11. Tekitab vaatajates jälestust, maalib jubedaid asju, samas on pintslitöö täpne ja korrektne. Pariisi koolkond 1. Noored kunstnikud ei pöördunud enam koju tagasi, seati end sisse odavas linnajaos, ühineti igasuguste kunstivooludega, see oli kõige keskus ja elu. 2. Montparnasse. 3. Pariisi koolkond oldi niivõrd omanäolised, et ükski koolkond ei sobinud. 4. Ühendas ei olnud prantslased, elasid, õppisid, töötasid Pariisis, veendumus tugines uuema aja prantsuse kunstile. 5. A.Modigliani elegantne selge kontuur, pikaksvenitatud figuurid, nukker meeleolu, pruunjasoranz või tuhmsinakas värvigamma. 6. Marc Chagall küla viltuvajunud puumajakesed, õhus hõljuvad inimesed, kitsed, kuked, õitseva taimed. 7. E.Viiralt läks noorena Pariisi ja jäi sinna elama, koju tagasi ei pöördunud. 8
septembris jõuti tagasi esimeselt ümbermaailmareisilt. Läänetee Indiasse oli küll avastatud, kuid seda kasutusele võtta polnud toonastes tingimustes otstarbekas. 16 saj. teisel poolel ja 17. sajandil hakkasid maadeavastused üha suuremat osa etendama. Portugallased jõudsid Jaapanisse, kuid taibates ohtu sulgesid jaapanlased oma sadamad, jättes need avatuks vaid hollandlastele. 17. saj. algul avastasid hollandlased Autraalia. Põhja-Ameerika idarannikule jõudis inglased ja prantslased 17 saj. Suurte maadeavastuste tagajärjed Euroopale: inflatsioon e. raha väärtuse langemine ja hindade tõus, maailmapildi avardumine, uued kaubad (tomatid), Vahemere kaubandus kaotas tähtsuse, uued kaubanduskeskused (London-majanduskeskus), etnoloogia, kauba-ja fondibörs, feodalismi lagunemine. Ameerikale: kõrgkultuuride hävingkoloniseerimine, kultuuriväärtuste purustamine, vägivaldne risti- usustamine, kirja häving, orjatöö kasutamine, haiguste levik.
Selliseid kunstipäraseid soenguid uuendati harva, ka pesemine ning sagedane pesu vahetamine ei kuulunud hea tooni juurde. See-eest mingiti ja puuderdati hoolsasti ning tarvitati tugevaid lõhnaõlisid. Kõrged soengud, mis põhjustasid daamidele ebamugavusi tõllas istudes, innustasid leidureid välja mõtlema parukasse peidetavat mehhanismi, mis võimaldas soengu vajadusel madalamaks lasta, pärast agakerge nupulevajutusega taas kõrgemaks muuta. Pikantse välimuse saavutamiseks pöördusid prantslased uudsele rajale algas meestemoe kopeerimine. Kõige moodsam oli ilmuda jahile kuninganna Marie- Antoinette'i eeskujul meestekostüümis, mille moodustasid redingot, seemisnahksed põlvpüksid ja suur meestekübar. Naistekübarad olid 18. sajandi viimasel veerandil mõeldud eeskätt ehteks. 70. aastatel tõi kõige inglispärase kummardamine moodi laiaäärelise õlgkübara. Meeste kuubedel täideti puusakohad vaheriide, hobusejõhvi või paberiga, et saavutada naiste
Tartu Kutsehariduskeskus Teeninduse ja kaubanduse osakond Oma nimi Jennifer Lynn Lopez (Live Luxe Parfüüm) Iseseisevtöö Referaat Juhendaja nimi Õppegrupp: Tartu 2011 Sisukord Sisukord........................................................................................................................................... 2 1.Üldiselt parfüümist........................................................................................................................3 1.1.Kas teadsid, et parfüüm......................................................................................................... 3 2.Jennifer Lopez ja Parfüüm............................................................................................................4 2.1.Jennifer Lopezist üldiselt ........................................
Ta otsib Kati, kuid tulutult. See öö saadeti Paul luurele. Ta istub mürsulehtris ning ei julge edasi minna. Paul mõtleb, et kas pöörduda tagasi häbis või minna edasi. Ta otsustab siiski edasi minna. Kui Paul tagasi hakkab minema ja raporteerima oma avastustest ei leia ta enam tagasiteed. Paul läheb sinna poole kuhu kõhutunne ütleb. Kuid ta ei jõua omadeni tagasi. Siis ta poeb mürsilehtrisse ootama valgenemist. Ta kuuleb aheliku samme... Need on vist prantslased. Ta heidab pikale ja mängib surnut. Paul võtab pussi välja ja on valmis pussitama igaüht kes lehtrisse astub. Sammud lähenevad. Keegi astus lehtrisse... see oli üks prantslastest. Paul lööb teda kogu jõust kõhtu. Prantslane langeb maha, kuid ta ei ole veel surnud. Paul istub 3 päeva mürsulehtris koos sureva prantslasega. Tal on suur joogijanu. Ta võtab oma taskust taskurätti ja filtreerib selle abil endale pisut vett. 12 tunni pärast prantslane sureb
Minu ja minu riigi 20 aastat Minu ja minu riigi 20 aastat Võib öelda, et sündisin inimkonna ajaloo ühel kõige tähelepanuväärseimal aastal. Berliini müür langes ning aasta lõpuks oli selgelt näha, et inimestel on suletud ühiskonnast kõrini, kommunistlik ideoloogia sai kaotuse osaliseks. Kõige julmemalt väljendus aja jooksul kogunenud viha 25. detsembril, kaks päeva enne minu sündi, kui mõisteti kiirmenetlusega surma ja hukati 1965. aastast võimul olnud Rumeenia kommunistlik diktaator Nicolae Ceauşescu koos oma naisega. Järgnevalt iseseisvusid riburada pidi Nõukogude Liitu kuulunud riigid, kes ei tahtnud enam kunagi taluda repressioone ja kodanikuvabaduste piiramist. Nüüd, kui ajaloolisest murrangust möödub 20 aastat, on aeg vaadata tagasi. Mis muutused on toimunud meie eludes ning kas oht meie tollal väljavõideldud vabadusele on lõplikult möödas? Sõjaväes neid ridu kirjutades, kus kehtib karm kodukord ning isiklik ruum seisneb väikese...
Sissejuhatus Peruust Euroopasse tõid tomati 16. sajandil hispaanlased. Hispaanias hakati seda kasvatama ilutaimena; tomati vilju peeti mürgiseks. Toiduks hakati tomatit tarvitama alles 18. sajandil esmajoonelt Itaalias kuid ka Prantsusmaal ja Hispaanias. Nende riikide rahvusköögis mängib tomat siiani väga olulist rolli. Ka on need kolm Euroopa suurimad tomatikasvatajad. Prantslased andsid algselt akaatsiaõunaks kutsutud tomatile ka uue imetleva nime pomme d'amour ehk 'armastuse õun', millest hiljem sai pomme d'or ehk 'kuldne õun'. Eestis tunti tomatit veel 20. sajandi alguseski vähe. Keskmiselt sisaldavad küpsed tomatid vett 94%, süsivesikuid 2,9%, valku 0,8%, rasva 0,4%, kiudaineid 0,8%, mineraalaineid 0,6%. Et tomat sisaldab ohtralt vett, annab ta vähe kaloreid: 100 g tomatit sisaldab vaid paarkümmend kcal. Peamiseks energaiaallikaks on tomatis suhkrud (glükoos ja fruktoos) ja orgaanilised happed (sidrunhape, õunhape). Viljadele annav...
Sisukord RIIGIAPARAADI LOOMINE.................................................................................................... 2 KODUSÕDA VENEMAAL....................................................................................................... 3 SUNDKOLLEKTIVISEERIMINE.............................................................................................. 7 KASUTATUD KIRJANDUS..................................................................................................... 9 RIIGIAPARAADI LOOMINE Sügiseks Oli Ajutise Valitsuse autoriteet nii madalale langenud, et mistahes jõuline rühmitus oleks suutnud korraldada riigipöörde. 1917. a. oktoobripöördega tulid Venemaal võimule bolsevikud (kommunistid) eesotsas Vladimir Iljits Lenini (tema pärisnimi oli Uljanov) ja Lev Trotskiga. 1918. a. algul kokku tulnud Asutava Kogu (mis pidi otsustama Venemaa riikliku korra ja saatuse) saatsid bolsevikud jõuga laiali...
Iseloomusta industriaalühiskonda ning analüüsi selle mõju inimeste igapäevaelule. 5 Enamus inimesi töötab töötlevas tööstuses. Vasakpoolsete partei ideede levik. Valimisõigus laieneb, tööliste huvisid kaitstakse. Üldine kirjaoskus, koolikohustus, uued tavad ja moraalinormid. Kaupu toodetakse suurtes kogustes. Industriaalühiskond ja masinate kasutuselevõtt on tänapäeva elu väga mõjutanud. Suuremad ja ka väiksemad tööd teevad ära masinad. Samuti on moraalne kirjaoskus ja koolikohustus. Industriaalühiskond: tööstuslik pööre, industriaalühiskonna iseloomulikud tunnused, masstootmine. 5p Tööstuslik pööre= kapital+ vaba tööjõud, industriaalühiskonnas töötavad enamus inimestest töötlevas tööstuses. Urbaniseerumine, Kaupu toodetakse suurtes kogustes, kvaliteet, odavus. Iseloomusta parlamentarismi Inglismaal. 3p Charles I katse seisuste esindust murda kukkus läbi ja kuningas jäi ilma peata. Inglise kuningad pidid arvestama parlamendi otsusteg...
laguun. 16nda sajandi lõpuks hakkasid tekkima nüüdse Kaoshiungi sadama alasse väikesed külakesed. Põliselanike poolt oli sellele alale nimeks pantud sellel ajal aga „Takau“. Hollandi Ida-India Kompanii (VOC) kolonistid saabusid „Takau“ alale 1620ndatel ja hakkasid seda arendama. Sadam, mida siis kutsusti Takau sadamaks arendati vaikselt edasi Hollandi ajastul ja ka kahel järgneval ajastul. Aastal 1858 Qing Dünastia Teise Oopiumi sõja, mille tõttu nõudsid Prantslased ja Inglased, et Taiwani sadamatest viis oleks avatud väliskaubanduseks. Ühest viiest sadamast oli ka Takau sadam, mis oli avatud Lääne ettevõtjatele alates aastast 1864. Pärast seda aastal 1895 kaotati Esimene Sino-Jaapani sõda, mille tagajärjel läks praegune Kaohsiungi ala Jaapani valitsemise alla. Jaapani valitsuse aja algul võttis koloonia valitsus vastu otsuse, teha suur projekt ja arendada olemasolevast sadamast suurem ja moodsam sadam. Jaapanlased ehitasid sadamat kolme etapina
13. saj.; Marco Polo 13. saj Veneetsia kaupmees · Hispaania ja Portugali esiletõus - mereriigid; Inglismaal ja Prantsusmaal sõjad; · omavaheline rivaalitsemine - Hispaania ja Portugal - Veneetsia ja Genoa · tuntumad retked: Henrique meresõitja; Bartolomeu Diaz; Vasco de Gama; Cristoph Columbus; Amerigo Vesspuci; Fernao de Magalhaes; 16. saj portugallaste ja hispaanlaste vallutused 17. 19. saj inglased, prantslased, hollandlased, taanlased ja rootslased Tulemused: · Maailmamajandus; orjakaubandus; immigratsioon; maailma euroopastumine; teaduste areng; uued põllukultuurid; Uusaja periodiseerimine: · 1600 1789 ehk vana korra aeg - Euroopa ühtsus lagunenud; absolutistlik valitsemine; valgustus, barokk; · 1789 1815 - 1789 1799 Suur Prantsuse revolutsioon - 1799 1815 Napoleoni sõjad · 1815 1900 ehk nn 19. saj
hakati antiiki millekski ideaalseks pidama. Nii ongi renessanss ühest küljest antiigi pärandi taasavastamise aeg. Teisalt aga loodi sel ajal palju täiesti uuelaadset kirjandust ja kunsti. Vararenessansi ajal oli kultuuri- ja kunstielu keskuseks Firenze (tänu kultuurihuvilisele Medicite suguvõsale), 16. sajandiks kandus keskus aga paavstide asupaika Rooma; suurt osa mängis siis ka Veneetsia. Omapärane on prantsuse renessanss. Prantslased olid oma vallutussõdadega teinud lõpu Itaalia renessansile, kuid sealt saadud mõjud sulatasid nad edukalt kokku omaenese traditsioonidega. Eestisse jõudis renessanss väga segasel ajal, 16. sajandil, mil oli käimas laastav ja pikaajaline Liivi sõda. Sellegipoolest leidub meilgi kauneid teoseid, mis enamasti on suguluses Rootsi väga omapärase renessanss-kunstiga. Itaalia renessanss jaotatakse ajaliselt tavaliselt kaheks: · 15
end võitjatena. JÄTKUSÕDA(25.06.1941) NSVL alustas Soome pommitamist, Soome vallitas tagasi Karjala, kuid kaotas uuesti selle; vaherahu 19.09.1944.1940 kevad Sks vallutas Norra, Taani, Hollandi, Belgia, Luksemburgi, ründas Pr-d. 5.06.1940 okupeeris NSVL Baltimaad. 6.06.1940 sõlmisid Pr ja Sks vaherahu, millega suur osa Pr-st läks Sks okupatsiooni alla. ,,Iseseisvas" lõunas pandi ametisse Sks sõbralik VICHY valitsus. Saksa vastased prantslased rajasid SB-s vabastusliikumise eesotsas kindral de Gaulle. 1940 suveks oli SB jäänud ainsaks iseseisvaks võitlejaks Euroopas Sks vastu. Sks püüdlused: plaanis teha meredessandi SB, mis kukkus läbi. Ründas Briti asumaid Põhja-Aafrikas, mis ei õnnestunud. Sks lennukid alustasid Inglismaa linnade ägedaid pommitamisi.1940 sügis Sks+It ründasid Kreekat, vallutas Jugoslaavia. 22.06.1941 Sks ründab NSVL. 10.12.1941 ründas Jp ootamatult USA mereväebaasi Vaikses ookeanis Pearl Harboris
Mürkgaas- 1915 aastal sakslaste poolt kasutusele võetud relv, millega prooviti teha positsioonisõjale lõpp. Kasutati esimest korda Ypres'i lahingus. Gaasi vastu kaitseks võeti kasutusele gaasimaskid. Verduni lahing- sakslaste poolt plaanitud rünnak, millega prooviti prantslaste elavjõul veri välja lasta nii, et need oleksid järgmiseks suureks saksa rünnakuks liiga nõrgad. Hukkus ligi miljon meest, sakslased kaotasid lahingu ja kaotasid ise rohkem mehi kui prantslased. Somme'i lahing- inglaste-prantslaste ühisrünnak sakslaste vastu ja Verduni kaitsjate olukorra kergendamiseks. Hukkus 1,3 miljonit meest. Selles lahingus esimest korda kasutati tanke. Tankid- purustasid vastaste traattõkkeid, surusid maha kuulipilduja pesi ja tekitasid algselt paanikat. Olid väga aeglased; inimene kõndis vist kiireminigi. Sakslased leidsid nõrgad küljed ja siis osati nende vastu võidelda.
Kuna reis on eestikeelne, reisikorraldaja on Eestist ja reisialgus on Eestist, siis reis on eelkõige mõeldud eestlastele. Kui vältida seda fakti, et reis on mõeldud eestlastele, siis huvigruppideks võivad olla pigem lõunamaalased. Seda seetõttu, et Island on põhja riik ning lõunamaalased puutuvad külma kliimaga harva kui üldse kokku ning selline kliima on neile huvitav ja haruldane. Peamised Islandi külastajad 2017 aastal olid ameeriklased, britid, sakslased, kanadalased ja prantslased, seega on suur tõenäosus, et ka nemad valiksid antud reisipaketi. Lisaks sobib antud reis hästi üksikule reisijale, sest kõik on organiseeritud ning ka teisi inimesi on tulemas. Seega üksi maa-avastamist ei toimu, mis võib paljudele hirmu tekitada. 1.4. Paketi mõju kohalikule kogukonnale Kultuuriturismil on oht mõjutada keskkonda negatiivselt. Turistid jätavad maha endast prügi, mis viib omakorda loodussaasteni. Peamised sihtkohad on loodusmaastikud, mis võivad
Sõltumatuse Liiga e Viet-minh, mille esimees oli Ho Chi Minh. Viet-minch oli vietnamlaste vastupanuliikumise organisatsioon, mille eesmärk oli saavutada Vietnami iseseisvus, mille nimel tuli võidelda nii jaapanlaste kui prantslaste vastu. 1943. aastast tegutses Viet-minh Vietnami põhjaosas ja 1945 vabastas Hanoi. · 1945. a. Septembri alul, kui jaapanlased olid Vietnamist lahkunud ning endised kolonisaatorid prantslased ei olnud veel tagasi jõudnud, kuulutasid Vietnami kommunistid eesotsas Ho Chi Minh`iga välja Vietnami Demokraatliku Vabariigi. · juba sept lõpus saatis Prantsusmaa sinna oma väed ja okupeeris maa lõunaosa koos pealinna Saigoniga · oma positsioonide kindlustamiseks otsustasid prantslased nõustuda Lõuna-Vietnami riigi loomisega. Seda riiki tunnustasid ka USA, Suurbritannia ja mitu nende liitlast · prantslased üritasid kuni 1954
Hitler testis oma uusi relvi kasutades ära Hispaania sisesõda (1936-39) Pooldades Hispaania paremäärmuslasi nagu seda tegi ka Mussolini sai Hitler endale uue liitlase. Liitu Itaalia-Saksamaa-Jaapani vahel nimetatakse teljeriikideks samuti nagu nende liitlaseid. Saksamaa agressioon Euroopas Hitler alustas oma imperialistlikku joont Austria liitmisega Saksa koosseisu 1938 aasta märtsis. Tee sai vabaks. Mussolini toetas teda. Britid ja Prantslased ,kes olid hirmutatud Saksamaa uuestirelvastumisest toetasid Hitlerit sellega, et Austria staatus pidi jääma Saksamaa siseasjaks. Septembris 1938 Hitler ähvardas sõjaga Tsehhoslovakkiat mille piiriäärsetes alades elas umbes 3,5 miljonit etnilist Sakslast. Briti peaminister Neville Chamberlain alustas kõnelusi mis lõppesi kuu lõpus Münheni Paktiga mis andis selle ala Tsehhoslovakkiast Saksamaale lubadusega ,et Saksamaa ei puutu rohkemat Tsehhoslovakkia territooriumist
pevaga vallutada tnu 420-mm Kruppi ja 305 mm koda hiidhaubitsatele, mis pommitasid raudbetoonist forte kuni 900 kg mrskudega. Li?ge langes 15. augustil ja Namur 24. augustil.[2] 14. augustil alustasid prantslaste 6 korpust (Dubail' 1. armee ja de Castelnau' 2. armee) pealetungi Lotringis. Nelja pevaga liiguti edasi kuni 40 km ulatuses. 20. augustil asusid 8 sakslaste korpust (6. ja 7. armee) vastupealetungile. Kolme pevaga paisati prantslased tagasi positsioonidele, kust nad rnnakut olid alustanud. Phja pool asuvad prantslaste 3. ja 4. armee ritasid anda sakslastele lki lbi Ardennide metsade, kuid ldi rohkete kaotustega tagasi.[2] Septembriks oli Saksa sjavgi saavutanud suurt edu ja lhenes Pariisile, Prantsuse valitsus pidi sealt evakueeruma. Viimasel hetkel nnestus Prantsusmaal sakslased tagasi la. Marne'i lahing (5.6. september 1914), kus Prantsuse ja Briti ved andsid Joseph Joffre juhtimisel lgi Saksa vgedele,
(3) Prantsuse veiniturismi iseloomustab külastajate küllaltki lühike kohalviibimise pikkus. Näiteks Alsace piirkonda jäävad turistid üldjuhul maksimum neljaks ööks, Burgundias ööbitakse keskmiselt 1,3 ööd. Huvitav fakt on see, et veiniturismi turg ei järgi tingimata traditsionaalseid turismi hooaja trende. Burgundia statistika näitab, et talvekuudel külastatakse neid rohkem kui suvel. (3) Samas on Prantsusmaa veiniturismil ka tagasilööke. Prantslased joovad aastas 53 liitrit veini, kuigi nad ise selles probleemi ei näe, sest vein on nende kultuuri üks osa ning see kuulub paratamatult prantslaste lauale. Valitsus aga nii ei arva ning veinidele tahetakse panna hoiatussildid stiilis ,,joomine võib kahjustada tervist", mis ei ole veinidele hea reklaam. Esineb keskonnaprobleeme, sest kliima soojenemisega muutub ka veinitööstus. Hoolimata nendest hädaohtudest ja tagasilöökidest, on prantslased kindlad,
suruda. Sellest ajast peale hakkas paavstide autoriteet alla käima. Aastal 1309. asus toonane paavst Clemens V, kes oli päritolult prantslane, ajutiselt Avignoni linna Prantsusmaal. Roomas oli paavstide elu sageli rahutu, sest paavstil olid tülid kohalike ülikutega ja need võisid ohustada tema julgeolekut. Avignoni loss kuulus paavstidele ja seal oli elu turvalisem. Seal elas järjestikku üheksa paavsti, kes kõik olid päritolult prantslased. Itaallastele paavsti lahkumine ei meeldinud ja nad nimetasid paavsti elamist Avignonis Avignoni vangipõlveks. Üha sagedamini nõuti, et paavst koliks Rooma tagasi. Kuid pärast seda, kui paavst Gregorius XI 1337. aastal Rooma tagasi tuli ja seal suri, valisid osa kardinale paavstiks itaallase, teised aga prantslase. Itaallane jäi valitsema Rooma, prantslane siirdus tagasi Avignoni. Kiriku eesotsas oli korraga kaks paavsti ja nad nimetasid teineteist antikristuseks ja panid oma
Õhtumaa jaoks skandaalsena tundunud liitlassuhte muutis veelgi pikantsemaks asjaolu, et prantslasi Habsburgide vastu toetav paavst ja sultan olid ühes leeris. 12 Sveits Itaalia sõdades: Prantsusmaa kuningas Francois I alustas sõjakäiku Milano alla, ent sveitslased olid ligipääsetavad kurud blokeerinud. 1515. aastal Milano lähistel toimunud Marigano lahingus lõid prantslased Sveitsi palgasõdurite väe puruks ning tapeti 14 sveitslast. 1499. aastal keisririigist lahku löönud Sveits koosnes 13 kantonist koosnev Sveitsi Vandeliit hõivas 16. sajandi alguses Alpidest lõunasse jäävaid alasid. Edasi seati Sveitsi laienemisele piir. Habsburgide valduste jagunemine pärast Karl V troonist loobumist: 1556. aastal loobus Karl V troonist, jagades Habsburgide valdused kaheks. Vend Ferdinandile
(saladus). Kriisi järel seati Nõukogude Liidu ja USA vahel sisse nn. kuum liin pidev telefoni otseühendus riigijuhtide vahel. Vietnami sõda ehk Indo-Hiina kriis 1. 1946-1954 Ho Chi Minh kuulutas välja Vietnami Demokraatliku Vabariigi. Kommunistlik Viet- Minh alustas võitlust Vietnami iseseisvuse eest prantslaste ja jaapanlaste vastu. 1946 algas Prantsusmaa ja Vietnami DV vahel sõda. 1954 said prantslased hävitavalt lüüa. Toimus rahvusvaheline Genfi konverents, kus kohustati Prantsusmaad vägesid välja tooma. Vietnam jagati mööda 17-ndat paralleeli kaheks: a. Põhja-Vietnam 14 miljonit elanikku, pealinn Hanoi, ametlik nimi Vietnami Demokraatlik Vabariik, juht Ho Chi Minh, toetasid Nõukogude Liit ja Hiina. b. Lõuna-Vietnam 12 miljonit elanikku, pealinn Saigon, Vietnami Vabariik, juht autoritaarne
Esimeses ilmasõjas kasutati esimest korda keemiarelvi, toimus esimene massiivne pommitamine lennukitelt ning toimusid 20. sajandi esimesed tsiviilisikute massimõrvad. Ameerika vägede saabumine 1917 aastal lubas liitlastel alustada läänerindel pealetungi. 1918 aastal astus Venemaa sõjast välja, mistõttu ei olnud Saksamaal vaja vägesid idarindel hoida, vabanenud sõdurid suunati läänerindele kus nad märtsis murdsid Prantsuse kaitseliini läbi ja liikusid Pariisi peale. Prantslased omakorda alustasid juulis vasturünnakut ning augustis murdsid briti tankid läbi sakslaste kaitseliini Amiensi all. Kui USA tõi Prantsusmaale üha enam vägesid tõmbusid sakslased tagasi. Oktoobris lähenes sõjategevus Saksamaa piiridele ja mereblokaad põhjust saksamaal nälja. Keiser Wilhelm II loobus troonist ja sellega oligi Esimene Maailmasõda läbi. 11. novembril 1918 kirjutasid Antandi ja Saksamaa esindajad alla Compiegne'i vaherahule, mis
Barokk (1600-1750 aastal) 18. sajandil saab see pilkenimeks tänu J.J Rousseau´le. Tsitaat "Baroklik muusika on selline ..." 1600-sünnib ka ooper. 1750-sureb J.S.Bach Portugali keelest sõna Barocco-tähendab lopergust pärli. 17.saj- vastandite, kontrastide ajastu. 1618-1640 -30 aastane sõda Põhja protestantliku ja Lõuna katoliku vahel. Tänapäeval jagatakse barkokki: Toretsev -Itaalias, paljude kaunistustega. Realistlik Intellektuaalne Iseloomulikud jooned: Ebakorrapärasus Kontrastid (subito-äkki, forte- ,piano- ) ülepaisutatud stiil Väline ilu ei ole dominant vaid isiksus on Afektiteooria (afekt-ülipiiripealne seisund. Muusikas palju erinevaid stiile.) Pillamine, meelelahutus (Rokokoo stiil-baroki haru) Pessimism, meeleheide Virtuoosne tehnika Müstika Liikuvus Kirjandus Erinevad suunad: ...
viidi Leedusse 20000 punaväelast. 30. november - NSV Liit alustas sõjategevust Soome vastu (algab Talvesõda). 1940 12. märts - Lõppes Talvesõda, Soome loovutas Karjala kannasse. 9. aprill - Saksamaa tungib Norrasse ja Taani (plaan "Weserübung"). 10. mai - Saksa väed tungisid Luxemburgi, Belgiasse ja Hollandisse. Winston Churchillist sai Suurbritannia pea- ja sõjaminister. 15. mai - Holland kapituleerus. 28. mai - Belgia kapituleerus. 29. mai-3. juuni - Britid, prantslased ja belglased evakueerisid oma vägede isikkoosseisu Prantsusmaalt Suurbritanniasse (Dunkerque'i operatsioon). 10. juuni - Itaalia kuulutas Prantsusmaale sõja. 14. juuni - Pariis oli Saksa vägede poolt ümber piiratud. 15. juuni - NSV Liit okupeeris Leedu. 17. juuni - NSV Liit okupeeris Eesti ja Läti, riigipööre Leedus. 21. juuni - kommunistlikud riigipöörded Eestis ja Lätis. 28. juuni - Punaarmee okupeeris Bessaraabia ja Põhja-Bukoviina. 21
KESKAEG (medium aevum) Mõiste võeti kasutusele 1496 Itaalia humanisti Giovanni Andrea poolt. 15. saj seisukohalt oli keskaeg pime tunnel, mille otsas kumas valgus. Enne oli parem ja pärast oli parem. Hästi hakati keskaja kohta arvama 19.saj romantismi ajal. Praegu ei ülistata ega halvustata, vaid üritatakse teemale läheneda. Keskaja periodiseerimine on kokkuleppeliselt järgmine: 1) Algusajad: 313 Milano ususallivuse edikt 395 Rooma impeeriumi kaheks jagunemine 4. saj Suur Rahvaste rändamine 376 viimase Lääne-Rooma keisri kukutamine( sellest ka meie aja järgi keskaja algus) 2)Lõpuajad: 1453 Türklased vallutavad Konstantinoopoli, Ida- Rooma laguneb. 1492 Columbus jõudis Ameerikasse 1517 Reformatsiooni algus...
mereröövlitele. 1651. a mainitakse akadeemilistes jt kirjalikes ürikutes kohutava toimega kanget liköörilaadset jooki, mida valmistatakse troopikasaartel kasvavast suhkruroost ning tuntakse kas kill-devili või rumbullionina. Nimetust kill-devil oli üldlevinud, seda kasutasid oma arveraamatutes ka tollased reederid ning kaupmehed. Inglise meremeeste kõnepruugis oli jook enamasti rumbullion, mis lühenes edaspidi kirjakeelseks rumiks, prantslased teisendasid selle omakorda rhumiks ning hispaanlased roniks, mis ongi tänini kasutusel. 3 Suhkruroosiirupi ja melassi vedu kujunes alustalaks kuldsele orjanduskolmnurgale trassil Kariibi mere saared Uus-Inglismaa Lääne-Aafrika. Kõigepealt veeti toorsiirup Põhja-Ameerikasse, kus see rummiks ümber töödeldi, seejärel purjetati
Teiste meeste jaoks on see loomariigist pärit väljakutse, et nood ei tungiks tema territooriumile. Niisiis, et õigesti teha järeldusi selle põhjal, miks inimene pani käed puusa, on vaja silmas pidada konkreetset olukorda ning arvestada eelnevaid liigutusi (Pease 1994: 95). Käesurumist peetakse avatuse sümboliks, käte ühendamist ühtekuuluvuse sümboliks. Hoolimata käesurumise üldisest kombest on see varieeruv - prantslased suruvad kätt nii ruumi sisenemisel kui lahkumisel, sakslased ainult kord. (Nierenberg 1997: 30). 5 Näo/silmade kasutus Inimese tajumine teise poolt algab näo tajumisest. Eristatakse kuut primaarset emotsiooni hirm, õnnelikkus, üllatus, viha, kurbus, vastikus. Kehakeele uurimise teerajaja Charles Darwinit teos " Inimeste ja loomade emotsioonide väljendumine. " tõestab, et erinevate
Nii saadi suunata raha riigi sõjalise võimsuse tugevdamiseks ja kindlustada riigi ühtsust. Kuningas Louis XIV kõige silmapaistvam nõuandja oli 1665. aastal rahandusministriks tõusnud Jean-Baptiste Colbert. Ta korraldas Prantsusmaa majanduselu merkantilistlikus vaimus. Lühikese ajaga tõusis Prantsusmaa maailma juhtivaks luksus- ja moekaupu tootvaks riigiks. Merkantilistliku majanduspoliitikaga kaasnes asumaade hankimine. Põhja-Ameerikas hõivasid prantslased suuri maa-alasid. Mississippi jõe orus tekkinud asumaa nimetati kuninga auks Louisianaks. Prantsusmaal oli kolooniad ka Ladina-Ameerikas ja Aafrikas. Louis XIV peetud sõjad nõudsid palju raha. Colbert rentis maksukogumisõiguse jõukamatele kaupmeestele, kes tasusid omast käest piirkonna maksud, seejärel aga nõudsid need hoopis suuremas koguses elanikelt sisse. Taoline kord suurendas niigi kõrget maksukoormat veelgi. Louis XVI määras rahanduse peakontrolöriks Jacques Turgot
Holland jäi Inglismaa ja Preisimaa mõju alla. Revolutsiooni eel, 1788 aastal sõlmisid Inglismaa, Preisimaa ja Holland sõjalise liidu Prantsusmaa, Venemaa ja Austria vastu. Esimest kolmikut toetasid veel Türgi ja Rootsi. Louis XVI (1774-1792) reformikatsed ebaõnnestusid. 05.05.1789 kokku kutsutud generaalstaadid kuulutasid enda Rahvuskoguks (17 juuni) ja hiljem Asutavaks Koguks (9 juuli). Bastille vangla vallutamist (14 juuli) loetakse revolutsiooni alguseks. Juba monarhia ajal oskasid prantslased korraldada Välisministeeriumi töö territoriaalse ja kultuurilise põhimõtte järgi. Diplomaatilisi suhteid on võimatu reguleerida ühe osakonna kaudu. Ühte osakonda juhtisid Lääne- ja Kesk-Euroopa ning USA asjatundjad. Teises osakonnas korraldati suhteid Idamaade, Lõuna-Euroopa ja Skandinaavia maadega. Peale Bastille vallutamist hakkas Rahvuskogu ja hiljem Asutav Kogu sekkuma Louis XVI välispoliitikasse. Esimene, suurem kokkupõrge kuningakoja ja Rahvuskogu vahel tekkis mais
Nii saadi suunata raha riigi sõjalise võimsuse tugevdamiseks ja kindlustada riigi ühtsust. Kuningas Louis XIV kõige silmapaistvam nõuandja oli 1665. aastal rahandusministriks tõusnud Jean-Baptiste Colbert. Ta korraldas Prantsusmaa majanduselu merkantilistlikus vaimus. Lühikese ajaga tõusis Prantsusmaa maailma juhtivaks luksus- ja moekaupu tootvaks riigiks. Merkantilistliku majanduspoliitikaga kaasnes asumaade hankimine. Põhja-Ameerikas hõivasid prantslased suuri maa-alasid. Mississippi jõe orus tekkinud asumaa nimetati kuninga auks Louisianaks. Prantsusmaal oli kolooniad ka Ladina-Ameerikas ja Aafrikas. Louis XIV peetud sõjad nõudsid palju raha. Colbert rentis maksukogumisõiguse jõukamatele kaupmeestele, kes tasusid omast käest piirkonna maksud, seejärel aga nõudsid need hoopis suuremas koguses elanikelt sisse. Taoline kord suurendas niigi kõrget maksukoormat veelgi. Louis XVI määras rahanduse peakontrolöriks Jacques Turgot
Tutvumisel mõne uue inimesega saame me sellest isikust alati mingi esmamulje. Sõltub muidugi, kas see esmamulje ka tegelikkusega klapib. Näiteks võib juhtuda, et isik paistab meile esmakohtumisel häbelik ja vaikne, esmamulje ütleb, et ta on arglik, nõrga iseloomuga, võib-olla koguni mõni veidrik, kes meie eest mingit saladust varjab. Ometi võib sama isikut lähemalt tundma õppides selguda, et too isik on vastupidi just julge ja avatud, inimene, kelle peale võib loota ja keda usaldada. Psühholoogid on tõestanud, et esmamulje tekib imekiiresti, selle teke on automaatne, me ei teadvusta seda. Meile piisab vaid heita pilk meile tundmatule isikule ja klõksti esmamulje on tekkinud, meie aju on alateadlikult oma arvamuse sellest tegelasest kujundanud ja siis pole sellest juba võimalik kuigi hõlpsasti vabaneda. Esmamulje ja selle teke on üks klassikalise sotsiaalpsühholoogia uurimisaine ja asjatundjate hulgaski on selle kohta erinevaid arvamu...
riigi juhtpos. jagunemine sõltub jõudude vahekorrast parlamendis. Majoritaarne valimissüsteem ehk “võitja võtab kõik”. Oli olemas ka Ülemkoda ja Alamkoda. Absolutism kujunes välja suures osas euroopas 17,18 saj. Kõigil teistel oli õnneks parl. tendentsid. Ameerikas on mitte parlamentaarne vaid presidentaalne. 3.2 Ameerika Ühendriikide sünd Hispaania kolonisatsioon lähtus Mehhikost ja rändas üles maateid pidi. Kanada aladel seiklesid prantslased, liikudes sisemaa poole ja karusnahakaubandus! Idarannikut külastasid Inglise ja Hollandi laevad. 16. saj püsiasustust ei loodud. 17. saj see muutus. Inglased >> Jamestown, Virginia. Puritaanid >>Massachusetts (“Mayflower”). Holland>>Uus-Amsterdam mis vallutati inglaste poolt ja ristiti New Yorgiks. Nüüd oli kogu eastcoast Inglismaa oma. 13 kolooniat! Igal oma usk, kuid väga religioosne. Seitsmeaastase sõja käigus jagati Uus-Prantsusmaa Ing ja Hisp vahel. AMEERIKA ISESEISVUSÕDA!!!
Hais ehk lehk · Kõrbe · Roiskunud · Suitsuhais · Kompimine o Nahatundlikkus o Tunneme puudutust ja temperatuuri o Suhtlemisdistantsid Intiimne distants · 0-45 cm · See kus inimesed üksteist puudutavad · Kultuuriti erinevad o Nt me ei suudle põsele üksteist nagu prantslased · On inimesi, kellele ei meeldi kui neid puudutatakse Personaalne distants · 45- 120 cm · Nt sõbraga suhtlemine · Mõnda häirib, kui väga lähedale tullakse · Venelastel on see distants väiksem, sõltub kultuurist Sotsiaalne distants · 120-360 cm · Võõrad inimesed Avalik disants
Kes olid edukad? Miks oli oluline Marne'i lahing? Läänerindel vallutasid Saksa väed Belgia ning seejärel Prantsuse vägede vasaku tiiva, kuid prantslastele tulid appi inglased, kes sakslaste vastas Prantsuse vasakus tiivas juba ees ootasid. Toimus piirilahing, mis tähendab, et Prantsuse-Inglise väed löödi tagasi ja Saksamaa oli edukas. Marne'i lahing toimus 1914 septembri alguses ning selleks ajaks olid sakslased väsinud ja palju mehi kaotanud. See toimus Prantsusmaal ning prantslased ja inglased koos lõid Saksa väe tagasi, edasiliikumist Pariisi, pealinna, ei toimunud. 13. Kirjelda sõjasündmusi idarindel sõja alguses! Vene väed ründasid Ida-Preisimaad kahest küljest, kuid Saksa armee suutis Vene väed siiski Tannenbergi lahingus puruks lüüa ning teise armee lihtsalt taanduma sundida. Venelased liikusid alguses üsna ladusalt edasi, kuna sakslased olid sõjast väsinud. Ptk 6: 14. Seleta, mida tähendab positsioonisõda! kurnamissõda
SOTSIALISMILEER E. KOMMUNISTLIK MAAILMASÜSTEEM (Fjodorov lk.52-54,Laar lk.19-22, 26-27, Ajaloo atlas lk.85) 1945 Jalta ja Potsdami konverentsi otsustega NSVL mõjusfäär: Poola, Tsehhoslovakkia, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria, Jugoslaavia, Albaania, Soome, osa Saksamaast ja Austriast. Tegelikult jääb välja Soome ja 1955.a. Austria riigilepinguga taastatakse ka Austria suveräänsus (piiratult) Võimu ülevõtmise mehhanism vt. Fjodorov, lk.52-53. - Euroopas toimus riigikorra muutus kõigis riikides, kus NSVL väed sees olid olnud - jõuministeeriumid kommunistide kätte (siseministri ametikoht, julgeolekuorganid) poliitiliselt ebasoovitavad isikud hakkavad kaduma - kollaborantide omandi konfiskeerimine, edasi minnakse suurmaavalduse kallale - natsionaliseerimised - valimiste läbiviimiseks koondatakse kõik töölisparteid ühte nimekirja, kes liituda ei soovi, kuulutatakse fasismimeelseteks ...
kunstiväärtused. Sellegipoolest oli tekkinud uudishimu ka reaalse maailma imede vastu, mis leidsid väljenduse teaduse hoogsas arenemises ja maadeavastustes (meretee leidmine Indiasse ja Ameerika avastamine). Renessansskunst levis rahutustele vaatamata ka mujal Euroopas. Kõige itaaliapärasem oli saksa kunsti üürike õitseaeg 16. sajandi alguses, enne reformatsioonist ja talurahva ülestõusust põhjustatud vapustusi.. Omapärane on prantsuse renessanss. Prantslased olid oma vallutussõdadega teinud lõpu Itaalia renessansile, kuid sealt saadud mõjud sulatasid nad edukalt kokku omaenese traditsioonidega. Eestisse jõudis renessanss väga segasel ajal, 16. sajandil, mil oli käimas laastav ja pikaajaline Liivi sõda. Sellegipoolest leidub meilgi kauneid teoseid, mis enamasti on suguluses Rootsi väga omapärase renessanss-kunstiga VARARENESSANSS ARHITEKTUUR Murrangulised muutused toimusid arhitektuuris. Kuigi arhitektid said nüüd
kohal (58000 elanikku). Terceiral asub rahvusvaheline lennujaam, mis täidab tsiviilkohustusi ning hõlmab sõjalisi vajadusi Terceirale endale kui ka Ameerika Õhujõudude baasile. Terceira oli 14.-15. sajandil oluline kaubandussõlm, kuna kaubalaevad Ameerikast ja Indiast peatusid just seal. Sellel perioodil oli saarel palju kulda, hõbedat, teemanteid ja vürtse, mis olid toodud teistel kontinentidelt, vääriskivide tõttu ründasid prantslased ja inglased saare rannikut neil sajandeil väga tihti. Aastal 1980 oli Terceiral maavärin, mis tegi suurt hävitustööd. Suur osa Angra linnast rekonstrueeriti ning linn kuulub nüüd UNESCO maailmapärandi nimekirja. 5 Pico Pico on üks ilusamaid Assooride saari oma kauni looduse tõttu. Saare suurus on 433 ruutkilomeetrit. Pico saare vulkaanipursked lõppesid 300 aastat tagasi. Uinunud vulkaan lisab saarele salapära ning tõmbab ligi teadlasi.
El-Alameini lahing Novembris läksid brittide väed El-Alameinis pealetungile ning see oli edukas 1942 1943 1943. aasta mais olid Itaalia-Saksa väed sunnitud alistuma (USA tuli appi) Põhja-Aafrika, Egiptus Kurski lahing Luhtus sakslaste viimane suurpealetung idarindel, kus üritati võtta Kurski 5. juuli 1943 piirkonnas kotti sinna koondatud nõukogude väegruppi. Teise rinde avamine Liitlasvägede (britid, prantslased, poolakad ja USA ning teiste riikide 6. juuni 1944 üksused) maabumine Prantsusmaal sundis sakslasi suve lõpuks Prantsuse ja Põhja-Prantsusmaal Belgia alad loovutama ja keskenduma oma piiride kaitsmisele. Hitler oli Normandias sunnitud tooma idarindelt lisavägesid, mis kergendas nõukogude pealetungi. PUNAARMEE PEALETUNG * 1944. aasta alguses murti läbi Leningradi blokaad * 22. juuni 1944. aastal algas Nõukogude väe pealetung sakslaste tsentri vastu
riikidele, saades sealt majanduslikku ja sõjalist abi. See omakorda teravdas suhteid lääneriikidega, mis tipnesid Suurbritannia ja Prantsuse kontrolli all olnud Suessi kanali natsionaliseerimisega Egiptuse poolt. Kasutades araabia riikide vaenu Iisraeliga, leppisid Suurbritannia ja Prantsusmaa juutidega kokku ühise Egiptuse vastase agressiooni. Kasutades ajendina Iisraeli rünnakut Egiptuse vastu, viisid inglased / prantslased oma väed sisse Põhja- Egiptusesse. See kolmikagressioon leidis aga maailmas väga teravat vastukaja; enamik maailma riike mõistis agressiooni hukka. Lisaks lääneriikide prestiizi langemisele tõstis see NSVL mõju antud piirkonnas ning ähvardas tulevikus kommunismi mõju veelgi suuremale laienemisele. Samuti tõmbas see konflikt NSV Liidu meeleheaks ära tähelepanu parasjagu toimuvalt Ungari ülestõusu mahasurumiselt
ainuüksi Saddam Husseini isiku või tema kliki võimult kõrvaldamisega. Ka Vietnami sõda andis ju tegelikult loodetule täpselt vastupidise tulemuse. USA tegi punase Vietnami. Ho Chi Minhi juhitud kirju patriootlike jõudude koalitsioon sõdis koos ameeriklastega jaapanlaste vastu, kellega Prantsuse koloniaaladministratsioon tegi koostööd, aga pärast Roosevelti surma pöördus USA toetus prantslaste poole, kes tahtsid seal kolooniat edasi pidada. Kui prantslased olid vahepeal muudkui vasakpoolsemaks kujuneva Vietnami käest lüüa saanud, kirjutati alla lepe, mille järgi 1956 pidid toimuma demokraatlikud valimised. Need jäid ära USA toetusel tegutseva kindral Diemi vastuseisu tõttu, sest Ho oleks nad võitnud. USA osalus Vietnamis läks maksma 58183 inimelu ja 165 miljardit dollarit ning selle tulemuseks oli ühendatud Vietnam, millel pikaajalise sõja tõttu suur tänuvõlg NSVL ees ja seetõttu ka palju-palju kommunistlikum ideoloogia kui 1956
Omandatud vajadused aga tulenevad neist. Erinevalt kaasasündinud vajadustest pole omandatud vajaduste soovid stabiilsed. Nad muutuvad sõltuvalt ühiskondlikust elukorraldusest, tehnoloogia arengust, kultuurilistest tõekspidamistest, kasvatusest, elueast jne. Näiteks, kui hommikust einestamist vaadelda vajadusena, siis soovide tasandil käituvad eri rahvused erinevalt: inglased eelistavad muna ja peekonilõike, sakslased müslit, prantslased ei keeldu piimast ja juustust ning eestlased neelavad kiirustades kohvi kõrvale mõne võileiva. [Mauring 2001, lk 12] 2.3 Turunduse juhtimisfilosoofiad Turunduse kontseptsioon peab toetuma seisukohtadele, mis tagavad vahetuste eduka kulgemise. Majandusliku arengu käigus on kasutatud viit turunduse kontseptsiooni. Nad 4 Turunduse olemus ja juhtimise vajalikkus
saj. diktaatoritele.
2. Kas Restauratsioon oli Vana Korra juurde tagasipöördumine? Tooge välja selle
argumendi poolt- ja vastuväited. Missugune oli Louis-Philippe I valitsemisaeg selle
taustal?
- Bourbonide Restauratsiooni alguses valitses Louis XVIII. Restauratsioon võiks
nimetada Vana Korra juurde tagasipöördumiseks. Selleks asutakse sammu Vana Korra
suunas on mitmed argumedi:
1. koostati põhiseadus, 1814. aasta harta, mis tegi kõik prantslased seaduse ees
võrdseks, kuid säilitas kuningale ja aadlile märkimisväärse eesõiguse.
2. kuninga, mitte rahva ülimuslikkus
3. varanduste ümberjaotamine
4. sõnavabadus on suhteline ( ajakirjanduses piiratakse, verbaalne jumalateadus ei
ole lubatud)
5. Tsentsusepõhine valimisõigus
6. Katoliku kirik saab riigikirikuks
7. Charles X piirab sõnavabadust , kehtetab tsensuuri (peab taotlema dokumendi
luba)
Põhja- Prantsusmaal areneb luule ja eepika. Selle loojaid ning ettekandjaid nim truväärideks. Nende luule on demokraatlikum, sest esineb ka teiste seisuste laule. Itaalias annab trubaduuride luule eekuju lembelüürikas nn uue, maheda stiili tekkimiseks. Trubaduuride lüürika hääbub 13. sajandi sõjakeerises. Trubaduuride lüürika on eelkäijaks renessansi luulele, mille nimekamad vilelejaid on Petrarca, Shakespeare ja Ronsard. Romaanizanr Ka romaanizanris on juhtivaks prantslased. Ideelikult sarnaneb romaan lüürikale ja selle on valitsevaks lembeteema. Lembelood on põimundu fantastiliste seiklsutega, mis küünivad muinasjutulisse ebatõelusse. Rüütli sangariteguse ajendiks on daami teenimine ja isikliku kuulsuse taotlemine, patriootiline tegur puudub. Erinevalt kangelaslauludest omistatakse palju tähelepanu rüütli tunnetele ning elamustele, peatutakse tegelaste välisportreedel ja kirjeldatakse olustikku. Sündusmtikku on põoimtud ohtralt dialooge ja monolooge
Tema isa oli Hr. Laming. Jettelal oli 2 last politseimeistri abiga. Tiit .. oli mees, kes kaotas Timo tegude läbi oma silma.Sellal kui ta sõjaväes oli, oli ta korra Saksamaal (kohtus veel Goethega, kes talle pyhendusega luuletuse kirjutas) ja seal mingi peo ajal ryndasid linna prantslased, tema koos paari mehega yritas linnast välja murda, et Timole alluvaid vägesid appi tuua, aga kokkupõrkes prantslastega raius Timo kogemata, seda ise mitte märgates, mõõgaga oma tentsikule näkku. Too talle ei öelnud kes seda tegi ja Timo nõutas oma tentsikule selle lahingu eest hiljem
· Müüt emahundist, kes imetas Romulust ja Remust. Vana-Rooma Roomlased ehitasid: · Kivist kaari · Lihtsaid võlve · Kupleid · Hakkasid kasutama mörti kivide sidumiseks. · Kasutati poolsammast · Rooma Panteoni ümara siseruumi läbimõõte üle 40m. Hiigelsuur kuppel on olnud eeskujuks hilisematele arhitektidele. Romaani stiil 10.-13.sajand · I feodaalajastu suur kunstistiil. · Hakkasid kujunema 3 uut rahvust- prantslased, sakslased, itaallased. · Puudusid majanduslikud sidemed-vähe linnu,naturaalmajandus,riigid vähe seotud. · Valitses kiriks ja Rooma paavst. · Muutused usuelus. Romaani stiili tunnused · Massiivsus · Ümarkaar · Rõhutatud horisontaaljoon Veneetsia Püha Markuse Katedraal (11.saj) Gooti stiil 12.saj-16.saj and · varagootika(u 11401200) · kõrggootika(u 12001350) · hilisgootika(u 13501525) · Nimi gootide hõimu järgi.
Rahvusvahelist õigust tuli eristada tsiviilõigusest. Rahvusvahelise õiguse allikateks pidid olema rahvaste tavad ja nende lepingud. Usk ei olnud enam õigusprobleem kui rääkida rahust rahvaste vahel. Rahvaste vahelise õigusliku suhtlemise ainus mõõdupuu oli praktiline eesmärk. Samal aastakümnel tõusis päevakorda rahvusvahelise õiguse esimene suur teema, milleks oli merede vabadus. Enne 17. sajandit hakkasid ka inglased, hollandlased ja prantslased tegema oma vallutusreise. Liiklus maailmamerel muutus silmnähtavalt elavamaks. Konflikt uute ja vanade suurvõimude vahel oli terav ning kergemaks ei teinud seda asjaolu, et mõlemad Põhja-Euroopa mereriigid olid protestantlikud ning neid ei saanud enam siduda vana õigusideoloogia argumentidega. Meresõidu õiguspõhimõtete üle tuli vaielda ilmaliku õiguse alusel. Mereteedel hakkasid esinema konfliktid hollandlaste ja portugallaste vahel. Noor ja kuulus
Napoleon abiellus hoopis Austria printsessina. Napoleon tahtis saada ka Venemaad oma võimu alla. 1812 tungis ta Venemaale, tehes ta sellega väga suure,lolli vea. Ta suutis kokku koguda Euroopa 500 000 meest e Grande Armee. Kõiks piirkonnad, kes Prantsusmaa alla kuulusid andsid mehi sütta. Alguses Venemaa võttis vastu taktika, et kogu aeg taganetakse. Sedasi sattusid Napoleoni väed üha enam Venemaa sügavustesse ja neid oli raskem varustada. Venelased lootsid ka külmale talvele, millega prantslased harjunud ei olnud. Tolleaegne Vene sõjaväe ülem, kes võttis vastu taganemistaktika oli Barclay de Tolly . Eestis sündinud.Tundis lähedust Napoleoniga kuni oli baltisakslane ja selepärast ka Aleksander ta kõrvaldas. Tema asemele Mihhail Ketuzov, kes tegeles Napoleoni purustamisega ja tõrjus ta välja Venemaalt. Bernadotte oli Napoleoni suurim väelena ja sai oma hea karjääri tänu Napolonei edutamistele. Mõned olulised lahingud kaotas Napoleon just Bernadottei reetlikkuse tõttu
NSVL viis oma raketid Kuubalt ära. USA andis lubaduse, et ei ründa Kuubat, ega püüa jõga kukutada sealset Castro juhitavat kommunistliku valitsust. Kuubat kasutati hiljem veel aasta kümneid baasina, kust lähtudes üritas NSVL oma mõjusfääri laiendada ja kesk ja l- ameerika maadesse kommunistlikku revolutsiooni eksportida. Vetnami sõda 1945a septembri algul, kui Jaapanlased olid Vietnamist lahkunud, ning endised kolonisaatorid- Prantslased polnud veel tagasi jõudnud kuulutasid vietnami kommunistid eesotsas Ho Chi Minh'iga välja Vietnami Demokraatliku Vabariigi. Kuid juba septembri lõpul saatis Prantsusmaa sinna oma väed, keda toetasid Inglased. Prantslased okupeerisid maa lõunaosa, kos pealinna Saigoniga. 1946a detsembris alustasid nad sõjategevust Vietnami demokraatliku Vabariigi vastu. Esialgu oli neil edu, kuid pärast seda kui Ho Chi Minh*i valitsus läks üle partisani taktikale, haarasid kommunistid initsatiivi
vahetusel) ligikaudu 130 000 meest langes vangi. Algas NSVL vägede pealetung idarinde kõikides lõikudes ning sakslased alustasid taganemist. · Kurski lahing Luhtus sakslaste viimane suurpealetung idarindel, kus (1943.a.) üritati võtta Kurski piirkonnas kotti sinna koondatud nõukogude väegruppi. · Teise rinde avamine Liitlasvägede (britid, prantslased, poolakad ja USA ning (Põhja-Prantsusmaal teiste riikide üksused) maabumine Prantsusmaal sundis Normandias 6.juunil sakslasi suve lõpuks Prantsuse ja Belgia alad loovutama 1944.a.) ja keskenduma oma piiride kaitsmisele. Hitler oli sunnitud tooma idarindelt lisavägesid, mis kergendas nõukogude pealetungi. 3
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
