TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Eelkoolipedagoogika osakond RAAMATUTE KOKKUVÕTE Õppejõud: prof. M. Veisson Tallinn 2010 Lühikokkuvõte raamatutest: Kõrgesaar, J.(2001). Sissejuhatus hariduslike erivajaduste käsitlusse. Tartu: TÜ Kirjastus. ( 85 lk ) Lapse arengu hindamine ja toetamine (2008). Riiklik Eksami ja Kvalifikatsioonikeskus. Kirjastus Studium. ( 72 lk) Rogers, B.(2009). Taasleitud käitumine. ( 259 lk) Unt, I.(2005). Andekas laps. Kirjastus Koolibri. ( 110 lk) Veisson, M.(2009). Lapsevanemale erivajadustega lastest II. Tartu: AS Atlex ( 61 lk ) Väärtused koolieelses eas. Väärtuskasvatus lasteaias. TÜ eetikakeskus, TLÜ kasvatusteaduste insti...
Tartu Ülikool Haridusteaduskond Eripedagoogika õppekava Avatud Ülikool Maie Oppar EUROOPA KOOL referaat Juhendaja: Karmen Trasberg Tartu 2009 Sisukord 1. Sissejuhatus.......................................................... 2. Euroopa Koolist üldiselt........................................... 3. Koolikorraldus...................................................... 4. Euroopa Kooli õpilased........................................... 5. Euroopa kooli õppekava ja Eesti põhikooli ja gümnaasiumi riikliku õppekava võrdlus...................... 6. Hindamine.......................................................... 7. Euroopa Kooli lõputunnistus................................... 8. Eesti keele õpetuse üldalused.................................... 9. Euroopa kooli õpetajad........................................... 10. Luxemburgi I Euroopa Koolist.....
viidi läbi saksa keeles. Seminari töökavas etendas tähtsat osa Fröbeli töömetoodika tutvustamine. 19. sajandi II poolel oli ühiskondlike asutuste osa koolieelses kasvatuses minimaalne. Valdavalt toimus väikelaste kasvatamine ja õpetamine kodus. Selle paremaks suunamiseks ja kooliks tõhusama ettevalmistuse tagamiseks hakkasid ilmuma koduse kasvatuse raamatud. Üks neist, kes sellel teemal kirjutas, oli köster-kooliõpetaja Mihkel Kampmann Kokkuvõtvalt võib selle perioodi koolieelse pedagoogika kohta öelda, et laste kasvatus oli võõrkeelne ja meelne, rangelt usuline ning tugeva rõhuasetusega allumisele ja distsipliinile. Rahvuslik lasteaed 1905 1940 19. sajandil kuulus Eesti Venemaa koosseisu. Vene riigivõimu ulatuslikum sekkumine Eesti siseellu algas 1880. aastal ja jätkus erineva intensiivsuse ja tulemuslikkusega kuni monarhhia kokkuvarisemiseni 1917.a. Venestamispoliitika raames laiendati vene keele kasutust kohalikus halduses ja hariduses
Õpetaja tema arengus Sissejuhatavalt Selle essee kirjutamise teeb raskeks asjaolu, et lisaks mingile ajaloolisele perioodile vastava üldistuse tegemine lähtuvalt sõnast õpetaja (kui see on võimalik) , tuleb kirjutajal rinda pista kogu inimkonna üldajalooga. Selle tulemusena võime rääkida n.õ "kahekordsest peegeldusest", mis tähendab seda, et teatud juhtudel ma pean ajalugu ennast süvitsi mõistma ja siis peaks sealt peegelduma võimalik õpetaja roll mingis konkreetses ühiskonnas, mis reflekteerub uuesti käesolevaks kirjatõõks. Kuna minu teadmised ei võimalda (eelnevast lähtuvalt) nii mahuka ja keerulise tõõ kirjutamist olen otsustanud loobuda sellisest (antud kontekstis) painajalikust sõnast nagu seda on õpetaja ja püüan uurida, analüüsida hariduse ja kasvatuse üldist arengut ning seeläbi leida ideid kirjeldamaks õpetajat tema arengus. Ühes olen kindel et,... /Teadvuse seesmises struktuuris kuulub...
Lerntypen Lerntypen ●Auditive Lerntyp ● Visuelle Lerntyp ●Kommunikative Lerntyp ● Motorische Lerntyp Lernen durch Hören - Der auditive Lerntyp Kann leicht gehörte Informationen aufnehmen Kann mündlichen Erklärungen folgen und sie verarbeiten Lernt am besten, wenn er den Lernstoff hört Fühlen sich durch Umgebungsgeräusche schnell gestört Lernhilfen: Lernkassetten, Gespräche, Vorträge, Musik, ruhige Umgebung (keine Nebengeräusche) Lernen durch Sehen - Der visuelle Lerntyp Lernt am besten durch das Lesen von Informationen und das Beobachten von Handlungsabläufen Arbeitet gerne mit Tafelbildern und schriftlichen Unterlagen Malen gerne Mindmaps, Bilder, arbeiten mit farbigen Stiften, machen sich im Geiste Bilder zum Lerninhalt Läßt sich leicht durch visuelle Unordnung ablenken Lernhilfen: Bücher, Skizzen, Bilder, Lernposter, Videos, Lernkarteien Lernen durch Gespräche - Der kommunikative Lerntyp Ler...
TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere Kolledz Alushariduse osakond AP2KÕ Anni Rikker FRÖBELI PEDAGOOGIKA PÕHIMÕTTED JA NENDE MAAILMAVAATELISED EELDUSED Referaat Juhendaja: MA M.Torm Rakvere 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS LK 3 FRÖBELI PEDAGOOGILISI VAATEID LK 4 LASTEAEDADE AJALUGU EESTIS LK 7 KOKKUVÕTE LK 9 ALLIKAD LK 10 2 SISSEJUHATUS Friedrich Wilhelm August Fröbel sündis 21.aprillil 1782
Islandi haridussüsteem Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Aastakulud kokku arvestatuna ühe õppija kohta Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Islandis on 4-tasemeline haridussüsteem 1) Alusharidus (leikskóli) ehk lasteaiad. 2) Kohustuslik põhiharidus (grunnskóli). 3) Keskharidus (framhaldsskóli). 4) Kõrgharidus (háskóli). Alusharidus 1-6 aastastele lastele Lasteaiad on nii riigi kui eraomandis Lapsevanemad maksavad osaliselt selle eest Võivad lasteaias olla 4-8 tundi päevas Lapsi on rühmades ...
Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond Pedagoogika osakond Heino Liimetsa elust ja didaktilistest ideedest Referaat Tartu 2001 Sisukord SISUKORD...............................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS..............................................................................................................................
Väliseestlaste koolid Eestlastele on kõikjal kuhu nad on välja rännanud või põgenenud, omased hariduse ja oma kultuuri jätkamise püüdlused. Tahe olla vaba ja teistest sõltumatu nii vaimselt kui materiaalselt on kodumaalt kaasa viidud ja mõistetav kui osa rahvuslikust enesealalhoiutungist. Väliseestlasteks nimetatakse tavaliselt neid, kes püsivalt elavad väljaspool Eestit. Väliseestlasi on peamiselt kolmest kategooriast: 1. Need kes lahkusid Eestist enne Eesti iseseisvumist 1918 ja nende järglased. 2. Need kes lahkusid Eestist seose Teise maailmasõjaga ja nende järglased. 3. Need kes on lahkunud Eestist peale Eesti taasiseseisvumist 1991. Antud kaardil on punasega märgitud piirkonnad, kus on vähemalt üks eesti organisatsioon. Maailmas on 33 kooli, kus õpetatakse eesti keelt ja kultuuri. Nende koolide hulgas on euroopa koolid (Euroopa koolid võimaldavad õppida eesti õpilastel eesti keele emakeelena. Eesti lapsed õpivad viies koolis.), ...
SEMINARID FLFI.02.097 Pedagoogiline eetika Prof. Margit Sutrop 2011/2012 sügissemester 11. 11.2011 I SEMINAR Kutse-eetika küsimusi. Õpetaja eetika. Professionaalsus, Rollimoraal. 1. küsimus: Hannele Niemi ütleb, et õpetaja ülesanne on juhtida ja toetada õpilase kasvamist ja arengut. Niemi osutab, et õpetamisel tehakse suur hulk väärtusvalikuid. Milles need väärtusvalikud tema järgi seisnevad? Tema on väärtusvalikutele lähenemiseks laias laastus leidnud kaks huvitavat ideelist lähenemist, mille detailidel on vägagi erinevad tahud : - Hea elu valikud. Et tulevikuks oleks perspektiivi tuleb luua õpilases vaade heale elule. See peab endas sisaldama usku tulevikku ja headesse väljavaadetesse. Head inimsuhted. Oskus teineteisega rääkida. Maailmanägemus, usaldus ja julgus. Hea elu ei ole mitte kõigile ühte moodi võima...
Õppevara analüüs "Keskaeg II. Ajalooõpik 7.klassile" Mait Kõiv, Priit Raudkivi Avita, 2004 "Keskaeg II. Töövihik 7.klassile" Eda Maripuu, Ivo Maripuu Avita, 2007 Teksti ülesehitus Selge Jaotatud mõõdukateks lõikudeks, millel on oma pealkiri Itaalia linnade õitseng Ellusuhtumine muutub jne Mis on renessanss? Uus mõtteviis levib väljaspoole Itaaliat Tekst neljal leheküljel lugemine ei muutu tüütuks Lauseehitus Kasutatud peamiselt rinnastuvaid liitlauseid Veneetsial ja Genoval oli rohkesti kaubapunkte Vahemere idaosas ning nende võimule allusid ka mitmed Vahemere saared. Renessanss ja humanism said alguse küll Itaalias, kuid peagi võeti uued ideed omaks ka mujal LääneEuroopas. Laused pikad Nad uskusid oma võimetesse, olid varjamatult uhked oma saavutuste üle ning soovisid tohtult rikkust ja võimu teistelegi näidata. // Varem oli tuntud huvi peamiselt Jumala ja selle...
Psühholoogia tegeleb inimese käitumise, mötlemise, vaimse sisemuse uurimisega ning loob seoseid nende vahel. Kehamahlade teooria seisneb selles, mis on kehas dominantne, veri, lima, sapp vöi must sapp. Temperamenditüüpe tähistavad vöörkeelsed sönad on flegmaatik, sangviinik, melanhoolik ja koleerik Nüüdisaegne teaduslik psühholoogia sai alguse 1879 teadlase Wilhhem Wundt nimega, kes lõi laboratooriumi psühholoogia uurimiseks. Psühholoogia- esindaja puudub, palju erinevaid- käitumine (ajus toimuvate keemiliste ja bioloogiliste protsesside tulem) Humanism- Maslow Rogers- Inimene on ainulaadne, mõtlemine, käitumine, keskendub minale Psühhodünaamiline psühholoogia e. psühhoanalüüs- Freud- Alateadvus, kontrollib käitumist, varajased eluaastad on olulised iseloomu kujunemisel Tunnetus- ehk kogitiivne psühholoogia- Piaget- infovaimne töötlemine, tölgendamine, teadmiste organiseerimine mälus Biheiviorism- Watson- objektiivsus, loomkatsed, vast...
· haridusseadusandlus · õpikud, õppevahendid, õppekavad ja programmid · kunst, kirjandus, kultuuriloolised · materjalid Eesti pedagoogika klassika: Peeter Põld Johannes Käis Hilda Taba Aleksander Elango 2. Hariduse eesmärgid ja korraldus antiik - Kreekas. HARIDUSE EESMÄRK täiuslikkuse ja harmoonia saavutamine ATEENA · 6-5 saj. eKr tekkinud haridussüsteem, milles oli ühendatud vaimne, esteetiline ja kehaline kasvatus · Kasvatuse ja hariduse lõppeesmärk: KALOKAGATHIA (kr.k. kalon ilu, agathon headus)
Õuekeskkond õpikeskondade rohke võimas klassituba Õuesõppe pedagoogika on veel läbi käimata tee ning võib taolisele arengule kaasa aidata. Oluline on kasvatada keskkonnateadlikkust ja arusaama inimtervise ohustatusest terves maailmas. Seega on haridussüsteemil täita keskne tulevikku suunatud ülesanne ning kindlasti ka seda, et elujõulised teadmised luuakse sise- ja väliskeskkonna koosmõjus tekkinud õpikeskkonnas. Õppemaastikul saab ajaloo ja nüüdisaegse teadusega tegeleda sel kombel, et sellest võidavad
Hüperaktiivsed lapsed. Hüperaktiivsuse esimesi tunnuseid võib märgata väga varastel eluaastatel. Sellised sümptomitega lapsed on väga impulsiivsed ja see võib tekitada eluaegseid komplikatsioone, sest oma loomupärase tormaka käitumisega kutsub laps esile täiskasvanu negatiivse suhtlusstiili: karistamine, keelamise, pahandamise, kuid see võimendab omakorda probleemi. Saksa meedikud on leidnud, et hüpeaktiivsust pole võimalik välja ravida, küll aga leevendada. Kuigi tänapäeval mitmed spetsialistid tegelevad selle probleemiga, arvavad siiski paljud lapsevanemad ja pedagoogid, et see on käitumuslik probleem. Hüperaktiivsus on meditsiiniline diagnoos, mille määravad ainult spetsialistid. On tähendatud, et sünniaegse hapnikuvaevuse või südametegevuse puudulikkuse all kannatanud laste hulgas on hüpeaktiivsus sage ja seda esineb rohkem poistel, kui tüdrukutel. Neid sümptomneid märkame rohkem poistel, kuna nema...
VANA-ANTSLA KUTSEKESKKOOL LASTEHOID RINNAPIIM JA IMIKU TOITUMINE REFERAAT Koostaja: Tively Rämmann Vana-Antsla 2011 SISUKORD 1. Sisukord.......................................................................................2 2. Sissejuhatus...................................................................................3 3. Rinnapiim.....................................................................................4 4. Ema toitumine raseduse ajal.............................................................5-6 5. Imiku toitumine esimesel poolaastal......................................................6 6. Imiku toitumine teisel poolaastal........................................................7-8 7. Kokkuvõte....................................................................................9 8. Kasutatud allikate loe...
SISUKORD 1.venni diagrammi ülevaade..............................................................................................3 1.1.Ajalugu....................................................................................................................3 1.2.Venni diagrammi olemus.........................................................................................3 1.3.Venni diagrammi loomine........................................................................................4 SISSEJUHATUS Väga tihti kasutavad õpetajad oma koolitundides Venni diagrammi, mis on hea moodus õpilastel sarnasuste ja erinevuste leidmiseks, samuti annab selline diagramm kiire ja selge ülevaate hulgateoreetilistele avaldistele vastavatest hulkadest. Väga aktuaalne oli see loodusõpetuse tundides, kus pidi ühisesse ossa kirjutama teatud liikide sarnasuse tunnused ja eraldi ringidesse nende erinevused. Referaadi eesmärgiks on tutvustada Ven...
Mäng ja lapse areng eksami teemad. 1. Mängu mõiste, tähtsus lapse arengus. Mäng (mõiste)- vabatahtlik toiming või tegevus, mida sooritatakse teatud kindlaksmääratud aja- ja ruumi piires, vabatahtlikult omaks võetud, siduvate reeglite järgi.On tegevus, mis ei ole seotud primaarsete tarvete rahuldamisega, talle on iseloomulik rõõm ja rahulolu. Mäng on eelkoolieas lapse põhitegevus, mille käigus laps omandab, kinnistab uut teavet, uusi oskusi, peegeldab tundeid ja soove, õpib suhtlema, omandab kogemusi ja käitumisreegleid. On üleliigse energia ärakasutamine. Eelharjutus järgenvaks eluks. Laps läbib mängu käigus lühendatud kujul inimkonna kultuuri arengu. Oluline pole protsess vaid tulemus. TÄHTSUS Mäng on eelkooliealise lapse põhitegevus. Mängu käigus omandab laps uusi teadmisi. Mänguoskus on kõigi üldoskuste ning õppe ja kasvatustegevuste eri valdkondade oskuste ja teadmiste arengu alus. Laps õpib lahenda...
Sissejuhatus Käesolev referaat käsitleb Rudolf Steineri pedagoogikal põhinevat Waldorf-meetodit, mille baasil on rajatud spetsiaalsed Waldorf-koolid. Rudolf Steiner (1861-1925) oli saksa-austria filosoof, kelle panus seisneb selles, et ta lõi inimese arengut kehalisest, hingelisest ja vaimsest seisukohast uuriva antropoloogia alusel pedagoogika (antroposoofia), mis hõlmab nii tunnetusjõudude, kunstivõimete, tunnete, moraalsete kalduvuste kui ka religioossete elamuste arengut. Esimene waldorfkool asutati 1919. aastal Stuttgarti lähedal Waldorf-Astoria AS direktori palvel luua ettevõtte töötajate lastele kool. Uue kooli aluseks võeti inimese arengu seadused ja tingimused, mis ühised kõikidele lastele kogu nende individuaalse erinevuse juures. Waldorfkool
Õpitulemuste hindamine koolis Tarmo Salumaa, Mati Talvik (Tallinn 2009: Merlecons ja Ko OÜ) Keerukaks teeb hindamise asjaolud, mis oskuslikult ühendaksid mitmed erinevad vastndlikud hindamise funktsioonid: - Hindamise kontrollifunktsioon, mis on suunatud eelkõige õpetaja tegevuse korrikeerimisele. - Sisuline tagasiside andmise funktsioon, mis on suunatud õpilastele vastutuse korrigeerimiseks. - Õppimise väärtustamise funktsioon, mis on suunatud teatava objektiivsuse mõõtme andmiseks töödele, mida õpilased teevad. - Motiveerimise funktsioon, mis on suunatud õpilaste ja õpetajate töötegemise väärtustamisele tänases elukestavas õppetöös. (lk3) Raamatu autorid on arvamusel, et õppeprotsessi saab ülesehitada ilma hindamiseta. Õpetamise seisukohast ei ole vaja mitte hinnet vaja, vaid tagasisidet. Tagsisidet on võimalik anda aga ka ilma hindamiseta. Samuti saab õpet...
Mängud lugemise ja kirjutamise arendamiseks 6. aastastele Lugemis- ja kirjutamismäng "ELUKUTSED". Eesmärgid: 1. Lihtsamate nimetustega elukutsete kokkulugemine. 2. Lihtsamate nimetustega elukutsete ülesmärkimine suurte joonistähtedega. 3. Teadmiste kinnistamine ametitest. Iga laps mõtleb ühe elukutse ja kirjutab selle kaardikesele. Õpetaja kontrollib ja vajadusel abistab. 1. variant. Iga laps kirjeldab seda elukutset, mille ta paberile märkis. Teised arvavad ära. Kes esimesena õigesti arvab, saab selle kaardikese endale. 2. variant. Kõik kaardikesed on tagurpidi laual. Kordamööda võtavad lapsed kaardikesi, loevad vaikselt sõna ja hakkavad seda ametit teistele kirjeldama. Kes ära arvab, saab kaardikese endale. Mängu lõpus vaadatakse, kes on parim ametite tundja. Kirjutamismäng "VIKTORIIN KODULOOMADEST". Eesmärgid: 1. Koduloomade ülesmärkimine suurte joonistähtedega. 2. Teadmiste kinnistamine koduloomadest. Õpetaja nimetab lapse nime, ...
Tartu Ülikool Õppevara analüüs Õppevara analüüsiks valisin Margit Kagadze, Inger Kraavi, Katrin Kullasepa ,,Perekonnaõpetus: inimeseõpetuse õpik gümnaasiumile" (Tallinn, Koolibri, 2007) Täpsemalt analüüsin õpiku kolmandat peatükki ,,Armastus ja armumine", mille alapeatükkideks on 3.1. Suhete kujunemise nurgakivid 3.2. Armumine kui lähedussuhete algus 3.3. Armastuse teooriad Tartu 2012 Antud analüüsi eesmärgiks oli välja selgitada, kuidas valitud õpikus jälgitakse lihtsa keele reegleid, esitakse õppetööd motiveerivaid ja õpilastele kasvatuslikult mõjuvaid elemente. Näide 1 Õpikut (või ka muud) loetakse selleks, et saada uusi teadmisi. Paratamatult kaasnevad sellega uute sõnade (võõrsõnade, oskussõnade jne) esinemine tekstis. Autor...
(õppemeetodite ja vormide kasutamine, õppetööks soodsa õhkkonna ja distsipliini loomine jne). 1.3.Pedagoogiliste distsipliinide mitmekesisus. Õpetajatööks vajalikke teadmisi ja oskusi ei paku mitte ainult pedagoogiline psühholoogia, vaid ka teised pedagoogilised ained, mis erinevad pedagoogilisest psühholoogiast nii lähenemisviisi kui ülesehituse poolest. Neist kõige sagedamini esinevateks on üldpedagoogika, didaktika ja kasvatusteooria. Pedagoogika ehk üldine kasvatusteadus koosnebki tavaliselt üldpedagoogikast, kasvatusteooriast ja didaktikast. Üldpedagoogika ehk pedagoogika üldised alused annavad enamasti ülevaate kasvatuse ajaloost, pedagoogika uurimismeetoditest, kasvatuse eesmärkidest ja hariduskorraldusest. Didaktika ehk õpetamisteadus vastab küsimustele mida ja kuidas õpetada, käsitleb õppesisu ja meetodite küsimusi. Kasvatusteooria käsitleb üldjuhul kasvatuse põhimõtteid, meetodeid ja vorme. 1.4
Alternatiivpedagoogikal põhinevad koolisüsteemid - Waldorfkoolid Carry Kangur Rudolf Steiner 25.02.1861 30.03.1925 Austria · Waldorfkool,Steinerkool; Waldorf pedagoogika, Steiner-pedagoogika; · ...on eksisteerinud juba 90 aastat · Vaimuteadus Antroposoofia; Antroposoofia ...on vaimne filosoofia/liikumine, mis püüab uurida ja kirjeldada vaimseid nähtusi loodusteadustele lähedase täpsuse ja selgusega. ·Antroposoofia ehk vaimuteadus. ·Vaimne arusaam inimesest ·Seotus religiooniga ·Aitab mõista kaasaegse ajastu probleeme ja neile lahendust leida. Waldorfkool(id) · ...on sõltumatud, oma seaduste järgi
Birgit Grünbaum, Hedy Vihermets, Kadi Kuusküll 6-7 AASTASTE LASTE ARVUTIMÄNGUD Tänapäeva lapsed veedavad arvuti ees küllaltki suure osa päevast ning seepärast on arvutimängudel märkimisväärne roll laste käitumise ja väärtushinnangute kujunemisel Kui lapsel puudub suunav täiskasvanu, võib lapse mänguvalik kujuneda täiesti valeks. Valitakse mänge, mis pole veel eakohased või on lihtsalt vägivaldsed Internetileheküljed www.rahamaa.ee www.lastekas.ee www.mangukoobas.ee www.runescape.com Populaarsemad arvutimängud "Sims" ja "Sims 2" ,,Simcity" 8 "Car Town" ,,Age of Empires" GTA ( ,,Grand Theft Auto") "Battlefield: Bad Company" 1 ja 2 "Battlefield 1942" F1 2010 ("Formula One 2010") "Age of Mythology" Veel arvutimänge "Battle Dawn" "Mirror's Edge" "Combat Arms" "MX vs ATV Unleashed" "Civiballs" "Horse Eventing" "Save the ...
Erivajadustega lapsed probleemi olulisus tänapäeva Eestis. Erivajadustega lapsed on need, kes erinevad teistest eakaaslastst vaimsete, neuromuskulaarsete või kehaliste omaduste, sensoorsete või kommunikatsioonivõimete, sotsiaalse või emotsionaalse käitumise või liitpuuete poolest sedavõrd, et vajavad eripedagoogilist abi, millega luuakse tingimused nende maksimaalseks arenguks (Lindgren, Suter 1994). Eesti lastest esineb kuni 20%-l arenguhäireid. Mõned neist on väikesed ja lühiajalise tähelepaneliku suunamise abil ületatavad, kui neid õigel ajal märgatakse. Varajane märkamine on aga tõsine probleem. Uuringute tulemusel on selgunud, et lapse arenguliste erivajaduste esmase märkajana on esikohal lapsevanem, seejärel lasteaia õpetaja, tunduvalt harvem perearst. Siit tulenebki esimene probleem kes kannab vastutust lapse arengu eripära märkamises? Lapse arenguprobleemide märkamine ja hindamine eeldavad eakohase arengu põhjalikku tund...
kontekstuaalseks teadlikkuseks. · Õpetajat suunavad pigem ostetud õppematerjalid kui õppekava. · Õppimispedagoogika põhimõteteks on: 1) lähtuda lapsest ja laps on kui aktiivne õppija 2)isiksuste ja kasvukondade vastastikune toime ja koostöö 3)õpetaja õpikeskkonna loojana ja õppimise suunaja · Õppimispedagoogika meetoditeks on projektitöö, abistatud tegevus, suunatud osalemine ja rühmakaaslaste mõju pedagoogilise meetodina. · nähtava ja nähtamatu pedagoogika mõisted. (nähtav õpetaja roll nähtav lapsele hariduse andmises, nähtamatu lastel on tegutsemisvabadus aga õpetaja on ,,seotud" laste tegevusega ka mängu ajal) · Reunamo arvamus, et kõige õigem oleks kaasata lapsed juba õppetöö planeerimisse, kuna siis nad ei vaja enam motiveerimist vaid on valmis kohe tegutsema · Õppekava jagunemine on kas laste õppimisvajadustest lähtuvad või üldhariduse vaatenurgast lähtuvad
selgitusi Tervist mittetoetav Seletada õige toitumis käitumine, seoses Patsient on teadlik Toitub õigesti. valest viisi. õige toitumisest. toitumisharjumusest. 9 5. PEDAGOOGIKA Patsiendile on vaja anda kõik informatsiooni mis on seotud tema haigusega. Õige toitumine ja ettevalmistumine uuringuteks või protseduurideks. Õde peab õpetama patsienti vajalikuks käitumiseeskirjade selle haiguse. ning üksteise järel ja põhjendama veenma sisse vajaduse nende kinnipidamiste. Tulemuseks sellist õppimise patsient peab teadma: · ravi õige doosi manustamisest, · õige kella võtmise aeg,
Norra hariduskorralduslik süsteem Pedagoogika alused Ene Põldaru, Helen Leikmaa, Jaak Timberg Tartu 2011 Norra haridussüsteem Egalitaarne Multukultuurne Avatud ja paindlik Detsentraliseeritud Vastutus Norra parlament (Storting) ja valitsus panevad paika eesmärgid ja määravad haridussektori raamid Haridus- ja teadusministeerium vastutab riikliku hariduspoliitika täideviimise eest Seadusandlus, õppekavad, määrused Maavanemad vastutavad järelvalve ja kvaliteedi eest Lasteaed Pakub hoolitsust, kasvatust, mängu ja õppimist Pakub täis- ja osaajaga kohti Koostöö lapsevanematega: Lapsevanemate Nõukogu määrab aastaplaani Lasteaedade ehitamine ja arendustöö on valitsuse esmane prioriteet Algkool e barneskole Vanus 6-13 Klassid 1-7 Esimeses klassis mängud, tähestik, liitmine-lahutami...
KLASSIKALINE EHK TRADITSIOONILINE KASVATUS Klassikaline pedagoogika ei ole preisi ega nõukogude pedagoogika. Klassikalise pedagoogika keskmeks on väärtusõpetus, sest praktikale orienteeritud teadusena ei saa see olla väärtusvaba, kirjeldav teadus. Juhtida saab ainult see, kellel on sihid, kuhu juhtida. Pedagoogika on nii teadus kui ka kunst. Teadus, sest tal on oma uurimisaine kasvatus , mida ei uuri ükski teine teadus. Kunst, sest konkreetne kasvatussuhe on alati ainukordne: nõuab õpetajalt iga kord ainukordset lähenemist ja interpreteerimist. Pedagoogika klassika moodustavad teadmised, mis on sama vanad kui inimkond, sest inimese areng on alati nõudnud ja nõuab ka edaspidi sihipärast suunamist ning kasvatust. Kasvatusega saab aidata inimest iseenda peremeheks saada
EELKOOLIPEDAGOOGIA MÕISTED EKSAMIKS Pedagoogikateadus inimese kasvatamisest ja õpetamisest tema ealise arengu erinevatel etappidel. Pedagoogika teaduse uurimisaineks on isiksuse kasvatusprotsess, haridus, areng ja väljakujunemine. Kasvatus- tingimuste teadlik muutmine, et toimuks kasvamine paremini. Laiemas tähenduses kasvatus on isiksuse arengu toetamine, selle suunamine. Kasvatus lähtub sellest, et lapses toimus iseregulatsioon ja seda tuleb toetada. Kasvatus on lapse kasvamise toetamine Haridus- kui protsess-on teadmiste, oskuste, vilumuste, praktiliste, töökogemuste, väärtus
valitseva võimu vajaduste ja tahte realiseerimise kohta ühiskonna jaoks sobiva indiviidi kasvatamiseks. Suhtumiste muutused koolihariduse jagamisel on olnud eri ajajärkudel erinevad. _________________________________________________________________________ 1 Lauri Vahtre ,,Eesti Rahva Lugu" 2005 lk 11-19 2 P.Tulviste ,,Mõtlemise muutumisest ajaloos." 1984 lk 53- 61 3 Rannap Eesti kooli ja pedagoogika kronoloogia Tln 2002 3 Esimesed koolid Eestis Eesti maadel oldi siiani hakkama saadud suuliste lepingutega ja ilma seaduseraamatuteta ega nähtud selleks ka erilist vajadust. Sõnumid ja kutsed liikusid edasi kulleri suu läbi ja kauplemine piirdus suures osas vahetamistehingutega. Tarkusi ja teadmisi, mis eluks vajalikud, anti edasi põlvest põlve läbi vanemate suu.
Iga ajastu loob oma vaimule vastava pedagoogika ja pedagoogilise ideestiku. See ideestik haarab ajastu vaateid inimese asendile looduses, vaateid inimese hingelisele ja vaimsele loomusele, inimese õlesandeile ühiskondlikus elus ja kasvatuse olulistele eesmärkidele. Fröbel on üks euroopalise kultuuriajastu tähtsamaid pedagoogika esindajaid. Lasteaia pedagoogikas on Fröbel leidnud algusest peale arusaamist ja püsivat tunnustust, kuid ka siin on ta leidnud viimaseil kümnendeil teravat kriitikat. Kipume Fröbeli pedagoogikat liialt sageli kõrvutama Maria Montessori pedagoogika konkreetsete saavutustega. Fröbelil ei olnud kasutada füsioloogia ja psühholoogia kui iseseisvate spetsiaalteaduste uurimistöö hästi põhjendatud meetodeid ja rikkalikke tulemusi
Pärast sõda piirdusid Aleksandri matkad ainult Nõukogude Liiduga. 4.Peeter Põllu õpilasena Tartu Ülikoolis Pärast Tartu Kommertskooli lõpetamist andis Elango 1921.aasta sügisel paberid sisse Tartu Ülikooli. Esimene aasta kulus ülikooli, loengute ja õppejõududega tutvumisele. Esialgu oli tal plaanis valida põhiaineks ajalugu, kuid kui Elango tutvus karsusliikumises Peeter Põlluga ning võttis osa tema pedagoogikaloengust, valis ta kaheks ülemastme aineks pedagoogika ja filosoofia. Filosoofias oli võimalik spetsialiseeruda kas filosoofia ajaloole või psühholoogiale. Elango valis psühholoogia suuna, mida ülikoolis esindas proffessor Konstantin Ramul. Alamastme aineks valis ta hobist lähtudes kirjanduse ja sellega lähedalt seotud rahvaluule. 4 Kirjanduses paelus Elangot Gustav Suits, tema silmapaistev isiksus ja tihe suhtlemine temaga
MÕISTED: Andragoogika - täiskasvanupedagoogika; kunst ja teadus, mis aitab täiskasvanuil õppida. Uurib täiskasvanute õpetamise ja nende isiksuse arenfu sihipärase suunamise seaduspära, Pedagoogika - inimeste, eeskätt noorsoo kasvatamist ja õpetamist käsitlev teadusharu, kasvatusteadus, Demagoogia - rahva, inimeste (antud juhul täiskasvanute) poolehoiu taotlemine petlike lubaduste ning tõe moonutamisega, annab vahendid täiskasvanute intellektuaalseks eksitamiseks. OLULISED TEOREETIKUD VÕI SÜNDMUSED, MIS ANGRAGOOGIKA KUJUNEMISEL ON TÄHTSAD: Malcolm S.Knowles – teda loetakse andragoogilise mudeli autoriks,
keele ja kirjanduse ning loogika ja psühholoogia õpetajaks. Paralleelselt õpingutega töötas Liimets loogika ja psühholoogia õpetajana Tartu Õpetajate Instituudis ning Tartu Muusikakoolis. Lisaks on ta töötanud Vabariiklikus Õpetajate Täiendusinstituudis, Haridusministeeriumis, Tallinna Õpetajate Instituudis ja Tallinna 2. Keskkoolis (praegune Tallinna Reaalkool). Alates 1953 aasta lõpust asus Liimets õppima aspirantuuri TRÜ pedagoogika kateedri juures. 1956 alusas ta tööd Tartu Riikliku Ülikooli pedagoogika kateedris õpetajana, olles hiljem ka vanemõpetaja, dotsent ning kateedri juhataja. 1 1959. aastal omistati Liimetsale pedagoogikakandidaadi kraad, uurimuse “Koolisisese metoodilise töö süsteem” eest. Peale akadeemilise töö ülikoolis oli Heino Liimets ka ühiskondlikult väga aktiivne. 1967 valiti ta NSVL Pedagoogika Akadeemia akadeemikuks-tegevliikmeks
spetsiaalse metoodika tegevusteks eelkooliealiste lastega. Inimese kujunemine lapseeas algab läbi mängu, mäng on võti välismaailmaga suhtlemiseks. Mängul on kolm põhialust: 1) mänguvahendid (annid ja tegevused), 2) liikumismängud, 3) aiahooldus (lasteaias oli igal lapsel oma peenar, kuna taime kasvamine peegeldas lapse enda arengut ja aitas lapsel saavutada tasakaalu loodusega). KUUP, KERA SILINDER- 3 esimest andi (annid). 1840 esimene lasteaed! Fröbeli pedagoogika neli põhiprintsiipi olid: o täiuslikkuse printsiip; o isetegemine; o mäng; o usalduslik suhtlemine täiskasvanu ja lapse vahel. Lasteaed peab pakkuma lapsele maailma tutvumist lihtsal viisil- läbi mängu. Lasteaias, peaks olema võimalik mängida järgmisi mänge: liikumismängud, ettekujutamismängud, matkimismängud, kõndimismängud, jooksumängud, tähe- ja lillemängud (Frey 2006).
J. Rousseau arusaam kasvatusest. Rousseau kriitika 4. J. Dewey kasvatusteooria. Kriitika 5. C. Freinet arusaam kasvatusest. Hinnang sellele kasvatusvaatele 6. Salo arusaam üldõpetusest 7. S. Neill ja tema vabakasvatuse mõiste 8. Plowdeni komitee teooria, selle kriitika 9. Kognitiivne õppimiskäsitlus 10. Ameerika koolide avatud kasvatus 11. Antipedagoogika peamised argumendid ja nende kriitika 12. Koolikohustuse kriitika. Illich versus Dearden 13. Tänapäeva lapsekeskse pedagoogika lähtekohad 14. Klasside õpetus Soome koolis 15. Kokkuvõttev hinnang Lapsekeskne kasvatus 2012 2. Lapsekeskse kasvatuse määratlus Bruhn jõuab tõdemuseni, et selle aja lapsekeskses pedagoogikas võib eristada kolme suunda: aktiivsus-, vabadus- ja sotsiaalpedagoogiline. Aktiivsuspedagoogid tahtsid asendada koolides valitsevat ühepoolset vastuvõttu eeldavat õpetusviisi õpilaste omaalgatuse ja aktiivsusega.
Haridus Eesti kultuuris. 1. Eesti rahva pedagoogika. Eesti hariduse ajalugu ulatub 13. sajandisse. Esimesed koolid asutati toomkirikute ja kloostrite juurde. Kooliõpetus jäi esialgu maarahvale kättesaamatuks, ainult üksikud andekad ja visamad pääsesid ladinakeelsetesse linnakoolidesse ja välismaa ülikoolidesse. Reformatsioon jõudis Baltimaadele varakult ja sellest sai alguse rahvakeelne kirik ning vaimuliku hariduse levitamine põlisrahva hulgas. Asutati esimesed koolmeistrite seminarid ja loodi hõre koolivõrk.
mittetulundusühingud. Täismahulise kvalifikatsiooni tagava waldorfõpetaja koolituse puudumine on üheks oluliseks waldorfhariduse arengut takistavaks teguriks Eestis. Vastavat haridust on võimalik omandada vaid välismaal. Kogu info tulemusena, saab öelda, et ehk küll paljudel meist ei ole võimalik käia seda välismaal õppimas, saame aga muuta nii mõndagi oma tegemistes kirjanduse põhjal. Eelkõige võidavad sellest lapsed. Montessori pedagoogika Maria Montessori on väga kindlalt paika pannud, missuguste vahenditega ja kuidas arendada last loovalt mõtlema. Montessori pedagoogika aluseks on kord. Nendes lasteaedaes valitseb vabadus, kuid vabadus tähendab seda, et on võimalus valida vabalt endale meelepärane tegevus ja see alati lõpuni viia. Töötada saab häirimatult ja sellest rõõmu tunda. Maria Montessori on öelnud, et vabadus tähendab vastutust
huvitab rohkem tulemus, mis on tihti standardiga ette ära määratud. Alternatiivkoolid on tegutsenud rohkem kui sajand. Alternatiivkoolide teke ja lapsepõlve teadvustamine on ajalooliselt käinud käsikäes. Teadvustatud lapsepõlvele püüti luua pelgupaik, et oleks võimalik ,,areneda iseenese määratud tempos iseenese jaoks" (Kuurme 2003 lk. 164). Tänapäeva alternatiivpedagoogikas on kõige tuntumaks saanud Montessori koolid ja Steiner, e. waldorfkoolid. Montessori pedagoogika on rajatud Itaalia arsti, psühholoogi ja pedagoogi Maria Montessori (1870- 1952) poolt. Tema pedagoogika on suunatud lapse iseseisvuse suurendamisele, iseõppimisele ja enesekasvatusele. Rõhutatakse individuaalse lähenemise tähtsust. Õpetaja ei ole tedmiste allikas, kontrollija ega hindaja, vaid lapse saatja. Tema rolliks on luua sobiv keskkond, näidata kätte materjalidega töötamise võtted, suunata ja juhendada last. Lähtutakse igast lapsest ja tema arengust
kasvatuskultuuri arendamise kaudu. · Inimese areng toimub protsessina seest välja, mida kasvataja võib vaid toetada, aga mitte muuta. St õppetöö äratagu uinuvaid jõude, mitte ärgu jagagu niivõrd teadmisi. Olulisimad SP impulsid seega pärinevad Pestalozzilt, kes sotsiaalprobleemide päästerõngaks pidas perekonda ja kohalikku (küla)elu. Kõik ta projektid olid kantud ideest, et materiaalseid vajadusi rahuldades tekib inimestel kokkukuuluvustunne. P. pedagoogika oli üldise sotsiaalprogrammi NB osa, mis koosnes erinevatest teraapiatest. F. Fröbel (1782-1851) · Kasvatuse ülesanne on lapse loomis- ja kujundamistungi rahuldamine, arendamine ja väärmõjude eest kaitsmine. LASTEAIA rajaja ning selle nimetuse kasutuselevõtja. · NB töö roll inimese arengus. A. Diesterweg (1790-1866) sotsiaalpedagoogika isa, ühiskonda vormitagu pedagoogika järgi, mitte kiriku, hirmude ega distsipliiniga. Rühutas sots.ped. tõlgenduses pedag
Tegelikult sotsiaaltöötaja tööülesanded ongi seotud kõikide nende koolielu osadega. Kuid see lai tööülesannete nimekiri on aidanud kaasa ebaselge koolisotsiaaltöötaja rolli loomisele alates ajast, mil koolisotsiaaltöö muutus üheks spetsiaalseks sotsiaaltöö valdkonnaks (Higy, Haberkorn, Pope, Gilmore, 2012). Sotsiaalpedagoogika mõistet võib määratleda paljudest aspektidest. Semantiliselt koosneb mõiste kahest sõnast – sotsiaalne ja pedagoogika. Neist esimene, sotsiaalne, määratleb teist, pedagoogikat. Nii võib öelda, et sotsiaalpedagoogika on „sotsiaalne pedagoogika“, ning küsida, mis teeb pedagoogika sotsiaalseks (Hämäläinen, 2001). Sotsiaaltöö ning –pedagoogika ajalugu uurides tähelduvad nende sarnased juured: mõlemad aktualiseerusid ühiskondlike formatsioonide vahetumisest põhjustatud sotsiaalprobleemide süvenedes – ühisnimetajaks on seega probleem, anoomia, normatiivne pinge. Vastuolu
Kardeti biheivioristlikku õppestiili, aga nö vabadus hariduses selles tõi kaasa moraalituse. Kuurme arvates on oluline keskenduda hariduses olukordadele. ,,Sadade inimühikutena korraga vooruloenguid kuulates õpetajaks ei kujuneta." ,,Tulevikuõpetajatest peaksid saama olukordade loomise meistrid, kus õppijad midagi teha saavad, milleski veenduda võivad." Kasvatamine on kallis tegevus, millest tuhat korda kallim veel on kasvatamatus. Uskumuste pedagoogika Pedagoogika see, kuidas suhtlen, kuidas nende käitumist mõjustan ja neid arengus aitan, ei ole teadus. Väidetakse, et on probleemlapsed ja õpiraskused, aga tegelikult on selle taga täiskasvanute loodud kasvukeskkond. ,,Õpetajate sõnakasutuse uuringud on näidanud, et valdavalt tuletatakse lastele meelde piiranguid, nende ebapiisavust, vigu ja kohustusi, seega sooritusi, milleks on taandunud tänapäeva koolipedagoogika."
Viimase mõtte edasiarendusena loodan, et kui olen kunagi kaugemas tulevikus töötanud pikemat aega eripedagoogi või logopeedi erialal ning omandanud piisavate kogemuste ja teadmiste pagasi, suudaksin anda oma panuse laiemalt antud eriala edendamisesse otseselt Eestis (sest vähemalt hetkel ei taha ma mitte kusagil mujal elada), kui ka Eestis elavate erivajadustega isikute elujärje parandamisse. Seni õpitust on mind enim köitnud saadud info antud eriala pedagoogika ja eetiliste mõtiskluste valdkonnast. Nii tulevase logopeedi või eripedagoogi ametit pidades ei jõua ma ära kiita pedagoogika aluste, vaatluspraktika ja kutseeetika aine õppejõude, kelle poolt õpetatu mitte ainult ei andnud mulle erialaseid teadmisi vaid ka laiendas tohutult silmaringi ja mind kui inimest, sest just nendes ainetes õppisin paremini tundma seda süsteemi, milles hakkan tulevikus Eestis töötama,
toimetulet. (J.Orn, 1993, Haridus, 69 lk). Tänane haridussüsteem ei suuda täiel määral täita temale asetatud ülesandeid. Haridus, kui legitiimne valdkond ei suuda ära kasutada neid õppimisvõimalusi, mis õpijate õppimisvõimena olemas on. Pedagoogiline käsitlus püüab seletada, mida peaks nn õige kasvatus endale eesmärgiks seadma ja kuidas peaks oma eesmärke realiseerima, siis on kasvatusteaduslik probleem selles, miks niisugune pedagoogika on kujunenud ja eksisteerib ja mida võib selle oodata tuleviku jaoks. Kasvatusteadus ei ole pedagoogika sünonüüm, kasvatusteadus uurib pedagoogikaid ja nende toimet. Kasvatusteadus avab tee pedagoogilisele enesetunnetusele, püüdes kirjeldada kasvatustegelikkuses toimuvat, seletada ja mõista, mispärast see on nii ning ennustada võimalikke arengutendentse ja tagajärgi. (J.Orn, 1993, Haridus, 70 lk).
osa, osalemist ja mõjutamist ning positsiooni ühiskonna jõuvarude jagamisel. 3. 1990. aastatel süvenes lasteaia argipäevas lapsepõlve sotsioloogia tähendus ja mõju. Lisaks sai tuntuks Reggio Emilia töökogemus, mida ala asjatundjad huviga peegelduma hakkasid aruteludes, kirjutistes ja täiendkoolitustel. Poolehoidjaid leidis kiiresti ka Reggio Emilia lapsest lähtuv projektitöö. Laste loodud lood, individuaalsed õppekavad ja portfooliod tõid pedagoogika areenile lapse hääle arvestamise ja tema osalemise.1980. aastatest mõjutatuna määratleti kultuuri vorm - kasvatuse ja hoiu ühenduseks – EDUCARE, mis lükkas lõplikult kõrvale Fröbeli pedagoogika ja lasteaia-metoodika. Teoreetiliselt aga ei eristatud seda terminit arengu ja õpetuse mõistetest ja praktilistes tegevustes unustati, et väiksed lapsed õpivad ka näiteks söömise ja riietumise kaudu. 1990.aastatel moodustati üheskoos alus lapsekeskse
Nende aadress on Tormi 5-12 10150 Tallinn, Eesti. 5-12 10150 , . _______________________________________________________________________ _ 1.) Tsap- pere lemmikloom. See on must terjer. Ta on väga lõbus ja ustav peni. - . . . Ta armastab kõiki pereliikmied, aga eriti Galinat. . 2.) Ta on ülesni must, aga kõhul on väike valge täpp, just nagu ta oleks kõhuli - hapukoore sees olnud. Kõik armastavad teda väga. . . _______________________________________________________________________ _ Ane on 21 aastane. Ta õpib viimasel kursusel Tallinna Pedagoogika Ülikoolis 21 . võõrkeeli. .
Ta ei teadnud selle kohta mitte midagi, peale selle, et sellise nimega nagu Waldorf on olemas koolid ja lasteaiad. Nii tekkis temal tahtmine saada sellel teemal rohkem teadmisi. Töö eesmärk on: 1. Saada teada, mis on waldorfpedagoogika 2. Millised on waldorfkoolid ja lasteaiad 3. Kust tuli selline nimi nagu waldorfpedagoogika 4. Kuidas käib nendes koolides ja lasteaedades õppimine Teema kuulub pedagoogika valdkonda Eesmärkide täitmiseks oli vaja lahendada järgmised ülesanded: 1. Töödelda läbi selle teemaga seostuvad raamatud 2. Otsida internetist välja teemakohane kirjandus 3. Töötada välja raamatutest ja internetist saadavast infost vaid tähtsam 4. Koostada infost referaat Töö on jaotatud 4 ossa: 1. Räägib üleüldiselt waldorfist, kuidas tekkis 2. Waldorfkoolidest 3. Waldorflasteaedadest 4. Mis on waldorfpedagoogika
Curriculum vitae Nimi Keegi Inimene Sünniaeg ja -koht 21.03.1982, Tallinn Aadress Võõras tee 1-41, 60987 Tallinn Telefon, e-post 56885821, Perekonnaseis abielus, üks laps Rahvus eestlane Hariduskäik 2000-2003 Tartu ülikool, pedagoogika osakond bakalauruseõpe, 1998-2000 Kreutzwaldi Gümnaasium Töökaik 2004- 2008 Tallinna Realkool, klassiõpetaja Keeleoskus eesti keel emakeel inglise keel kõnes ja kirjas hea hispaania keel kõnes hea, kirjas rahuldav vene keel kõnes ja kirjas rahuldav Arvutioskus Word, Excel, Powerpoint, foto- ja videotöötlus Juhiluba B-kategooria
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
