inimesed sügavalt. Tavaliselt nähakse unenägusid just selle seisundi ajal. Aeglane ja kiire uni vahelduvad, moodustades koos 90-100-minutilise tsükli. Öö jooksul läbitakse 4-5 sellist tsüklit. Meditatsioon on tahtlikult esilekutsutud seisund, millega pööratakse teadvus välismaailmast inimese sisemaailma. Sensoorne deprivatsioon on seisund, mille puhul väheneb märgatavalt meeleelundite kaudu välismaailmast saadav info. Tunnetusprotsessid on need psüühilised protsessid, mille käigus luuakse infotöötluse vahendusel pilt tegelikkusest. Siia kuuluvad aisting, taju, tähelepanu, mälu, mõtlemine, kujutlus ja keel. Aisting on vahetu tunnetusprotsess, mis peegeldab esemete ja nähtuste üksikomadusi. Klassikaliselt eristatakse nägemis-, kuulmis-, haistmis-, maitsmis- ja kompe- ehk puute-aistingut. Kõik aistingud kujunevad analüsaatorite vahendusel. Analüsaator on ärritusi töötlev
LAPSE ARENG KOOLIEELSES EAS Sissejuhatus Alles 17. Sajandil tuli tsehhi pedagoog John Amos Comenius (Komensk) (1592- 1670) välja teesiga, et lapsi peaks õpetama vastavalt nende hingelistele iseärasustele. Järgmisel sajandil lisas prantslane Jean-Jacques Rousseau (1712-1778), et lapsel on psüühilised iseärasused võrreldes täiskasvanuga. Pärast Dietrich Tiedemann'i (1748- 1808) raamatut "Vaatlused lapse hingeliste iseärasuste kohta", oli laps kui laps "avastatud". (Tankler, M. 11-12) Esimene inimene, kes tuleb välja arenguastmete, kui üksteisest kvalitatiivselt erinevate arengufaaside teooriaga, on Arnold Lucius Gesell (1880-1961). Ta väidab, et küpsemine loob lapses teatud arenguvalmiduse ning arenguvalmidus on seotud õppimisega, seega pole mõtet õpetada midagi enneaegselt, sest igale asjale on seatud oma aeg. (Tankler, M. 15) Arenguid on erinevaid, kõige silmnähtavam on füüsiline areng. Lisaks on kognitiivne, kõlbeline, emotsionaalne, ...
põlve jagatakse tarkusi edasi oma järglastele. Selge on see, et üldiste tunnuste alusel ei piisa inimese eristamiseks loomast! 4.INIMVAIM JA AJU: KÄITUMISE BIOLOOGILISED ALUSED 1.Loetlege millistest osadest peaaju koosneb. -Ajukoor,keskaju,väikeaju,piklikaju,ajuripats,ajusild,nägemisnärv,mõõnkeha,talamus ja hüpotalamus. 2.Miks on aju pind kääruline? -Käärud lasevad ajukoorel areneda,kasutades selleks võimalikult vähe lisaruumi. 3.Millised psüühilised nähtused sõltuvad ajusilla talitlusest? -Ärkvalolek ja uni.Samuti kontrollitakse seal näolihaseid, keelt, kõrvu ja silmi. 4.Mida ütleb meile psüühika kohta Phineas Gage'i juhtum? -Inimese psüühika ja ka ajuehitus on väga spetsiifiliselt liigendatud. Antud juhtumis paranes mees küll füüsiliselt kuid kahjustas teatud ajukeskust mis kontrollis käitumist, seetõttu muutus mees ebaviisakaks, hoolimatuks ja kannatamatuks. 5.Mis on sünaps?
Psühholoogia koolieksam Kordamisküsimused 1.Psühholoogia on teadus, mis käsitleb psüühikat ja käitumist ning nendevahelisi seoseid. Psyche- hing,vaim; Logis-teadus (hingeteadus). 2.Psüühika on inimese sisemaailm, tema hingeelu, see on aju omadus peegeldada ümbritsevat tegelikkust. Psüühilised protsessid, seisundid ja omadused kokku moodustavad psüühika. Psüühika jaguneb: ·Teadvus-inimestel ·Alateadvus- ei jõua teadvusesse ·Eelteadvus 3.Psühholoogia harud Teoreetiline haru- üldpsühholoogia, sotsiaalpsühholoogia, psühhiaatria, arstiteadus. Rakenduslik haru- tehnopsühholoogia,tööstuspsühholoogia,organisatsioonipsühholoogia, kasutavad psühholoogia teoreetilisi teadmisi konkreetses praktilises valdkonnas.
Siin on olulik märkida, et nagu suurem osa nahahaigused ekseem ei ole ainult lokaliseerinud probleem vaid ta võiks olla märgitus üldiste keha funktsiooni häirele. Arst ja õde peavad olla erilist tähelepanelik patsiendi üldseisundi hindamisel ja õel on suur roll märkida erinevaid kõrvalkalud haigel inimestel võrreldes tervel. Üks hea näidis on see, et patsiendil kellel on kõrge kolageeni sisaldus nahas, suuremad närvipingud ja psüühilised stressorid põhjustavad assümetrilised hüpereemiat nahas mis meenutab eriteematoosed maculad, millised omamoodi võivad näha nagu äge ekseemi arenemine. Õde peab mäletama, et enne mingid farmakoloogilised sekkumised on vaja teostada patsiendi läbivaatus rahulikus ja meeldivas keskkonnas, et vähendada tema hirm ja ärevus ja alati käsitleda patsiendiga holismiga. Õigesti võtnud anamnees on väga oluline. (.. , 1991).
tema. Ta pidas Ernesaksa enda omanduseks, keda ta kellegagi jagada ei tahtnud. q Ernesaksa kodu üks pühalikumaid ja pikemaid traditsioone oli pühapäevane lõuna, kus terve pere oli koos ning pereisa istus laua otsas. Viimane selline lõunasöök jäi aastasse 1987. q Peale laulutaadi surma tassisid Naima Kasak ning ta tütar Tiina Vinter elamise üsna tühjaks. Huvitavat q Tal olid tugevad psüühilised häired,mis vahel tulid esile. q Ronis salaja üle aia,et pääseda laulupeole. q Teda iseloomustab kõige paremini sõna hirm: v 1941a. Augustis pandi laevale,mis sõitis läbi miiniväljade. v Töötas pataljonis,kus inimesed surid nagu kärbsed, aga tema jäi ellu. v Läks hulluks Jaroslavis,kus peale linna pommitamist kaotas mõistuse. v 1951 käis ülekuulamistel,tema vastu oli avatud toiming,kas saata Siberisse või ei,ta pääses. q
somaatilisi või füsioloogilisi tunnuseid. Peamine sümptomatoloogia skisofreenia korral ilmneb tajumises, mõtlemises, tundeelus ja tahteelus. Peamised sümptomid: 1. Tajumises - hallutsinatsioonid ja senestopaatiad 2. Mõtlemises - luulumõtted, mõtlemise sisulised ja vormilised häired 3. Tundeelus - tundeelu tuimenemine ja emotsionaalne inadekvaatsus 4. Tahteelus - tahteaktiivsuse alanemine ja psüühilised automatismid Ainsana esinev sümptom ei anna alust skisofreenia diagnoosimiseks. Koos peaks esinema kaks või enam sümptomi. Sümptomid ehk avaldumine Sümptomid jaotatakse positiivseteks sümptomiteks - mis on inimese jaoks tavatud kogemused, ja negatiivsed sümptomid - mis on vähemal või rohkemal määral normaalse käitumise puudumine. Positiivsed sümptomid: inimesele võib tunduda, et mõtteid pannakse pähe või võetakse ära kontrollimatu välise jõu poolt.
Kui stimulante tarvitatakse korduvalt ja mitme päeva jooksul, võib areneda psühhoos: inimesel tekivad nägemis- ja kuulmispetted, tagakiusatusmõtted. Amfetamiinitüüpi stimulantide pikaajaline toime Pikaajalise tarvitamise tulemusena võib inimene kõhnuda, tema hambad hakkavad lagunema. Tekivad emotsionaalne tasakaalutus ja impulsiivne käitumine, võivad tekkida mäluhäired. Suureneb risk haigestuda südame-ja veresoonkonnahaigustesse. Võivad tekkida psüühilised, neuroloogilised ja/või seedekulgla talitluse häired. ATS-ainetest tekib kergesti tugev sõltuvus tarvitamise lõpetamisel tekivad võõrutusnähud ängistus, ärrituvus, masendus ja väsimus. Metamfetamiini tarvitajatel on leitud ajutegevuse häireid veel kuni aasta pärast tarvitamise lõpetamist. Amfetamiini tänavadoosi segatud ained võivad kahjustada veresooni ja kopse. Amfetamiini veenisisese tarvitamisega käivad sageli kaasas mitmesugused nakkused ja lokaalsed
psüühikahäirete, alkoholismi, suitsidaalsete tendentside, neuroloogiliste häirete jms esinemist. Perekonna anamneesist tervikliku ülevaate saamiseks võib olla abiks sugupuu skeemi koostamine ja sellel olulisemate tervise- ning käitumishäirete esinemise markeerimine. Elu anamnees peab andma lühida ning võimalikult täieliku ülevaate eaka arenguloost ja tema elu oluliselt mõjutanud sündmustest. Selles peaks olema välja toodud nii bioloogilised, somaatilised, psüühilised, sotsiaalsed kui materiaalsed aspektid ja faktorid. Elu anamnees on otstarbekas ehitada üle olulisemate eluperioodide kaupa näiteks järgmiselt: · Looteiga ja sünnitus ema tervis raseduse ajal, tervise häired ja traumad, rasedusega seotud emotsionaalne seisund, vanemate ootused lapse suhtes, sünnituse õigeaegsus ja kulg. · Imiku- ja väikelapseiga üleskasvamise miljöö ja lähikeskkond, perekonna koosseis,
- Psühholoogia - teadus, mis uurib inimese (ja loomade) hinge- ja vaimuelu olemust ning avaldumise viise. Psühholoogia - teadus inimese psüühikast (sündmus kellegi peas / vaimsed ja hingelised tegevused). - Psüühika - organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist. Psühholoogia ei uuri ainult psüühikat, vaid ka organismide käitumist. - Teadvus - teadlik olemine välise maailma ja iseenda olemasolust, seisunditest ja tegudest. Teadvustamata psüühilised protsessid: 1) teadvustele kättesaamatud (например, зрение не позволяет видеть все детали) 2) kunagi olnud teadvuses (automatiseerumine) - Eneseteadvus - teadvuse üks vorm - teadlik olemine ja arusaamine iseendast. Psüühika peamise eesmärgi - maailmast tervikpildi loomine - saavutamiseks tuleb lahendada terve rida konkratsemaid ülesandeid (psüühika funktsioonid). Taju
ehk kõneharjumuse päritolu). Grammatilis-semantilised pauside täitmine, sõnade konstruktsioonide valik, väljenduslikkus. Kõne kategoriaalsed vanuselised, sotsiaalsed, territoriaalsed. TEEMA 12 TAHE Tahe - teadlik eneseregulatsioon, mille aluseks on suunatud psüühiline aktiivsus. Voluntarism absolutiseeritakse tahet ja püütakse teda seada psüühilise tegevuse ja olemise alusfenomeniks ning vastavalt saadakse, et kõik ülejäänud psüühilised protsessid on määratud tahtest. Kuid nõrgalt argumenteerituiks jääb selles see,et millest see tahe tuleneb. Inimese aktiivsus, tema tegevus või eneseregulatsioon: Impulsiivne - käivitub inimene esmasest ajendist (vajadusest), järgib motiivi või situatsiooni nõudeid, analüüsimata lähemalt impulsi tähendust, väärtust või õigsust ning impulsile järgneva tegevuse tagajärgi. Alateadlik ning sellelaadne on suurem osa inimese käitumisest. Tahteline - tüüpiliselt inimlik
astma ja teised kroonilised kopsuhaigused küfoskolioos südame isheemia, südamepuudulikkus ajuvereringehäired parkinsoni tõbi dementsus ja entsefaliit polüneuropaatia, lihaste haigused clustek peavalu uneapnoesümptom öine higistamine nüktuuria gastroösotageaalne refleks narkolepsia sümptom ,,rahutud jalad" öine epilepsia öine müokloonia hüpertüreoos ureemia sügelemine eri põhjustel valulikud lihasekrambid · Psüühilised haigused. masendus ahistus hämarolek (segasus) alkoholism ja ravimite väärtarvitamine vanurite psühhoosid · Ravimitest tingitud unetus. aktiveerivad psühhofarmakonid uinutitest tekitatud unetus teatud vererõhuravimid (klonidiin) kortikoidid antikolinergilised preparaadid ja mõned põletiku ning valuvastased ained (bromokriptiin) · Elureziim ja teised faktorid, mis võivad põhjustada unetust. liiga varane magamaminek päevane magamine
Psüühika Uurimise Selts (SPR) oli asutatud 1882.a. Londonis. Selle moodustamine oli esimene süstemaatiline püüe organiseerida teadlasi ja õpetlasi paranormaalsete nähtuste kriitiliseks ja arvestatavaks uurimiseks. SPR'i varane liikmeskond koosned filosoofidest, õpetlastest, teadlastest, koolitajatest ja poliitikutst. Psüühika Uurimise Selts klassifitseeris uurimisteemad mitmetesse tegevusaladesse: telepaatia, hüpnoos, Reichenbach'i nähtus, ilmutused, kummitused ja spiritismi psüühilised ilmingud nagu laua kallutamine ning asjade ilmumine teadmata allikatest. SPR'i eesmärk tänapäeval on küsitleda ilma eelarvamuse ja esialgse muljeta ja teaduslikus vaimus neid inimese tegelikke või oletatavaid võimeid, mis ilmnevad ning mida ei ole võimalik seletada ühegi tunnustatud hüpoteesiga. 1911.a. sai Stanfordi Ülikool esimeseks akadeemiliseks asutuseks Ühendriikides meeltevälise taju ja psühhokineesi studeerimiseks laborotoorsetes tingimustes. Seda
Ärevushäire olemasolu jääb vahel isegi lähedastele inimestele arusaamatuks, , kuid mõned märgid siiski on. Näiteks inimesed, kes kannatavad paanikahäire all ja hakkavad kartma olukordi, kus paanikahoo risk on suur, võivad hakata soovima, et keegi nendega sellistesse kohtadesse alati kaasa tuleks. Paanikahäire Paanikahäire puhul kannatab inimene äkilise ärevustunde ja paanikahoogude all. Paanikahäire sümptomid võivad olla nii somaatilised kui ka psüühilised. Võib tekkida minestamistunne, rahutus, pingetunne, kergesti ehmumine, keskendumisraskused, pea läheb mõtetest tühjaks, kõrgenenud erutuvus ja ärrituvus, hirm minna hulluks või kaotada kontroll, surmahirm, derealisatsioonitunne- välised objektid on ebareaalsed või eemaloleku tunne - "vaatan kõrvalt". Somaatilistest e. kehalistest sümptomitest võivad esineda lämbumistunne, valu rindkeres, higistamine, südame kloppimine, värisemine, suukuivus, hingamisraskused, valud, iiveldus,
muutunud kuju alandada hingamise- ja südametegevusfunktsioone. Tavaline rinnakorvi laienemine sisse-väljahingamisel on nii palju häiritud, et hingamine ja kõhimine on raskendatud. Sellega kaasneb suurem kopsupõletikurisk. · Muutunud kehakuju Mõnedel inimestel on raske leida head puhkeasendit lamamiseks. Sellepärast on neil vaja erimadratsit ja erinevaid patju lamamiseks. Asendi vahetamine voodis on raskendatud. · Psüühilised reaktsioonid Kõver selg võib mõjutada last või noorukit ka psüühiliselt. Kehalise puude tõttu kogevad paljud, et nad on teistsugused kui kaaslased. Kõver selg tekitab lastes tunde, et nad torkavad silma. See on ebamugav ning mõjutab lapse ja noore enesehinnangut negatiivses suunas. Kui inimene on väga kõver ja istub ratastoolis halvasti, kasutab ta palju energiat nii füüsiliselt kui psüühiliselt ainult istumise ning tasakaalu hoidmise peale, lisaks sellele veel voib-olla
juurvilju ning lihatooteid. Puu- ja juurviljades sisalduvad kiudained on vajalikud seedeelundite tööks ja aitavad vältida kõhukinnisust, mis on Parkinsoni tõve puhul sagedaseks probleemiks. Abista kõndimisel, võimlemisharjutuse sooritamisel või soovita patsiendile tegeleda mõõdukalt füüsilise tööga 3. Väsimus tingituna unehäiretest, mis põhjustab omakorda liikumisraskusi, psüühilised probleemid, ravimite kõrvaltoimena, põiehäired. Põiehäirete raviks: vedelikutarbimise režiim ja põietreening Soovita patsiendile: Vältige enne und kohvi, teed ja alkoholi; Ärge tarvitage vedelikke ja vältige ülemäärast söömist enne und; Tühjendage põis enne magamaminekut; Kasutage mugavat magamisaset, vajadusel kõrva- ja silmaklappe; Õhutage tuba enne magamaminekut;
Kordamisküsimused. 1. Psüühiliste nähtuste klassifikatsioon. 1.1. psüühilised protsessid; 1.2. psüühilised seisundid; 1.3. psüühilised omadused. 2. Psüühiliste protsesside klassifikatsioon. 2.1. Tunnetusprotsessid (aistingud, tajud, tähelepanuprotsessid, kujutlus, mäluprotsessid, mõtlemine); 2.2. Emotsionaalsed protsessid; 2.3. Tahtelised protsessid. 3. Aistingute klassifikatsioon. 3.1. Eksterotseptiivsed aistingud 3.2. Interotseptiivsed aistingud 3.3. Proptiotiivsed aistingud 4. Psühholoogiate klassifikatsioon. 4.1. Eelteaduslik psühholoogia;
Unenägude uurimine on üks psühhoanalüüsi meetoditest. Unenägu on varjatud soovide täideminek. On 4 kategooriat põhjusi, mis tekitavad unenägusid: · Füüsilised Kui tuba on külm ja tekk läheb magades peast ära, näeme unes lumetormi. · Kehasisesed ärritusseisundid Freud uuris südame- ja kopsuhaigete unenägusid, kelle haigused mõjutavad nende unenägusid sarnaselt. · Meeleorganite kõrgenenud erutusseisundid Alkoholi, narkootikumide või ravimite mõjul. · Psüühilised tegurid Psühhoanalüüsi seisukohalt on need kõige tähtsamad. Raskused unenägude tõlgendamisel: · Unenäo elemendid võivad olla nii positiivsed kui negatiivsed. · Unenäo tõlgendamist tuleb alustada hoopis tagant poolt ettepoole. · Mõned unenäod on konkreetsed mälestused (lapsepõlve mälestused, mida ärkvel olles meenutada ei suudeta). · Unenägudes kehtib sisemine tsensuur. Paljud egoistlikud ja seksuaalse kallakuga unenäod kipuvad moonduma sümbolites
ÜLEVAADE PSÜHHOLOOGIAST (EKSAMIKS VALMISTUMINE, PSP6001 Kristjan Kask) ESIMENE LOENG (ÜLEVAADE PSÜHHOLOOGIAST) Mis on psühholoogia? Psühholoogia - teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat. Lühidalt öeldes on psühholoogia õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Mis on psüühika? Psüühika on organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides. Kuidas jagunevad psüühilised nähtused? Psüühilised protsessid Psüühilised seisundid Psüühilised omadused Psühholoogia harud teoreetilise orientatsiooniga Psühhofüüsika Psühhofüsioloogia -Psühhofarmakoloogiaga Isiksuse psühholoogia Sotsiaalpsühholoogia Arengupsühholoogia Neuropsühholoogia Psühholoogia harud rakendusliku orientatsiooniga Kliiniline psühholoogia Õiguspsühholoogia
iseloomu ja teiste omaduste põhjal tekib vajadus manustada sõltumusainet pidevalt või perioodiliselt, et läbi elada vaimseid mõnusid ja mõnikord vältida ebatundeid". Füüsiline sõltumus võib tekkida sõltumusaine korduva tarvitamise tulemusena organismi harjumisel sellega. Kui järsku manustamine katkestada, siis ilmnevad ärajätu tagajärjel kehalise haiguse sümptomid. Väga tähtsat osa sõltumuse tekkimisel etendavad psüühilised tegurid. Sõltumusaine tarvitamisel tekib kas hea või lõbus tunne või rahulikkus jne. Paljude sõltumusainete juhusliku kasutamise tagajärjel tekib sundus korduvaks kasutamiseks. Füüsilist ja vaimset sõltumust tekitavad heroiin ja teised opiaadid, alkohol, barbituraadid, vähem trankvillisaatorid. Psüühilist sõltumust põhjustavad nikotiin, kokaiin, amfetamiin, kanepivalmistised. Üha rohkem pööratakse tähelepanu narkomaaniale ja sõltumusele, mis
. Ja kuidas teha üldse vahet reaalsel ja näilisel maailmal. Sageli mõistame inimesi valesti,mille peamiseks põhjuseks on vähene selgitus. Enamus infost mida inimesed omavahel vahetavad, toimub kõneldes, muidugi lisavad ka oma osa näoilmed ja käitumine, kuid kui kõne jääb väheseks ja arusaamatuks ning puudub ka julgus juurde küsimiseks, siis jääbki info segaseks ja võime teist inimest valesti mõista, valesti tunnetada. 1.1 Tunnetusteooria vahendid Loogilised mõisted ja psüühilised kujundid on peamised tunnetuse vahendid. Tunnetuse eesmärgiks on teadmiste omandamine. Teadmised jagunevad empiirilisteks ja teoreetiliseks tasandiks. Õiged teadmised valduvad, siis kui paneme need vastakuti valedega.Ratsionaalsel tasandil on tõde vastandatud eksimusele, meelelisel tasandil valele. . 1.2 Tunnetusteooria probleem Tunnetusteooria põhiprobleem seisneb objekti ja subjekti vahel. Subjekt on filosoofias terve inimkond ja objekt on aga maailm, mida subjektid näevad
Kuigi sundnähud võivad algselt tekkida kindlalt piiritletud situatsioonides, kalduvad nad generaliseeruma mingis mõttes sarnastele stiimulitele. Objektide sarnasus võib olla kujus, suuruses, värvis jne. Eriti tavaline sundhäirete korral on generaliseerumine sümboolse tähenduse alusel. Sotsiaalne toimetulek oleneb sellest, kuivõrd inimesel õnnestub oma tegevust kahjustamata foobseid situatsioone vältida. Kindla diagnoosi korral peavad olema täidetud järgmised tingimused: (a) psüühilised ja vegetatiivsed sümptomid peavad olema ärevuse primaarsed ilmingud ja mitte sekundaarsed teistele sümptomitele, nagu luul või obsessiivsed mõtted; (b) ärevus peab olema piiritletud kindla objekti või situatsiooniga; (c) foobset situatsiooni välditakse niipalju kui võimalik. Sõltumata foobia algpõhjusest, näib hirm olevat seotud rea ebaõigete negatiivsete uskumustega, mis on omavahel seotud. Need on:
Tung avaldub sööstudena: mõne aja jooksul võib inimene elada ja töötada kainelt, siis aga, enamasti mõne ebameeldivuse või pingeseisundi tõttu tekib vastupandamatu tung alkoholi järele, millest saab alguse järjekordne joomasööst. Alkoholitaluvus tõuseb esialgu veelgi, siis jääb püsima individuaalselt kõrgele nivoole, mõnikord aastateks. Mälulüngaga joobed muutuvad reeglipäraseks. Arenevad edasi püsiva iseloomuga psüühilised muutused . Inimene muutub üha ükskõiksemaks oma ühiskondliku positsiooni ja elus edasijõudmise suhtes. Algavad tööluusid, huvid kitsenevad. Alkohoolik muutub emotsionaalselt labiilseks, kergesti ärrituvaks, vahel agressiivseks. Mitmetes elundites tekivad orgaanilised kahjustused: krooniline gastriit, krooniline maksapõletik, sageli ka südamelihase ning kesknärvisüsteemi kahjustused. Teise staadiumi kestus on suurte individuaalsete erinevustega. Mõnel
MICHAEL WINTERHOFF "Kuidas meie lastest kasvavad väikesed türannid?" Aastapikkuse vaatluse tulemuse kinnitavad, et enamiku probleemsete laste ja noorte psüühiline küpsemine on peatunud kõige rohkem kolmeaastase tasemel. Teisisõnu on nende noorte psüühika väikelapse tasemel, nende füüsilie ja psüühilise vanuse vahel haigutab suur lõhe. Seetõttu ei suudagi nad ümbritsevatega normaalseid suhteid arendada. Igasugune lähenemine neile näib ilmvõimatu. Nad terroriseerivad teisi enda umber ja on välistele suunamiskatsetele täiesti immuunsed. (12.lk) Lapse psüühikale võib saatuslikuks saada terve hulk mõjutusi. Nende kõigi koosmõjul muutuvadki lapsed, kes oma ebaküpse psüühika tõttu õiget käitumist valest eristada ei oska, nendeks türannideks ja koletisteks, kellega suheldes me üha sagedamini nõutust tunneme. (13.lk) Alles siis, kui täiskasvanud õpivad selle teadmiste valguses enda käitumist kriitiliselt analüüsima, on võimalik lastele jäll...
„Kinnitan“ ………….…………………… Mart Siimann, EOK president SPORDITREENERITE TASEMEKOOLITUSE ÕPPEKAVA PEDAGOOGIKA JA SPORDIPSÜHHOLOOGIA I – III TASE I TASE Eesmärgid Maht (tundi) 1. On võimeline treeningutundi läbi viima tagades sellest osavõtjatele ohutuse 2. Tunneb kehaliste võimete arendamise põhireegleid 10 3. Tunneb suhtlemise ja rühma juhtimise põhireegleid 1. Treeneritöö pedagoogilised alused (6 tundi) 1.1. Treeningu printsiibid ja nende rakendatavus (2 tundi) 1.1.1. Printsiipide mõiste. Üldpedagoogilised printsiibid Teadlikkus – mida teha ja miks? Järkjärgulisus – järkjärguline treeningu koormuse ja intensiivsuse tõstmine, lähtumine pedagoogilistest reeglitest: „lihtsalt – keerulisele“, „kergemalt – raskemale“, „tuntul...
1) teadmiste, oskuste ja vilumuste süsteemi teadlik omandamine 2) oskuste kujundamine, eesmärgiga neid praktikas kasutada, 3) õppijate arendamine, 4) õppijate kasvatamine. 5) Õppeprotsessi peamised komponendid on õpetamise sisu, õpetamine, õppimine, õpetamise vahendid. Õpiprotsessis võib eraldada (Kõverjalg, A. 1995, 4): Väline külg (õppematerjali esitamine õpetaja poolt, õpetaja kuulamine ja ülesannete lahendamine) Sisemine külg (õpilase psüühilised protsessid – taju, tähelepanu, mõtlemine, emotsioonid jne) Mida paremini oskab õpetaja aktiviseerida ja juhtida õpilaste iseseisvat mõttetegevust, seda paremini omandab õpilane uusi teadmisi, oskusi ja vilumusi. Kindlasti oled tähele pannud, et mõnikord omandad teadmisi lihtsamalt ja kiiremini ning mõnikord aeglaselt ja vaevarikkalt. Üks võimalik põhjus võib olla see, et kasutad erinevaid õpistiile.
Inimõiguste kategoriseerimise võimalused Inimõigusi saab jagada absoluutseks ja suhteliseks õiguseks. Absoluutsed õigused on õigus elule, mitte olla piinatud, orjuse keelamine, kahekordse kohtu pidamise keeld jne. Mitte mingil tingimusel ei tohi nendest taganeda. Inimese loomulikke õigusi ei ole keegi talle andnud, kinkinud, võimaldanud või lubanud, vaid need õigused on inimesele ürgomased ja loomupärased, need on kujunenud inimese loomulikus looduslikus arengus. Seepärast ei saa keegi inimeselt talle olemuslikult kuuluvaid õigusi ka meelevaldselt ära võtta või piirata. Seda saab teha üksnes juhtudel ja viisil, milles inimesed ise demokraatlikul moel kokku on leppinud. Suhtelised inimõigused on siis kõik teised õigused. Enamik inimõigusi on suhtelised. Kui on vastuolulisus kahe suhtelise inimõiguse vahel, siis tuleb neid tasakaalustada. Suhteline inimõigus on selline, mida on võimalik piirata seadusest tulenevalt, kuid piirang peab olem...
Psüühilised protsessid ja aju · Hakati kaardistama aju Aju asümmeetria Vasak Parem Paikneb aja taju Ruumi taju- kujundi ja vormi mälu Sõna mälu , kõne ja kiri (verbaalne asi) Nägude ära tundmine ja kujundline mõtlemine Nimed jäävad meelde, aga näod lähevad Sa oskad kirjeldad, aga teha ei oska sassi (vasaku ajupoolkera häire) Analüüs ja arvutamine, loogiline mõtlemine Loovus kirjanduses ja sõnalistes asjades Kujutava kunsti loovus (käsitöö, maal jne) Aisting ja taju · Taju on aistingute summa · Väline ärritaja (nõel) Mõjutab reptseptoreid (nahas) Liigub mööda närvikiude Liigub aju vastavasse keskusesse (naha tundlikkuse keskus) Analüüs ning tekib valuaisting Liigub tagasi reptseptorisse tagasi Tekib refleks ...
(a) motoorsed toimingud (b) autonoomse närvisüsteemi protsessid (c) sõnade valik kõnes (d) arusaamine sümpaatilise närvisüsteemi toimimisest 10. Pärilike, geneetilise tegurite osakaal isiksuse karakteri ja intelligentsuse varieeruvuses on umbes (a) 85% (b) 65% (c) 15% (d) 5% 11. Inimese uinunud olekus viibides (a) on inimese ajutegevus ja psüühilised protsessid välja lülitatud (b) D. on inimese aju aktiivsus pidurdunud, kuid afektiivne aktiivsus tugev (c) esineb subjektiivne teadlikkus üksnes ajutise lühiajaliste ärkveloleku episoodide ajal (d) esineb subjektiivne teadvuskogemus paradoksaalse une ajal 12. Aktualiseerunud vajadus on motivatsiooni suhtes (a) D. eeltingimuse rollis (b) järelduse rollis (c) pidurdaja rollis
OPTIMAALSETE TÖÖTINGIMUSTE LOOMINE tähendab inimese ja töö objektide ning vahendite koostoime optimeerimist kahel võrdsel eesmärgil: · inimese võimetele ja vajadustele sobivate tingimuste loomiseks ja · ettevõtte eesmärke järgiva süsteemi kujundamiseks. Eelduseks on tööprotsessi analüüs soodustavate ja pärssivate tegurite ning nende mõju vähendamise (kõrvaldamise) võimaluste selgitamine. Sellega tegelevad tööpsühholoogia (tööprotsessi psüühilised mõjud) ja tööfüsioloogia (tööprotsessi mõju inimkehale, sh ergonoomika). OLULISI PIIRANGUID SEAB TÖÖÕIGUS! Töötingimuste optimeerimise kolm peamist võimalust: · tööaja reguleerimine, mille juures arvestada, et: töönädala pikkus jm piiravad tingimused tulenevad tööalastest õigusaktidest, tööaja (vahetuse) ülemäärane pikendamine vähendab töö efektiivsust, olulist mõju avaldavad tööaja algus ja töövaheajad nt libisev graafik, töökoha jagamine (job
krooniline. Kanepisõltlase tavalisemad kehalised häired: immuunsuse vähenemine, kopsu ventilatsioonivõime vähenemine, nina- ja suu limaskesta haigused, kurguvalu ning hingamisteede infektsioonid, kopsuvähi eelstaadium, valu rinnus ja muud südamevaevused, peavalu ja peapööritus, üldine halb enesetunne, meessuguhormooni tootmise vähenemine, mille tagajärg võib olla puberteediea arengu aeglustumine, seksuaalhui vähenemine, spermatootmise vähenemine.Kanepi liigtarvitamise psüühilised ja sotsiaalsed tagajärjed: äng, hirm ja rahtutus joobeajal, lõhimälu nõrgenemine ja õpiraskused, õppetulemuste halvenemine, keskendumisraskused, täielik ükskõiksus maailma suhtes, depressioonid ja enesetapukatsed, tegelikkuse muutunud tajumine, motiivitussündroom. Opiaadid- oopim, metadoon, fentalüünid jne. Opiaadijoobe tunnused: kuumustunne kõhus (algul), sügav heaolu- ja õnnetunne, tuimus ja vähenenud valutundlikkus.
See on õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Psühholoogia on teadus, mis uurib käitumist ja vaimsed protsesse ehk psüühikat. 2. Mis on psüühika? Psüühika on organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist, peamiseks eesmärgiks on maailmast tervikpildi loomine. Psüühika on organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist järgides. 3. Kuidas jagunevad psüühilised nähtused? Psüühilised nähtused jagunevad: Psüühilisteks protsessideks – vaimne tegevus välismaailma peegeldamisel, tunnetusprotsessid – aistingud, tajud, kujutlus, mõtlemine, tähelepanuprotsess jt. Psüühilisteks seisunditeks – üldine aktiivsuse tase, olek, meeleolu, psüühiliste protsesside kulgemise eripära; on lühema- või pikemaaegsed, vähem või rohkem teadvustatud.
Puuhobusega tuleb ratsutada ning seda ei tohi kasutada muul otstarbel. Sümboliline mäng loob seega lähima arengu tsooni, kus lapsed võivad kujutlustes uurida oma arusaamise kaugemaid piire (Butterworth, Harris 2002: 194-195). Lev Võgotski koolkonna sotsiokultuuriline lapse arengu teooria: Lapse areng kulgeb etappide kaupa, millest igaühel on oma juhtiv tegevus. Juhtiva tegevuse rüpes arenevad kõik psüühilised protsessid ja kujunevad eakohased oskused. Ühtki etappi vahele jätta ei saa, sest iga järgnev toetub eelmisele. 4 1. etapp: 1. eluaasta, juhtiv tegevus:suhtlemine täiskasvanuga. Ainult see, et vanem lapsega suhtleb ning kasutab ära tema loomulikku huvi maailma vastu, paneb lapse arenema. Ema ulatab lapsele eseme lapse käed õpivad haarama.Kui laps on asja
tähendust, või sellepärast, et ta on varem otsustanud ärgata antud ajal, tahaks paista, nagu ei magaks une ajal mitte meie terve mina, vaid ainult üks osa temast, kuna teine osa on endiselt ärkvel ja hoiab alles sidet välisilmaga. Kuid ärgates üles me sellest mitte midagi ei mäleta. See, mida mäletame oma elamustest une ajal on meie unenäod. Unenäo mõiste Unenäod on meie omad kujutlused ja nendega seotud teised psüühilised protsessid. Sellepärast on unenägude seletamiseks vajalik kõigepealt meie oma hingeelu, tema iseärasuste ja seaduste tundmine, mis on saadud teiste hingeliste nähtuste uurimise põhjal. Unenägude iseärasused 3 Tallinn 2009 Gustav Adolfi Gümnaasium Meie unenäod ununevad äärmiselt ruttu. Sellepärast on vaja peale ärkamist unenägu kõikide tema
(kasvajate teke), sensibiliaarsed (allergia teke), mutageensed (sugurak- kudele mõjuvad). Kahjulikud aurud ja gaasid, toksiline tolm ning agressi- ivsed vedelikud (happed ja leelised). 3- BIOLOOGILISED: mikro (bakterid, viirused, pisilased)- ja makroor- ganismid (taimed, linnud, loomad, kalad). 4- PSÜHHOFÜSIOLOOGILISED: so ERILINE rühm kahjulikke ja oht- likke tootmisfaktoreid. Siia kuuluvad: · füüsilised ülekoormused (dünaamilised või staatilised) · närvisüsteemi mõjutavad psüühilised ülekoormused 23 TOOTMISTRAUMATISM JA H. KUTSEHAIGUSTESSE · vaimne ülepinge · kuulmis, nägemis ja teiste analüsaatorite ülepinge · monotoonne töö · emotsionaalne ülepinge Kahjulike ja ohtlike toomisfaktorite mõju inimesele on kom- pleksne (s.o. läbipõimunud ehk liidetud) ja tähendab, et kahjulikud faktorid kutsuvad esile ohtlike toomisfaktorite mõjusama toime. Antud
Opiaadijoobe tunnused 1. Füüsilised häired: · ahenenud pupillid ("nagu nõelapead") ja ainitine pilk · rippuvad silmalaud · raske püsida jalgadel (kokkuvajumine) · süda on paha ja üldine enesetunne halb · aeglane pulss ja madal vererõhk · aeglane hingamine ja aine üledoosimise korral eluohtlik hingamise halvatus. 2. Psüühilised häired: · ükskõiksus või unisus ja tugeva annuse korral meelemärkuse kadumine · kõne ebaselgus · kontakteerumisraskused · valutundlikkuse vähenemine. (Rauli koduleht, 2013). Tervise kahjustamine Suurim oht on see, et üleannustamise korral võib opiaadi tarvitaja surra. Kuna opiaadid pärsivad hingamist võib see üledoosi korral täielikult seiskuda ja inimene lihtsalt lämbub
1.Organisatsioon on teadlikult koordineeritud sotsiaalne ühendus, mis koosneb kahest või enamast inimesest ja funktsioneerib suhteliselt katkematult, et saavutada ühiseid eesmärke või neid püstitada. Organisatsioon võib olla mingi erilise eesmärgi saavutamiseks organiseeritud inimrühm, mingi asutus, ettevõte, valitus, kool, ühing. Organisatsiooni käitumine on õpetus inimeste ja rühmade käitumisest organisatsioonis, milles püütakse määratleda efektiivsema tegutsemise teid. Organisatsioonilise käitumise eesmärgid on kirjeldada, aru saada, ennustada, hinnata ja arendada inimeste käitumist, tegutsemist organisatsioonis. 2.Organisatsioon kui süsteem. Kui inimesed ühinevad mingi eesmärgi saavutamiseks, tekib vajadus eestvedamise ja suunamise järele. Keegi rühma liikmetest kujuneb oma võimete põhjal liidriks või määratakse juhiks. Tegevuseks on vaja materiaalseid vahendeid, ettevõtte vajamiseks raha, ruume, seadmeid, toorainet, organisatsiooni...
Puuhobusega tuleb ratsutada ning seda ei tohi kasutada muul otstarbel. Sümboliline mäng loob seega lähima arengu tsooni, kus lapsed võivad kujutlustes uurida oma arusaamise kaugemaid piire (Butterworth, Harris, 2002, 194-195). Võgotski koolkonna sotsiokultuuriline lapse arengu teooria: 7 Lapse areng kulgeb etappide kaupa, millest igaühel on oma juhtiv tegevus. Juhtiva tegevuse rüpes arenevad kõik psüühilised protsessid ja kujunevad eakohased oskused. Ühtki etappi vahele jätta ei saa, sest iga järgnev toetub eelmisele. 1. etapp: 1. eluaasta, juhtiv tegevus: suhtlemine täiskasvanuga. Ainult see, et vanem lapsega suhtleb ning kasutab ära tema loomulikku huvi maailma vastu, paneb lapse arenema. Ema ulatab lapsele eseme – lapse käed õpivad haarama. Kui laps on asja kätte saanud, hakkab ta selle kohta infot koguma: kolistab, paneb suhu, viskab maha,
küsimustele leitud vastused Tõnu Lehtsaare õpikust ,,Sissejuhatus religioonipsühholoogiasse" 2013 1. Religioonipsühholoogia mõiste, uurimisobjekt, meetodid - Religioonipsühholoogia uurib ja seletab religiooni kui fenomeni, kasutades psühholoogiliste teooriate mõisteid - Religioonipsühholoogia uurib, kuidas religioon on seotud inimese hingeelu ja käitumisega - Uurimisobjektiks on inimese psüühilised protsessid ja väline käitumine seoses religiooniga - Meetodid (3): filosoofilis-teoloogilised arutlused ja tõlgendused kuni ranged ekperimentaalsed uuringud (kvalitatiivsed ankeedid, süvaintervjuu) 2. Usulise kogemuse psühholoogilised käsitlused. - usulise kogemuse psühholoogilised komponendid (kognitsioonid, emotsioonid, kehaasendid ja füsioloogilised seisundid)
TALLINNA ÜLIKOOL Haridusteaduste Instituut Eripedagoog-nõustaja õppekava Maia Kärdla (KAEPM-15) „TIIGRI TÜTAR“ TOREY HAYDEN Kiri sõbrale Tallinn 2016 Kallis Tiina! Otsustasin sulle kirjutada ja jagada ühe raamatu lugu, mida hiljuti lugesin. Kuna sina asusid sügisest eripedagoogina tööle, siis usun, et järgnev teema puudutab sind vähemalt samavõrd kui mindki. Aga nüüd siis raamatust lähemalt. Raamat on kirja pandud väikeklassi õpetaja Torey kirjelduste põhjal ning sellest kuidas tema kohtus probleemse kuid igati andeka õpilase Sheilaga. 6-aastane tütarlaps oli toime pannud tõsise kuriteo: meelitanud väikese naabripoisi lähedalasuvasse metsatukka, sidunud ta seal puu külge ning süüdanud põlema. Torey suureks üllatuseks saab Sheilast pärast toimunut tema väikeklassi õpilane. Minuski tekitas suurt õudu mõte, et keegi nii väike võib toime panna midagi sellist. Minu esimene mõte...
Aju tegevuse tulemus, funktsioon. Ka hingeelu, hingelaad, isikupärased hingeelulised nähtused. Psüühiline tegelikkusepeegeldus tekib välis- või sisekeskkonna ärritaajate mõjumisel meeleorganeile. Välismõjurid- helivõnkumine, elektromagneetilised lained (nähtav valgus), füüsilis-mehaaniline surve, molekulid õhu koostisosana jne. Erutus kantakse edasi närvikeskustesse- peaajusse ja selle koorde, kus tekivad teadvustatud kujundid, infi nendest vahendavad psüühilised esindused ehk representatsioonid. Psüühiline tegevus on infotöötlus, mis loob maailma mudeli selle subjektiivses vormis. Subjektiivselt väljendub psüühika inimese aistingute, tajude, kujutluste, mõtete jne vormis. Objektiivselt väljendub psüühika inimese tegevuses, kõnes, miimikas jne. Teadvuse kolma aspekti Ned Blocki järgi: 1. fenomeniline teadvus (st vahetu meeleline kogemus) 2. juurdepääsuteadvus (võime teadlikult ja tahtlikult suunata oma vaimset tegevust) 3
Spontaanne. 2. Üleolekuväg. (power rape) Kasutavad haruharva kui üldse relva. Juhitud soovist alandada, hirmutada. Tunda ennast psüühiliselt üleolevana. Mida alandlikum ohver, seda halvem.Mida rohkem koostööd, seda hullem. Kui üritatakse vastupanu osutada, siis ehk lõpeb kiiremini. Üldjuhul teatakse enda ohvrit. Võib olla planeeritud, kavandatud. Ülemäärast jõudu ei kasutata. Füüsilised kahjustused on minimaalsed. Psüühilised ehk emotsionaalsed kahjustused väga võimsad! Harva tulevad vägistamise järgselt arsti kontrollile ja psühholoogi juurde. 3. Sadistlik väg. (sadistic rape) Kõige rängem. Tavapäraselt ettekavandatud ja suhteliselt pikaajalise toimega. Neid kas vangistatakse, hoitakse kinni. Võidakse kasutada ülemäärast jõudu, viiakse läbi rituaale,mis on nii füüsiliselt kui psüühiliselt
tee vahet inimesel ja loomal. Inimese käitumine kõikide oma keerukuste ja üksikasjadega, moodustab biheiviorismi uurimisprogrammist vaid ühe osa " Personalistlik psühholoogia aga kahtles võimalustes eneseteadvust eksperimentaalselt uurida. Nende äärmuslike orientatsioonide kriis soodustas teadusliku huvi kasvu selle temaatika vastu. Uurimisaineks on kõige sagedamini ,,mina" pildi struktuur ja komponendid, seejärel need psüühilised protsessid ja operatsioonid, mille abil inimene ennast ja oma käitumist teadvustab, hindab ja kontseptualiseerib ja lõpuks eneseteadvuse psühholoogilised 5 Enesehinnang ja selle mõju käitumisele funktsioonid (kuivõrd adekvaatsed on ,,mina" pilt ja üksikud enesehinnangud ja mis osa on
Erivajaduste psühholoogia aines ja ülesanded, erivajaduste liigid Erivajaduste psühholoogia on psühholoogia haru, mis uurib hälbinud arenguga laste, noorukite ja täiskasvanute psüühikat. Hälbinud- kõrvalekalle tavalisest (keskmisest) arengust, võib olla nii positiivses kui ka negatiivses suunas Kursuse käigus pööratakse rohkem tähelepanu lastele (0-puberteediiga), kuna mida väiksemad on lapsed, seda suuremad muutused arengus aset leiavad ja seda olulisem on nende muutustega kursis olla. Erivajaduste psühholoogia näol on tegemist teadusharuga, teadmised sellest on tulnud uuringute kaudu. Kontrollitakse püstitatud hüpoteese eksperimentide ja katsete põhjal. Oluline on teha üldistusi teooriast, aga olla valmis selleks, et praktikas tegeletakse indiviididega ja seega ei pruugi need kokku minna. Erivajaduste psühholoogia ülesanded: Õppida orienteeruma erinevate arenguhälvete olemuses, nende põhjustes ja ilm...
· ettevõtte eesmärke järgiva süsteemi kujundamiseks. töömahukate tootmisprotsesside puhul), kuid ei ole alati otseselt seostatav Eelduseks on tööprotsessi analüüs soodustavate ja pärssivate tegurite ning nende tootmismahu (sissetulekuga). Järjelikult on töötasu (suures osas) püsikulu. mõju vähendamise (kõrvaldamise) võimaluste selgitamine. Sellega tegelevad töö- psühholoogia (tööprotsessi psüühilised mõjud) ja tööfüsioloogia (tööprotsessi mõju Eristada tuleb töötaja töö tulemusega otseselt mitteseotud tasusid -- nt kasumi inimkehale, sh ergonoomika). OLULISI PIIRANGUID SEAB TÖÖÕIGUS! suurusest sõltuv kasumiosa, staazi- jm taolised tasud. Töötingimuste optimeerimine peab lähtuma konkreetsest tootmis- või teenindus- Ülim printsiip on ÕIGLUS, aga see on mittemõõdetav subjektiivne kategooria.
hingeelulisi nähtusi. Psüühika on organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist, peamiseks eesmärgiks on maailmast tervikpildi loomine. Lihtsaim definitsioon: psühholoogia on teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat. Psüühika on organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist järgides. · Kuidas jagunevad psüühilised nähtused? Psüühilised nähtused jagunevad psüühilisteks protsessideks (st vaimne tegevus välismaailma peegeldamisel, tunnetusprotsessid (aistingud, tajud, kujutlus, mõtlemine, tähelepanuprotsess)), psüühilisteks seisunditeks (üldine aktiivsuse tase, olek, meeleolu, psüühiliste protsesside kulgemise eripära; on lühema- või pikemaaegsed, vähem või rohkem teadvustatud) ja psüühilisteks omadusteks (konkreetse inimese psüühika tüüpilised erijooned, iseloomustavad
· enesevigastus- või suitsiidimõtted või -teod · lühimälu häired Depressiooniga kaasnevate neurohormonaalsete muutuste tõttu alaneb immuunsüsteemi vastupanuvõime haigustele. Eristatakse depressiooni somaatilisi (kehalisi) ja psüühilisi sümptomeid: Depressiooni kehalised sümptomid · Unehäired · Söögiisu muutus, söömishäired · Sugutungi kadumine · Väsimus ja energia kadumine · Võimetus tunda rõõmu (anhedoonia) Depressiooni psüühilised sümptomid · Kurvameelsus ja meeleheide, ärrituvus · Madal enesehinnang · Huvideringi ahenemine · Suhtlusprobleemid · Süütunne · Negatiivne mõtlemine · Enesetapumõtted Vahel kasutatakse depressiooni mõistet ka meeleolu hetkelise, kerge alanemise kohta, kuid seda tuleks vältida. Depressioonist on saanud juba moesõna, mida sageli kasutatakse, teadmata selle tegelikku tähendust. Hetkeline meeleolu alanemine
......................................................... 11 SISSEJUHATUS Uni on tähtis osa inimese vaimsest ja füüsilisest elust, sest läbi une uueneb meie vaimne ja kehaline jõud. Tänu magamisele saame omandada energiat, et elada ning seepärast magavad inimesed iga päev. Täiskasvanu uni kestab keskmiselt 8 tundi ööpäevas ja keskmise eluea jooksul veedab inimene magades ligi 200 000 tundi. Magamise ajal nähtakse unenägusid, mis on meie omad kujutlused ja nendega seotud teised psüühilised protsessid. Töö eesmärgiks on uurida miks on uni inimestele vajalik ja miks me magades unenädusid näeme ning mida unenäod endast täpsemalt kujutavad. Peamisteks allikateks olid raamatud "Unenägude entsüklopeedia" ja "Unenägude leksikon" ning mitmed internetileheküljed. Töö on jaotatud kolme peatükki. Esimeses peatükis tuleb juttu unenägude tekkimise vaimsetest ja füüsilistest põhjustest, teine peatükk on unega seotud
NARKOOTIKUMID Mis on uimastid? • Uimastid on keemilised ained, mis mõjutavad inimese enesetunnet, käitumist ja teda ümbritseva maailma tajumist; • Kõik uimastid võivad tekitada sõltuvust; • Uimasti mõju sõltub tarvitajast ja tarvitamisviisist; • Uimastid on seadusega lubatud ehk legaalsed (näiteks alkohol, tubakas, energiajoogid) või keelatud ehk illegaalsed (näiteks kokaiin, heroiin); • Päritolult kas looduslikud (kanep) või keemiliselt toodetud (LSD); • Jagunevad vastavalt toimele: stimulandid, depressandid, ...
Need asetavad kaemused mõistete alla ja seovad mõisted otsusteks. Kategooriaid on 12. Need jagunevad kvantiteeti, kvaliteeti , relatsiooni ja modaalsust kirjeldavaiks. 3. Mõistuse regulatiivsed printsiibid (ideed on hing, maailm ja jumal). Neil ei ole tunnetuslikke (konstitutiivseid) funktsioone, võimaldavad aga mõistuse tunnetuse kokkuvõtta ja ühtsustada. Nad viitavad meis endis asuvale lõputule eesmärgile. Hinge idee ütleb mulle: Seo kõik psüühilised ilmingud nii nagu oleks nende aluseks üks terviklik hing. Maailma idee ütleb mulle: Seo tinglike ilmingute read nii, nagu oleks nende aluseks üks tingimatu ühtsus – maailm. Jumala idee ütleb mulle: Mõtle nii, nagu kõigele mis eksisteerib oleks üks hädavajalik põhjus – Jumal. “Praktilise mõistuse kriitika” (1788) uurib konsekventselt eetilise toimimise võimalusi ja püüab anda mõistusele selle põhimõtete (aprioorsete) kujundamises kindlat kohta. Kant
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
