-Lääne, Soome-Põhja Kliimavööde: Parasvöötme põhjaosa / Lähisarktiline Loodusvöönd: segametsavöönd GEOLOOGILINE EHITUS Geoloogiliselt asub Eesti: Ida-Euroopa platvormi loodeosas. Platvorm-moodustub aluskorrast ja pealiskorrast. Pinnaka...
ÖKOLOOGIA Masing, V. 1992 Ökoloogialeksikon. Vuorisalo, T. 1999 Keskkonnakaitse ökoloogilised alused Pleijel, H. 1993 Ökoloogiaraamat Masing, V (koost.) 1979. Botaanika III Sarapuu, T., Kallak, H. 1997. Bioloogia gümnaasiumile I osa Begon, M., Harper, J.L., Townsend, C. 1996. Ecology: Individuals, Populations and Communities Odum, E.P. 1997. Ecology a pridge between science and society · Ökoloogia (ecology) (oikos eluruum, logos õpetus) õpetus eluruumi seaduspäradest; teadus organismide, nende populatsioonide ning koosluste ja keskkonnatingimuste vastastikustest suhetest. · Termini võttis 1866.a. kasutusele saksa teadlane E. Haeckel. · Autökoloogia (organismal ecology) organismiökoloogia, liigi (seda esindavate isendite) ja keskkonnategurite suhteid uuriv ökoloogia haru . A-t jaotatakse uuritavate keskkonnategurite või organismirühmade ja nen...
Indrek teadis väga paljusi linnupesi ja ühel korral näitas ta Riiale ka. Mõne päeva pärast avastas ta aga pesa tühjana ning oli väga kurb. Muska võttis jälje üles ja näitas et rüüstajad olid üle kraavi läinud, seal olid ka Riia jalajäljed. Tüdruk aga tegi näo nagu ta midagi sellest ei teaks, nii tuligi Indrekul tõestada et kass sõi need linnupojad ära. Tal tuli mõte et näitab Riiale jälle ühte linnupesa ja jääb siis valvesse. Nii ta tegigi, kükitas pärast rohu sees ja ootas kuni tüdruk oma kassiga kohale tuleb. Uuris ümbrust ega kedagi seal ei ole ja söötis siis linnupojad oma kassile. Missugune vahekord kujuneb Indrekul raamatutega, kooliga ?(XXXVII pt ) Köster andis poisile raamatu lugeda, millest too midagi eriti aru ei saanud, ainuke sõna mis meelde jäi oli paavst. Ta luges veel raamatuid millest eriti aru ei saanud kuid need meeldisid talle. Ta otsis üles raamatud mida Liisi ja Maret peitsid ning
ÖKOLOOGIA Ökoloogia arvestus on 2 hes osas. 1. osas on mõisted ja 2. osas tuleb mõisted kokku vedada, võib kasutada materjaale. Ökoloogia ja keskkonnakaitse arvestus Mõisted: seletus (1 punkt) Näide (1 punkt) 1. Ökoloogia 2. populatsioon 3. kooslus 4. ökosüsteem 5. biosfäär 6. abiotilised keskkonnategurid 7. sünergism 8. Populatsiooni tihedus 9. Populatsiooni kandevõime 10. Elustrateegia 11. Dominantliik 12. Servaefekt 13. ? 14. Kohanemine 15. Õkonišš Rakuhingamine Fotosõntees 1,2,3 troofilisus tase Süsinikuringlemine ökosüsteemis Veeringlemine ökosüsteemis Energialiikumine toiduahelas Toitaineteliikumine toiduahelas Masing, V. 1992 Ökoloogialeksikon. Vuorisalo, T. 1999 Keskkonnakaitse ökoloogilised alused Pleijel, H. 1993 Ökoloogiaraamat Masing, V (koost.) 1979. Botaanika III Sara...
siirdumine toimub samuti suure karjana. Rohukonna arvukuse langust põhjustab sobivate kudemispaikade vähesus, samuti hukkub rännete käigus suur hulk loomi maanteedel. Rohukonn on looduskaitse all. (Tartu Ülikooli LO Loodusteadusliku hariduse keskus, Rohukonn, 2011) Rabakonn (Rana arvalis) Rabakonn on pisike, 5...7 cm pikkune konn, kes kuuludes nn. pruunide konnade hulka, on värvuselt pruun või hallikas, tumedate laikude või täppidega, mis muudab ta rohu, kõdunevate lehtede ja okaste vahel raskesti märgatavaks. 19 Rabakonn on levinud kõikjal Eestis ning ta elupaikadeks on lehtmetsad, jõgede-äärsed lamminiidud, rannaniidud ja soode servaalad. Rabakonni võib näha toitu püüdmas nii päeval kui öösel, kuid kõige aktiivsemalt tegutsevad nad siiski õhtuti. Olulisima osa toidust moodustavad mardikad, vähemal määral tarbib ka ämblikke, rohutirtse, lutikaid ja röövikuid.
Sõnnik eemaldatakse vabapidamisega lautadest sõltuvalt lauda konstruktsioonist ning rakendatavast tehnoloogiast kas traktori, restpõrandad abil. 81. Veiste karjatamine Kultuurkarjamaapinda peab olema vähemalt 0,3 hektarit 1 lehma kohta, looduslike karjamaade pind peab olema mõnevõrra suurem (vastavalt karjamaa saagikusele). Kõige paremini söövad loomad madalat tihedat rohtu. Kevadel kasvab rohi kiiresti ja võib kasvada liialt pikaks. Rohu ülekasvamisel algab selle kõrsumine ja puitumine, rohu maitsvus ja väärtus vähenevad. Ülekasvamise vältimiseks alustatakse karjatamisega võimalikult vara, esimesed karjatamisringid viiakse läbi kiirendatud tempos ja vajaduse korral karjatatakse samas lambaid või niidetakse osa rohtu maha. Rammutukkade tekkimise vältimiseks tõmmatakse sõnnikuhunnikud äketega laiali. Sõnnikuhunnikud lööb laiali ka rootorniiduk, kui seda kasutatakse karjamaade järelniitmisel.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
