KUIDAS HOIAKUD JA ESMAMULJE MÕJUTAVAD SUHTLEMIST (0)

Tutvumisel mõne uue inimesega saame me sellest isikust alati mingi esmamulje . Sõltub muidugi, kas see esmamulje ka tegelikkusega klapib. Näiteks võib juhtuda, et isik paistab meile esmakohtumisel häbelik ja vaikne, esmamulje ütleb, et ta on arglik, nõrga iseloomuga , võib-olla koguni mõni veidrik, kes meie eest mingit saladust varjab . Ometi võib sama isikut lähemalt tundma õppides selguda, et too isik on vastupidi just julge ja avatud, inimene, kelle peale võib loota ja keda usaldada . Psühholoogid on tõestanud, et esmamulje tekib imekiiresti, selle teke on automaatne , me ei teadvusta seda. Meile piisab vaid heita pilk meile tundmatule isikule ja klõksti – esmamulje on tekkinud, meie aju on alateadlikult oma arvamuse sellest tegelasest kujundanud ja siis pole sellest juba võimalik kuigi hõlpsasti vabaneda.
Esmamulje ja selle teke on üks klassikalise sotsiaalpsühholoogia uurimisaine ja asjatundjate hulgaski on selle kohta erinevaid arvamusi . On leitud, et esmamulje teket mõjutavad suuresti näoilmed ja et näoilme alusel esmamulje tekkeks piisab inimesele kümnendik sekundist, kui võõra inimese nägu oli võimalik vaadata kauem, siis inimeste otsusekindlus kasvas (Willis & Todorov, 2005 lk 597). Peale näo võtab teisest isikust mulje tekkimisel osa tema keha, kõne, hääl, kirjutised ja nende kombinatsiooniddu (Reis & Sprecher, 2009 lk 686).
Teadlased väidavad, et esmamulje on meie jaoks väga otsustava tähtsusega just seepärast, et sellega tekkivad hinnangud on püsivad ning mõjutavad meie tulevasi lootusi, käitumist ja suhtlust inimestega (Reis & Sprecher, 2009 lk 685).
Olen ka ise kogenud, et muljed, mida me jätame teistele või mida jätavad teised meile, mõjutavad meie elu paljusid aspekte. Näiteks meie sõprust, meie karjääri, romantilisi suhteid partneriga ja palju muud. Kohates tundmatut inimest võib üllatavalt kohe tunduda, et meil on selle inimesega palju ühist. Räägitakse palju ka armumisest esimesest silmapilgust. Sageli tunneme juba esmakohtumisel mingit seletamatut ühist keemiat sobiva inimesega. Tihti on siiski ka erandeid : inimesega, kelle kohta ütleb esmamulje, et meil küll temaga mingit klappi olla ei saa, võib hiljem kujuneda suur sõprus, olen seda ise kogenud.
Olen pannud tähele, et mõni inimene on osavam esmamulje alusel inimese iseloomu määrama, naised paistavad ka selles asjas paremad olema, vist seepärast, et nende sotsiaalsed oskused on paremad ja nad tunnetavad inimloomust paremini. Ka psühholoogid, nõustajad, need kes inimestega palju suhtlevad paistavad sel alal osavamad olevat. Ja kui inimene tahtlikult ei teeskle, ei püüa endast paremat esmamuljet jätta, siis on esmamulje alusel kerge otsust teha, aga mõned inimesed on kavalad, nad jätavad endast sihilikult väära mulje. Mul oli töökohal ehitusfirmas kord selline juhtum, et alltöövõtja kiitis end esimesel kokkusaamisel, rääkis kui osav ta on ja kui palju on kogemusi, tegi koguni näidistöö päris korralikult ära, aga hiljem läks kõik päris rappa, kõik tuli ringi teha. Esmamulje ei öelnud mulle midagi tema oskuste kohta. Arvangi, et kõike esmamulje ei näita, näiteks oskusi ei saa see näidata, kui siis ainult üldist loomust, iseloomu põhiomadusi.
Ka teadlased väidavad, et teatud karakteristikute kohta esmamulje infot hästi ei anna, nad toovad analoogiaks sibula : esmamulje näitab sibulat tervikuna , selle pealmisi, väliseid soomuseid, aga mitte selle sisu. Teadlaste väitel on kergemini hinnatavad inimese käitumine, ekstravertsus, heatahtlikkus, soojus , raskesti hinnatavad on aga näiteks inimese sihikindlus, hoolsus, sest viimane avaldub tegevuse mitte välimuse kaudu. (Reis & Sprecher, 2009 lk 686).
Tavaelus me ei kalkuleeri ja planeeri ette, et endast paremat esmamuljet jätta, seevastu mõnes kohas püüame ülimalt püüdlikult endast head esmamuljet jätta, eriti siis, kui arvame, et sellest võib meile kasu tõusta. Näiteks tööintervjuul, esimesel kohtumisel neiuga, siis püüame end sageli nii sisemiselt kui ka välimiselt paremana, kaunimana, nutikamana näidata.
Kuna me ei saa tutvuda kõikidega, siis liigitame inimesed nendeks, kellega tasuv või sobib tutvuda ja nendeks, kellega ei tasu tegemist teha, kellest on vaja kohe mööduda. Sageli huvitume me inimesest tema välimuse alusel, sest muud võimalust alguses sageli polegi.
Ära kunagi otsusta raamatu üle selle kaante järgi, tavatses öelda mu sõber. Minu meelest on selles tõetera sees. Nii nagu raamatukaaned ei näita seda, kui sisuka teosega on tegu, nii ei saa me ka esmamulje alusel teada kõigest sellest, mis inimeses peitub, sest inimene on selleks liiga keeruline olend ja see, millise esmamulje see mitmekihiline inimene meile jätab, sõltub ka meist endist , meie kogemustest, tähelepanuvõimest ja huvist teise inimese vastu. Raamatust saame me aimu alles siis, kui hakkame seda lugema, ja inimesest siis, kui oleme temaga kaua aega koos veetnud. Eesti vanasõnagi ütleb, et enne tuleb puud soola koos ära süüa, kui sa kedagi tundma õpid ja et enne ei tohi kedagi kiita, kui külimit soola üheskoos on ära söödud“ (Eesti fraseologismide… 16.06.2015).
Arvan, et kui meie sõprussuhete aluseks oleksid vaid esmamuljed, siis oleks sõprust maailmas palju vähe. Esmamulje võib sõltuda nii isikuomadustest nagu ekstra - ja introvertsus, aga ka elusituatsioonidest. Mõni inimene paistab meile esmakohtumisel pahur, ent me ei tea ju, võib-olla oli tal samal päeval mõni õnnetus, pettumus, teda võivad vaevata raskused, mured, ta võib olla stressis . Kõik need situatsioonid võivad tekitada barjääri tema ja teiste vahele ja hea esmamulje loomine ei ole tema jaoks sel hetkel oluline.
Hoiakud on kirjanduse põhjal inimese kalduvused hinnata ühiskonnas isikute, sündmuste, nähtuste olemust teatud määral soosival või mittesoosival viisil. Need mõjutavad seda, kuidas me maailma näeme ja selles käitume, see mõjutab seega ka meie suhtlemist teistega . (Baumeister, 2007 lk 67)
Eelarvamusi defineeritakse kui hoiakuid inimeste suhtes, mille aluseks on kuulumine rühma (rassi, soo, rahvuse, kooli jm alusel). Sageli on eelarvamused negatiivsed ja selle alusel tehakse otsuseid teiste rühma mittekuuluvate kohta. Eelarvamused mõjutavad suhteid teiste, rühma mittekuuluvatega ja selle tulemusena võidakse teha ebaõigeid otsuseid, aga need võivad kaasa tuua isegi brutaalseid rünnakuid teiste inimeste vastu.
Eelarvamused on sotsiaalpsühholoogia huviobjektiks juba aastakümneid, mõned arvavad , et need on tingitud inimese kaasasündinud omadusest, mis on evolutsioonis kujunenud teiste, võõraste tõrjumiseks ja oma rühma kaitseks. Teised on seisukohal, et eelarvamused sünnivad seetõttu, et inimesed peavad võitlema üksteisega ebapiisavate ressursside pärast, kolmandad arvavad, et inimene tahab end ise paremana tunda ja tahab kuuluda rühma, tal kujuneb arvamus, et see rühma ja koos sellega ka ta ise on teistest kuidagi parem ( Vohs 2007 lk 694).
Mina arvan, et inimesed on sündinud võrdsetena, aga eelarvamuslikkus ja valed hoiakud panevad meid moonutama, vääriti tõlgendama ja koguni ignoreerima tõsiasju, kui need sattuvad vastuollu meie eelnevalt kinnistunud hinnangutega. Eelarvamused on enamikes meis, need võivad saada alguse näiliselt süütutest, kuid ebakohastest traditsioonilistest väärtustest, meediast , sellest, kui propageeritakse vildakaid vaateid teist moodi inimeste kohta, näiteks kodutute , vaeste, maainimeste, teiste rasside , kultuuride kohta.... Eelarvamuslikkust võib õhutada meis meie natsionalism. Samuti võib see kasvada välja meie liigsest uhkusest. Arvan, et paljud tänapäeval probleemid tulenevad valedest hoiakutest — osa neist on omandatud peaaegu alateadlikult. Nende hulgas on kitsarinnalise natsionalismi kontseptsioon , oleme harjunud oma kultuuri ja riigiga, see on väike ja tunneme seda ohustatuna ja olgu meil õigus või mitte, me hakkame suhtuma teistesse eelarvamusega.
Võib rääkida üksikisiku või kogu rahvuse seas levinud eelarvamustest. Näiteks lugesin hiljuti Soomes tehtud uuringust, mille käigus selgitati, kuidas suhtuvad soomlased oma riigis elavatesse eri rahvustesse. Uuringust tuli ilmsiks, et soomlased suhtuvad paremini Lääne-Euroopast pärit elanikesse (inglased, prantslased ), halvemini idaeurooplastesse, ka eestlastesse, veel halvemini venelastesse ja kõige halvemini mustanahalistesse nagu näiteks somaallased. Mis on sellise suhtumise aluseks? Arvatavasti on selle põhjuseks eelarvamus ja otsustatakse suuresti samuti esmamulje, mitte inimese lähema tundmaõppimise alusel.
Meil räägitakse praegu palju pagulaste Eestisse toomisest, olen ise näinud välismaal olles, et suuremates Euroopa riikides on palju rohkem erinevasse rassi kuuluvaid inimesi ja ka erineva eluviisiga inimesi, nagu kerjused, hipid, kui meil. Nagu näha on sellisel mitmekesisel ühiskonnal erinevaid tagajärgi ja ma ei tea, mis oleks Eestile parem.
Saksamaal, kuhu võeti juba palju aastaid tagasi pagulastena vastu palju türklasi, on nüüdseks paljudest pagulaste järeltulijatest saanud kuulsad teadlased või kirjanikud, kunstnikud , sama oli ka Ameerika Ühendriikides, mis on praeguseks väga paljurahvuseline maa. Ka meil on vene päritoluga andekaid ministreid,kirjanikke ja kunstnikke, nemad on võetud omaks, kuigi mitte kõikide poolt. Ka neid on nimetatud halvustavate nimedega, nagu näiteks sisserändaja pojaks jne.
Eelarvamusi ja hoiakuid erinevuste suhtes on raske murda, tekivad konfliktid, nagu näiteks on olnud protestimässud Rootsis, autode põletamised Pariisis, moslemite rünnakud Euroopas, mis on ainult jäämäe tipp, väga, väga palju probleeme.
Ma pole kindel, kas Eesti saaks suure pagulaste hulgaga hakkama, vaevalt küll. Meil on eelarvamused teiste rasside suhtes, teiste uskude suhtes, oleme vähesallivad erinevuste suhtes, me pole nendega harjunud, sest puudub vastav kogemus. Arvan, et meil tekiksid suhtlusprobleemid kõikidel tasanditel, alates tavainimestest, lõpetades ametnikega, arstidega, meediaga, jne. Meie tahame suhelda omas keeles, aga kas pagulased selle nii kergesti omandavad. Väikesel kultuuril on end suurele raskem peale suruda kui vastupidi. Oleme ka liiga vaiksed ja tagasihoidlikud. Ka vene rahvuse integreerimine pole siiani suuri tulemusi andnud. Meil puuduvad ka pagulaste vastuvõtuks vajalik väljaarendatud taristu ja majanduslikud võimalused.
Kirjandusest (Vohs, 2007 lk 694) on olnud lugeda, et eelarvamused suhtluses ei ole kadunud siiani Ameerika Ühendriikide mustanahaliste ja valgete vahel. Sotsiaalpsühholoogid on väitnud, et eelarvamused on tänu seaduste ja sotsiaalsele survele kadunud avalikkusest, kuid läinud nö põranda alla, see toimub tänapäeval kaudselt ja delikaatsel moel. Just sellist varjatud eelarvamust on raske piirata ja veel raskem täielikult ära kaotada.
KASUTATUD KIRJANDUS
Baumeister R. (Edit) (2007). Encyclopedia of Psychology. Vol 1. Los Angeles , Sage.
Eesti fraseologismide elektrooniline alussõnastik. http://www.folklore.ee/justkui/sonastik/index.php?f=2&f1=7&f2=1&m=16085&id=16090 (16.06.2015).
Reis, H, Sprecher S. (2009) Encyclopedia of Human Relationships. Vol 2. Los Angeles: Sage.
Vohs, K. (Edit). (2007) Encyclopedia of Psychology. Vol 2. Los Angeles: Sage.
Willis, J., Todorov, A. (2005) First Impressions. Making Up Your Mind After a 100-Ms Exposure to a Face. Princeton university . Psychological Science , Vol 17, No 7, lk 592-598. http://psych.princeton.edu/psychology/research/todorov/pdf/Willis&Todorov-PsychScience.pdf (17.06.2015)
6