Tsitruse-Aromaatne( Eau De Courreges) B. Lille (parfüüm on saadud lilledes sisalduvatest eeterlikest õlidest) Alajaotusesse kuuluvad: Üksiku lille(kõik ühe lille lõhnad) Lavendli-Üksiku lille Lillebukett ( Je Reviens, Joy, Giorgio, Eternity) Värske lille (Safari,Chanel No 95) Lille-Aldehüüdi(Chanel No 5, Loulou) Lille-Puidu Lille-Puuvilja-Puu(Nahema, Armani, Kenzo) C. Fougere(värske rohu noodiga sambliku või sõnajalahõngulise põhjalõhnaga enamasti meestelõhnad) D. Alajaotusesse kuuluvad: Fougere (Jicky, Canoe) Pehme Ambra-Fougere Lille-Ambra-Fougere Vürtsi-Fougere Aromaatne-Fougere E. Chypre(parfüümiperekond, mille puul tipunoodid ja parfüümi lillelõhnaline süda lisatakse puu- ja ambralõhnalisele põhjale) Alajaotusesse kuuluvad: Chypre Lille-Chypre
Jüri Gümnaasium Kergejõustik referaat Koostaja: ... Klass: 11R Jüri 2013 Kuulitõuge. Kuulitõuge on kergejõustikuala, kus eesmärgiks on tõugata raske metallkuul nii kaugele kui võimalik. Kuuli mass on meestel 7,257 kg, naistel 4 kg.Ajast aega on heitealad olnud üks ja seesama eesmärk: lennutada oma võistlusvahend võimalikult kaugele. Kuulitõukevõistllus on otseselt välja arenenud antiikajal kasutusel olnud sõjatehnikast, mis seinsesraske kivi viskamises. Pärast suurtükkide leiutamist 14. sajandil asendusid kivid valatud raudkuulidega. Need olid seda tüüpi kuulid, misolid kasutuselInglismaa KolledziteKergejõustikuvõistlustel 1850- ndatel aastatel. Meeste kuulitõuge oli kavas juba 1896.a Ateena olümpial, naiste kuulitõuge võeti esmakordseltmängude kavva Londoni olümpial 1948. Võistluskorraldus: Kvalifiktsioonivõistlusel teevad võistlejad kolm katset 8 võistlejat teevad igaüks ve...
Muudel aegadel elavad emas ja isasloom üksteisest täiesti eraldi. Noored poisselevandid kogunevad samuti väikesteks gruppideks . Isastel India elevantidel on kord aastas sugulise erutuse periood , mille käigus nad võivad muutuda eriti ohtlikuks ja agressiivseks . ( Loomad , lk 221 , David Burnei ) Elevandi siseehitus : Elevandil on kõige erilisem kehaosa lont , ülamoka ja nina painduv pikendus , mis koosneb tuhandeist lihaspaaridest . See on kasutusel ,, viienda jäsemena ,, rohu kitkumiseks , okste allapainutamiseks et süüa saada , palkide tõstmiseks ning vee või tolmu pritsimiseks putukate või kuuma päikese eest . Teiseks silmapaistvamaks kehaosad on elevandil võhad ( ülemised lõikehambad ) mis on enamikul isaselevantidel suured , paksud ja kõverad . Emastel on väiksemad , peenikesemad ja sirgemad . Luustik koosneb elevandil paksudest ja rasketest luudest mis suudavad toestada looma massiivset keha . Suured lehviku taolised kõrvad , mis
Väliselt meenutavad nad suurepealisi jässaka kehaga kärbseid. Iseloomulikud on suured eredavärvilised silmad. Elutsükli pikkus on 1 kuni 3 aastat. Paljude parmuliikide emased on tuntud agressiivsete vereimejatena, kelle pisted on väga valusad ja nad võivad rünnata kõikvõimalikke loomi roomajatest imetajateni. Ka inimest rünnatakse väga sageli. Mõnel pool on vahustajalaste järglasi varjavat nn käosülge rohukõrtel peetud noorte parmude kasvukohaks. Heinaajal tekib rohu külge nagu sülg. Tegelikult olema need parmu pojad. Neid jälgides, kui nemad asuvad rohutüükas, seisab ilm kuiv, kerkivad nemad rohuladvasse, siis tuleb vihma. Mets Referaat Tallinn 2011 Sisukord Sissejuhatus_______________________________________________3 Tamm____________________________________________________4 Toomingas_________________________________________________4 Jänesekapsas_______________________________________________5
samarohujooni (pohjapoolkeral gradientjou suunast paremale). · Selgitada moistet upwelling, nimetada merehoovuste tuupe- upwelling- rannikulahedase mere suvakihtidest parineva kulma vee tous pinnakihtidesse. Tousev hoovus · Selgitada moisteid absoluutne ohuniiskus, suhteline ohuniiskus, kastepunkt absoluutne niiskus-nimetatakse uhes kuupmeetris niiskes ohus leiduva veeauru massi grammides ( g/m3 ) suhteline niiskus-nimetatakse ohus oleva veeauru rohu ja samal temperatuuril ohku kullastava veeauru rohu suhet valjendatatuna protsentides ( % ) kastepunkt- temperatuur, mille juures kullastatud veeauru rohk on vordne moodetud veeauru rohuga ( O C ) · Selgitada moisteid ohu eriniiskus, veeaururohk, kullastunud ohuniiskus eriniiskus-antud ruumalas leiduva veeauru massi suhe samas ruumalas oleva niiske ohu massisse ( g/kg ) veeaururohk- rohk, mida tekitavad veeauru molekulid oma kaootilisel liikumisel (mb, hPa)
Sissejuhatus Metsa taga soos, põõsas, pilliroos väike linnupesa. Linnu ema, isa Sulle ehitanud, kõrred kokku kandnud, munad sisse pannud. Kogu loomariigis on just linnud need, kes inimese tähelepanu kõige enam köidavad. Lindude kaunis laul, värvilised sulekuued, lendamine ja nobe tegutsemine elustavad loodust. Paljude lindude elupaigaks on metsad, pargid ja aiad. Tihaselised Tihaste suguseltslastel on palju ühiseid jooni. Kõik liigid häälitsevad peenikest ja puhast "sii-sii-sii'd" või "tii-tii-tii'd". Neile kõigile meeldib nii liha kui taimetoit. Tihaseid hakkab suuremal arvul nägema talve hakul, kui külm ja näljanäpistus neid elumajade juurde ajab. Kui tihane sügisel välja tuleb, saab külma ja tuisku. Tihane on tuntud ja armastatud oma südiduse poolest. Ei nad hooli külmast ega lumest. Rasvatihaste seltsis võib näha musttihaseid, põhjatihaseid, ...
puutakse Laanemerest); Noor meri (ca 10000 aastat); Suur massiuhiku kohta, mida klassikaliselt valjendatakse promillides vesikond; Talvel osaliselt jaaga kaetud. Laanemere (). Tanapaeval on ule mindud praktilisele soolsuse skaalale alambasseinid. Helsingi Komisjoni poolt heaks kiidetud. (PSU), kus instrumentaalselt moodetud elektrijuhtivuse, Laanemere jaotus on jargmine: Laanemere avaosa (Baltic temperatuuri ja rohu abil maaratakse merevee soolsus empiirilise Proper), Pohjalaht (Gulf of Bothnia), Soome laht (Gulf of algoritmi abil. Meres esinev jaa jaotatakse tema tekke (paritolu) Finland), Liivi laht (Gulf of Riga), Taani vainad ja Kattegat (Belt jargi: merejaaks (merevee kulmumisel tekkinud jaa, moodustab Sea and Kattegat). pohimassi meres olevast jaast), joejaaks (tekkinud jogedel ja
Lihatoidulised imetajad: koiott, fennek, välerebane, mäger. Närilised: kukkurrott, hüpiklased, hiired, mutid. Linnud: kaktuse käblik, haldjaskakk, voltpeakotkas. Roomajad: varaanid, sisalikud, vöösabad. Lülijalgsed: karakurt, rohutirtsud, meesipelgad. Kõrbealadel elavad inimesed Kõrbealad on hõredasti asustatud. Kõrberahvad on tavaliselt rändava eluviisiga karjakasvatajad, keda kutsutakse nomaadideks. Koos karjaga liiguvad nad värske rohu ja vee otsinguil ühest kohast teise. Kasvatatakse peamiselt lambaid, hobuseid ja kaameleid (parasvöötme kõrbetes peamiselt kaksküürkaameleid). Peatuspaigas pannakse üles suur sõrestiktelk, mis kaetakse pealt riide või loomanahkadega. Sellised elamud kaitsevad nii kuuma kui külma eest, neid on kerge kokku panna ja uues kohas jälle püstitada. Oaasides, kus vett saab kasutada maade niisutamiseks, on asustus tihe.
konkreetsele emaslinnule. Sealjuures ajab isane suled puhevile ja tõstes saba ning sirutades pead välja. (Peksar, 2014) Kõige tüüpilisem häälitsus hänilasel on siutsuv „vitsi“ või „pslie“. Laul on kutsehüüdude jada, mida esitatakse mängupoosis, rind puhevil (Jonsson, 1992) . Kui isane on emasele ennast küllalt tõestanud, hakkab emaslind munema, enamasti mai keskel (Laurits, 2014) . Pesa rajab hänilane maapinnale väikesse pinnalohku tiheda rohu sisse või siis mättale paksu rohtkatte varju. Pesa tehakse kuivadest kõrtest, niidutaimede juurtest ja lehtedest. Kurnas on 4-6 hallikasrohelist muna, mida emaslind haub üksi. Isaslind valvab sel ajal hoolega territooriumi. 13-14 päeva pärast kooruvad pojad, keda toidetakse pesas veel sama pika perioodi vältel. Poegi toidavad mõlemad vanema, kuid emaslind näeb rohkem vaeva. Pesast lahkuvad pojad veel lennuvõimetutena ja selletõttu jätkavad vanemad nende toitmist ja õpetamist
ÖKOLOOGIA EKSAMI PROGRAMM Ökoloogia sisu ja mõiste Ökoloogia kuulub elusloodust uurivate teaduste hulka. Ökoloogia on teadus, mis uurib organismide ja keskkonna vahelisi vastastikuseid suhteid Ökoloogia teadusharud: Autökoloogia organismiökoloogia, liigi ja keskkonnategurite suhteid uuriv ökoloogia haru Demökoloogia ökoloogia haru, mis uurib organismide populatsioone ja nende keskkonnaoludest johtuvat dünaamikat Sünökoloogia Uurib populatsioonide omavahelisis suhteid ning koosluste ja keskkonnatingimuste suhteid Geoökoloogia- uurib maastikuüksuste ökosüsteemide siseseid ja vahelisi suhteid ning maastiku aineringet ja energiavoolu, lähtudes organismide ja nende koosluste kohta tehtud uuringuist. Käitumisökoloogia Globaalökoloogia ökoloogia haru, mis uurib Maad kui terviklikku süsteemi elukeskkonnana. Üldökoloogia uurib eluslooduse ja keskkonna üldisi, kõigil looduse süsteemtasandeil kehtivaid seaduspärasusi. Populats...
Lihatoidulised imetajad: koiott, fennek, välerebane, mäger. Närilised: kukkurrott, hüpiklased, hiired, mutid. Linnud: kaktuse käblik, haldjaskakk, voltpeakotkas. Roomajad: varaanid, sisalikud, vöösabad. Lülijalgsed: karakurt, rohutirtsud, meesipelgad. Kõrbealadel elavad inimesed Kõrbealad on hõredasti asustatud. Kõrberahvad on tavaliselt rändava eluviisiga karjakasvatajad, keda kutsutakse nomaadideks. Koos karjaga liiguvad nad värske rohu ja vee otsinguil ühest kohast teise. Kasvatatakse peamiselt lambaid, hobuseid ja kaameleid (parasvöötme kõrbetes peamiselt kaksküürkaameleid). Peatuspaigas pannakse üles suur sõrestiktelk, mis kaetakse pealt riide või loomanahkadega. Sellised elamud kaitsevad nii kuuma kui külma eest, neid on kerge kokku panna ja uues kohas jälle püstitada. Oaasides, kus vett saab kasutada maade niisutamiseks, on asustus tihe.
süvendeid, milles võib aimata "sõjalooma" tegutsemist. Suurematest masinatest lükati läbi ka järjest väiksemaid ning nii moodustus turvaline galerii laagrist linnuseni, mille varjus sõdalased said linnuseni liikuda. Masin liikus puust rullidel või ratastel ning seda liigutati vintside või masinas olevate sõdalaste poolt. Masina konstruktsioon pidi olema tugev, kuna pidi kannatama müüridelt heidetavaid kive. Tule kaitseks kaeti "loom" sõnniku, märja rohu ja nahkadega. Seadeldise sai varustada ka müürimurdjaga (taraan), mida kutsuti "jääraks" - sõjamasina rajajad said selleks inspiratsiooni jäärade paaritusvõitlusest. Raud-, kivi- või puupeaga rammnuiasid ehk "oinapäid" löödi rütmiliselt vastu piiret või värvavat selle purunemiseni. Varbola Vahvad Vennad taastasid "kassi ja oina" 2002. augustis. Ehitus kestis viis päeva. Masina rajamist toetas Riigimetsa Majandamise Keskus ja Kultuurkapital. Tugev palkehitis asub kolmel
Tee valmistamiseks tuleb supilusikatäiele ürdile valada peale klaas keeva vett ja seejärel jooki hoida veerand tundi soojas. Seda juuakse kuumalt. Kuid levinud on ka erinevad leotised, juurikatest võib teha vanne. Vanni Tallinna Teeninduskool valmistamiseks peab aga juurikas tõmbama kuni üheksa tundi: muidu ei tule sellest toimeained välja. Üheksavägine Üheksavägist on tarvitatud peamiselt köha ja hingamisteede põletike, ka neeru- ja põiehaiguste korral. Huvitava rohu saab värskeid lehti pudruks hõõrudes. Sellega saab ravida haavu ja ohatisi, samuti haudunud varbavahesid. Samal eesmärgil võib peale määrida ka lehtedest tehtud teed. Vanarahvas teab mõnel pool rääkida, et üheksavägine aitab "üheksma haiguse vastu". Valge ristik Kasutada saab seda nii teena kui hautisena. Hautist pannakse kompressina paistetanud kohtadele, et paistetus alaneks. Teed juuakse aga mitmesuguste haiguste, eelkõige reuma ja külmetushaiguste vastu. Sookail
Suvel oli see jääkülm ja talvel soe. Sellal kui Phrixos imepäraseid purskkaevusid imetles, tuli õuele kungas Aietes ja kutsus poisi paleesse. Ta kostitas teda ja küsis, kust ta on tulnud. Phrixos jutustas kuningale võõrasemast, õelast ennustusest ja jäärast ja sellestki, kuidas ta kaotas õde Helle. Niipea kui kuningas kuulis kuldsest jäärast, tahtis ta seda näha. Phrixos viis kuninga palee ette, kus jäär muruplatsil puhkas. Temast kiirgas kuldset kuma, mis kuldas üle puud, rohu ja põõsad. Kuningas pidi käega silmi varjama. ´´Jäära ma ohverdan Zeuzile oma päästmise eest,´´ ütles Phrixos, ´´kuldvillaku aga kingin sulle, kuningas.´´ Kuningas tundis haruldase kingituse üle suurt rõõmu. Pärast ohverdamist viis ta kuldse jäära villaku ise hiide, mis oli pühendatud sõjajumal Aresele, ja lõi selle kuldnaeltega hiiglasliku tamme okste külge. Ta palus oma tütart Medeiat, kes tundis hästi nõiakunsti, et see
"Kõige imelikum on see, et ma ei taha midagi. Ma ei vaja midagi ega kedagi, jah, mitte kedagi, ma ei tunne kellestki puudust. Isegi sinust mitte, Angelo. Sinust muidugi mitte, sest sinuga ma räägin kogu aeg, kas ma saaksin seda teha kui sa siin oleksid?" Romaan "Piiririik" on kirjutatud kirja vormis, kellelegi, kes kõigub reaalsuse ja ebareaalsuse piirimail. Lugedes tekkis tunne, et seda erilist isikut, kellele kirja kirjutati, on võib-olla kuskil kohatud, ei tea siis, kas unenäos, unistustes või mõnes kohvikus, kus temast on looma hakatud kedagi erilist ja vajalikku, kedagi kellega rääkida ning keda mõnes mõttes oma kaitseingliks pidada. Ilmselt sellest ka kirjasaaja salapärane nimi Angelo. Angelo, ainuke kellele kirja kirjutaja oli usaldanud oma loo, ainuke, kes seda vääris või mõista tahtis. Kuid ka tema oli kirja kirjutaja võimuses, ka teda ei pidanud kirja kirjutaja igatsema või ootama, sest Angelo asemel oleks võinud see olla üks...
Nt: a) Forelli ja kammelja kalajääke kasutati rohumaadel b) Forelli kalajäänuseid kasutati tomatite kasvatamisel. c) Kammelja kalajääke kasutati suhkrupeedi kasvatamisel. Seal kus oli võimalik kasutati samaaegselt loomset sõnnikut, et võrrelda neid. Põllumajanduslikud ja majanduslikud kalajäätmete väärtused. Eksperimendi tulemused · Rohumaadel kasutamisel ei ilmnenud probleeme, kuid kuna lämmastikutase kalajäänustes oli 75% , siis rohu kasvu kiirus oli aeglane . · Katse tomatitega näitab et kalajäänused ei avaldanud negatiivset mõju ,samuti ei olnud märgatavat mõju tomatikasvule, kui see võib olla ka hilise istutamise ja kuiva ilma põhjus. · Kasvuhoonetomatite katse näitab , et neli nädalat peal istutamist oli taime pikkus kammelja jäänustega vaid 61% ja forelli jäänustega 81 % , kuid lehma sõnnikuga kasvatatud taimede kõrgus oli 119%.
MAAILMA METSAD OKASMETS Taiga- ehk okasmetsavöönd on suurima levilaga loodusvöönd Põhja-Ameerikas ja Euraasias. Taigavööndis on jahe ja niiske suvi ning külm talv. Taigavööndi erinevates osades kõigub temperatuur ja sademete hulk tugevasti. Vaatamata sellele jätkub metsapuudele vett kogu aasta vältel. Sademetevaestes teravalt mandrilise kliimaga aladel annab vajalikku niiskust igikeltsa pindmise kihi sulamine. Pinnas võib olla igikülmunud mõnest meetrist kuni mitmesaja meetri sügavuseni. Taigavööndi maastikele annavad ilme okasmetsad ja sood. Okasmetsad on väga tundlikud kliima ja kasvukoha suhtes. Seetõttu valitsevad erinevate piirkondade puurindes erinevad okaspuuliigid. Okasmetsades domineerivad mänd, kuusk, nulg ja lehis. Taiga okaspuudel on kooniline võra, et lume raskuse all mitte murduda ning peenikesed okkad, et vähendada aurumist. Okaspuud jaotatakse tumedaokkalisteks ja heledaokkalisteks. Tu...
See on ks kuivemaid piirkondi maailmas, kuid temperatuur, vaatamata ekvaatori lhedusele, sna talutav. Taimestik on Atacama krbes vga hre. Selle piirkonna prast oli 19. sajandil tekkinud palju konflikte Peruu, Boliivia ja Tiili vahel, kuna seal leidus rohkesti vase maaki. Kalahari, poolthi piirkond Aafrika lunaosas - Botswana edelaosas ja Luna-Aafrika Vabariigi phjaosas, pindalaga 712250 km. Maapind on enamasti kaetud punase mullaga ja vikesekasvulise rohu ning psastega. Suurte vihmahooogude ajal vivad tekkida suured mudavljad. Kalaharis elavad Sani ja Khoikhoi rahvad. Taimestik ja loomastik Peaaegu kikides, vljaarvatud kige kuivemates, krbepiirkondades kasvavad taimed ja elavad loomad, kes on eluks kuivas ja kuumas kliimas hsti kohastunud. Taimed kasutavad erinevaid viise vee kogumiseks ja efektiivseks kasutamiseks. Mned krbete istaimed elavad ainult paar peva, kuid nende
tühemikesse. Rükkirääk · Kus võib kohata. Niisketel niitudel, põldudel. · Eluiga. Rukkirääk elab 5-7 aastaseks . · Eluviis. Rukkiräägul on eriline, rütmikas ja kõva hääl. Laulab päeval ja öösel. Maapinnal rukkirääk jookseb, seda isegi ohu korral. Lendu tõusta ta ei armasta. Jookseb väga kiiresti. Elutsevad üksikult. Paare moodustavad vaid sigimise ajaks, muul ajal elavad eraklikult. · Pereelu. Pesa teeb rohu sisse ja puhmaste vahele. Pesa on kõrtega ja samblaga ääristatud lohuke. Rukkirääk kasvatab suve jooksul üles 2 pesakonda. Munema hakkab siis, kui pesa on valmis (tavaliselt 7 12 muna). Haudumine kestab 15 17 päeva. Peale koorumist viib emaslind pojad pesast eemale, kus ta neid eemalt jälgib ja valvab.Nädala vanuselt lahkuvad pojad pesast. · Toidulaud. Toitub seemnetest, viljast, putukatest, konnadest, tigudest. · Arvukus
RABA Koosluse nimetus, taimekooslus. Rabad ehk kõrgsood on soode arengu kõrgeim aste. Kumer turbakiht on seal nii paks, et taimede juured enam põhjaveeni ei ulatu. Toitaineid saavad taimed rabas vaid sademetest. Rabad jaotatakse rohu- ja puhmarabaks. Rohurabad on märjemad ja lagedamad, kus kasvavad vaid üksikud kõverad rabamännid. Puhmarabad kasvavad kuivematel aladel. Rabasid iseloomustavad rabaveekogud: älved ja laukad. Esimesed neist on rohkemate taimedega. Laukad meenutavad väikesi järvekesi. PUURINNE Puurindes kasvavad hõredalt üksikud harilikud männid, sookased. Click to edit Master text styles Second level Mänd on igihaljas okaspuu, ta Third level Fourth level Fifth level kasvab...
TALLINNA ÜLIKOOL Matemaatika ja Loodusteaduste Instituut Loodusteaduste osakond Triin Rannak PEIPSI JÄRVE ELUSTIK Referaat Juhendaja: Henn Kukk Tallinn 2012 Sisukord SISSEJUHATUS Eestis on arvukalt siseveekogusid rohkem kui 1200 järve ja paisjärv, ligikaudu 1750 jõge, oja ja magistraalkraavi, vähemalt 3000 suuremat allikat, lisaks teadmata arv mitmesuguseid alalisi ja ajutisi väikeveekogusid. (A. Järvekülg, 1994) Teen oma referaadi ühest Eesti suurima järve Peipsi järve - elustikust. See tekitas minus huvi tänu oma suurusele ning väärtusele. Materjale võtan raamatutest ning Internetist. 1 PEIPSI JÄRV Peipsi järv koosneb kolmest osast. Põhjapoolne, kõige suurem ja sügavam on Peipsi järv kitsamas mõttes (mõnikord nimetatud ka Suur- ja Külmjärveks), lõunapoolse osa nimi on Pi...
1. Mis on keskkonnaseire eesmärk? Miks on keskkonnaseiret vaja? 1)Seire eesmärgiks on keskkonnaseisundi muutuste jälgimine (korduvus). Keskkonnaseiret viiakse läbi, et hinnata keskkonda mõjutavaid tegureid, keskkonnaseisundit ja selle muutusi; selgitada välja täiendavat uurimist nõudvad keskkonnamuutused ning koguda andmeid erinevate programmide koostamiseks. 2. Kuidas saab keskkonnaseiret jaotada? Millest sõltub ja kuidas on omavahel seotud seire ajaline ja ruumiline ulatus? Tiit Maran (2010): Tavaseire: kindla sammuga, enamasti pikaajaline, muutujate mõõtmine Sihtseire: mingi tegevuse mõju kirjeldavate muutujate mõõtmine, reeglina lühiajaline. toimub kahes osas enne ja pärast mõju ilmnemist. Spellerberg, 2005; Wolfe, O'Connor, 1986: Vastavuse seire eesmärk jälgida tulemuste vastavust mingitele normidel Hüpoteesi kontrollimise seire aitab kindlakste...
Gilgamesi eepost leiti 12. savitahvlil Assüüria pealinna Niineve varemetes. Seal avastasid arheoloogid Assüüria viimase tugeva kuninga, VII saj eKr valitsenud Assurbanipali raamatukogu, mille 20 000 savitahvlit on mänginud suurt rolli vanade Idamaade ajaloo tundmaõpimisel. Läbilugeda ja tõlkida neid tahvleid, mille peal oli eepos kirjutatud, suutis Jorsh Smith, briti assürioloog. Täpsemalt ta suutis tõlkida Gilgamesi eepose algust. Gilgames, kes otsib surematuse rohu läheb maailma piirile üksiku inimese juurde, kes oli läbielanud iidset veeuputust- Utnapistimi juurde. Siin jutustus katkestus, kuid Smith'ile õnnestus ülesleida puuduva osa eeposest Nimrudi künkal- kokku 384 savitahvlit. Veeuputuse ajalugu, mis oli esitatud Gilgamesi eeposes, tõenäoliselt oli kunagi iseseisev poeem, mida hiljem pandi eeposesse. Utnapistim akaadi laadine nimi vastab ka sumerite laadilise nimele Siusudra (,,See, kes leidis pikade päevade elu").
Ivan: Kõik on rahulik. Teisel ööl pidi keskmine vend minema, kuid tahtis et Ivan läheks, annab talle viisud. Ivan läks ja keskööl juhtus sama mis eelmine kord. Kolmas öö kui oli tema kord, siis palus, et vennad ise läheksid, nemad keeldusid. Läks ise. Isa ütles, et tema kõik kolm ööd käinud ja käsku täitis. Mingu lagedale väljale ja hüüdku:"Sivka-burka, mustjashalli tarka, astu minu ette nagu leht rohu ette!" kui hobune sinu juurde jookseb, roni tal paremast kõrvast sisse ja vasakust välja. Siis saab sinust õige tubli mees. Istu aga hobusele selga ja sõida. Jõudis koju, kuulis tsaari teadet, et tema tütrele saab meheks see, kes kaheteistkümne samba ja 12 rõhtpalgiga torni kõrgusele hobusega hüppab ning aknal olevat tütart suudleb. Mõlemad vennad läksid, kuid Ivanit ei võetud kaasa. Too läks lagedale väljale ja tegi nii nagu isa oli öelnud. Peale kõrva ronimist
reaktsiooni lahteainete kontsentratsioonide korrutisega. Tegemist on mittetasakaalulistega kontsentratsioonidega. 39. Keemilise tasakaalu sõltuvus segu koostisest, rõhust ja temperatuurist. Le Chatelier' printsiip Le Chatelier' printsiip Dunaamilises tasakaalus olev susteem reageerib talle avaldatud mojule nii, et tasakaal nihkub selle reaktsiooni suunas, mis toimub vastu tekitatud muutusele (et vahendada seda valist moju): reagentide lisamine voi eemaldamine; rohu suurendamine voi alandamine; temperatuuri tostmine voi alandamine. Seega on voimalik nihutada tasakaalu pari- voi vastassuunas. Kui G saab võrdseks nulliga, siis on süsteem saavutanud tasakaaluoleku ning iseeneslikult sellest enam väljuda ei saa. Kui temperatuuri ei ole konstant, siis saab otsustada reaktsiooni suuna üle reaktsiooni entalpiamuudu ja entroopimuudu koosmõju järgi vastavalt võrrandile G = H TS 40. Keemiline tasakaal, tasakaalukonstantide erinevad avaldusvormid.
pimedus) ja Gaia (Maa). Järgmises loomise faasis sünnitas Gaia Uranose (Taeva) ja Pontose (Mere). Mõningate väidete kohaselt aga kuulusid jumalate loomise esimesse etappi teised Chaose järglased Tartaros (Allilm), Eros (Iha) ja Gaia. Eros käis läbi Gaiaga ja põhjustas protsessi, mille käigus loodi olevused nagu linnud ja loomad. Gaia sünnitas Uranose ja Pontose ilma meheta. Uranose viljakast vihmast, mis armastavalt Gaiale langes, sünnitas Gaia rohu, lilled ja puud ning linnud ja loomad. Gaia oli tuntud oma ettekuulutuste ja ennustuste poolest. Gaia ühtimisest oma poja Uranosega sündisid koletuslikud kükloobid ja tekkisid võimsad titaanid, jumalate esimene põlvkond, kelle hulka kuulusid Kronos ja Rhea, Zeusi vanemad. (Day 2007: lk 7 11) Hirm kaose ees, mda kreeklased jagasid paljude teiste rahvastega, seletab paljusid religioosseid rituaale, millest nad kohusetundlikult kinni pidasid. Põllu- ja karjaviljakust
on aga täiesti tühi. Arvates, et meesterahvas võib olla ehk tulaettruumi läinud, istub ta voodile ning ootab. Ta kordab oma peas operatsioonikäigu üle nagu õpilased enne kontrolltöid kordavad. Kui patsient ikka veel endast märku ei ole andnud, muutub ta ärevamaks. Liigne ärevus võib aga doktorihärra vahel veidi kehvemasse konditsiooni viia; et enesetunnet parandada, neelab ta paar tabletti. Rohu võetud, läheb dr. Vismar operatsioonisaali, et sealsetelt õdedelt uurida, ega nad patsiendist midagi ei tea. Ta kõnnak ning meel on rahulikud, kuni ühtäkki avaneb kohutav vaatepilt: patsient lebab lõikelaual lahtilõigatuna. Pulss puudub. Vaatepilt oli paraku nii jube, et tal hakkas pilt silme eest häguseks minema. Doktor karjub medõdesid enesele appi. ,,Õde Natasa, olge nii kena ja tooge mulle nuuskpiiritust palun" Viimane tormab otsemaid saalist välja arsti kohust täitma. Ka dr
See taim haakub alati kõigi mööduvate loomade ja inimeste külge, isegi tema kõrval kasvavad taimed ei pääse tema haardest. Seepärast ka nimi- kiskjarohi. Tegelikult on olemas veel üks sarnane liik: põldmadar. Vanarahvas on neid ilmselt üheks pidanud. Roomava madara varred võivad olla kuni kaks korda pikemad põldmadara omadest (kuni 1,2 meetrit). Seega takerduvad inimesed kergemini just roomavasse madarasse. Teiseks ründab roomav madar inimest sageli salaja, paksu rohu sees mõnel aiateel, kui põldmadar kasvab enamasti lagedamal põllul nähtaval kohal, nii et inimene saab teda vältida. Võib-olla need kaks fakti ongi põhjuseks, et salakaval nimi "virn" on saanud just roomavale madarale. Roomava madara karedus on tingitud teda katvatest haakjatest harjastest. Eriti palju on neid neljakandiliste varte teravatel kantidel ja lehtede servades ning alumisel pinnal. Kõige haakuvamateks on siiski tema viljad. Need haakuvad eriti meelsasti inimese
Tegelased on sagely väärastunud mõtteviisiga(sarimõrvarid, süütajad, vägistajad). Tegevuskohti. Olukordi ja tegelaspsühholoogiat kirjeldatakse üksikasjalikult ja sügavuti. Tuntuim esindaja Edgar Allan Poe 19.saj keskpaiku, Nikolai Gogol. Oskar Luts Sündis palamuse kihelkonnas. Õppis kohalikus kihelkonna kollis ja Tartu valkoolis. On töötanud apteekri õpilasena Tartus, Narvas, tallinnas ja Peterburgis. Õppis tartu ülikoolis rohu teadust. Võttis osa esimesest maailma sõjast. Peale seda töötas raamatukogus, raamatupoes, 1922. a Kutseline kirjanik Tartus.1912 Ilmus kevade 1, 1913 Kevade 2. Armus Valentina(poolanna). 1918, 1919 ilmus Suvi 1 ja Suvi 2.Oli napsu mees. 1921 Tootsi pulm. 1924 Äripäev. 1936 Sügis. Luts sisendab lugejatele, et elu koosneb alati õppimusest, tööst, armastusest, vihkamisest, võitlusest... Oskar Luts on kirjutanud ka laste jutte 1920.a nukitsamees, Indeslin. Tuntumad Näidendid on:
Seega korrosioon on metallide hävimine ümbritseva 2 keskkonna toimel. Igapäevaelus kohtame raud esemeid, mis on kaetud roosteplekkidega, punane vask on muutunud pruuniks või roheliseks ja hõbelusikad on muutunud mustaks ning kaotanud oma läike. Metallide muundumine kulgeb sageli väga kiiresti. Pruugib jätta märja rohu sisse läikiv raudese, kui juba mõne päeva pärast on esemele tekkinud pruunid roostelaigud. Aeglasemalt tuhmub läikiv vasepind. Korrosiooni puhul mõjutab metalli ümbritsev keskkond keemiliselt. Korrosioon on raua roostetamine, vase kattumine paatinakihiga, alumiiniumi tuhmumine, hõbeda tumenemine jne. Korrosioon kujutab endast redoksprotsessi, mille käigus metalli aatomid oksüdeeruvad. Korrosioon sõltub keskkonnast (õhus,
piisavalt sügava ja suure veekogu veemassi ning mille eri kihid (vertikaalsihis) hakkavad erinevates suundades ja erineva kiirusega liikuma. Päike, selle mass, energiaallikas ning pinnatemperatuur- Päike on keskmise suurusega täht Mass 2*1030 kg, tihedus 1410 kg/m3, raadius 696000 km Päikese pinnatemperatuur ca 6000°C Elektromagnetiline kiirgus, mis jouab maapinnani (150 miljonit km) 8 1/3 min. Päikese sees toimuvad suure rohu ja temperatuuri juures termotuumareaktsioonid vesinik liitub heeliumiks · Paikese protuberantsid ja laigud, nende intensiivsuse ajaline dünaamika- Päikese atmosfääris intensiivsete magnetohüdrodünaamiliste protsesside ajal tekkivad helenduvad gaasijoad ja -pilved laigud on tumedad kuna on ümbritsevast alast jahedamad. · Elektromagnetlise kiirguse spekter- · Kiirguse lainepikkuse ja vonkesageduse vahekord- mida suurem on
10 km lõuna pool, asub Woolsthrope´i küla, koos samanimelise väikese mõisaga. Siin, Woolsthrope´i mõisa härrastemajas, sündis esimesel jõulupühal 25.detsembril 1642.a. erakordselt väike ja nõrga tervisega poisslaps - Isaac Newton. Tema sünd oli enneaegne - arvestuste järgi oleks Isaac pidanud sündima jaanauari keskpaigas 1643.a. Juuresolijad ei lootnud, et ta elama jääb. Inimesed, kes naaberkülla rohu järele saadeti, olid tagasi tulles väga imestunud, kui nägid, et laps veel elus on. Ema seletuse järgi olevat Isaac sündides nii väike olnud, et tema pesemiseks oleks võinud väga hästi kasutada suurt õllekannu. Hoolimata nõrgast tervisest ja väikesest kasvust oma esimestel eluaastatel, oli Newtoni tervis kogu eluaeg üldiselt laitmatu. Ta elas 84.aastaseks ja kaotas kogu eluajal vaid ühe jäävhamba. Nagu eelpool mainitud, sündis Newton Woolsthrope´i nimelises mõisas
Sisukord ÜLDISELT AJALOOST .......................................................................................... ... 3 1.1 ERINEVAD TREENINGVIISID ............................................................................................ 3 1.2 TERVISLIK TOITUMINE .................................................................................................. 4 100M JOOKS ...................................................................................................... . 5 1.1 VÕISTLUSKORRALDUS ................................................................................................. 5 1.2 TEHNIKA ................................................................................................................. 6 1.3 SPORTLASE ERIPÄRA ..................................
Soe kevad kisub kulu varjust ja haljast vinet tõmbab üle puude. Rõõmvärskest rukkiorast vilab tuulde, noor võilill pervel valikollasr karjub. Ju kase lehesed on kinguharjult end poetanud vargsi alla minu juurde. On uupaats ootavate utesuude jaoks valmis saama punamustiks marjuks. Lai koovitaja niidu kohal laugleb, must vari rändab all, kus linnusülge kortslehel särab, kuna taeval tõmbleb hoovihma tuule sasit juukseid kaugel. Pikk laulurästa vidin justkui õmbleb mind selipidi noore rohu külge. (Bernard Kangro) 6 Uku Masing Uku Masing(1909-1985, 1937. aastani Hugo Albert) on Eestis silmapaistvam usuliste tunnete ja otsingute luulendaja. Ta viis edasi Enno algatust, kui hoopis teadlikumalt, süvenenumalt ja avaramalt: teoloogiastuudiumi ajal ülikoolis ja hiljem õppis Masing tundma ajas ja ruumis kaugeid kultuure ja usundeid ning vaimustus ida filosoofiast. Tema keelteoskus oli hämmastav
Karjatamisviisid 1. Karjatamine kogu karjatamissesooni vältel kogu olemasoleval rohumaal (mis mõeldud karjatamiseks) Eelised: · Lihtne viis · Suhteliselt odav, sest vajalik vaid karjamaa välispiiride tarastus ning nõutav vaid 1 (2) jootmiskohta · Lambaid karjatatakse ilma häirimata samal maatükil · Kui karjatamiskoormus õige saavutatakse karjamaa kõrge saagikus ja tallede hea juurdekasv. Puudused: · Raske kontrollida üle voi alakarjatamist, sest sesooniti rohukasv erinev · Rohu kasutamise efektiivsus väiksem kui rotatsioonilisel karjatamisel (ülekasvanud, vana rohi, kõrge karjatamiskoormuse puhul sügisel karjamaa paljas) NB! Selle süsteemi olulisim aspekt on leida õige karjatamiskoormus (lammast/ha-l) antud rohumaatükile, mis nõuab mitmeaastaseid kogemusi 2. Rotatsiooniline või kopliviisiline karjatamine, kus karjamaa on jaotatud üksikuteks kopliteks (3...8) ja lambaid karjatatakse neis rotatsioonis nii, et iga koppel saaks puhata vähemalt 4 nädalat
reguleerida. Ameerika kõrbeis elavad omapärased meesipelgad. Osa sipelgapere liikmeist täidavad elusate meehoidlate ülesannet säilitades mett oma suures tagakehas. Inimtegevus Maakera kõrbetes elab üle 1 miljardi inimese. Kõrbealad on hõredasti asustatud. Kõrberahvad on tavaliselt rändava eluviisiga karjakasvatajad, keda kutsutakse nomaadideks. Koos karjaga liiguvad nad värske rohu ja vee otsinguil ühest kohast teise. Kasvatatakse peamiselt kitsesi, lambaid, hobuseid ja kaameleid (parasvöötme kõrbetes peamiselt kaksküürkaameleid). Peatuspaigas pannakse üles suur sõrestiktelk, mis kaetakse pealt riide või loomanahkadega. Sellised elamud kaitsevad nii kuuma kui külma eest, neid on kerge kokku panna ja uues kohas jälle püstitada. Elatakse oaasides ja jõgede ( Niilus, Niger, Amudarja, Sõrdarja ) orgudes.
N'ga üleväetamisel pikeneb kasvuperiood. PK-väetised vastavalt tarbele. P vähendab N'ga väetamise riske. K-väetised peaksid olema Cl-vabad. 43. Kultuurrohumaade väetamine Nõuded sõltuvalt liblikõieliste osatähtsusest heintaimikus. Parim aeg anda lubiväetist on rajamise eelselt. Orgaanilised väetised anda rajamise eelselt. PK-väetised kas rohumaade rajamisel või enne kasutuse lõppu sügisel. K ei tohi anda varuväetisena, kuna halveneb rohu kvaliteet, erinevalt P'st. 44. Põldheina väetamine Algab kattevilja väetamisega. Happelistel muldadel lubiväetised. Oluline kattevilja õige väetamine. N'i norm oleneb liblikõieliste osatähtsusest. Kõrrelistele antakse N'i nädal peale kasvu algust. PK-väetised anda katteviljaga. 45. Allakülviga teraviljade väetamine Ei tohi üle väetada, muidu surevad rohttaimed ära. PK- väetiste normi kuni 2 korda suurendada. Tuleb anda ka bakterväetisi. 46
pinnasega, on tema pesakuhil väga tihe ja vastupidav. Kobras kasutab paljaks näritud oksi pesa ja tammede ehitamisel. See võib olla üsna suur, kuni 15 meetrise ümbermõõduga ja isegi 2 meetrit kõrge. Kui pesa on ehitatud madalasse kohta, on selle põhiplaan ümmargune. Kaldale ehitatud pesa on aga tavaliselt piklik: kuna sissepääs peab alati olema vee all, siis on sellise pesal veeni ulatuv laiendus, mille varjus sissepääs paikneb. Kuhila sees olev avar pesakamber on vooderdatud rohu ja peente okstega ( Bang, 2001) Selleks, et koprad muutuva veetasemega veekogus kuivale ei jääks, ehitavad nad väikestele vooluveekogudele pesast allavoolu tamme. Mõnikord rajavad koprad kanaleid, mida mööda puitu parvetavad. Koprad väldivad nii laiu ja kiire vooluga veekogusid, millele nad ei suuda tammi ehitada ja samuti talvel põhjani jäätuvaid veekogusid. 3. KOBRASTE TOITUMINE 5 Taimtoidulise loomana sööb ta ligi 150 taime eri osi. Meelisvalikuid tal palju ei ole
N'ga üleväetamisel pikeneb kasvuperiood. PK- väetised vastavalt tarbele. P vähendab N'ga väetamise riske. K-väetised peaksid olema Cl-vabad. 43. Kultuurrohumaade väetamine Nõuded sõltuvalt liblikõieliste osatähtsusest heintaimikus. Parim aeg anda lubiväetist on rajamise eelselt. Orgaanilised väetised anda rajamise eelselt. PK-väetised kas rohumaade rajamisel või enne kasutuse lõppu sügisel. K ei tohi anda varuväetisena, kuna halveneb rohu kvaliteet, erinevalt P'st. 44. Põldheina väetamine Algab kattevilja väetamisega. Happelistel muldadel lubiväetised. Oluline kattevilja õige väetamine. N'i norm oleneb liblikõieliste osatähtsusest. Kõrrelistele antakse N'i nädal peale kasvu algust. PK-väetised anda katteviljaga. 45. Allakülviga teraviljade väetamine Ei tohi üle väetada, muidu surevad rohttaimed ära. PK-väetiste normi kuni 2 korda suurendada. Tuleb anda ka bakterväetisi. 46
GEOGRAAF IA 1)Iseloomusta Eesti geograafilist asendit. Eesti Vabariik asub Euraasia mandri loodeosas Põhja-Europas Läänemere idarannikul, põhjapoolsemas osas merelise ja mandrilise kliima ülemineku alal. 1)Kirjelda Eesti rannajoont. Eesti rannajoon on ligi 3800 km pikk, millest ligikaudu 1240 on mandri rannajoon, ülejäänud läheb saarte arvele. Mandri-Eesti rannajoon on tugevalt liigestatud poolsaartest ja lahtedest. 1)Kirjelda eesti maapiiri. Eestil on neli naabrit: idas Venemaa, lõunas Läti, läänes Rootsi ja põhjas Soome. Eesti praegune piir Venemaaga kulgeb suurelt osalt piki veekogusid (Narva jõgi, Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järv). Vaid äärmises kagunurgas on Eestil Venemaaga lühikene maismaapiiri lõik. Piir Lätiga kulgeb Pedetsi jõest Iklani mööda maismaad, lääbe pool aga Liivi lahe ja Irbe väinas. Mere piir on Eestil põhjanaabri Soomega ja läänenaabri Rootsiga. 1)Nimeta eesti lavamaad. Millisele kõrgusele need jäävad? Kirde-Eesti ...
Andi Järvsoo KJ-1 MAASTIKURAJOONID Vooremaa Juhendaja: Are Kaasik Tartu 2016 1. SISSEJUHATUS Referaat Vooremaa maastikurajoon kannab eesmärki on anda ülevaade Vooremaa maastikust. Käesolevas referaadis on käsitletud Vooremaa maastikurajooni kui tervikut. Antud referaadis iseloomustatakse Vooremaad üldiselt ja sellega kaasnevaid pinnavorme. Lisaks saab infot looduslikest tingimustest, seal paiknevast elusloodusest ja inimõjudest selles piirkonnas. Vooremaa kulgemislugu on seotud mitmete Eesti rahvuseeposte ja kulturilugudega. 2.ÜLDINE INFORMATSIOON 2.1 Asend Asendi poolest asub Vooremaa Eesti idaosas. Vooremaa piirneb põhjas Alutaguse madalikuga ja põhja-lõuna suunas ulatub Kõrvekülani. Edelas asetseb kohe kõrval Võrtsjärve madalik ja läänes Kesk-Eesti lavatasandik (Kalda & Ilves 2008). Vooremaa pindalaks on määratud 977 km2. Kogu Eesti territooriumist moodustab see 2,15%. Üldis...
palaviku, gripi, peavalu, putukahammustuste, väsimuse, lihasvalu, halva vereringe ja nahapõletike korral. Antiseptilised omadused eukalüptiõlil suurenevad ajaga. Toaõhku pihustatuna desinfitseerib ja väldib see gripiepideemia ajal nakkuse levikut. Pindmiselt kasutades ei ärrita see nahka ega ole toksiline, kuid raseduse ajal ei ole soovitatav kasutada ning seespidisel kasutamisel on tugevalt toksilise toimega. Lavendel Lavendliõlil on magus, värske, rohu ja puuvilja-alatooniga õielõhn, mida kasutatakse farmaatsias antiseptilise ja aroomiandva salvide koostisainena. Laialdaselt kasutusel seepides, kreemides, parfüümides. Lavendlil on valuvaigistav, depressioonitõrjuv, põletiku ja viiruste vastane, antiseptiline, köhavastane, diureetiline, vererõhku tõstev, rahustav, toniseeriv, haavu ja putukahammustusi raviv toime. Aitab akne, allergia, mädapaisete, bronhiidi, põletuse,
toodang väheneb järsult kuni kinnijäämiseni. Enamasti on neil lehmadel ebanormaalselt pikk kinnisperiood ning kokkuvõttes väiksem piimatoodang kui ühtlase laktatsioonikõveraga lehmadel. Laktatsioonikõvera kuju ja piimajõudlus sõltub ka aastaajast, millal lehm poegib. Sügistalvel poeginud lehmadel suureneb piimajõudlus kuni märtsi-aprillini ja hakkab seejärel vähenema. Karjatamisperioodi alguses (maikuus) piimatoodang jällegi suureneb seoses värske rohu söömisega. Seega on laktatsioonikõver kahe sügis- talvel poeginud lehmadel kahe tõusuga. Kevadel ja suvel poeginud lehmadel on see ühe tõusuga. Laktatsioonikõver on pärilik ja seda tuleks arvestada noorveiste valikul. Laktatsioonikõvera kujud: ülemine (katkendlik joon) graafik iseloomustab sujuvalt langevat KONSPEKTIS VAATA JOONISEID lakatasioonikõverat (soovitav); alumine (pidev joon) graafik iseloomustab järsult langevat lakatasioonikõverat (ebasoovitav)
toodang väheneb järsult kuni kinnijäämiseni. Enamasti on neil lehmadel ebanormaalselt pikk kinnisperiood ning kokkuvõttes väiksem piimatoodang kui ühtlase laktatsioonikõveraga lehmadel. Laktatsioonikõvera kuju ja piimajõudlus sõltub ka aastaajast, millal lehm poegib. Sügistalvel poeginud lehmadel suureneb piimajõudlus kuni märtsi-aprillini ja hakkab seejärel vähenema. Karjatamisperioodi alguses (maikuus) piimatoodang jällegi suureneb seoses värske rohu söömisega. Seega on laktatsioonikõver kahe sügis- talvel poeginud lehmadel kahe tõusuga. Kevadel ja suvel poeginud lehmadel on see ühe tõusuga. Laktatsioonikõver on pärilik ja seda tuleks arvestada noorveiste valikul. Laktatsioonikõvera kujud: ülemine (katkendlik joon) graafik iseloomustab sujuvalt langevat KONSPEKTIS VAATA JOONISEID lakatasioonikõverat (soovitav); alumine (pidev joon) graafik iseloomustab järsult langevat lakatasioonikõverat (ebasoovitav)
Vajalik on uskuda endasse ja austada end. Edu võib saavutada samm - sammult ning rõõmustada selle üle, mida oled teinud. Kunagi pole liiga hilja, vigadest õpitakse. Tähtis on enesega hakkama saamine ning endale oma väärtus selgeks teha. Igipõline ja kõige sagedamini kasutatav viis pingete leevendamiseks ning muredest ülesaamiseks on loodusesse minek. Selle värskus, puhtus ja ilu loob meelerahu ja taastab hingelise tasakaalu. Siin mõned elu saladused · Linnulaulu ja rohu sahina, tuule undamise ja meremüha, vee voolamise kuulamine toob tagasi hingerahu. · Küdeva kamina või lõkketule, küünlaleegi või loojuva päikese vaatamine puhastavad hinge. · Allikavesi või sõõm värsket tuult teevad meele erksamaks. · Omakasvatatud köögiviljad on juba selle poolest tervislikud, et neisse on varutud su hoolitsus. · Kui oled kurb, siis toeta selg vastu tamme, pärna, mändi või õunapuud, kuiutle
BIOLOOGILINE MITMEKESISUS. MÕISTED. ökosüs.teem-elusorganismidest ja eluta keskkonnast koosnev iseseisev süsteem. Bioloogiline mitmekesisus hõlmab geneetilist, liigilist ja ökosüsteemide mitmekesisust, mis on elu aluseks Maal. Agroökosüsteem-ökosüsteem , mille on loonud inimene saagi kui bioproduktsiooni saamiseks. Agroökosüsteemi iseloomustavad:lühiealisus ·väike kohanemisvõime·mulla toitainete tarbimise ülekaal nende mulda tagastamise üle·isereguleeruvuse puudumine. neil on spetsiifiline inimese poolt määratletud funktsioon -anda saaki . Bioloogiline mitmekesisuse tase agroökosüsteemidessõltub:·Külvatavatest kultuurtaimedest·Taimkatte mitmekesisusest AÕS-i ja selle ümber ·Majandamise intensiivsusest·Isolatsiooni ulatusest looduslikest kooslustest. Agroökosüsteemi biootilised komponendid: Tootlik bioota(elustik) -kultuurtaimed, elusloomad, seened, koed jne. -tarbimiseks või müügiks mõeldud produktid. Kasulik bioota-organismid, kes ai...
TALLINNA ÜLIKOOL MATEMAATIKA- JA LOODUSTEADUSTE INSTITUUT Referaat Eesti soode monitooring TALLINN 2008 Sisukord 1. Sissejuhatus lk.3 2. Mis on soo? lk 4 3. Soode tüübid lk 4 4. Soode teke ja areng lk 4 5. Soode veereziim lk 5 6. Soode taimestik lk 5 7. Soode loomastik lk 6 8. Soode kasutamine lk 7 9. Inimtegevuse mõju soodele lk 8 10. Soode kaitse lk 8 11. Seire lk 8 12. Kokkuvõte lk 11 13. Kasutatud kirjandus lk 12 2 Sissejuhatus Eesti on väga sooderikas. Sood on alati olnud tähtsad alad uurimistöö tarvis. Nende teaduslik tähtsus tuleneb soode ökosüsteemide ainulaadsetest omadustest haruldaste liikide genofondist, erakordsest stabiilsusest ja isereguleeruvusest. Soo on see jääa...
Ka laialt kasutust leidev aspiriin tapab Harvardi Meditsiiniinstituudi (Harvard Medical School) uurija Lester Grinspooni andmetel ca 2000 ameeriklast aastas, kanepi puhul ei ole aga dokumenteeritud ühtegi surmajuhtumit mitte kunagi. Küll aga on arvukalt teaduslikke tõendeid raviefektide kohta umbes sadakonna erineva haiguse puhul. MARIHUAANA KUI RAVIM : Aastatel 1840 kuni 1900 publitseerisid Ameerika ja Euroopa ajakirjad rohkem kui sada artiklit Cannabis Indica nimelise rohu (praegu tuntud kui marihuaana terapeutiliste väärtuste kohta. Seda soovitati kui söögiisu stimuleerijat, lihasrelaksanti, analgeetikut, uninutit ja kui krambivastast ainet. 1913 aastal soovitas sir William Osler seda kui kõige paremini rahuldavat ravimit migreeni puhuks. Tänapäeval on kannabise 5000-aastane meditsiiniline ajalugu peaaegu unustatud. Taime kasutamine vähenes 20.sajandi alguses sellepärast, et valmististe potents oli
Marihuaana sõltuvushäirega inimestel on ka teine psühhiaatriline häire (76% meestest ja 65% naistest) Kõige enam samaaegselt esinev häire on alkoholism (60% meestest ja 30% naistest). Naistel, kel uimastiprobleem, on teisteks levinumaiks häireteks (foobia 29% ja sügav depressioon 28%) (4). 5. MARIHUAANA KUI RAVIM Aastatel 1840 kuni 1900 publitseerisid Ameerika ja Euroopa ajakirjad rohkem kui sada artiklit Cannabis Indica nimelise rohu (praegu tuntud kui marihuaana terapeutiliste väärtuste kohta). Seda soovitati kui söögiisu stimuleerijat, lihasrelaksanti, analgeetikut, uninutit ja kui krambivastast ainet. 1913 aastal soovitas sir William Osler seda kui kõige paremini rahuldavat ravimit migreeni puhuks (3). Tänapäeval on kannabise 4000-aastane meditsiiniline ajalugu peaaegu unustatud. Taime kasutamine vähenes 20.sajandi alguses sellepärast, et valmististe potents oli varieeruv,
ning paneb inimese higistama. Tee valmistamiseks tuleb supilusikatäiele ürdile valada peale klaas keeva vett ja seejärel jooki hoida veerand tundi soojas. Seda juuakse kuumalt. Kuid levinud on ka erinevad leotised, juurikatest võib teha vanne. Vanni valmistamiseks peab aga juurikas tõmbama kuni üheksa tundi: muidu ei tule sellest toimeained välja. Üheksavägine Üheksavägist on tarvitatud peamiselt köha ja hingamisteede põletike, ka neeru ja põiehaiguste korral. Huvitava rohu saab värskeid lehti pudruks hõõrudes. Sellega saab ravida haavu ja ohatisi, samuti haudunud varbavahesid. Samal eesmärgil võib peale määrida ka lehtedest tehtud teed. Vanarahvas teab mõnel pool rääkida, et üheksavägine aitab "üheksa haiguse vastu". Valge ristik Kasutada saab seda nii teena kui hautisena. Hautist pannakse kompressina paistetanud kohtadele, et paistetus alaneks. Teed juuakse aga mitmesuguste haiguste, eelkõige reuma ja külmetushaiguste vastu.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
