EESTI
MEREAKADEEMIA
Merendusteaduskond
Ain Kiisler
Eliise
Toomistu, Assol Saar, Helena Rattus , Kätlin Rahnel, Marit Loorits
AASIA SUURIMAD KONTEINERSADAMAD
Juhendaja :
MENG Tõnis Hunt
Tallinn
2014
TTÜ EESTI MEREAKADEEMIA EUROOPA JA AASIA SADAMAD Referaat Koostaja: Kristina Samošenkova KS-11 Tallinn 2014 Euroopa Sadamad Euroopa suuremad sadamad on : 1. Rotterdam, 2. Hamburg, 3. Antwerp, 4. Felixstowe, 5. Bremerhaven, 6. Gioia Tauro, 7. Algeciras, 8. Genoa, 9. Le Havre, 10. Barcelona Rotterdamis asub Euroopa suurim sadam. Hollandi sadamad on teenindanud Aasia ja Euroopa vahelisi kaubateid juba alates 16. sajandist. Amsterdamis ja Rotterdamis asusid juba tollel ajal Indiast kohale toimetatud tee ja kohvi puhverlaod. Juba 16. sajandil töötasid Euroopa esimesed jaotuskeskused Hollandis. Tänapäeval on Holland Euroopa suurimaks transiidiväravaks. Peamiseks konkurentsieeliseks on seejuures Hollandi soodne geograafiline asend Euroopa eksporditurgude suhtes. Hollandis on hästi välja arendatud logistika infrastruktuur ja
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL EESTI MEREAKADEEMIA Merenduskeskus Nimi GDYNIA SADAM Referaat Juhendaja: lektor Ain Kiisler Tallinn 2022 Sisukord Sissejuhatus .....................................................................................................................................3 1 Tutvustus .................................................................................................................................4 1.1 Asukoht............................................................................................................................4 1.2 Eelised .............................................................................................................................6 1.3 Ajalugu ...............................................................................
konteinervedude mahud on kasvanud ca 10% aastas. 5 Tänapäeval toimub hinnanguliselt 90% mitte puistlasti vedudest konteinerite abil. 2005. aasta andmetel oli maailmas umbkaudu 18 miljonit konteinerit, mis tegid ligi 200 miljonit reisi. Drewry Shipping Consultantsi analüüsi järgi käideldi 2007. aastal kõigis maailma konteineriterminalides 490 miljoni TEU jagu konteinereid. Suurimad konteinersadamad 20 suurimat konteinersadamat (TEU järgi) Koh Sadam 2007 2006 2005 2004 2003 2002 t 27 932 24 792 23 192 21 329 18 410 16 940 1. Singapur 000 400 000 000 500 900 26 150 21 710 18 084 14 557 11 281 8 620 2. Shanghai
öelda järgmist: o Tallinna õhusaaste olukorda võib hinnata rahuldavaks. Probleemseteks kohtadeks on intensiivse autoliiklusega teed ning suure koormusega ristmikud. o Probleemsetes kohtades esineb suure liikluskoormusega aegadel ja ebasoodsate hajumistingimuste korral piirmäära/piirväärtuse ületamisi nii tänasel päeval kui tõenäoliselt ka tulevikus. o Lämmastikoksiidide puhul on selgelt täheldatav liikluse suur mõju saastetasemetele, sest suurimad kontsentratsioonid on jälgitavad peamagistraalide ja suurte ristmike juures. Samas on ka väiksema liiklusega ristmikel, kus saasteainete hajumine on majade poolt piiratud, kontsentratsioonid lähedal normidele. o Lämmastikoksiidid on liiklusest tulenevatest saasteainetest kõige kõrgema norme ületava või normilähedase esinemissagedusega (seetõttu kasutati käesolevas töös alternatiivsete teetrasside hindamisel just lämmastikoksiidide). PILET nr. 4 1. Majandustegevus ja elukeskkond
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
konverents jne ning kus on olemas reisootuste täitmist tagavad tooted, teenused, atraktsioonid ja infrastruktuur. Sihtkoht on geograafiline piirkond, mida külastajad mõistavad kui ühtset tervikut ning mida turismi planeerimise ja turundamise seisukohalt toetab poliitiline ja seadusandlik raamistik. 30. Maailma tuntumad turismipiirkonnad Ø Euroopa Ø Ameerikad Ø Idaaasia ja vaikse ookeani piirkonnad Ø Aafrika Ø Lähisida Ø Lõuna aasia 31. Maailma turismitrendid Ø Haridustaseme tõus teadlikkus, soov õppida ja rohkem teada Ø Pikenev eluiga vanemad üle 55 aastased reisivad rohkem Ø Naiste kasvav majanduslik rollüha rohkem naisi käib tööl, teenib raha ja see võimaldab rohkem reisida Ø Vähenev vaba aja hulk kasvava konkurentsi tingimustes on paljud töötajad sunnitud tööpäevi pikendama ja puhkust lühendama. Puhkused muutuvad lühemaks, sagedamaks ja intensiivsemaks.
Kõik kommentaarid