AASIA SUURIMAD KONTEINERSADAMAD (0)

5 VÄGA HEA

EESTI MEREAKADEEMIA
Merendusteaduskond
Ain Kiisler
Eliise Toomistu, Assol Saar, Helena Rattus , Kätlin Rahnel, Marit Loorits
AASIA SUURIMAD KONTEINERSADAMAD
Juhendaja : MENG Tõnis Hunt
Tallinn 2014

Singapuri sadam
Singapuri sadam (PSA) on maailma kõige aktiivsem ümberlaadimise sõlmpunkt , selle põhitegevuseks ongi ümberlaadimine.Ümberlaadimiseks nimetatakse konteinerite teisaldamist ühelt laevalt teisele laevale, mis suundub konteineri lõppsihtkohta.Singapuri strateegiline asukoht Kagu-Aasia südames ja seos peamiste laevateedega on teinud sellest olulise logistikakeskuse ja kanali maailmakaubanduse jaoks. Olles maailma peamine ümberlaadimispunkt, on Singapur ühendatud 600 sadamaga 123 riigis, igapäevaste sõitudega kõigisse suurematesse sadamatesse maailmas.Igapäevased sõidud toimuvad USA, Jaapani, Euroopa, Lõuna-Aasia, Hiina, Hong-Kongi, Taiwani ja Kagu-Aasia vahel.
Konkurentsitu ühenduvusega, toovad paljud väikesed fiiderlaevad (toitjalaevad) konteinereid Singapuri. Singapuri sadamas need konteinerid laaditakse suurte laevade peale, mis seejärel toimetavad saadetise lõppsihtkohta.Umbes 85% konteineritest mis saabuvad Singapuri laaditakse ümber teisele sadamasse.
Sadam asutati 1819. aastal vaba sadamana, 1972. a saabus sadamasse esimene konteinerlaev. 1982. aastal saavutas sadam 1 miljon TEU'd ühe aastaga ning Singapuri sadamast sai veotonnaaži poolest maailma töisemaid sadamaid , mida see on siiani.
Sadamas tegutseb viis konteinerterminali: Brani Keppel, Pasir Panjang Terminal 1, Pasir Panjang Terminal 2 ja Tanjong Pagar , kokku 52 sadamasilda Nad tegutsevad ühtse süsteemina .
Pasir Panjang Terminal on PSA kaasaegseim terminal. See on varustatud kuni 16 meetrit sügav kaidega ja kai kraanad ulatavad üle 23 rea konteinerite, et laadida maailma suurimaid konteinerlaevu. Terminali Overhead Bridge Crane (OHBC) süsteem võimaldab igal juhil käidelda kuni kuut kraanat.
PSA Container Services Department (CSD) pakub lisandväärtusega teenuseid spetsialiseeritud lasti nagu ohtlike kemikaalide ja külma lasti käitlemiseks ja depooteenuseid dokkidepoole igas konteinerterminalis.
Singapur on ka maailma suurimaid punkerdamise sadamaid. 2005. aastal müüdi rekordina kokku 25,5 miljonit tonni punkrit, kasvades 8,1% võrreldes eelmise aastaga.
Singapuri sadama tõusutendents on olnud pidev, 2011. aasta seisuga käideldi Singapuri sadama terminalides 29 370 000 TEU'd, sealhulgas 1 320 000 külmveolaevade TEU'd. Selle näitajaga tõusis Singapuri sadam ka maailma konteinersadamate pingereas 2. kohale (2012.a seisuga).
Lisaks on Singapuri sadam ka edukas sõlmpunkt laevaehituses, laevaremondis ja -muutmises. See on ülemaailmne liider puurpargaste ehituses, valdab ligikaudu 80% maailma turuosast.
Tunnustades neid saavutusi on Singapuri sadam valitud 25. korda „Best Seaport in Asia “ ja 24 korda „Best Container Terminal Asia“ aukohale.

Busani sadam
Busan on suuruselt teine linn ning suurim sadam Lõuna- Koreas . Sadam asub Korea poolsaare lõunaosas ja on ligikaudu 110 meremiili kaugusel kagus Jaapani sadamast Kitakyushust ning 247 kilomeetri kaugusel idas Korea sadamast Mokpost. Busani sadam allub linna keskvalituse kontrollile, mis annab efektiivse staatuse provintsis. Lokeeritud Naktongi jõe suudmesse, asub Busan sügaval kaitstud lahes, mis kohtub Jaapani Tsushima saartega umbes poolel teel üle Korea väina kahe riigi vahel. 2005. aasta seisuga elas Busani sadama piirkonnas üle 3,5 miljoni inimese. Busani sadam ühendab endas 120 aastat ajalugu ning koosneb Põhja, Lõuna, Gamchuni ning Tadaepo sadamast.
Olles ühenduses emamaaga tõstesilla kaudu, jaotab Yongi saar sadama kaheks osaks. Välismaine kaubandus on fokusseeritud idapoolsesse sadamasse ning kalastustegevused läänepoolsesse, mis on väiksem. 2007. aastal omistati Busani sadamale kümnes koht maailma hõivatuimate sadamate kogutonnaaži eest ja kuues koht hõivatuima sadamate 20-jalaste TEU’de käitlemise eest. Maailma suurimate konteinersadamate tabelis seisab Busan 5. kohal. 2010. aastal käideldi Busanis 14 180 000 TEU’d ning 2011. aastal 16 170 000 TEU’d, mis näitab 14-protsendilist kasvu. Suurettevõtted Busanis hõlmavad endas laevaehitust, elektroonikat, terast, autosid, keraamikat, paberit ja kemikaale. Uued industriaalpargid toovad kohale kõrgekvaliteediga tootjaid Busanisse.
Turism tähtsus kasvab, kui inimesed külastavad randasid kuumadel kevadetel. Lisaks praamiliiklusele Busani sadama ning Jaapani sadamate vahel teenindavad suur raudtee, Kimhae rahvusvaheline lennujaam ja ekspressbussid Busani sadamat .
Sadam loodi 1876. aastal kaubandussuheteks Jaapaniga, kuid tervele maailmale avati 1883. aastal.
Kaohsiungi sadam
Kaohsiungi sadam asub Lõuna-Taiwanis ja on Taiwani suurim ja peamine sadam. Sadam katab 2683 hektarit, millesse kuulub looduslik sadam ja kaks juurdepääsu kanalit merele , mille sügavused on vastavalt 11 ja 16 meetrit. Sadamas on 118 kaid , mis sisaldavad 25 kaubaterminali, mis omakorda on võimelised vastu võtma konteinerlaevu, mille mahtuvus on 6000 TEU-d. Maailma suurimate sadamate tabelis oli Kaoshiungi sadam 2011. aastal 12. kohal. Sadamal on väljakujunenud rahvusvahelised ühendused teiste sadamatega, mis hõlmavad 372 laevaliini 367-esse sadamasse 102-es eri riigis, viiel erineval kontinendil. Kaoshiungi sadam on juhitud Taiwani Rahvusvahelise Sadama Korporatsiooni poolt.
Kaoshiungi sadam on suur tootmis-, rafineerimis- ja ümberlaadimiskeskus. Sadam käsitleb enamus Taiwani nafta impordist. Kaoshiungi sadama alal toodetakse palju eksporditavat kaupa, näiteks alumiiniumi, puit- ja pabertooteid, väetisi, tsementi , erinevaid metalle , masinaid ja ka laevu.
Mitusada aastat enne, kui Kaohsiungi sadamat hakati aretama sadamaalaks, oli see looduslik laguun. 16nda sajandi lõpuks hakkasid tekkima nüüdse Kaoshiungi sadama alasse väikesed külakesed. Põliselanike poolt oli sellele alale nimeks pantud sellel ajal aga „Takau“. Hollandi Ida-India Kompanii (VOC) kolonistid saabusid „Takau“ alale 1620ndatel ja hakkasid seda arendama. Sadam, mida siis kutsusti Takau sadamaks arendati vaikselt edasi Hollandi ajastul ja ka kahel järgneval ajastul.
Aastal 1858 Qing Dünastia Teise Oopiumi sõja, mille tõttu nõudsid Prantslased ja Inglased , et Taiwani sadamatest viis oleks avatud väliskaubanduseks. Ühest viiest sadamast oli ka Takau sadam, mis oli avatud Lääne ettevõtjatele alates aastast 1864. Pärast seda aastal 1895 kaotati Esimene Sino -Jaapani sõda, mille tagajärjel läks praegune Kaohsiungi ala Jaapani valitsemise alla.
Jaapani valitsuse aja algul võttis koloonia valitsus vastu otsuse, teha suur projekt ja arendada olemasolevast sadamast suurem ja moodsam sadam. Jaapanlased ehitasid sadamat kolme etapina. Esimene osa sadamast valmis aastal 1908, teine osa 1912. Kolmas osa sadama ehitamisel jäi pooleli Teise Maailmasõja ajal. Sadam sai sõja ajal ka palju kannatada.
Pärast sõda otsustas Taiwani valitsus alustada uuesti sadama arendamisega. Teine sadam ehitati aastal 1975. Sellest ajast peale on Kaohsiungi sadamat arendatud ja edasi ehitatud, tänu millele on sadam üks suurimaid maailmas.
Praegusel ajal on lõunapoolses küljel, teise sadama sissesõidul, muuseum ja park, mis asub hiljuti asutatud Terminal nr.6 lähedal. Muuseumis saab näha sadama ajalugu ja selle arengut.
Port Klangi sadam
Sadam Klang paikneb Malaisia poolsaare läänerannikul, umbes 40 kilomeetrit pealinnast – Kuala Lumpur. See piirkond on tööstuse ja kaubanduse keskuseks, seega sadam mängib olulist rolli majanduslikus arengus. See sadam on ookeani sadam. Sadamal on kaubandussuhted üle 120 riigiga ja 500 sadama üle kogu maailma. Tema geograafilise asukoha tõttu muutub ta esimeseks sadamaks laevadel suunal Ida poole ja viimaseks sadamaks Kaug-Ida-Euroopa kaubateel. Maailma konteinersadamate pingereas on ta 12. kohal (2012 andmetel). 2012 aastal oli konteinerite käitlemise jõudlus 10 miljonit TEU’d.
Üldist lastide ladustamiseks mõeldud maa-ala on 219,3 ruutmeetrit. Millele lisaks on veel 206 hektarit konteinerite ladustamiseks mõeldud ala. Kaikohti on kokku 53, mille pikkuseks on 11,5 km. Sadam on varustatud 44 kraanaga .
Sadam avati laevadele ametlikult 15. september 1901. Port Klang Authority (PKA) on riiklik korporatsioon, mis asutati 1. juulil 1963. Eesmärgiks oli üle võtta sadama Klang haldamine Malaijilainen Raudteeametilt.
1955 saavutati 1 miljoni tonni kauba käitlemist sadamas.
9. juulil 1983 oli sadamast läbi käinud üle miljoni konteineri.
Aastal 1986 konteinerterminali, mida juhis Port Klang Authority, erastati Klang Container Terminal Berhad’le. Authority säilitas 20 % ulatuses osaluse firmas. Pärast seda jätkates tööd endasi ning pakkudes võimalusi ja teenuseid, erastas Klang’i sadama juhtkond selle Sdn Bhd’le 1992. Uued sadamarajatised saarel Pulau Lumut erastati Kelang Multi Terminal Sdn Bhd 1994 aastal. Neile anti ka võimalus arendada allesjäänud sadamarajatisti sadama üldplaani 1990 – 2010 alusel. Sadamat hakkas juhtima kolm erinevat ettevõtet. Authority võttis suuna kaubanduse korraldamiseks ja reguleerimiseks.
Põhiülesanneteks seati sadama kaubanduse hõlbustamine, sadama planeerimine ja arendamine, regulaarne järelevalve erafirmade üle sadamas, varahaldus, kaubavahetuse lihtsustamine .
Sadama visioon tulevikuks on arendada juhtiva ettevõtte kaubaliikumist Aasia regioonis. Missiooniks on tagada suurem ohutus lasti transpordile - turvalisus ja tööjõud, tagades samal ajal ohutu laevade liikumise; tagada efektiivne kaldapealne töö vastavalt rahvusvahelistele standartidele; pakkuda soodsat ärikeskkonda ja anda kauplejatele konkurentsieelist maailmaturul.
Infrastruktuur on hästi arenenud ja tõhus, tänu millele on kauba liikumine Port Klang’i sadamas tõhus. Sadamas toimub kauba liikumine kolmel viisil: autotransport , raudtee ja õhuliiklust kasutades. Autotransport mängib olulist rolli lasti impordi ja ekspordi vahel Port Klang’is ja selle tagamaal. Rongitransport veab kaupa põhiliselt igapäevaselt Port Klang, Penang’i ja Bangkoki vahel. Lennukitransport on mõeldud enamasti tehnilistele lastidele.
Osana üldplaneeringust Port Klang’is on soov tulevikus näha edasist laienemist sadamarajatistega lõuna Klang’i sadama, Tanjung Rhu ja Batu Laut’i vahel. Selle arengu vajadus on üha suureneva töödeldavate kogustega töömine. Sadama areng on kooskõlas majanduskasvuga riigi keskosas.
Laem Chabangi sadam
Laem Chabang sadam, mis on ümbritsetud idapoolse Taiga . Kogu maa-ala on 2575 aakrit. Laem Chaband on peamine süvavee sadam Tais. Koosneb paljudest väikestest sadamast – seitse konteinersadamat, Ro-Ro sild ning kauba-ja reisiterminal. Sadamas on ka süvavee laevadokk.
Laem Chaband on kõige välja arenenum sadam Tais, mis on täielikult ISPSiga kooskõlas ja töötab 24 tundi CCTV's.
Sadam on põhjalikult süvendatud, et saaks Panamax laevu vastu võtta. Landlord sadama süsteem töötab väga hästi ning selle sadama kaubakäive kasv on üks suuremaid maailmas. Ülemaailmne hinnang on kahekümne kolmandalt kohalt (1999) hüpanud kaheksateistkümnendale kohale (2005). Üle 3.7 miljoni TEU käsitleti 2006. aastal, mis toob käibe kasvuprotsendiks 8%.
Kavatsus arendada Laem Chaband sadam maailma juhtivate sadamate standartidele, DP World on alustanud kolmekümne aastast kontsessiooni, et arendada ja juhtida C3 ja B5 terminale sadamas. Kõige suurem uuendus toimub C3 terminalis, mis hõlmab 500-meetrise kai ehitust ja vähemalt kaheteistkümne kummist tugiplatvormi ülesseadmist 22 hektarilisel maa-alal.
Kõigest seitsme aastaga on LCIT juhitud terminalide kaubakäive tõusnud 181,195 TEUlt (1998) üle 1,2 miljoni TEU-ni (2006) ja praegu on see peaaegu 30% kogu sadama käibest.

.DOC Laadi alla originaalfail 7 lk · .doc · 55 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2014-11-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti

55 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

k2tlinrahnel Õppematerjali autor

Laem Chabang, Thailand, Sadamate ehitus

terminal singapur busan klang singapuri sadam port klang kaoshiungi sadam klangi sadam

Sarnased õppematerjalid

docx

Euroopa ja aasia sadamad

TTÜ EESTI MEREAKADEEMIA EUROOPA JA AASIA SADAMAD Referaat Koostaja: Kristina Samošenkova KS-11 Tallinn 2014 Euroopa Sadamad Euroopa suuremad sadamad on : 1. Rotterdam, 2. Hamburg, 3. Antwerp, 4. Felixstowe, 5. Bremerhaven, 6. Gioia Tauro, 7. Algeciras, 8. Genoa, 9. Le Havre, 10. Barcelona Rotterdamis asub Euroopa suurim sadam. Hollandi sadamad on teenindanud Aasia ja Euroopa vahelisi kaubateid juba alates 16. sajandist. Amsterdamis ja Rotterdamis asusid juba tollel ajal Indiast kohale toimetatud tee ja kohvi puhverlaod. Juba 16. sajandil töötasid Euroopa esimesed jaotuskeskused Hollandis. Tänapäeval on Holland Euroopa suurimaks transiidiväravaks. Peamiseks konkurentsieeliseks on seejuures Hollandi soodne geograafiline asend Euroopa eksporditurgude suhtes. Hollandis on hästi välja arendatud logistika infrastruktuur ja

Geograafia

pdf

Gdynia sadam

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL EESTI MEREAKADEEMIA Merenduskeskus Nimi GDYNIA SADAM Referaat Juhendaja: lektor Ain Kiisler Tallinn 2022 Sisukord Sissejuhatus .....................................................................................................................................3 1 Tutvustus .................................................................................................................................4 1.1 Asukoht............................................................................................................................4 1.2 Eelised .............................................................................................................................6 1.3 Ajalugu ...............................................................................

tehnomaterjalid

doc

Konteinervedu

konteinervedude mahud on kasvanud ca 10% aastas. 5 Tänapäeval toimub hinnanguliselt 90% mitte puistlasti vedudest konteinerite abil. 2005. aasta andmetel oli maailmas umbkaudu 18 miljonit konteinerit, mis tegid ligi 200 miljonit reisi. Drewry Shipping Consultantsi analüüsi järgi käideldi 2007. aastal kõigis maailma konteineriterminalides 490 miljoni TEU jagu konteinereid. Suurimad konteinersadamad 20 suurimat konteinersadamat (TEU järgi) Koh Sadam 2007 2006 2005 2004 2003 2002 t 27 932 24 792 23 192 21 329 18 410 16 940 1. Singapur 000 400 000 000 500 900 26 150 21 710 18 084 14 557 11 281 8 620 2. Shanghai

Laomajandus

doc

TEHNOÖKOLOOGIA EKSAM

öelda järgmist: o Tallinna õhusaaste olukorda võib hinnata rahuldavaks. Probleemseteks kohtadeks on intensiivse autoliiklusega teed ning suure koormusega ristmikud. o Probleemsetes kohtades esineb suure liikluskoormusega aegadel ja ebasoodsate hajumistingimuste korral piirmäära/piirväärtuse ületamisi nii tänasel päeval kui tõenäoliselt ka tulevikus. o Lämmastikoksiidide puhul on selgelt täheldatav liikluse suur mõju saastetasemetele, sest suurimad kontsentratsioonid on jälgitavad peamagistraalide ja suurte ristmike juures. Samas on ka väiksema liiklusega ristmikel, kus saasteainete hajumine on majade poolt piiratud, kontsentratsioonid lähedal normidele. o Lämmastikoksiidid on liiklusest tulenevatest saasteainetest kõige kõrgema norme ületava või normilähedase esinemissagedusega (seetõttu kasutati käesolevas töös alternatiivsete teetrasside hindamisel just lämmastikoksiidide). PILET nr. 4 1. Majandustegevus ja elukeskkond

Tehnoökoloogia

1072

pdf

Logistika õpik

Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

Logistika alused

268

pdf

Logistika õpik 2013-Ain Tulvi

Baas Logistika

Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt

193

docx

Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt

konverents jne ning kus on olemas reisootuste täitmist tagavad tooted, teenused, atraktsioonid ja infrastruktuur. Sihtkoht on geograafiline piirkond, mida külastajad mõistavad kui ühtset tervikut ning mida turismi planeerimise ja turundamise seisukohalt toetab poliitiline ja seadusandlik raamistik. 30. Maailma tuntumad turismipiirkonnad Ø Euroopa Ø Ameerikad Ø Idaaasia ja vaikse ookeani piirkonnad Ø Aafrika Ø Lähisida Ø Lõuna aasia 31. Maailma turismitrendid Ø Haridustaseme tõus teadlikkus, soov õppida ja rohkem teada Ø Pikenev eluiga vanemad üle 55 aastased reisivad rohkem Ø Naiste kasvav majanduslik rollüha rohkem naisi käib tööl, teenib raha ja see võimaldab rohkem reisida Ø Vähenev vaba aja hulk kasvava konkurentsi tingimustes on paljud töötajad sunnitud tööpäevi pikendama ja puhkust lühendama. Puhkused muutuvad lühemaks, sagedamaks ja intensiivsemaks.

Turismiettevõtlus

Rohkem sarnaseid