Barokk (3)

Barokk (1600-1750 aastal)
18. sajandil saab see pilkenimeks tänu J.J Rousseau ´le. Tsitaat “Baroklik muusika on selline ...”
1600-sünnib ka ooper .
1750- sureb J.S. Bach
Portugali keelest sõna Barocco -tähendab lopergust pärli.
17.saj- vastandite, kontrastide ajastu.
1618-1640 -30 aastane sõda Põhja protestantliku ja Lõuna katoliku vahel.
Tänapäeval jagatakse barkokki:

• Toretsev -Itaalias, paljude kaunistustega.
  
• Realistlik
  
• Intellektuaalne
  

Iseloomulikud jooned:

• Ebakorrapärasus
  
• Kontrastid (subito-äkki, forte - ,piano- )
  
• ülepaisutatud stiil
  
• Väline ilu ei ole dominant vaid isiksus on
  
• Afektiteooria ( afekt -ülipiiripealne seisund. Muusikas palju erinevaid stiile.)
  
• Pillamine, meelelahutus (Rokokoo stiil-baroki haru)
  
• Pessimism, meeleheide
  
• Virtuoosne tehnika
  
• Müstika
  
• Liikuvus
  

Kirjandus
Erinevad suunad:
Itaalia 1) Marinism ( G. Marino . Tumedad jõud, värvid, deemonlikkus)
2)Lamburiluule
Hispaania
Domineeriv. Renessanslik stiil ei kao ära.
Põhižanrid: a)Luule (Kultism e. gongorism -palju metafoore. Gongora )
b) Draama (Esindaja Pedro Calderon : “Suur maailmateater”)
Saksamaa a) Aristokraatlik suund. Domineerib armastusluule . Palju detaile. M. Opits.
Paul Fleming .
b)Rahvalik räme, sarkastiline . Grimmelhausen “Simplicius...”
Inglismaa
Shakespeare traditsioonide jätk.
Kirjandus intellektuaalne. John Milton . “ Kaotatud paradiis” ja “Taasleitud
paradiis”
Iseloom: 1)religioossne
2)pessimism, sarkasm
3)õrn pehme
Arhitektuur
Üldilme massiivne, monumentaalne, suur, meeletult kaunistatud nii seest kui väljast. Lae- ja seinamaalingud, liikuvad sambad. Vitraaž skulptuurkaunistusena, värvilised ehituskivid.
Põhiehitised-kirikud (San Carlo Alle quatro Fontane Rooma kirik ), lossikompleksid (Viinis Belvede, Versaille)
Skulptuur
Hakkavad tekkima skulptuurigrupid ja ratsamonumendid . Hakkavad tekkima parkidesse. Põhisõnadeks on liikuvus ja jõud.
Bernini skulptuurid . Falconet “Peeter I ratsamonument”
Maalikunst
Soojad ja küpsed toonid, kontrast, rahutus , väänlevad kehad, religioossne müstika, loodus, täiskomponeeritud.
Kaks üldsuunda:

• Kiriklik e. eklektiline e. maneristlik. Tuuakse välja side keskaja sümboolikaga.
  

El Creco- kannatustemaatika (Hispaania)
Bartolome Esteban Burillo
Garraccid – vennad Itaaliast.

• Realistlik (Seotud Madalmaade ja Itaaliaga)
  

Selle juures mainitakse ka naturalismi. Tuntumad esindajad Michelangelo , Caravaggio , Rubens - Ebabarroklik maalide kompositsioon, hülgab kolmnurkse süsteemi. Kujutab inimkeha . Rõhutab isikuomadusi. Naised on lopsakad .
Rembrandt -Madalmaadest pärit silmapaistev maalikunstnik . Teinud u 700 maali. Piiblitemaatikas. “Kadunud poja tagasitulek ”. Teine valdkond -portreemaal. Tumepruunid, punased, kuldsed toonid. Palju elurõõmu, realismi. Valgus maalidel.
Uued žanrid:

• Natüürmort
  
• Loodusmaal (Eriti oluline Prantsusmaal. Poussin)
  
• Portreežanrid (Eriti paraadportree )
  

Nimetatakse humanismiajastuks. Polüfoonia hakkas hääbuma. Jäljendati tekstikujundeid.
J.Keppler “Maailmaharmoonia” 1619. Traktaat .
Tähtis on inimlik, maine aspekt.
Afektiõpetus-inimese tundemaailma õpetus. Ideele pani aluse Rene Descartes .
Helide eesmärk on rõõmu valmistada.
Uue stiili kujunemine
Muutus kompositsioonitehnikas- Varasem polüfoonia asendub monoodiaga (homofoonia)
Monoodia - stiil, mis väljendub selles, et on üks viisi vedav meloodia ja sellega käib kaasas saade.
Muutusteks valmistatakse ette juba renessansis.
16.sajandi II poolel arenes instrumentaalne soolomäng, kus saatena kasutati näiteks akordipille ( lauto , klavessiin ) või harmooniapille.
Tähtis koht uue stiili kujunemises on Firenze Camerata ´l. See on Firenzes tegutsenud aristokraatlik ring, kuhu kuulusid kunstnikud ja muusikud. See ring tundis eriti huvi Vana-Kreeka vastu. Ja tänu nendele kujuneb välja soololaul .
Vincenxo Galilei- Galileo Galilei isa, lautokunstnik, teoreetik, helilooja .
Kirjutas deklamatsiooni. See oli aluseks soolomadrigalile ja see omakorda aluseks ooperiaariale.
Kontsertstiil
16.sajand on tuntud kui rikaste metseenide (sponsorite) sajand. Metseenid üritasid üksteist üle trumbata palgates kapelle, mis olid paremad teiste omadest.
Hinda läks virtuoossus.
Õukonnas esinemine muutus tööks/kutseks.
Kontsert ei tähendanud siis veel avalikku ettekannet.
Itaalia kellest sõnast CONCERTO-koosmäng. Algselt pillimängijad ja lauljad .
Kontsertideks nimetati suuri, uhkeid kiriklikke laule.
Erinevad stiilid barokiajastul

Vana ehk kiriklik stiil- Renessansilik stiil

Kammerstiil- Sooloaariad, duetid. Intiimse seltskondliku musitseerimise traditsioon.

Teatraalne, uudne – Rõhutatult kirglik, tundeline väljendus. Eriti varases ooperis esinev. Võetakse üle ka kirikumuusikas.
Range polüfoonia kaotab oma endise tähenduse.
Monoodilise stiili loojad arvasid, et muusika ilma tekstita ei suuda midagi väljendada ja, et väärtuslikum muusika on ühehäälne saatega, mis jälgib deklamatsiooni.
Harmoonia muutub väljendusvahendiks.
Eeskujuks Claudio Monteverdi , kes on kirjutanud I reaalse barokkooperi. Tema aaria on “Laske mul surra”, mis on aluseks kogu ajale. ( “ Lasciat mi morire” )
Basso continuo e. generaalbass e. nummerdatud bass . Kontsertstiil. Muusikat pidevalt saatev bassihääl, millele ehitatakse saateharmoonia. Itaalias- katkematu bass.
Mängib vähemalt kahte pilli:
1)Bassipill-Tšello, fagott. Täpselt kirjutatud tugihääl.
2)Harmooniapill -Lauto,orel,klavessiin. Improviseeritud bassimeloodiale saateharmooniana.
Harmooniapilli jaoks numbrid bassinootide kohal.
Vokaalmuusika Itaalias
Oratoorium - sünnipaigaks Rooma

• Nimetus oratoorium tuleb sõnast oratooriu, mis tähendab palvesaali, kus loeti pühakirja, peeti jutlusi ja lauldi vaimulikke laule
  
• Eelkäijateks olid liturgilised draamad .
  
• Oratooriumi erinevus ooperiga seisneb selles, et puudub lavaline tegevus ja sisu antakse edasi üksnes muusikaliste vahenditega.
  
• Oratoorium on nagu ooperi kontsertettekanne.
  
• Tekst võib olla nii itaalia kui ka ladinakeelne ja keskseks tegelaseks on jutustaja, kes annab retsitatiivides edasi tegevustikku.
  

• Solistide aariates ja ansamblites väljendavad tegelased oma tundeid, koor sümboliseerib rahvast ning annab toimunule hinnanguid.
  
• Oratooriumis on koori tähtsus palju suurem, kui ooperis.
  

• Oratooriumi alaliik on passioon :
  

Selle sisuks on Jeesuse kannatused.
Tekst põhineb Uue Testamendi neljal evangeeliumil (Mattheuse, Markuse, Luuka , Johhannese evangeeliumil)
G.F.Händel-koor “ Halleluuja ” oratooriumist “ Messias ”
Kantaat

• Algselt sarnanesid kantaadid paari aaria ja retsitatiiviga ooperi stseenidega.
  
• Neid esitas solist kammeransambli saatel.
  
• Taolised kantaadid olid Itaalias populaatsed salongimuusika žanrid, mille sisu oli ilmalik.
  
• Kirikukantaadid kasvasid välja 17. sajandi kirikukontserdist.
  
• Need koosnesid mitmest osast ning neid esitasid solistid , instrumentaalansambel ja koor.
  

Saksamaal sai kantaadist luterliku jumalateenistuse lahutamatu osa.
Kirikukontsert

• 1602 ilmus Lodovika Viadana kogumik “100 kirikukontserti”, mis sisaldas kontsertmotette basso continuo saatel.
  
• Algul mängisid neid õukonnakapellid, kirikusse jõudsid teosed 16-17. sajandi vahetusel Veneetsias.
  
• Barokiajastu kirikukontserte esitasid solistid, koor ja orkester .
  

Neis oli tugevaid ooperimuusika mõjutusi – nagu nt. Virtuoossed sooloosad ja värvikad orkestri vahemängud. Kuid säilinud olid ka vanapolüfoonilise stiili võtted.

• Need kaks stiili eksisteerisid Itaalia kirikukontserdites kõrvuti 17. sajandi lõpuni, kuid ooperi mõju aina kasvas.
  
• Oli ooperi mõjutustega üks stiil ja teine stiil polüfooniline.
  
• Tekstid olid võetud piiblist ja luterlikus kirikus luteri koraalidest.
  

• Väljapaistvaim meister oli Claudio Monteverdi.
  

Ooper Itaalias
Varane ooper oli kallis ja seda lubada said vaid rikkad õukonnad.
Veneetsia - oli rikkaim ja toretsevaim linn Euroopas.
1637- 1 avalik ooperiteater “Teatro San Cassiano ” Veneetsias
Aristokraatide asemel hakkasid kuulajateks olema tavalised inimesed
Tüüpilisele ooperile Veneetsias olid omased :

• lihtsad retsitatiivid
  
• meeldejäävad meloodiad
  
• virtuoossed kaunistused
  

Neis olid ka iseloomulikult pikad ansamblitseenid, suurejoonelised dekoratsioonid ja lavaefektid.
Napoli koolkond
Kujunes välja 17. sajandi lõpul. Keskendub laulule ja muusikale , ideaaliks on kõrge laulukultuur nn. Bel canto (ilus laul)
Tähtsaimad jooned:

• kaunis
  
• virtuoossne
  
• kaunistusi täis
  
• väljendusrikas
  

Areneb virtuoosikultus .
Peatähelepanu all

• naistegelane (prima donna )
  
• meestegelane ( primo uomo)
  

Meespeaosa kastraatlauljatel kunstlikult säilitatud poisihääl ja hea kopsumaht .
Kastraadilaulu tava pärineb Hispaaniast ja levis kirikumuusikas.
1650 .a meeletu kultus
Dekoratsioonid on suured ja on ka kirevad kostüümid.
Intriigides on tüüptegelased. Ei otsi tegelase sisemist dünaamikat vaid säravat esitust . Etendus tüüpiline (drafaretne).
Pasticco ooper-koosneb erinevatest ooperitest korjatud aariatest.
Opera seria - tõsine ooper
Opera buffa - koomiline ooper
Intermeedium- meelelahutuslik vahemäng
Süšeed allusid rangelt reeglitele. Libreto -ooperi tekstiline alus.
Libretistid: Pietro Metastasio - 57 ooperilibretot
Alessandro Scarlatti-kõige domineerivam helilooja 114 ooperit
Barokiajastu instrumentaalmuusika
Viiuli esilekerkimine soolo - ja ansamblipillina.
Cremonas kujuneb välja klassikalise viiuli kujundus.
Antonio Stradivari ja Andrea Guarnieriga suutis võistelda Matthias Kotz.
1 helilooja, kes avastas viiuli oli Monteverdi.
1700. sajandi alguses kirjutatakse viiulile juba muusikat.
1700. sajandi keskel on kammerorkestrite põhiliseks pilliks viiul .
Arcangelo Corelli - Itaalias omaaegne kuulsaim orkestrijuht . Viiulivirtuoos, tegutsenud ka Roomas. Helilooja: “Contcerto grosso ” (“Suur kontsert”)
Barokktrio -Kõige levinum ansambel . 2 meloodiapilli , mis olid võrdse tähtsusega + basso continuo.
Meloodiapillideks võisid olla viiulid, kuid ka oboe või plokkflööt.
Kujuneb välja ka 4 häälne Itaalia orkester, milles harmooniapillideks on vioola (d) ja vundamendiks on basso continuo rohkem, kui kahe pilliga.
Sonaat - ansamblile loodud teos, instrumentaalteos, erinevate lõikudega. Esineb nii kiriku- kui kammermuusikas.
17.sajandil kujuneb välja

• Kirikukantaat-4 osaline ( (Sonata)aeglane-kiire-aeglane-kiire( Chiesa))
  
• Kammersonaat- Sissejuhatus + 2-4 osa. Sarnaneb süidale. Nt. A.Corelli-sonata de camerata
  

Kontsert
concerto-koosmäng v. ansambel
Suurema koosseisuga, kui barokktrio
Vormid:

• Mitmekooriline kontsert- 2-3 võrdse tähtsusega pillirühma
  

J.S.Bach-”Brandenburgi kontsert”

• Contcerto grosso
  

Suurim meister A.Corelli

• Soolokontsert
  

Vastandatakse orkestrile ühte või mitut solisti . Soolopillina-viiulid ja oboed.
3-osaline: Kiire( vaheldub orkestrimänguga)-aeglane-kiire'
Eeskujuks Vivaldi ( Veneetsiast pärit, Punane preester ) “C- duur ”
Variatsioon
Korduvale lühikesele bassiteemale

passacaglia

La folia

Ciocona
Vivaldi ( 1678- 1741 )
Omased kiired jooksud nt. “Aastaaegades”
Kirjutanud 49 ooperit ja palju kantaate.
Kokku on u 770 tost ja tema oopereid lavastati Veneetsias kõige rohkem.
Oli suure mõjuga järgnevatele heliloojatele.
Süit (Prantsuse keeles järgnevus) – Erikarakterites tantsud
Sonaadi kõrval üks eksisteeriv žanr.
Osad:

Allemande – Saksa päritoluga tants

Courante – 3osaline, kiire, Prantsuse hüppetants

Saravande – Hispaania 3osaline tants, aeglane, pidulik

Gigue – Šoti hüppetants, kõige kiirem osa ( 6/8 v 9/8 )
Nende vahele pannakse vahel menuette, govotte. Vahel ka instrumentaalosasid.
Overture- Prantsuse avamäng
Osad kirjutatud klavessiinile
Partita – Itaalia süit, vabam.
Klaviirimuusika
Klavikord , klavessiin- kõik klahvpillid erandiks vaid suure oreli materjal.
Alusepanijaks oli organist Girolamo Frescobaldi
Barokkmuusika Prantsusmaal
Materjal on pärit hilisbarokist 18.sajandi algusest.
Erineb Itaalia omast, kuid kujunemise eeldused on Itaaliaga sarnased.
Pikka aega kujundasid Prantsuse õukonda itaallased .
Katriina Medici,
Maria di Medici- tema kutsus Prantsusmaale Itaalia lauljaid ja muusikuid.
Nende hulgas ka Giulio Caccini ( Sõnastas barokialguse mõtte, Firenza laululooja)
Lois XIV-päikesekuningas, enne tema trooniletulekut juhtis riiki Giulio Mazarini ( Prantsusmaal nimetati teda Jules Mazaren´iks)
1570 .aastal tegutses haritlaste ring - Poeesia ja Muusika akadeemia, mis oli samade suunitlustega nagu Firenze Camerata´gi.
Prantslased jõudsid mütoloogia ainelise balletini, erinevalt klassikalisest balletist on selles rohkem vokaalnumbreid (kõnelähedased soololaulud, koorid )
Kõik õukondlased, kes vähegi oskasid tantsida pandi tantsima.
1650. aastal lisandub ballettkomöödia, mille aluseks on sõnaline komöödia.
Ballettkomöödia tegi kuulsaks Moliere (komöödiakirjanik)
Prantsuse baroki suurkujuks oli Jean Baptiste Lully ( despootlik/punktuaalne orkestridirigent), kelle balletkomöödia on “ Kodanlasest aadlimees”
Lüüriline tragöödia-Tõsine Prantsuse stiilis ooper
Libretist Jean Philippe Quinault tegi Lullyga koostööd, millest sündis “Cadmus ja Hermione ”
“Attis”, “ Roland ”, “Armide”, “Alkestis”.
Prantsuse stiilis avamäng, punktuaalse rütmiga, majesteetlik avaosa.
Vaimulik muusika
Henri du Mont- kapellijuht
Grand motet- oratoorimui lähedane
Tähtsaim helilooja- Mark Antoine Charpentier, kelle loodud on “Te Deur”
Jean Philippe Rameau- Hilisbaroki esindaja Prantsusmaal, organist, muusikaõpetaja.
Muusikateoreetikuna lõi 1722.aastal harmooniatraktaadi (õpetussõnade kogum).
See rajab klassikalise õpetuse harmooniast, akordidest ja nende ühendamise loogikast.
On ka klassitsistliku stiili aluseks.
Tema loodud on ballettooper “Galantne India” ja lühiballett “ Pygmalion”
Fuuga - polüfoonilise muusika kõige täiuslikum vorm.
1 TEEMA, PALJU HÄÄLI.
Võib olla ka 2-3 teemat, sel juhul on tegu topeltfuugaga.
Sissejuhatus
Ekspositsioon - teema kõikides häältes
c-duur
Töötlus
helistik muutub
Repriis -kokkuvõte
nagu ekspositsioon
c-duur
Coda /Kooda
Kokkuvõtte kokkuvõte.
1 teema
......................................
......................................
......................................
DUX
Teine hääl
Kvint kõrgemalt v. kvart madalamalt
......................................
......................................
COMES
Kolmas hääl
põhihelistikus
......................................
DUX
Neljas hääl
Kvint kõrgemalt v. kvart madalamalt
COMES
Kõige lihtsam polüfoonilise muusika vorm on kaanon, kus on palju hääli aga üks teema ja kõik hääled selles on ühtemoodi.