Ristiusu levitamise katsed Eestis enne muistset vabadusvõitlust Kuigi Eestis valitses tol ajal muinasusk, ei olnus ristiusk ka päris tundmatu. Eestlased olid elavas läbikäimises ristiusuliste naabermaadega. Rootsi, Taani ja Venemaaga. 11. sajandi teisel poolel tundis katoliku kirik juba suurt huvi paganliku Eestimaa vastu. Bremeni Adama kroonika järgi määras sealne peapiiskop Adalbert 1070.a. paiku Läänemeremaade piiskopiks munk Hiltinuse (piiskop Johannes). Baltimaades tegutses ta kaks aastat, kuid ei saavutanud märkimisväärseid tulemusi. 1167. a. pühitseti Eestimaa piiskopiks Prantsusmaalt pärit Fulco. Paavst määras oma bullaga talle abiliseks Norras Stavangeri kloostris elava mink Nicolaususe ning õhutas kõiki usklikke neid toetama. Fulco külastas arvatavasti ka 1170. a.astate algul ka Eestit. Henriku kroonikas nimetatakse ka mõningaid ristituid, näitaks Ojamaal ristitud Pudiviru vanem Tabelinus. Ida- Eestisse levis ristiusu e...
Valisin oma kursusetöö teemaks ,, Indigolapsed" . Miks selline teema? Töötan lastega ning neid vaadeldes ja samas kirjandust lugedes jääb mulje, et kõik lapsed, kes saadetakse psühhiaatriahaiglasse ravile, ei pruugi alati olla kas aspergerid või hüperaktiivsed. Vahel jääb tunne, et neid lapsi ei mõisteta ja neil on lihtsalt väga, väga raske siin ilmas hakkama saada. Muidugi valisin ka sellise teema sellepärast, et jäi alul arusaamatuks mõiste indigolaps. Konkreetselt uurimustööd ma selle kursusetöö jaoks ei tee, sest kui mulle töö alul on selgusetu, kes või mis on indigolapsed, siis pole ka mõtet oodata uurimustööd. Töö lõpus toon ma välja mõningad oma järeldused, mida ma isiklikult arvan indigolaste teooriast, sest võrdlen kahte last indigotunnuste ja diagnoosi omapäradega. Püüan võrrelda ja leida sarnasusi ning teha järel...
2 Metallide korrosioon Igapäevaelus kohtame raudesemeid, mis on kaetud roosteplekkidega, punane vask on muutunud pruuniks või roheliseks ja hõbelusikad on muutunud mustaks ning kaotanud oma läike. Metallide muundumine kulgeb sageli väga kiiresti. Pruugib jätta märja rohu sisse läikiv raudese, kui juba mõne päeva pärast on esemele tekkinud pruunid roostelaigud. Aeglasemalt tuhmub läikiv vasepind. Korrosiooni puhul mõjutab metalli ümbritsev keskkond keemiliselt. Metalli korrosiooni all mõistetakse metalli oksüdeerumist väliskeskkonna (õhu, gaaside, vee, lahuste, orgaaniliste vedelike jne.) toimel. Korrosioon on raua roostetamine, vase kattumine paatinakihiga, alumiiniumi tuhmumine, hõbeda tumenemine jne. Korrosioon...
I Lihtlipiidid e. neutraalrasvad 1) Vedelad rasvad- taimsed õlid 2) Tahked rasvad loomsed rasvad 3) Vahad taimsed ja loomsed II Lihtlipiidid e. fosfolipiidid Üks rasvhape on asendunud fosfaatrhmaga. III Tsüklilised lipiidid e. steroidid Esinevad loomarakkudes vees ei lahustu 1) hormoonid, vitamiinid ja kolestoriid Lipiidide funktsioonid. Energiline funktsioon. kõige energiarikkamad, aga ei saa kiiresti kätte. Ehituslik nt rohu membraani koostises Varuaine loomadel rasv, taimedel õli, mesilastel kärjad, Ainevahetuslik funktsioon lipiidide lõplikul lahustamisel moodustuvad vesi ja süsihappegaas. Kaitsefunktsioon rasvarakkudesse võivad talletuda mürkained. Bioregulatoorne: hormoonid VALGUD VALGUD on aminohapetest moodustunud polümerid. Aminohappeid on valkude ehituses 20, nad on biopolümerid. Koosnevad peptiidsidemetega ühendatud aminohappejääkidest. Struktuur:...
Taimestik on Atacama kõrbes väga hõre. Selle piirkonna pärast oli 19. sajandil tekkinud palju konflikte Peruu, Boliivia ja Tsiili vahel, kuna seal leidus rohkesti vase maaki. Kalahari, pooltühi piirkond Aafrika lõunaosas - Botswana edelaosas ja Lõuna-Aafrika Vabariigi põhjaosas, pindalaga 712250 km². Maapind on enamasti kaetud punase mullaga ja väikesekasvulise rohu ning põõsastega. Suurte vihmahooogude ajal võivad tekkida suured mudaväljad. Kalaharis elavad Sani ja Khoikhoi rahvad. Taimestik ja loomastik Peaaegu kõikides, väljaarvatud kõige kuivemates, kõrbepiirkondades kasvavad taimed ja elavad loomad, kes on eluks kuivas ja kuumas kliimas hästi kohastunud. Taimed kasutavad erinevaid viise vee kogumiseks ja efektiivseks kasutamiseks. Mõned kõrbete õistaimed elavad ainult paar päeva, kuid nende seemned võivad olla mullas...
Pisut adrut ja päikest ja tuult. Või millest see just tuleb. August meenutab mulle komposti ja kõdu. Aga see ongi ju selline kuu. Siis hakkab õhk jälle kargemaks muutuma. On ka teistsuguseid tegelasi, kes naudivad hoopis omapärasemaid lõhnu. Minu vennale Jatsile meeldib bensiini lõhn. Minu arust pole see just meeldiv lõhn, aga päris vastik ka mitte. Aga kõige nõmedam on mu ema lõhna meel. Talle meeldib visnevski rohu lõhn. Väiksena mängis ta , et käsi on katki. Siis määris paksult rohtu ja sidus kinni. Käis päevade viisi ja nuusutas. Loomulikult on tal veel terve virn uhkeid lõhnu. Ta eelistab ainult tuntud kaubamärke. Minule lasi ema isal laevalt viimati calvin clayni enternyty. Selliste lõhnade kohapealt on ta meie peres kõige targem. Isale meeldib laki lõhn. Tegelikult ongi nii, et iga sündmus elus meenutab igale erinevale inimesele einevaid-...
Tüümianitee Tüümianist tehtud teed juues saab kasulikke aineid, seedehäirete puhul mõjub jook toniseerivalt. Väidetavalt võib tee aidata isegi pohmelli leevendada ja öiseid luupainajaid eemal hoida. Kruusitäie kuuma vee kohta tuleb võtta kaks teelusikatäit kuivatatud tüümiani ja lasta vedelikul tõmmata 510 minutit. Lisades teele lusikatäie mett, saab hea külmetusega võitlemise rohu , mis avab kerge vaevaga hingamisteed. Lapseootel naistel ei soovitata tüümianiteed juua! Tüümian sümboliseerib vaprust Tüümian oli vapruse ja imetlusväärsete tegude sümbol, aupaistes olevate inimeste kohta kasutati väljendit «tüümiani lõhn». 16. sajandist hakati antiseptiliste omadustega tüümianiõli kasutama nii suuvee kui ka näopuhastajana, tänapäeval on leitud sarnane väljund looduslikes seepides,...
Ta on ühena esimestest Ida kirjanikest avaldanud mõju Lääne kirjandusele. 11 -----Tule, nagu oled. Ära viida ehtimisega aega. -----Kui Su palmitud juuksed läksid lahti, kui lahk pole sirge ja pihikupaelad pole kinni, mis sellest. -----Tule, nagu oled; ära viida ehtimisega aega. -----Tule kiirel sammul üle rohu . -----Kui puna tuleb kastest Su jalgadelt ära, kui kellukesevõrud lõtvuvad Su jalgadel, kui pärlid pudenevad välja Su keest, mis sellest. -----Tule kiirel sammul üle rohu. 2 -----Kas näed pilvi katmas taevast? -----Kureparved lendavad jõe vastaskaldalt üles ja tujukad tuulehood tuhisevad üle nõmme. -----Ehmunud kari jookseb lautadesse külas....
madalsoomets siirdesoomets rabamännik puisraba lageraba Mineraalmaade soostumise tagajärjel tekkinud rabad jagunevad rabadeks, mis on läbinud madalsoo arengujärgu ja sood mis on oma tekkest peale eksisteerinud rabana. Turbaliigid. Eristatakse kolme turba põhitüübi (madalsoo, siirdesoo,raba) raamer kolm alltüüpi:metsa, metsa-märe ja märe alltüüp. Alltüübib jagatakse kuueks rühmaks( puu, puu- rohu, puu-sambla, rohu , rohu-sambla ja sambla). Igas rühmas on loendatud seal esinevad turbaliigid. Seni on eestis leitud 55 erinevat turbaliiki. Turbaliigi nimetuses märgitakse kõigepealt turba tüüp. Selle määramisel arvestatakse eri troofsusega taimeliikide esinemist. Siirdesoo turbatüübiga on tegemist kui madalsootaimede hulgas leidub üle 5% rabataimi, aga ka siis kui rabataimede domineerimise korral esineb vähemalt 5% madalsootaimi. Turbaliiginimetus koosn ühe või kahe taimeliigi v taimerühma nimest...
Elupaigaks on enamasti puud, põõsad ja teised taimed, kus nad püsivad enamasti liikumatult paigal ning varitsevad saaki. On siiski ka liike, kes elutsevad maapinnal ning jälitavad saaki. Toitumine ja jahipidamine Röövritsikal on ainult talle omased röövjalad, mis on varustatud teravate ogadega. Reis ja jalasäär käivad kokku, moodustades kääridena toimiva võimsa haardeaparaadi. Saaki varitsev ritsikas istub rohu sees või põõsaste lehtede varjus ülestõstetud eesselja ja eesjalgadega. Sellise poosi tõttu kutsutakse röövritsikaid tihti ka palvetajateks. Ohvri lähenedes ründab palvetaja teda ootamatult. Põgenemiskatsed on mõttetud, kuna ogade abil hoiab ritsikas oma ohvrit kindlalt kinni. Et ohver ei liigutaks, hammustab palvetaja kõigepealt selle pea otsast ning seejärel neelab alla saagi ülejäänud osad. Selleks, et saakloom varitsevat röövritsikat ei...
7 4.1"Kaelkirjak" kokkuvõte Kai oli kõhnake,suurte silmadega, kahvatu ja tundus oma tüsedate vanemate kõrval kuidagi eriti tilluke ja habras. Vanemad on väikese Kai pärast mures,kuna tüdrukul on ussid kõhus, nad ostavad ussirohtu,et väike Kai terveks saaks, Kai aga saab ussiga sõbraks, paneb talle nimeks Tõnis ja viskab rohu aknast alla. Kai istub muutkui akna all ja uurib kaelkirjakut, mis seisab kahe maja vahel, kes magab. Kõik peale Tõnise aga ütlevad, et see ei ole kaelkirjak vaid kraana. Ema oli Kail hoolitsev, kuid ei mõistnud mis tütrel viga on, ta käskis Isal Kaile Barbie osta, et lapsel oleks nukk kellega mängida ning, et ta end üksikuna ei tunneks. Isa oli aga põikpäine, ta muretses oma marjade eest ka öösiti, kuna ta arvas, et pätid tulevad...
põhjalaiuskraadini, lõunast kuni 46. põhjalaiuskraadini, idast Baikali järveni ja läänest Obi jõeni. Kasvab mägedes kuni 2500 m kõrgusel. Võrsed: kollased, läikivad, rõmelised, paljad. Pungad: kerajad, vaigused, tumepruunid. Okkad: 15...30 kaupa kimbus lühivõrsetel, kimbu servas lühemad keskel pikemad okkad. Okkad pealt tumerohelised, alt helerohelised, okka mõlemal küljel õhulõheribad. Okkad 2... 3,5 cm pikad, hõõrudes lõhnavad rohu järele. Käbid: 2,5...4 cm pikad, umbes 2,5 cm läbimõõdus, tömbid, ebasümmeetrilised, noorelt rohelised, valminult pruunid, tihedalt roostekarvased. Kattesoomuste tipud ei ulatu seemnesoomuste tagant välja. Kasvuks sobivad enam lubjarikkad mullad, ei talu eriti liigniiskust. Noortel puudel võra kitsas, hiljem külgoksad kasvavad pikaks ja võra muutub kuhikjaks. Noorelt kiirekasvuline, puit omadustelt üks parimaid lehiste hulgas.. Siberi lehist on teada suurte...
TOIDUKAUBAD 1.ÜLDOSA 1.1. Toidukaupade omadused Toidukaubad on toit, mida ostetakse ja müüakse hulgi- või jaekaubanduses, toitlustusettevõtetes või eksporditakse või imporditakse. Toit toiduained ja toiduainete segud on mõeldud inimesele söögiks või joogiks töötlemata või töödeldud kujul. Toidukaupade kaubaõppe aineks on toidukaupade tarbimisomadused ning liigitamine ja sortiment. Toidukaupade tarbimisomadused jagunevad sensoorseteks, füüsilisteks, toitelisteks, funktsionaalseteks ja hügieenilisteks. Sensoorsed ehk organoleptilised omadused on määratletavad meeleorganite abil. Nendeks on maitse, lõhn, kuju, värvus, konsistents (kompimise teel määratletav omadus) jt.. Füüsilised omadused on elastsus, poorsus, lahustuvus, sulamis- ja tahkumistemperatuur jt.. Toitelised omadused tulenevad keemilisest koostisest, mis määravad ära toidu toiteväärtuse. Funktsionaalsed omadused on pakend, säilitamise-...
Vabas looduses elavad viirpapagoid parvedes ning pesitsevad kolooniatena. Roheline vrvus maskeerib neid puude latvades suurepraselt. VLIMUS Viirpapagoi looduslik vorm on heleroheline, ngu kollane, mustad tpid kurgu all. Sabasuled on tumesinised. Aretatud viirpapagoid on veidi suuremad, kui looduses elutsevad linnud. TOITUMINE Viirpapagoide parved rndavad Austraalia phja- ja lunaosa vahet, jrgnedes vihmaperioodidele. varahommikul ja htuti kogunevad lagedate rohtalade kohale hiigelsuured papagoide parved, kes lendavad toitu otsima. Kige enam armastavad nad rohu - ja taimeseemneid. Viirpapagoi koorib osavalt tera kestast vlja ning sb selle tervelt vi tkkidena ra. Sageli ronib ta krgeid rohukrsi mda les, et juda ladvas leiduvate seemneteni. Viirpapagoi on vga hsti kohastunud eluks kuivades piirkondades ja on suuteline imek...
Mõistete seletav sõnastik Abiootilised (keskkonna)tegurid organisme ümbritsevast anorgaanilisest (eluta) maailmast tulenevad ökoloogilised tegurid. Adaptatsioon, adapteerumine organismide või nende osade ehituse või talitluse kujunemine selliseks, st see tagab paremini isendi või liigi säilimise ja populatsiooni arvukuse suurenemise. A. tagajärjel suureneb organismi ja keskkonna kooskõla, tekib võimalus uut tüüpi toidu, uute elupaikade, signaalide jms. kasutuselevõtuks, suureneb organismi elutegevuse tõhusus. A. võib toimuda nii organismi elu jooksul (kohanemine e. isendiline a.) kui ka paljude põlvkondade kestel (kohastumine e. evolutsiooniline a.). A-ks nimet. ka kohastumise tulemust kohastumust. Aerotank aeratsioonikamber, kus reovesi kontakteerub aktiivmudaga või täpsemalt mikroorganismide biomassiga. Mikroorganismid kasutavad reovee orgaanilist ainet oma elutegev...
VIHMAMETS 1) Taimestiku eripära VAHEMERELINE PÕÕSASTIK ja Taimestik on hästi tihe, liigirikas, METS kiirekasvuline, esineb epifüüte 2) Loomastiku eripära 1) Taimestiku eripära Loomad on valjuhäälsed ja erksa- Igihaljad põõsad, taluvad põuda, värvilised sisaldavad rohkesti eeterlikke õlisid 3) Traditsioonilised tegevusalad 2) Loomastiku eripära Taimekasvatus, jahipidamine Leidub vähe sellele vööndile 4) Kultuurtaimed kuuluvaid loomaliike Sidrun, mandariin, apelsin, ananass 3) Traditsioonilised tegevusalad Turism, toorainete tootmine, viinamarja istandused 4) Kultuurtaimed SAVANN...
Enamasti on neil lehmadel ebanormaalselt pikk kinnisperiood ning kokkuvõttes väiksem piimatoodang kui ühtlase laktatsioonikõveraga lehmadel. Laktatsioonikõvera kuju ja piimajõudlus sõltub ka aastaajast, millal lehm poegib. Sügistalvel poeginud lehmadel suureneb piimajõudlus kuni märtsi-aprillini ja hakkab seejärel vähenema. Karjatamisperioodi alguses (maikuus) piimatoodang jällegi suureneb seoses värske rohu söömisega. Seega on laktatsioonikõver kahe sügis- talvel poeginud lehmadel kahe tõusuga. Kevadel ja suvel poeginud lehmadel on see ühe tõusuga. Laktatsioonikõver on pärilik ja seda tuleks arvestada noorveiste valikul. Laktatsioonikõvera kujud: ülemine (katkendlik joon) graafik iseloomustab sujuvalt langevat KONSPEKTIS VAATA JOONISEID lakatasioonikõverat (soovitav); alumine (pidev joon) graafik iseloomustab järsult langevat lakatasioonikõverat (ebasoovitav)...
a klass Tartu 2008 Sisukord: Kes on puugid? Ja kus nad elavad? Kuidas nad saaki varitsevad? Missuguseid haigusi puugid levitavad? Kuidas puuk hammustab? Kuidas vältida haigestumist? PUUGID Kes on puugid? Ja kus nad elavad? Puugid kuuluvad ämblikulaadsete hulka ning on seetõttu sugulased ämblike ja skorpionidega. Eestis on üks levinumaid puugiliike võsapuuk (Ixodes ricinus) ja laanepuuk (Ixodes persulcatus). Need kaks liiki võivad levitada haigusi. Puugid on kõige levinumad põhjarannikul, Harjumaal Loksa ja Kuusalu ümbruses, Kirde-Eestis, Ida-Virumaal, Pärnu- ja Tartumaal ning Kagu-Eestis, eriti Põlvamaal. Võsapuuk eelistab elamiseks niiskeid ja varjulisi kohti, seega leidub teda tihti hõredates sega- ja lehtmetsades, metsaservadel ja puisniitudel. Võsapuuk. Laanepuuk eelistab kuivemaid elup...
Ta elutseb põhiliselt Sahara kõrbes Inimtegevus: Liibüa kõrbe alla jäävad Egiptus ja Liibüa, mis on suhteliselt hõredalt asustatud, väljaarvatud linnad. Kõrbealad on hõredasti asustatud. Kõrberahvad on tavaliselt rändava eluviisiga karjakasvatajad, keda kutsutakse nomaadideks. Koos karjaga liiguvad nad värske rohu ja vee otsinguil ühest kohast teise. Kasvatatakse peamiselt lambaid, hobuseid ja kaameleid (parasvöötme kõrbetes peamiselt kaksküürkaameleid). Peatuspaigas pannakse üles suur sõrestiktelk, mis kaetakse pealt riide või loomanahkadega. Sellised elamud kaitsevad nii kuuma kui külma eest, neid on kerge kokku panna ja uues kohas jälle püstitada. Oaasides, kus vett saab kasutada maade niisutamiseks, on asustus tihe...
Heina kvaliteet Kvaliteet Energia MJ/kg/ka MJ/kg Kehv 7,5 6,25 Keskmine 8,5 7,0 Hea 9,5 8,0 13.Lammaste karjatamine, Karjatamise puhul sööb lammas rohtu otse karjamaalt. estis karjatatakse lambaid ligikaudu 160-180 päeva aastas, mil tänu soodsamale ilmastikule toimub kas intensiivne või vähem intensiivne rohu kasv. Karjatatakse lambaid enamasti kultuurrohumaadel, kuid ka poollooduslikel ja looduslikel karjamaadel. Päevane tarbitav karjamaarohu kogus sõltub looma east, kehamassist, rohu värskusest. Põhikarja 60 kg utt tarbib päevas keskmiselt 7 kg, 70 kg utt 8 kg ja 80 kg utt 9 kg karjamaarohtu päevas. Seega võib arvestada ute päevaseks karjamaarohu söömuseks keskmiselt 7-8 kg karjamaarohtu. Tallede tarbitavad rohu kogused sõltuvad eelkõige talle suurusest...