Külma sõja kriisid (0)

Teise maailmasõja tagajärjed
Teises maailmasõjas hukkus unems 50 mln inimest või veelgi rohkem. Pooled neist olid tsiviilisikud, kes hukkusid pommirünnakutes, surid nälga või hävitati plaanipäraselt( juudid ). Inimeis sunniti kodudest lahkuma. Saksa võimud okupeerisid euroopa maadest inimesi ning kasutasid neid orjatöödel ära. NSV Liit aga küüditas isegi rahvaid, kes said süüdistuse koostöös vaenlasega. Elanikud põgenesid kodudest algul sakslaste ja nende liitlaste kartuses. Hiljem aga algas punaarmee pealetung mis tekitas põgenikevoole lääne suunda. Eestist põgenes ligi 80000 inimest. Tuhanded linnad, külad ja alevikud olid täielikult või osaliselt hävinud. Rohkem kui poole võrra vähenes kariloomade arv, põllumaad olid hävinud suures osas. Vähenes Prantsusmaa ja Inglismaa osatähtsus. Üliriigiks muutus USA, kes oma majandusega teistest ees oli. NSV Liit saavutas ülemvõimu Ida-Euroopas ja suures osas Aasias.

Külma sõja olemus ja kujunemise põhjus
Külm sõda oli ideoloogia ja propaganda sõda USA ja NSV liidu vahel. See toimus aastatel 1940-1990. Põhjuseks oli vastasseis kapitalismi ja kommunismi vahel. Vastasseisu vormid olid mitmekesised: ideoloogilised , majanduslikud, sõjalised. Külma sõja põhirelv oli tuumarelv ning hirm tuumakatastroofi ees ei lasknud vastasseisul otseseks konfliktiks paisuda. USA oli NSV Liidu mõjuvõimu vastu Ida-Euroopas. NSV Liit tahtis aga kontrolli inimeste üle kõikides elusfäärides. NSV Liit lubas korraldada valimised, mis osutusid ebaausateks. Inimesi hirmutati valima NSV Liit. 1945 a tulevad võimule Rumeenias ja 1948 a Tšehhoslovakkias.

Trumani doktriin
1947.a.märtsis esitas USA president H. Truman Kongressile ettepaneku abistada riike, kes võitlevad relvastatud kommunistliku vähemuse või kommunistliku välissurve vastu. Seda poliitikat hakati nimetama Trumani doktriiniks . Selle ajendiks olid sündmused Kreekas ja Türgis, neid riike ähvardas Nõukogude oht.

Marshalli plaan
Selle doktriini esimeseks rakenduseks oli Marshalli plaan, mille käigus anti Euroopa riikidele abi majanduse jaluleaitamiseks. See pidi andma USA-le eelise võitluses NSV Liidu ja kommunismi vastu. Abi osutamisega Euroopa riikidele lootsid ameeriklased vähendada sealsete kommunistite ja Moskva mõju ning pidurdada kommunismi levikut maailmas.

NATO kujunemine
Lääneriikide üheksd tähtsamaks sõjaliseks ja poliitiliseks liiduks sai 1949 aastal loodud Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon (NATO). NATO loomise aluseks sai Washingtonis alla kirjutatud Põhja-Atlandipakt. Asutajaliikmeid oli 12: USA, Kananda, Suurbritannia , Prantsusmaa, Itaalia, Belgia, Holland , Luksemburg , Norra, Taani, Island ja Prtugal. Hiljem ühinesid paktiga Kreeka ja Türgi ning Saksamaa liitvabariik . 1960 a lahkus paktist Prantsusmaa, kuid jäi tegutsema selle poliitilises organisatsioonis. 1999 aastal liitusid NATO-ga esimiesed endised sotsialismimaad Tšehhi Vabariik, Ungari ja Poola. Eesti, Läti ja Leedu liitusid organisatsiooniga 2004 aastal.

Berliini blokaad
Peale teist maailmasõda jaotati sõjasüüdlane Saksamaa 4- jaks okupatsiooni tsooniks. Inglismaa ja USA soovisid ühtset Saksamaad taastada. NSV Liit tahtis, et Saksamaa oleks tema satelliitriik. 1948 aastal ühinevad USA, Inglismaa ja Prantsusmaa ning algab Saksamaa jaluletõus. Ida-Saksamaal valitseb vaesus ja nälg ning inimesed põgenevad läände. Nõukogude sõjavägi sulges aga kõik teed, mis ühendasid Lääne-Saksamaad berliiniga, et takstada sinnna vajalikke kaupade toimetamist. Lääneriigid korraldasid aga õhusilla, mis varustassissepiiratud linna ööpäev läbi kütuse ja toiduainetega. Moskvale ei andnud see meelepäraseid tulemusi ning mõne aja pärst see lõpetati. 1949 aastal Saksamaa lõhenes: Lääne-Saksa aladel kuulutati välja Saksamaa Liitvabariik, Nõukogude okupatsioonis loodi Saksa Demokraatlik Vabariik.

Korea sõda
NSV Liit taotleb oma mõjuvõimu laienemist . Hiinas toimus kodusõda, kus tuli võimule Kommunism . Pärast II maailmasõda oli Korea jagatud kaheks: põhjas kuulutati NSV liidu toetusel välja Korea Rahvademokraatlik Vabariik(Kim Il Sum), lõunas USA toetusel Korea Vabariik. 1950 aastal tungis Põhja-Korea Lõuna-Koreale kallale, soovides kogu Koread endale. Algas Korea sõda. Ameerika palus abi ÜRO-lt. Kommunistid surutakse tagasi Hiina ja Korea piiril , milel tõttu saadab Hiina oma sõjajõu. USA-le soovitatakes kasutada tuumapomme, kuid see lükatakse ikkagi tagasi.  Sõda kestis kolm aastat, kuni 1953.aastani. Sõlmiti vaherahu , mis kestab tänasieni. Riigipiiril valitseb range kontroll. Põhja-Koread toetasid NSVL ja Hiina, Lõuna-Koread USA. Sõjal õiget võitjat polnud, võitjaks pidasid end mõlemad pooled.

Suessi kriis
1952.a. oli Egiptuses kukutatud lääneriikide-meelne kuningas (Faruk) ja võimule tulid ohvitserid kes alustasid sotsialismi araabia mudeli ülesehitamist (G.A. Nassa). Tulenevalt sellest hakkas Egiptus lähenema ka NSVL -le ja teistele sotsialistlikele riikidele, saades sealt majanduslikku ja sõjalist abi. See omakorda teravdas suhteid lääneriikidega, mis tipnesid Suurbritannia ja Prantsuse kontrolli all olnud Suessi kanali natsionaliseerimisega Egiptuse poolt.
Kasutades araabia riikide vaenu Iisraeliga, leppisid Suurbritannia ja Prantsusmaa juutidega kokku ühise Egiptuse vastase agressiooni. Kasutades ajendina Iisraeli rünnakut Egiptuse vastu, viisid inglased / prantslased oma väed sisse Põhja- Egiptusesse .
See kolmikagressioon leidis aga maailmas väga teravat vastukaja; enamik maailma riike mõistis agressiooni hukka. Lisaks lääneriikide prestiiži langemisele tõstis see NSVL mõju antud piirkonnas ning ähvardas tulevikus kommunismi mõju veelgi suuremale laienemisele.
Samuti tõmbas see konflikt NSV Liidu meeleheaks ära tähelepanu parasjagu toimuvalt Ungari ülestõusu mahasurumiselt Varssavi Lepingu Organisatsiooni vägede poolt.
Suessi kriisi üheks tulemuseks oli ka USA mõju kasv Lähis-Idas, kes vahetas selles rollis välja läbikukkunud Suurbritannia ja Prantsusmaa. USA mõju kasvu põhjuseks oli Eisenhoweri doktriini rakendamine millega lubati anda sõjalist ja majanduslikku abi kõigile Lähis- ja Kesk-Ida riikidele, keda ohustab mõni kommunistliku orientatsiooniga riik. See doktriin viis kiiresti USA-Iisaraeli erisuhete tekkeni ning teatava lähenemiseni araabia monarhiatega.

Insident luurelennukiga U2
U2 oli ameeriklaste luurelennuk mis lendas Nõukogude Liidu kohal Venemaal ning tegi jälgimistööd. Sellest lennukist teati aga ei saadud midagi ette võtta. Lõpuks 1.mai 1960 tulistati USA luurelennuk alla ning selle piloot . Gary Powers, vangistati. USA üritas nüüd spioneerimist eirata aga loomulikult seda ei usutud. Venemaa peaministri, N.Hruštšovi arvates pidi USA vabandama, tuli lõpetada sellised luurelennud tulevikus ning süüdlasti tuli karistada . Nüüd nägi ka maailm, et USA valetab. Moskva suur propaganda võit.

Berliini müüri rajanemine
1960. aastate algul puhkes Euroopas tõsine kriis, mis oli taas kord seotud Lääne-Berliiniga. Paljud idasakslased polnud rahul kommunistide valitsemisega Saksa Demokraatlikus Vabariigis. Tekkis terav kontrast Lääne- ja Ida-Berliini vahel. Üks levinumaid protestivorme oli idasakslaste põgenemine Läände. Selle takistamiseks sulgesid Saksa DV võimud kahe Saksamaa vahelise piiri. 1961.aastal ehitati müür, mis eraldas Lääne-Berliini Ida-Berliinist. Algul oli see lihtsalt okastraat kuid siis ehitati kivimüür. Saksa DV piirivalvurid said käsu tulistada kõiki, kes üritavad riigist põgeneda. Aastate jooksul hukkus selle tagajärjel hulgaliselt süütuid inimesi. Selle tagajärjel peatus põgenike vool; toimus Lääne propaganda suur võit – kommunistlikud riigid peavad rajama müüri, et takistada elanike põgenemist; Lääne-Berliinist sai vaba maailm keset kommunistlikku maailma.

Kuuba kriis
1959 toimus Kuuba riigipööre kus võim läks Fidel Castro kätte (23 aastane). Ta teatas, et temast on saanud kommunist ning ta esines oma avaldusega. Kuuba peamine toetaja oli Nõukogude Liit aga vaenlane USA. 1962 selgub , et NSV Liit on Kuubale paigutanud tuumaraketid – sihikul kogu USA idarannik ja keskosa (laskeulatus 2000 miili). Seepeale blokeeriti Kuuba meritsi . Kahe üliriigi vahel puhkenud vastasseis ähvardas lõppeda tuumasõjaga. See väljavaade ehmatas nii NSV Liidu kui ka USA juhte. Pärast mitu päeva kestnud läbirääkimisi nõustus Nõukogude Liit oma raketid Kuubalt ära viima. Nüüd olid ka ameeriklased omakorda nõus Türgist välja viima Nõukogude piiri lähedusse paigutatud USA raketid ning tunnustama Kuuba puutumatust. Kuuba kriis lahenes seega rahumeelselt.

Võidurelvastumine
Nii NSV Liidus kui ka USA-s kardeti vastase võimalikku sõjalist rünnakut. Samas üritati hoida vastaspoolt pidevas hirmus . 1945 võeti USA-s kasutusele tuumapomm ning NSV Liidus 1949. Täiustati kõiki massihävitusrelvade liike. Sellised relvad on tuumapommide kõrval ka keemia- ja bioloogilised relvad(ABC – atomical, biological, chemical weapons). Nii NSV Liit kui ka USA hakkasid tootma kontinentidevahelisi rakette, mis võisid toimetada tuumelõhkelaengu igasse maailma nurka. Tuumajõul hakkasid liikuma nii suured sõjalaevad kui ka allveelaevad . Need varustati samuti tuumarakettidega. Võidurelvastamise tandriks muudeti kosmos , kuhu saadeti luure - ning sõjalisi sidesatelliite.
a.1957 - Sputnik (NSV Liit)
a.1958 - Vanguard (USA)
a.1961 - Juri Gagarin (NSV Liit) –esimene astronaut
a.1961 - Alan Shephard (USA)
a.1963 - Valentina Tereškova (NSV Liit) – esimene naine kosmoses
a.1965 - Aleksei Leonov (NSV Liit) – tuli kosmoselaevast välja avakosmosesse
a.1969 - Neil Amstrong (USA) – esimene mees kes pani oma jala kuule , „Minu jaoks väike kuid ühiskonna jaoks suur samm“
Tuumariigid olid USA, NSV Liit, Suurbritannia, Prantsusmaa, Hiina, Iisrael, India, Pakistan , Põhja- Koera . Võidurelvastumine viis selleni , et tuumalõhkepeade arv ületas mõistlikkuse piiri – olemasolevate pommide ja rakettidega oleks saanud hävitada mitu korda elu kogu maakeral. Relvastumine nõudis ka suuri kulutusi. Palju ökoloogilisi proleeme.

Vietnami sõda
Prantsusmaa Vietnami DV-d ei tunnustanud; see omakorda viis nende vahel sõja puhkemiseni Mõlemat sõdivat poolt toetasid liitlased- Vietnami DV-d kommunistlikud Hiina ja NSVL; Prantsusmaad aga USA. 1954.aastaks oli Prantsusmaa sõja kaotanud ja Vietnami edasist saatust hakkasid otsustama suurriigid. Vastavalt saavutatud kokkuleppele nähti ette Vietnami jagamine kaheks: kommunistlikuks Vietnami DV-ks Põhja-Vietnamis ja lääneriikidele orienteeritud Vietnami Vabariigiks. Kaugemas tulevikus oli ette nähtud ka mõlema riigi ühendamine. Prantsusmaa pidi antud piirkonnast oma väed välja tõmbama ja andma iseseisvuse ka teistele sealsetele aladele . Vaatamata saavutatud rahuleppele ei nõustunud Vietnami DV riigi jagamisega ja toetas kommunistlike partisanide sõjategevust Lõuna-Vietnamis; see omakorda viis USA kohaloleku suurenemiseni- põhjuseks doominoteooria ehk kartus , et kommunism levib riigist riiki edasi, kui õigel ajal sellele piiri ei pane. 1964-1973 aastatel puhkes Vietnamis uus sõda, millist tuntaksegi Vietnami sõja nime all. Antud perioodil võtsid sõjapidamise raskuse Lõuna-Vietnami vägedelt üle USA väed ja sekkusid otseselt kommunistidega peetavasse sõtta. Hanoid omakorda toetasid punahiinlased ja venelased . Sõda lõppes USA lüüa saamisega ja kogu Vietnam langes kommunistide võimu alla.

Pingelõdendus
Pingelõdvenduseks hakati nimetama suhete paranemist NSVL ja lääneriikide vahel 1970-aastate algul.
Pärast Stalini surma tekkis maailmas lootus, et USA ja NSV Liidu suhted võivad paraneda. Nõukogude Liidu juht N.Hruštšov käis koguni USA-s. 1960. aastaks kavandatud kahe riigijuhi kohtumine jäi siiski ära, sest Nõukogude õhutõrjeväed olid NSV Liidu õhuruumis alla tulistanud USA luurelennuki. Kuuba kriis teravdas kahe riigi suhteid veelgi, kuid tuumasõjaoht sundis üliriikide juhte pidevale vastasseisule lahendust otsima . 1960. a lõpul hakati taotlema pingelõdvendust Ida-Lääne suhetes. Kõigest hoolimata toimus siiski Ida ja Lääne suhete mõningane paranemine. See tegi võimalikuks mitme tähtsa lepingu sõlmimise. Suureks sammuks võidurelvastumise ohjeldamise oli tuumarelva leviku tõkestamise leping, millele kirjutas alla 100 riiki. Allkirjastati ka USA ja NSV Liidu kokkuleppeid relvastuse piiramise kohta

Afganistaani sõda
Rahulik lääne riik, kus võimukandjaks oli kuningas, kuid peale kuninga kukutamist tekkis kodusõda, kuhu sekkus ka NSV Liit 1979. aasta dets. Kardeti, et moslemite mõjuvõim võib levida Afganistaani ja sealt edasi Kesk-Aassiasse. Poliitiline situatsioon Afganistaanis on ebastabiilne, mida Moskva ära kasutas. Afganistan oli lähedal Lähis-Ida naftaväljadele ja India ookeani sadamatele. Selles sõjas sai surma 39 eestlast. USA ja NSV Liidu vahel ähevad suhted väga teravaks ning relvastuse vahendamise läbirääkimised jooksevad ummikusse. Moskva Olümpiamängud boikoeeriti. USA lõpetas vilja müümise NSV Liitu ning abistas Afganistaani mässulisi. Sarnasus Vietnami sõjaga: suured inimohvrid NSV Liidu vägedes; sõda oli kodudes ebapopulaarne; sõda lõppes tulemusteta NSV Liidu jaoks (Afganistaanis tulevad võimule moslemid ).