Nisu Nurm -e N�mm -e Oda Oder Odra Ohet�iv -u Ohevald -valla Oja Orav Org Oru Osm -i Ots -a Ots Ote � LE van. �karu� (PE vaste: Oks Ohe, vrd. n�it. Ohet�iv jt.) Ott Ote Otelemb -e Pahk Paha Pahr -u � LE �metssiga� Paju Pakane Pakase Palu Parm -u Pihel Pihla Piho � LE �peoleo� Piibar -i � LE �pillimees� Pikne Pikse Pill -i Pillik -u Pilv -e Pisike -se Pisut Pisku III v. Poro � �p�hjap�der� Puna Pune -me Puri Purje Puu P�der P�dra P�im -u P�ld P�llu P�ud P�ua P�vvat -u � LE �p�ud� P�ev -a P�evalemb -e P�ike P�ik(e)se P�ivi P�rg P�rja P�ri P�rl -i P�rn -a P��su Pyrg Pyrje � �euroopa piison� Pyy Rahe Rahn -u Raho Rahu Rahuleid -leiu Rahulik -u Raju Rand Ranna Raud Raua Rebu � �oranz�, vrd. rebane, Rebala jne. Roots Rootsi � �rootslane� Rukis Rukki Rusk -e Rute � LE �roos�rg� Ruuge R��m -u
kaastundmust osalt vähendab, kuid peajutt jääb ikka tõelikuks. Vildele on loodus ise õiguse andnud kirjameheks hakata, sest ta oskab elu nõnda joonistada, kuidas see ennast tõesti avaldab. Tema jutud saavad Eesti kirjanduses jäädavalt loetavateks kirjadeks, ja tema harva liiale minev loomuline nali annab asja naeruks ja lõbuks. PilleRiin Purje (Postimees) Endla publiku naerureaktsioonid andsid aimu, et Vilde komöödia ei aegu. Pigem vastupidi: edukultusliku Vestmanite vahmiili ja boheemlasest Piibelehe maailmade põrkumine võiks just tänapäeval puudutavalt mõjuda. Huvitavalt jäi kõrva Vilde praeguseks tavatu sõnapruuk. Lavale toodud etenduses heideti patsahkam mõtteta ja sidemeta lauseid, kuhu Tiit Piibeleht kiiruga paar andekat vinjetti leheküljeservadele kritseldas
Päev pärast rahvusvahelist tähelepanu pälvinud sõprusmängu teatas EJL, et pikendab peatreener Rüütli lepingut 2011. aastani. Praegused koondislased Peatreener Tarmo Rüütli kutsus sõprusmänguks Angolaga (30. detsember 2009) koondisse 17 mängijat Väravahid: Mihkel Aksalu Stanislav Pedõk Kaitsjad: Alo Bärengrub Gert Kams Igor Morozov Tihhon Sisov Taijo Teniste Poolkaitsjad: Joel Lindpere Eino Puri Sander Puri Andrei Sidorenkov Konstantin Vassiljev Ründajad: Tarmo Kink Ats Purje Kaimar Saag Kristen Viikmäe Vladimir Voskoboinikov [2] Eesti koondise mängud alates 2005 aastast 2005 10.02.2005 Maracaibos, Venetsueela - Eesti 3 : 0 26.03.2005 Tallinnas, Eesti - Slovakkia 1 : 2 MM 30.03.2005 Tallinnas, Eesti - Venemaa 1 : 1 MM 20.04.2005 Tallinnas, Eesti - Norra 1 : 2 04.06.2005 Tallinnas, Eesti - Liechtentein 2 : 0 MM 08.06.2005 Tallinnas, Eesti - Portugal 0 : 1 MM 17.08.2005 Tallinnas, Eesti - Bosnia ja Hertsegoviina 1 : 0 03.09
ristiusustamisest siiski Euroopa kultuuriruumi. Slaavlaste levik Taanlased, rootslased ja norralased olid normannid e. viikingid. Põhjala rahvaste laienemine teistesse riikidesse sai alguse ülerahvastatusest, võitlushimust, seiklusejanust ja seikluslustist, kuid ka rahulolematusest poliitiliste oludega (kuningavõimu tekkimine). Tehniliseks eelduseks oli vana aerupaadi asendamine kiiluga paadiga (Gokstad. Iseberg), millel oli tugevdatud põhjaplangutus kiilu jaoks ja mast purje hoidmiseks. Esialgu (u 500 a-tel) elasid taanlased Taani saartel, Skänes, hiljem Jüütimaal. U. 600 aastatel laiendasid svea kuningad oma võimu kogu Rootsi üle ja valitsesid (alates 650) koos gotlandlastega Läänemere ruumi. Läänemeri oli 8. saj Rootsi sisemeri ning friisi kaubandusele suletud. Norra jagunes osastiskuningriikideks, aga seal leidus ka talupojavabariike. 790 a algasid viikingite rüüsteretked ja kallaletungid rannikualadele. Need rünnakud ajendasid Karl
Dali on saavutanud motiivide erinevad tõlgendamisvõimalused, kuid mitte võõrandamise abil. See, kas vaataja näeb maastikku, lamavat inimest või hurdakoera, sõltub palju rohkem tema suutlikkusest kindlaid jooni ja varje või pildi üksikelemente omavahel uudsel viisil kombineerida ning oma pilku pildi teatud osale keskendada, ignoreerides ülejäänut. Dali on oma maali erinevaid tõlgendusvariandid joonistanud: 1)Cap Creusi rand seljaga vaataja poole istuva purje lappiva naise ja paadiga; 2) lamav filosoof; 3) suure ja rumala kükloobi nägu; 4) hurdakoer; 5) mandoliin, puuviljavaagen pirnidega ja kaks viigimarja laual; 6) mütoloogiline loom. Peitepilt apelleerib vaataja fantaasiale ja sellesse on võimatu täielikult süveneda. Kuna ükski kujutis ei ole domineeriv, näeb vaataja erinevate piltide rahutut vaheldumist. Dali ei püüdnud oma paranoiakriitiliste töödega pakkuda tegelikkuse tasakaalustatud pilti,
u 4500 Mesopotaamias võetakse kasutusele puri. u 4100 Sudaanis kasvatatakse sorgot ja riisi u 4500 Lääne-Euroopas kasutatakse Kesk-Aasias kodustatakse hobune ühiste matusepaikadena megaliitseid hauakambreid u 4000 Mesopotaamias võetakse kasutusele ader u 4000 Purje kasutuselevõtt Egiptuses u 4000 Bulgaarias ja Jugoslaavias Algab Sahara kõrbestumine rajatakse vasekaevandused. Tripolje põlluharijate külad Lõuna-Ukrainas u 3500 Esimeste linnriikide tekkimine Meso-
juurde rahalist toetust küsima . Kuningas John II keeldus aga teda abistada. Kuid Christoph ei heitnud meelt, ta sõitis koos oma poja Diego`ga Hispaania kuninganna Isabella juurde. Seal nõustusid Hispaania kuninganna ja kuningas teda aitama. 3. augustil, 1492 aastal , sõitsid Palo`st (sadam Huelva linna lähedal) välja kolm laeva. Kolumbuse lipulaevaks oli Santa Maria, mis oli 18 meetrit pikk ja 3 meetrit sügav. Laeval oli kolm masti, millest igaüks kandis ühte suurt purje. Santa Maria oli aeglane laev, mis oli mõeldud kauba vedamiseks . Lipulaev kaalus umbes 100 tonni. Teine laev oli Pinta, selle kapten oli Martin Alonson Pinzón . Pinta oli karavell, väiksem, kergem ja kiirem laev kui Santa Maria. Ta kaalus umbes 70 tonni. Pinta pikkus oli umbes 17 meetrit ja sügavus oli 2 meetrit. Tal oli ka kolm masti. Kolmas laev oli Nia, selle laeva kapten oli Vicente A?es Pinzon , Martini vend. Nia oli ka karavell, mis kaalus umbes 50-60 tonni. Nial oli neli masti
hõbedast. Euroopa majandus sõltus kuld- ja hõberahast, kuid kulla ja hõbeda nappus Euroopas tõi kaasa majanduslanguse suures osas Euroopast. Teine tegur oli sajanditepikkune konflikt hispaanlaste ja portugallaste ning Pürenee poolsaare lõunaosa moslemite vahel. Suutlikkus Põhja-Aafrika moslemite riike tiivalt haarata oli neile elutähtis. Samal ajal õppisid nad palju oma araablastest naabritelt. Nii karakk kui ka karavell kasutasid araablaste ladina purje, mis tegid laevad manööverdamisvõimelisemaks. Araablaste kaudu taasavastati ka vanakreeka geograafia, mis andis aimu Aafrika ja Aasia kujust. Esimese suure ekspeditsioonide laine vallandas Portugali infant Henrique Meresõitja. Atlandi ookeani avamerele purjetades avastati 1419 Madeira saared ja 1427 Assoorid, mis said mõlemad Portugali asumaadeks. Henrique Meresõitja põhiprojekt oli Aafrika lääneranniku uurimine. Sajandeid kulgesid ainsad kaubateed Lääne-
VÕNKESAGEDUS täisvõngete arv ühes ajaühikus. Õõtsumise negatiivne mõju : Tekitab inimestel merehaigust Võib põhjustada ohtlikku kreeni ja lasti paigalnihkumist tekitab laeva keres õhtlikke pingeid Halvendab mehhanismide töötingimusi Halvendab sõuseadme töötingimusi suurendab laeva veetakistust Põhjustab laeva kiiruse langust Põhjustab kütusekulu suurenemist. Külgõõtsuvuseks nim laeva võnkumist ümber diametraaltasapinnas asuva purje Külgõõtsumisel on võnkeperioon suhteliselt väike ( 6/15 s) ja võnkeamplituud suur (kreeninurgad 10 30kraadi). Seetõttu tekivad mehhanismidele ohtlikud ja inimestele ebameeldivad suured kiirendused. Mida suurem on laeva metatsentriline algkõrgus seda väiksem on külgõõtsuvuse periood , seda järsum ja raskem on õõtsuvus. Pikiõõtsuvus Pikiõõtsuvuseks nim laeva võnkumist ümber põiktelje.
Katusel olev rist sümboliseerib maisi pühalikkust. Tuuleveskid (Moinhod) Mitme aasta eest oli Portugalis umbes 2000 tuuleveskit, kuid enamik neist on nüüdseks hüljatud ja on varemetes. Neid võib veel näha Nazaré, Obidose ja Viana do Castelo ümbruses olevatel mäetippudel. Tänapäeval on levinuim Vahemere-tüüp, kus silindriline kivist või kokkupressitud savist torn toetab pöörlevat koonilist katust, millel on mast. Mastil on 4 kolmnurkset purje. Häbipostid (Pelourinhod) Traditsiooniline häbipost seisab väikeste linnade ja külade keskel, kus vanasti röövleid paljastati. Keskajal olid häbipostid ka võidutseva munitsipaalvõimu sümboliks: ainult need, kellel oli võimu kohut mõista, võisid häbiposti püstitada. Paljud häbipostid seisavad raekodade, katedraalide ja mungakloostrite kõrval, mis olid tavaliselt õigusemõistmiste kohad.
Vastastikmõjus osaleb vähemalt kaks keha ja ühe keha mõjul võib juhtuda midagi teise kehaga. Vastastikmõju tulemusena muutub suurema massiga keha kiirus vähem ning väiksema massiga keha kiirus rohkem. Vastastikmõju tulemusena võib muutuda peale keha liikumiskiiruse ka liikumise suund kui ka keha kuju. Näited: 1) palli vee alla surumisel tõuseb see vee pinnale; 2) tuul puhub purje pingule ja see paneb laeva mööda veepinda liikuma; 3) sportlane sikutab tõstekangi maast lahti; 4) udusulg hõljub õhus kaua enne kui maha langeb, 5) kui kammi viilase riide vastu hõõruda, siis hakkab see paberitükikesi külge tõmbama; 6) Et nael seina läheks, siis tuleb seda haamriga lüüa; 8) kaua haamriga töötamisel, võib tekkida peopessa vill; 8) kui soovid kummipaadist kaldale hüpata, siis võib juhtuda nii, et kukud vette.
Peatunud hingetõmbeks Naxose saarel, pani Theseus toime esimese inetu teo. Kui Ariadne oli sügavasse unne vajunud, andis ta kõigile kaaslastele märku laevale asuda. Purjed tõsteti üles ja mindi merele ilma Ariadneta, kes nii siiralt ateenlasi aidanud oli. Kuid Theseuse seesugune tänamatus ei jäänud taevaste jõudude poolt karistamata. Enne Kreetale purjetamist oli Theseus isale lubanud, et kui kõik laabub hästi ja ta jääb ellu, tõmbab ta Ateenale lähenedes masti valge purje. Kui aga peaks juhtuma, et ta Kreetal hukkub, käsib ta kaptenil laevale musta purje üles tõmmata. Ateenale lähenedes oli aga Theseuse rõõmujoovastus nii suur, et ta unustas purjed vahetamata. Juhtuski nii, et vana Aigeus, näinud ülevalt Ateena akropolilt musta purjega laeva randumas, viskus ahastuses Akropoli kaljult alla. Sellest ajast peale kannabki Egeuse meri Theseuse isa Aigeuse nime. Theseusest endast sai aga Ateena ja kogu Atika kuningas.
See ei häirinud. Pigem soojendas. Nagu Dajanile sinna kuhugi Jumala juurde läkitatud aplaus." (,,Virumaa Teataja", Grünfeldt 2006). Mängukordadega on see ,,(kujutlus)sarnasus hajunud" ning esile tõusnud lavastus kui ,,läbitunnetatud tervik kõigis komponentides", kus ,,minimalistliku sisutiheda refrääni loob Tarmo Linnase muusikaline kujundus" ning ,,Kristi Leppiku stsenograafia on lakooniline ja täpne" (Purje 2007, Karulin 2013 kaudu). Teatrikriitik Pille - Riin Purje kirjutas 27. detsember 2016 ,,Postimehe" kultuurilisas järgmist: ,,15. november: Eric-Emmanuel Schmitt Üllar Saaremäe «Oscar ja Roosamamma: kirjad Jumalale» (sünniaasta 2006). Taas viimane etendus Rakvere Teatri väikses saalis. Taas ühe ajajärgu lõpp. Oscarit pidi mängima Dajan Ahmet, kes hukkus autoavariis kümme aastat tagasi, veidi aega enne esietendust. Siiras, elujaatav lavastus, mida publik on hoidnud ja armastanud
Tristan ja Isolde möistetakse surma, kuid neil nnstub pögeneda. Elavad vabas looduses, kannatavad vaesust ja puudust. Lpuks andestab Marc neile ja saadab Tristani maalt välja. Tristan lahkub, abiellub nimede sarnasusest vlutuna teise Isoldega, kuid kohtumised ige Isoldega kestavad. Kord saab Tristan sjaväljal surmavalt haavata, ta laseb oma surivoodile kutsuda armastud Isolde,kes pidi saabuma valgetes purjedes laevaga. Tristani naine ütleb, et laev on heisanud musta purje. Tristan sureb, armastatud Isolde juab Tristani surivoodile liiga hilja, lohutamatus ahastuses heidab Tristani juurde, tema elujud saab otsa ja ta sureb. Samal htul nad maetakse koos, hommikuks on kasvanud hauale kaks puud, mille oksad on pimunud teineteise ümber ja juured maa all samuti. Vana Marc laseb puud maha raiuda, kuid järgmiseks hommikuks on puud uuesti kasvanud. 11. "Rebaseromaan" 13. sajandi keskpaiku Prantsusmaal kokku pandud
Poseidon oli sõnni Minosele andnud, et M selle P'le ohverdaks, kuid M jättis sõnni endale ja P karistas nii, et M'i naine Pasiphae armus sõnni. Minotaurus oli sõnni ja Pasiphae ristsugutis). Theseuse Ateenasse jõudmise ajaks, oli kätte jõudnud 9. aasta ning T soovis ise olla üks ohvritest, sest T kavatses Minotauruse tappa. Isale lubas T, et õnnestumise korral heiskab ta laeval valge, mitte musta purje. Kui ohvrid olid Kreetale jõudnud, armus Minose tütar Ariadne Theseusse ning soovist päästa noormees, küsis Ariadne Daidaloselt, kuidas labürindist pääseda. D ütles, et enda külge tuleb panna lõngakera ning seda mööda hiljem välja tulla. Ariadne edastas T'le saladuse ning labürindis tappis ta Minotauruse, pekstes koletise rusikatega surnuks. Väljudes labürindist, võttis T kaasa Ariadne ning kiirustasid koduteele. Vahepeal peatuti Naxose saarel, kuhu 1
Minotauruse, pekstes koletise rusikatega surnuks. Väljudes labürindist, võttis T kaasa Ariadne ning kiirustasid koduteele. Vahepeal peatuti Naxose saarel, kuhu 1. lugu: T Ariadne magades minema purjetas ning Dionysos neiu leides teda lohutas 2.lugu: Ariadne olnud merehaige ning T minnes laeva korrastama, jätnud neiu kaldale, kuid tormituul kandis laeva minema. Tagasi jõudes leidis T Ariadne surnuna. Pärast Naxost unustas T aga valge purje heiskamata ning isa, märgates musta purje, hüppas kaljult merre ning sai suma. (meri sai nimeks Egeus (Aigeus)). Nii sai T’st Ateena targim ja omakasupüüdmatuim kuningas. Ta organiseeris vabariigi, enesele jättis väepealiku (strateegi) ameti. T. oli lahke: aitas sõjas „seitse Teeba vastu“ kaotajaid, võttis enda juurde ärapõlatud Oidipuse, oli tema surivoodil, Heraklese hulluses seisis tema kõrval ning ei põlanud teda ära jne. Ta käis amatsoonide
Viikingid olid muinas-skandinaavia (rootsi, norra, taani) päritolu meresõitjad, kelle iseloomuliku kultuuri õitseaeg oli umbes 8.11. sajandil. Viikingid olid ka osavad laevaehitajad. Valdav enamik viikingeist olid rahumeelsed talupojad, merekaubanduse ja röövimisega tegeles neist vaid käputäis. Viikingid merede valitsejad Viikingid olid osavad ja julged meresõitjad. Oma pikkade puust laevadega seilasid nad ka üle tormise mere. Merel liikus viikingilaev peamiselt suure nelinurkse purje abil, ranniku läheduses või jõgedel sõitmiseks langetati aga mast ning asuti aerutama. Kui vähegi võimalik, purjetasid viikingid ranniku nägemisulatuses ning päevavalgel. Avamerd ületades kasutati navigeerimiseks päikest ja tähti. Õige tee leidmiseks pandi teraselt tähele ka tuulte suunda, merelinde, lainete iseloomu. Paremini säilinud viikingilaevad on leitud rikaste viikingipealike matustest, tuntumatena võiks nimetada Osebergi ja Gokstadi laevu Norras. Ehkki ka neil
Abielu M’ga on I’le väljakannatamatu, sest T ja I igatsevad teineteist. Algavad nende salajased kohtumised, M teeb näo, nagu midagi poleks. Õukondlased aga tabavad nad ja nad mõistetakse surma, kuid neil õnnestub põgeneda metsa, kus mõnd aega õnnes elavad. M andestab T’le, kui too maalt lahkub. T abiellub valgekäelise Isoldega, kuid igatseb teist Isoldet. T saab haavata, tervendada saab vaid Isolde ja käsib salaja saabuva laeval valge purje üles tõmmata, kuid armukade valgekäeline ütleb, et lipp on must ja T kaotab lootuse ja sureb. Kuldjuukseline sureb kurvasusest. Nad maetakse, T hauast kasvab I hauda laukapuu, mis raiutakse, kuid võrsub uuesti ja ühendab T ja I hauad. LUGU KUNINGAS ARTURIST: Kungingas Artur peab vastama küsimusele, „Mida naised tegelikult tahavad?”. Artur läks koju ja hakkas uurima, küsis nõu. Vastust ei olnud – jäänud oli viimane päev. On üks nõid kes teab vastuseid- kallis.
müntidena. · Drahm kasutusel müntidena. · Miin kasutusel hõbeda kaaluühikutena. · Talent kasutusel hõbeda kaaluühikutena. Merendus. Kreeklased võtsid kasutusele uue laevatüübi trieer tänu millele valitsesid nad antiikaja lõpuni maailmameredel. Trieerist täiuslikum laev oli alles Viikingite laev. Uuel laeval oli 3 kihti sõudjaid, kasutati ka ristkülikukujulist purje. Trieerid jagunesid: · Sõjatrieerid sihvakad, kitsad, kiire käiguga, hästi manööverdatavad, kerged, küljes oli rauast ramm, millega purustati vastase laevu. · Kaubatrieerid raske, aeglane, suur mahutavus. Kreeka laevad saavutasid merelahingutes ülekaalulisi võite. Pentekonteer oli spetsiaalne kaubalaev 50 aeruga, palju suurem kui kaubatrieer. Kasutati pikematel retkedel, oli stabiilsem kui trieer. Tekkisid professionaalsed meremehed
Neil laevadel oli laevatekk ehitatud vaid laeva otstesse. Nii jäi laeva keskossa ruumi kauba paigutamise jaoks. Väljaveetavaks kaubaks võis laeval olla kala, karusnahku, puitu ja tõrva, hirvesarvi ja vaalaluust esemeid, merevaiku, mett ja vaha, seebikivi, orje, keda oli kinni püütud või mujalt ostetud. Koju minnes oli lastiks teravili, hõbe, vürtsid, vein, siid, klaas, keraamika. Kaubalaevadel oli tunduvalt vähem aerusid, peamiselt liiguti purje abil. Kaubalaevadega käidi ka maadeavastustel. Kaubalaeva meeskond oli väiksem kui sõjalaevadel. See võis koosneda ainult kümnest mehest. Laevameistrid tegid tööd äärmise hoolega ja olid oma kätetöö üle uhked. Isegi kõige väiksemadki paadid olid kaunistatud nikerdustega. Laev oli viikingi jaoks kõige suurem varandus. Laevadel polnud varjualust. Magati laevatekil. Oletatakse, et viikingid lasid halva ilma korral purje alla ja tõmbasid selle üle laevateki
aprill 1990 (22-aastane) Poolkaitsjad: Henri Anier 17. detsember 1990 (21-aastane) Aleksandr Dmitrijev 18. veebruar 1982 (30-aastane) Joel Indermitte 27. detsember 1992 (19-aastane) Dmitri Kruglov 24. mai 1984 (28-aastane) Sergei Mošnikov 7. jaanuar 1988 (24-aastane) Meelis Peitre 27. märts 1990 (22-aastane) Ats Purje 3. august 1985 (27-aastane) Andrei Sidorenkov 12. veebruar 1984 (28-aastane) Konstantin Vassiljev 16. august 1984 (28-aastane) Ründajad : Rauno Alliku 2. märts 1990 (22-aastane) Jarmo Ahjupera 13. aprill 1984 (28-aastane) Albert Prosa 1. oktoober 1990 (21-aastane) Kaimar Saag 5. august 1988 (24-aastane)
Indoneesia UT LR-geograafia ÜLDANDMED Indoneesia on riik Kagu-Aasias. Nimi "Indoneesia" tuleneb ladinakeelsest sõnast Indos ('India') ja kreekakeelsest sõnast nesos ('saar'). Hiljem võeti kasutusele sõna Indonesia. Koloniaalajastul kasutati Indoneesia piirkonna kohta nime Hollandi India. Pindala 1 904 569 km² (2016). See hõlmab suurema osa Indohiina poolsaare ja Austraalia vahele jäävatest saartest. Indoneesia on suuruselt maailma riikide hulgas 14. kohal. Kogupindalast on maismaad 1 811 569 km 2 ja siseveekogusid 93 000 km2. Indoneesia on rahvaarvult maailma neljas riik. 2015. Aasta seisuga on seal 255 993 674 inimest. Pealinn on Jakarta, kus elab umbes 9 mln inimest. Kokkuleppeline riigikeel on malai keelel põhinev bahasa Indonesia; lisaks u 700 kohalikku keelt. Rahaühik on ruupia ja üks euro on 70 ruupiat. GEOGRAAFILINE ASEND Ekvaatoril, India ja Vaikse Ookeani vahel, asuv Indoneesia koosneb 17 508 saarest, neist 6000-l elatakse p...
rikkaks saada Eeldused: TEHNILISED ÜHISKONDLIKUD 1. kompass ja astrolaab. Võimalik merel 1. Pürenee ps väikeaadlikud e hidalgod orienteeruda vajasid uusi väljakutseid 2. ookeanisõiduks kohandatud laev karavell, 2. renessanssiaja maailmavaade sai sõita vastutuuled kolmnurkse purje tõttu. uudishimu, eneseteostus rõhutatud Täiustatud karavellil ruut ruut kolmnurk. Ladina puri. Sinna sai mahutada piisavalt toitu ja magedat vett 3. õpiti tundma antiikautoreid nind araablaste 3. varakapitalism, manufaktuurid vajasid geograafiaja kartograafiaalaseid töid. turgu ja toorainet. Vahemaad olid tegelikult pikemad ku kaardil 4. tulirelvade kastuamine, sõjaline üleolek. 4. usu levitamine, rekongista aitas kaasa
juurde rahalist toetust küsima. Kuningas John II keeldus aga teda abistada. Kuid Christoph ei heitnud meelt, ta sõitis koos oma poja Diego`ga Hispaania kuninganna Isabella juurde. Seal nõustusid Hispaania kuninganna ja kuningas teda aitama. 3.augustil, 1492 aastal, sõitsid Palo`st ( sadam Huelva linna lähedal) välja kolm laeva. Kolumbuse lipulaevaks oli Santa Maria, mis oli 18 meetrit pikk ja 3 meetrit sügav. Laeval oli kolm masti, millest igaüks kandis ühte suurt purje. Santa Maria oli aegalane laev, mis oli mõeldud kauba vedamiseks. Lipulaev kaalus umbes 100 tonni. Teine laev oli Pinta, selle kapten oli Martin Alonso Pinzon. Pinta oli karavell, väiksem, kergem ja kiirem laev kui Santa Maria. Ta kaalus umbes 70 tonni. Pinta pikkus oli umbes 17 meetrit ja sügavus oli 2 meetrit. Tal oli ka kolm masti. Kolmas laev oli Nina, selle laeva kapten oli Vicente Anes Pinzon, Martini vend. Nina oli ka karavell, mis kaalus umbes 50-60 tonni. Ninal oli neli masti
loomingulise võimena. Selline reaalsuse muudetud tajumine on ka peitepiltide optilise mitmetähenduslikkuse aluseks. Tema tuntuim peitepilt on õlimaal ,,Lõputu mõistatus" aastast 1938. Sellel pildil kujutatud Cap Creusi maastik mõjub esmapilgul isegi kummaliselt, aga alles täpsemal vaatlemisel selgub, et pilti saab tõlgendada kuuel erineval moel. Dalí on saavutanud selle maali motiivide erinevad tõlgendamisvõimalused: 1) Cap Creusi rand seljaga vaataja poole istuva purje lappiva naise ja paadiga; 2) lamav filosoof; 3) suure ja rumala kükloobi nägu; 4) hundakoer; 5) mandoliin, puuviljavaagen pirnidega ja kaks viigimarja laual; 6) mütoloogiline loom. Kuna ükski kujutis ei ole domineeriv, näeb vaataja erinevate piltide rahutut vaheldumist. (Weyers, 2006; Krauße, 2006) Joonis 7. Lõputu mõistatus (AllartClassic, 1939) 5.5. Rahvusvaheline edu 1936. aasta mais toimus Londonis rahvusvaheline sürrealisminäitus, kus olid eksponeeritud ka mõned Dalí tööd
Nad märkasid nägusat noormeest. Mereröövlid sööstsid randa ja võtsid nooruki kinni. Laeval tahtsid nad poisi köitega kinni siduda, aga see ei õnnestunud kuidagi, noormees vaatas mereröövleid muiates. Vaid tüürimees taipas olukorda ja karjus, et tegemist on jumalaga, kes tuleb kohe vabastada. Kapten nimetas tüürimehe lollpeaks ja käskis purjed heisata, kuid laev ei liikunud paigast. Vein voolas ojadena üle laevade, viinamarjaväädid katsid purje. Mereröövlid käskisid roolimehel randa tagasi tüürida, kuid oli juba hilja. Noormees oli muutunud lõviks, röövlid kargasid üle parda ja muutusid delfiinideks, peale hea tüürimehe. Kui Dionysos rändas läbi Traakia Kreeka poole, solvas teda üks sealseid kuningaid, Lykurgos. Dionysos andis alla ja pages merre varjule. Hiljem tuli D aga tagasi, võitis Lykurgose ja karistas kuningat. Zeus aga lõi Lykurgose pimedaks ja too suri varsti pärast seda.
Tallinna 21. Kool Mika Waltari ,,Sinuhe'' Raamatu analüüs Tallinn 2011 Esimene raamat: KÕRKJALOOTSIK Teistest erinev Sinuhe elas ruumikas ja avaras majas koos vaeste Senmuti ja tema naise Kipa ''pojana''. Senmut tahtis, et ta poeg saaks Amoni templi suurde Elu majja õpilaseks ning kasututas selleks ära vana tuttavat Ptahorit, kes töötas kuningliku koljuavajana. Senmut jagas Sinuhele palju õpetusi. Sinuhe sai endale põneva kaaslase Onegi koolist, poisi nimega Thotmes, kellele meeldis joonistada. · Vaarao (lk 7) sõna ''vaarao'' oli algselt kasutusel kui kuninglik palee. Alates 18. Dünastiast hakkasid egiptlased oma kuningaid nimetama vaaraodeks. Esimene kuningas, keda on teadaolevalt nõnda nimetatud, oli Thutmosis III. Tänapäeval nimetatakse vaaraodeks kõik...
Põhja-Euroopas linnad. Esmalt eellinnalised asulad paigad, kus toimusid kindlad turupäevad (n Birka Rootsis, Århus Taanis muldvall + puust kaitserajatised, tänavatevõrk, sakilised müürid et piiluda) · Viikingite laevad Sõjalaevad - I korralik laevatüüp Läänemerel, mis võimaldab teha kaugeid retki. Laevu on siin-seal avastatud. Rekonstruktsioone on mitmeid. Ka Eestis on hetkel tegemisel (Käsmu jm). Laev saab purje 7. saj (ilmselt) triibuliste ja ruudulistena kujutatud (kitsad riided kokku õmmeldud) püstkangaspuudel kootud. Ka kaubalaevu. Sageli eelistati sõita ranna läheduses. Laevade vedamine üle maa (ümarpalgid) · Kaupade maksumus meesori 100 dirhami (300g hõbedat), naisori 200 g hõbeda eest idamaades aga meesori 2000 g hõbedat, naisori aga 2000 grivnat ehk 6000 g hõbedat
KIRJANDUSTEOORIA ... on ilukirjanduse olemust ( kirjandusteoste vormilist ja kujunduslikku külge ning kirjandusfilosoofiat ) , ülesandeid, väärtushinnanguid uuriv teadus. Uuemas kirjandusteoorias on oluline koht loomingupsühholoogial ja teose kunstilise ehituse ning struktuuri uurimisel. Ilukirjandusele ehk belletristikale on on iseloomilik esteetiline sihiasetus ja piltlik-kujundlik väljendusviis. Väljendudes kujundite kaudu talle eriomases kunstilises vormis, kutsub ilukirjandus lugejas esile sügava kaasaelamise. Seetõttu tunnetatakse teost lugedes tavaliselt hoopis sügavamalt kõiki elunähtusi, mida see peegeldab. Esteetika teadus ilu olemusest looduses ja kunstis, kaunite kunstide seaduspärasustest ja nende mõjust inimesele. Esteetika uurib kunsti ja tegelikkuse suhteid, kunstimaitset, väärtushinnanguid, otsib vastust küsimustele: mis on ilu? Milline peab olema lugejat kaasahaarav kunstiteos? Miks teos lugejale mõjub ja kuidas ta...
Euroopa muinaskultuurid I Arheoloogia mõiste archaios- vana, muistne logos - sõna, kõne, mõiste, mõistus, käsitlus, teadus Sõna ''arheoloogia'' kasut I Platon 4.saj ekr dialoogis ''Hippius''. Tema kasut seda mõistet kogu vanema ajaloo uurimise kohta sh geograafia. Aja jooksul sõna tähendus on muutunud, tp mõiste omandas 19 saj . Pikalt peeti arheologiat ajaloo abiteaduseks. Tp on omaette ajalooharu. Arheoloogia uurib ajavahemikku inim tekkest kuni lähiminevikuni ( sh II MS-ga ) . I kirjalikud allikad u 3300 ekr . Eesti ajaloost u 90 % arheoloogide uurida. Arheoloogia jaguneb : · Esiaja arheoloogia · Keskaja arheoloogia · Uusaja arheoloogia Klassikaline arheoloogia .Seda mõistet ei suudeta enamasti lahti mõtestada. Tegelikult on see antiik ( kreeka-rooma arheoloogia). Võib ka jagada uurimisvaldkonna järgi : · linnaarheoloogia · asustusarheoloogia · majand...
Tallinna 21. Kool Tallinn 2010 Esimene raamat Sinuhe on Senmuti ja tema naise Kipa ''poeg'', kes sattus sinna perre pigitatud kõrkjalootsikuga allavoolu tulles. Nad olid vaesed, aga elasid ruumikamas ja avaramas majas kui teised. Senmut töötas vaestearstina ning tihti oli kõrvalt õppimas ka Sinuhe. Kipa jutustas Sinuhele muinasjutte ning ütles talle ka seda, et ta sai oma nime muinasjutu ''Sinuhe ja merehädalised'' järgi. Senmut jagas Sinuhele palju õpetusi - näiteks: ''Üksnes vilets neeger või kasimata süürlane käib tänaval asjal. Egiptlane teeb seda seinte vahel.´´(lk 16) ja ''Ole ettevaatlik naisega, kes ütleb ''kena poiss'' ja meelitab sind enda juurde, sest tema süda on võrk ja püünis ja tema rüpp kõrvetab hullemini kui tuli.'' (lk 17). Sinuhe oli teistest erinev sellessuhtes, et ta nägu oli kitsam,...
Uhkelt paisub poiste rind, meis on ikka hoog ja ind! Nõnda poisid vapral sammul uljalt käivad oma teed. Tulgu kaasa, kes on mees, valla maailm meie ees! Meie laul ja uljas tuju võidab kõikjal südameid. Kaluri poeg ,,Ema, ema, kas sa kuuled, täna jälle laul'vad tuuled!" ,,Kuulen, laps! See tormi kisa. Kus on mehed? Kus on isa? Õhtul läksid, veel ei saabu. Kas nad karile ei maabu? Vaata, laps, kas paistab puri sääl, kus laid ja luiteturi!" ,,Ühtki purje silm ei riiva -- luitel laine peksab liiva." ,,Taevas, taevas, mis küll tuleb!.. Meri mitmel silmad suleb... Läinud aastal kadus veli, siis kui huilgas tormiheli, hukkus laev kui habras lelu. Meri võttis meestelt elu." ,,Ema, mind vist ootab sama: suureks saan, lä'en kalastama." ,,Jah, mu laps, mu pesamuna, oled sündind õnnetuna -- rannanooruk rannakülast. Ootab oht sind, neemeülast. Nüüd veel suisa memme ligi -- kaluriks saad kummatigi." ,,Millal ometi kord sirgun
noortele vihastele. Riiklike Projekteerimisinstituutide kõrval töödena imbusid linna pilti eesti funktsionalism ja postmodernistlik arhitektuur. Uusi teistmoodi ideid kandsid Leonhard Lapin, Vilen Künnapu ja Jüri Okas. Kunstide sünteesi halva näiteid magalarajoonides õhutas eestiaegse läbitöötatud funktsionalismi edasi arendamist ja moodsas vormis jätkamist. Suurima jälje meie linna ruumi on jätnud seoses 1980 aastate Moskva olümpiaga Tallinnas toimuvate purje regatile tellitud hooned. Tallinna Linnahall (Raine Karp, Riina Altmäe), Olümpia hotell (Toivo Kallas, Rein Kersten), Pirita jahisadam (Avo Himm, Kristin Looveer). Olulisem teema sellest kümnendist on loomise asemel aga hoopis kaitsmine. Esimesena Nõukogude liidus loodi kaitse tsoon tervele Tallinna Vanalinnale. Arhitektuuripärandi kaitsmine äärelinnade terviklikkuse säilitamiseks on hoidnud meile Kadrioru, Nõmme, Kalamaja, Tartus tammelinna- Euroopaliku aedlinna idee oli
Tristan ja Isolde möistetakse surma, kuid neil ônnstub pögeneda. Elavad vabas looduses, kannatavad vaesust ja puudust. Lôpuks andestab Marc neile ja saadab Tristani maalt välja. Tristan lahkub, abiellub nimede sarnasusest vôlutuna teise Isoldega, kuid kohtumised ôige Isoldega kestavad. Kord saab Tristan sôjaväljal surmavalt haavata, ta laseb oma surivoodile kutsuda armastud Isolde,kes pidi saabuma valgetes purjedes laevaga. Tristani naine ütleb, et laev on heisanud musta purje. Tristan sureb, armastatud Isolde jôuab Tristani surivoodile liiga hilja, lohutamatus ahastuses heidab Tristani juurde, tema elujôud saab otsa ja ta sureb. Samal ôhtul nad maetakse koos, hommikuks on kasvanud hauale kaks puud, mille oksad on pôimunud teineteise ümber ja juured maa 4 all samuti. Vana Marc laseb puud maha raiuda, kuid järgmiseks hommikuks on puud uuesti kasvanud. Renessanss
14. sajandi esimesel poolel hakkasid eurooplased valmistama tulirelvi. Esiteks tekkisid suurtükid , veidi hiljem hakati valmistama püsse. 16. sajandi esimesel poolel hakkasidki püssid ja suurtükid varasemaid kauglaskerelvi kiviheitemasinaid ja ambe välja tõrjuma. Kasvama hakkas jalavägi, sest raskeid tulirelvi sai ainult nii kasutada. Edusammud tehti ka meresõidus ja laevaehituses. Näiteks loodi ladina purje, millega oli võimalik purjetada ka vastu tuult. Leiutati ka karavell, mis oli kerge ja kiire ja sobis ookeanisõiduks. Euroopa meremehed hakkasid kasutama ka kompassi. Edusammud tehti ka trükikunstis, mille avastas sakslane Johann Gutenberg. Kui enne kirjutati kõik raamatud pärgamendile või õhukesele vasikanahale käsitsi ümber, siis nüüd sai lühikese ajaga ja suhteliselt vähese vaevaga trükkida raamatuid sadades ja tuhandetes eksemplarides. Pilet 11.
märkaks. Tema õukondlased jälitavad noori armastajaid, nad tabatakse ning mõistetakse surma, kuid nad saavad metsa põgeneda ja seal elada. Lõpuks andestab Marc Tristanile, tingimusel, et Tristan maalt lahkuks. Tristan abiellub Valgekäelise Isoldega, aga jääb siiski igatsema Kuldjuukselist Isoldet. Juhtub nii, et Tristan saab haavata ning ainus, kes teda päästa suudaks, on Kuldjuukseline Isolde. Salaja lepitakse kokku, et kui Isolde saabub, heiskab ta valge purje, aga Valgekäeline Isolde, Tristani abikaasa, teatab talle, et saabuva laeva puri on must. Tristani lootus kaob ja ta sureb. Tema kõrval sureb ka tema armastatu, Isolde. Nad maetakse lähestikku, kuid öösel hakkab kasvama taim, mis sirutab oma võrsetega Isolde haua poole, ükskõik kui palju seda ka maha ei raiuks. See sümboliseerib Tristani igavest armastust Isolde vastu. 8. Keskaegne linnakirjandus. Linnaluule ja Francois Villon Keskaegne linnakirjandus
märkamatuks muuta. Puri oli tavaline edasiviiv jõud merel, jõgedel ja kaldavees aga sõuti aerudega. Viikingilaeval lehvis nelinurkne raapuri. Säilinud purjeriidetükkidest saame teada, et laevapurjed olid tehtud villasest kangast, mitte linasest. Viikingid said tugeva veekindla villa Skandinaavia lammastelt ja see andis nende laevadele vastupidavad ja painduvad purjed. Viikingilaevade edu saladus peituski purje ja aerude ühendamises. See muutis laevad ka harukordselt kohanemisvõimeliseks. Veesõidukite kõrge masti ja sellele vastava tugeva kiiluga varustamise kunsti olid Põhjala laevameistrid saanud selgeks alles vahetult enne viikingiaja algust. Kiil oligi suurel määral viikingilaevade selgrooks. Kiilust ülespoole minnes ehitati õhukestest kuivatamata radiaallaudadest laevakere. Selle töö juures peeti eriti hoolikalt silmas puu toimsust
Malm pakkus uusi võimalusi tööriistade ja relvade valmistamisel. XIV sajandil hakkasid eurooplased valmistama tulirelvi. Vanimate suurtükkide laskekaugus ja täpsus olid kehvad, kuid meistrite oskused täiustusid ja varsti lisandusid ka ühele mehele kandmiseks mõeldud püssid. Tulirelvade kasutuselevõtuga hakkas kasvama jalaväe osatähtsus ja ratsavägi koos rüütliseisusega hakkas tähtsust kaotama. Juba ristisõdade ajal võtsid itaalia meremehed kasutusele kolmnurkse ladina purje, millega sai purjetada ka vastutuult. XIV sajandil arendasid portugali meremehed välja kiire ja kerge laevatüübi karavelli. Samuti hakkasid Euroopa meremehed kasutama hiinlaste avastatud kompassi. Varem oli laeva asukohta määratud tähtede järgi ja meremehed ei julgenud rannikust kaugele minna. Tänu kompassile hakati sõitma ka kaugemale ookeanile. Keskajal kirjutati Euroopas raamatuid põhiliselt käsitsi eriliselt töödeldud
paganlikkust. Viikingid panid aluse linnade kujunemisele, rahvusvahelisele kaubandusele, tegid edusamme laevaehituses. Nende retked ulatusid Jeruusalemmast Kanadani Gröönimaast Eestini. Just viikingiajal algasid Põhja-Euroopas linnalaadsed asulad kujunema. Üheks varaseks asulaks Rootsis oli Birka, ühel saarekesel. See oli üsna hästi kaitstud ka, kaitsevallgi oli. Teine asula oli Arhus Taanis. Viikingite sõjalaev sai purje juba 7.sajandil, 8.sajandil ehitati juba üsna võimsaid laevu, max pikkus oli u 30 m. Purjed olid triibulised või ruudulised. Põhjuseks oli see, et riideid valmistati püstkangaspuudel, sellega on võimalik kududa pikki kangaid, aga mitte laiu. Kaubalaev oli mahukam, laiem. Sõideti kas mööda merd või mööda jõgesid. Norralased liikusid läände, taanlased olid lõuna-aladel, Rootsi viikingid olid huvitatud ida-suunast
-) Narvas olid mitmed olulised ettevõtted nagu näiteks: *) Kreenholmi manufaktuur, kes tegeles puuvilla ümbertöötlemisega ja kes oli omaaja moodsaim ettevõte oma 5400 töölisega. Masinate liikuma panemiseks kasutati Narva kose energiat; lisaks oli võimalik kasutada tööjõudu nii Eesti, kui ka Peterburi kubermangust. *) Kalevivabrik, kes valmistas villast riiet. *) Linavabrik, kes eelkõige valmistas purje riiet. *) Tallinnas paiknes Balti manufaktuur. *) Sindis ja Kärdlas asusid ka sealsed kalevivabrikud. -) Teisel kohal oli ka metalli ja masina keskus, mille keskus asus Tallinnas *) Suurim oli Dvigateli tehas, kus ~3000 inimest valmistasid vaguneid Venemaa raudtee tarvis. *) Raudteede Peatehased, mis remontisid vedureid. *) Krullimetallitehas, mis valmistas viinatarvikute sisseseadjaid, kogu Vene Impeeriumi tarvis.
peamiselt kloostrimungad. Viikingeid kujutati äärmiselt metsikute ja hulludena. Seepärast tuleb neist hirmus ja jube pilt. Arheoloogiliste kaevamistega on avastatud viikingite kultuur. Viikingid tegelesid ka kauplemisega, kuid enamjaolt ikkagi rüüstamisega. Viikingite kaubandusega hakkasid Põhja-Euroopas tekkima linnad. Triibulised purjed olid viikingilaevadel arvatavasti sellepärast, et ei olnud võimalik teha üht suurt kangast purje jaoks ja see tuli kokku õmmelda mitmest erinevast kangatükist. Ruunikive on erinevatest ajajärkudest, ka esimesest sajandist pKr. Viikingiajal muutuvad nad uhkemaks. Sagedased on ka pildikivid, mille peal on mingi pilt, mis jutustab mingit lugu. Võib-olla olid nende pildikivide juures ka seletajad, kes seletasid rahvale, mis lugu seal peal on. Ruunikividel on viikingite kiri ruunikiri. Ruune on 24. Kividel olev tekst kajastab tavaliselt kellegi tähtsa viikingi mälestust
neile järgneva laevastiku peatset saabumist; neid kutsutakse kirjakandjaiks. Nende ilmumine tähendab Kampaania jaoks meeldivat pilti. Kogu rahvahulk seisab Puteoli muulil ning tunneb Aleksandria laevad eriliste purjede järgi ära ükskõik kui suurest laevade hulgast. Ainsatena tohivad ju need üles tõmmata kõrgpurje, millega muud laevad tohivad sõita vaid avamerel. (2) Miski ei kiirenda nõnda sõitu kui purje ülaosa, see tõukab laeva kõige rohkem. Niisiis, kui tuul kasvades muutub lubatust tugevamaks, lastakse raa alla; allpool on puhangutel vähem jõudu. Kui laevad on möödunud Caprist ja eelmäestikust, kus kõrgelt, tormidest räsitud mäeharjalt vaatamas Pallas,141 siis peavad teised laevad rahulduma tavaliste purjedega; kõrgpuri on Aleksandria laevade märk. (3) Keset seda üldist ranna poole tõttamist oli mul oma laiskuses ülihea olla, kuna ma ei tõtanud oma
Tekstid on seotud salapäraga. Kasutatti neid ka ennustamisel ja ka ohverdamisel. Mõju oli tugevam kui olid verega punaseks värvitud. Igapäevased asjad ja kokkulepped tuli meelde jättad. Kuni 11saj võeti kasutusele ladina tähestik. Kirjandus teoseid nim saagadeks. Kuni 12saj anti neid edasi suuliselt. Tuntuim on islandi saaga(vanem edda ). Usund lk43-44 Laevad Kerged ja kiired.tormi ajal stabiilsuse hoidmiseks kasutatti kiilu. Edasi liiguti vastavalt vajadusele kas aerude või purje abil. Madal süvis võimaldas sõitta jõgedes ja kõikjal randuda. Orjenteeruti päikese tähtede ja algelise kompassi järgi. 3 laeva tüüpi 1. kalapaadid ranniku ääres liikumiseks. 2. suuremad madala põhjaga kaubalaevad knarrid. 3. suurimad ja kiireimad sõjalaevade pikklaevad langskipid. Ligi 40 in mahtus sinna. Juba 5 saj ekr levisid seal kandis paatmatused. Kus surnule pandi kaasa tarbe esemeid ja relvi surmajärgseks eluks. Leitud on tune gokstadi ja osebergi laev matused
Kirjandus- ja teatriteaduse alused Kirjandusteaduse alused 1. Kirjandusteaduse mõiste ja uurimisobjekt Kultuur (ld k cultura) kultus, rituaalne elu, millest tekivad kõikvõimalikud tekstid. Kirjandusel on analüütiline, kriitiline, aga ka säilitav, konservatiivne roll. Kirjanduse mõiste on ajalooliselt muutlik. Kirjandus (ld k literatura) oli algselt seotud kirjatähe (ld k littera) mõistega ja tal oli tehniline sisu. Kirjandus uuris tähestikku, grammatikat, teksti, haritust ja õpetatust. Viimase uurimine osutus kõige püsivamaks. Keskajal oli kirjandus seotud kirjavaraga (ld k scriptum). Autonoomne kirjanduse valdkond tekkis 18.-19. sajandi vahetusel ning see areng oli seotud esteetika tekkimisega. Tekkis ilukirjanduse (pr k beller lettres) mõiste. Kirjandus on väljamõeldis (ingl k fiction), mille vastandnähtuseks on mitte- väljamõeldis (ingl k non-fiction). Väljamõeldis on vale (lie) või poeetiline kujutelm (poetical imagery). Hiljem ...
mügarbakteritega, mis on võimelised omastama õhulämmastikku. Lehtede asetus vahelduv, enamasti esinevad abilehtedega liitlehed. Õisik kobar, tähk või nutt. Õis on liblikjas. Tupp on liitlehine, 5 tipmega, korrapärane või kahehuuleline. Kroon on sügomorfne, koosneb viiest kroonlehest: 3 neist on lahus (puri ja kaks tiiba), 2 aga osaliselt kokku kasvanud (laevuke). Mõnikord (perekond ristik) kasvavad kokku kõik kroonlehed peale purje. Tolmukkond koosneb 10 tolmukast. Mõnedel perekondadel on kõik 10 tolmukat vabad, teistel on tolmukaniidid kokku kasvanud, moodustades toru, milles asetseb emakas. Enamikul liikidel on aga 9 tolmukat kokku kasvanud ja üks vaba. Ainult viimast tüüpi õied sisaldavad nektarit. Tolmukapead asetsevad tolmukaniitidest moodustunud toru suhtes risti- või kaldasendis. Emakkond on üheosaline apokarpne, sigimik ülemine. Vili on kas hulgaseemneline ja
õhulämmastikku. Lehtede asetus vahelduv, enamasti esinevad abilehtedega liitlehed. Õisik kobar, tähk või nutt. Õis on liblikjas. Tupp on liitlehine, 5 tipmega, korrapärane või kahehuuleline. Kroon on sügomorfne, koosneb viiest kroonlehest: 3 neist on lahus 28 (puri ja kaks tiiba), 2 aga osaliselt kokku kasvanud (laevuke). Mõnikord (perekond ristik) kasvavad kokku kõik kroonlehed peale purje. Tolmukkond koosneb 10 tolmukast. Mõnedel perekondadel on kõik 10 tolmukat vabad, teistel on tolmukaniidid kokku kasvanud, moodustades toru, milles asetseb emakas. Enamikul liikidel on aga 9 tolmukat kokku kasvanud ja üks vaba. Ainult viimast tüüpi õied sisaldavad nektarit. Tolmukapead asetsevad tolmukaniitidest moodustunud toru suhtes risti- või kaldasendis. Emakkond on üheosaline apokarpne, sigimik ülemine. Vili on kas
Sissejuhatus KOONDPROJEKT "NOORTE TERVISTAV PUHKUS 2005" ARUANNE Haridus- ja Teadusministeerium Eesti Noorsootöö Keskus TALLINN 2006 1 Koostaja Kadri Kurve Toimetaja Helle Tiisväli Teostus: Kirjastus Argo www.argokirjastus.ee ISBN 9985-72-163-2 Trükitud trükikojas Vali Press Trükiarv 200 2 Sissejuhatus SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................................................ 5 FINANTSARUANNE ........................................................................................................................................ 6...
Kättemaksuks selle eest aheldas peajumal Zeus ta Kaukasuses kalju külge. Prometheus sümboliseerib protesti ülekohtu vastu. proosa sidumata kõne, luulele vastanduv sõnakunsti valdkond. proosaluuletus proosa vormis, kuid rütmistatud kõnes kirjutatud luuletus. Näiteks: Lembitu 1. Ütles Lembitu: Ilus on elada. Ilus on taevas, mets ja meri. Ilus on eha ja ilus on koit, ilus on kevad ning ilus on sügis. Ilus on mängida murul ja laineil, ilus on veereta' ketast, pinguta' purje, ilus on tormata siniudu-ilma. Kaunis on elu, kaunis on inime! Kaunid on nooruse õhkuvad uned, uhked mehe mehised mõtted, magusad rauga mälestused. Kaunid on kavatsused, kaunimad teostused. Kaunid on võtmised, kaunimad andmised. Kaunid on himud, kaunimad veelgi on keeldumused, Kaunis on elu kaunina elatud. (Friedebert Tuglas.) proosastroof vt lõik. prosaism teksti stiilist selgelt eristuv madalama stiilikihistuse sõna. Prosaism võib olla ka teadlik stiilivõte. Näiteks:
bioloogiline iseärasus on sümbioos mügarbakteritega, mis on võimelised omastama õhulämmastikku. Lehtede asetus vahelduv, enamasti esinevad abilehtedega liitlehed. Õisik kobar, tähk või nutt. Õis on liblikjas. Tupp on liitlehine, 5 tipmega, korrapärane või kahehuuleline. Kroon on sügomorfne, koosneb viiest kroonlehest: 3 neist on lahus (puri ja kaks tiiba), 2 aga osaliselt kokku kasvanud (laevuke). Mõnikord (perekond ristik) kasvavad kokku kõik kroonlehed peale purje. Tolmukkond koosneb 10 tolmukast. Mõnedel perekondadel on kõik 10 tolmukat vabad, teistel on tolmukaniidid kokku kasvanud, moodustades toru, milles asetseb emakas. Enamikul liikidel on aga 9 tolmukat kokku kasvanud ja üks vaba. Ainult viimast tüüpi õied sisaldavad nektarit. Tolmukapead asetsevad tolmukaniitidest moodustunud toru suhtes risti- või kaldasendis. Emakkond on üheosaline apokarpne, sigimik ülemine. Vili on kas
laevad toimetati mere äärde jõe kaudu. Jacobi valitsemisaastate jooksul ehitati 120 laeva , osa neist võttis endale rajades enda sõja ja kaubalaevastiku aga suure osa müüs välisriikidele maha. Tarvis oli puid, ülestöötamine omandas ennenägematud mõõtmed, valmistati laevaehitusmaterjale, kõrval saadusena tõrvaajamine.Müüs metsa materjale ka euroopasse.Purjeriiet ja köise ja trosse , nii pandi käima purje valmistamise manufaktuurid ja köie omad, veel oli tarvis rauda Jacobi ajal rajatigi lisaks veel tervelt 17 rauasulatus manufaktuuri ja 5 vasesulatus manufaktuuri. Jacob ostis raua ja vasemaagi leiukohti rootsist ja taanist, hakkas neid sissevedama töötles kohapeal ümber ja valmis asjad müüs euroopas hea raha eest maha. Sõjalaevad vajasid ka relvastus, panid ööle suurtüki valamiskohad, püssirohu veskid, osa toodangust veeti jälle välja.Hertsogi riigikassasse laekusid aina
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
