Pärnumaa Kutsehariduskeskus Pedagoogika. Eelkooliealise lapse päevakava. Pille Jürisaar HT´09 Juhendaja K.Luts Pärnu 2010 Lapse päevakava 7.30-8.30 Laste vastuvõtt, vabategevus rühmas 8.30-9.00 Hommikusöök 9.00-9.45 Vabategevus, mängud 9.45-10.30 Muusikatund, liikumistund 10.30-11.00 Ettevalmistus õueminekuks 11.00-12.00 Vabategevus, liikumismängud ja vaatlused õues 12.00-12.30 Õuest tulek, ettevalmistus lõunasöögiks 12.30-13.00 Lõunasöök 13.00-15.00 Päevane uni 15.00-15.30 Ärkamine, vabategevus 15.30-16.00 Õhtuoode 16.00-16.30 Käeline tegevus, lõikamine kääridega , liimimine jm. 16.30-18.00 Vabategevus toas või õues See on ühe päeva kava. Päeviti osad tegevused vahetuksid.
- põlvkondade järjepidevuse ja kultuuriseose kestvuse eeldused - elanikkonna füüsilise ja vaimse, intellektuaalse, kõlbelise ja sotsiaalse eelduse loomine.. Eelkoolipedagoogika mõisted ja ajalugu Eelpedagoogika kuulub kasvatusteaduste valdkonda. Jan Amos Komensky (1592-1670) -Esimene eelkoolikasvatuse süsteem on loodud Jan Amos Komensky poolt -Ta väljendas uudset suhtumist lapsesse, tunnustades lapse õigust rõõmule ja aktiivsele tegutsemisele. -Esimesena pedagoogika ajaloos koostas õpperaamatu laste kasvatamisest 0-6 aastani. Komensky nimetas eelkooliealise lapse kasvatamise ja õpetamise põhiprintsiibid ja metoodika ning pani sellega aluse eelkoolipedagoogika kui teaduse loomisele. John Locke (1632-1724) -Inglise filosoof, psühholoog ja pedagoog John Locke rõhutas varase lapse-ea olulist inimese isiksuse kujunemisel. Locke on esimene psühholoog, kes eraldas lapse-ea psühholoogia üldisest psühholoogiast.
SOTISAALPEDAGOOGIKA I osa 2.09 loeng Sissejuhatus ainesse sotsiaalpedagoogika: mis on sotsiaalpedagoogika. Pedagoogika ja kasvatuse ajaloofilosoofiline käsitlus. Mis on sotsiaalpedagoogika? Sotsiaalpedagoogika erisugused tõlgendused on seotud erinevate inimese- ja ühiskonnakäsitlustega, moraaliteooriatega, teaduslike suundumuste ja mõttevooludega. Sotsiaalpedagoogika enesemääratlust on mõjutanud paljud ideed ja ühiskondlikud liikumised. Diskussioon sotsiaalpedagoogika üle omab ühiskonnakriitilist iseloomu tähtis, et arutlus
Dita Donatella Henriette Kadak 11. Klass KSG • Sündinud 14.09.49 Venemaal (Rjazani linnas) • Religioosne pere • Kirikukool ja teoloogiline seminar • Ema ja isa • 11 lapseline pere • St Peterburgi Sõjameditsiini Akadeemia • 1879. a sai kraadi ja asus õppima meditsiini doktorantuuri (lõpetas 1883. a) • Saksamaa Leipzigi Ülikool • 1890. a füsioloogia professor • Oma laboratoorium Ivan ja armastus • Kihlus pedagoogika tudengi Saraga(Serafirma Vassiljevna Kartševskaja) • Abiellusid 1881. a • 4 poega ja tütar Refleksiteooria • Tingimatud refleksid ja tingitud refleksid. • Kui kaks sündmust toimuvad koos ja neid seostatakse omavahel, tekib klassikaline tingitud refleks. • Pavlov arvas,et kogu närvisüsteemi tegevust on võimalik kirjeldada ka erutuse ja pidurduse kaudu. • https://www.youtube.com/watch? feature=player_embedded&v=W6R5Ksyoy9k Kasutatud materjalid:
CIMZE seminar Cimze seminar oli läti pedagoogi ja muusiku Janis Cimze juhitud Liivimaa kihelkonnaõpetajte ja köstrite seminar, mis tegutses 1839-1849 Valmieras ja 1849-1890 Valgas. Janis Cimzet peetakse Baltimaade koorilaulutraditsiooni peamiseks rajajaks ja eesti esimese üldlaulupeo üheks isaks. Seminari võeti vastu läti ja eesti rahvusest õpilasi iga kolme aasta tagant. Õppetöö toimus saksa keeles ning tähtsateks õppeaineteks olid muusika ja pedagoogika. Cimze seminar andis põhjaliku muusikalike ettevalmistuse. Muusikaõpetuses ühendati muusika praktilise ja teoreetilise õpetuse ühendamine. Cimze juhatas isiklikult õpilastest koosnevat meeskoori ning nõudis laulude rütmist ja dünaamikast kinnipidamist. Andekamatele noormeestele andis ta ka lisatunde harmooniast ja kompositsioonist. Samuti pidas ta oluliseks oreli- ning klaverimänguoskust. Cimze sisendas õpilastesse lugupidamist rahvalaulu vastu. Cimze kasvandikud on pannud
Maria Montessori (1870-1952) Kristin Parm 11.Klass KSG Maria Montessori Sündinud 31. augustil 1870 Itaalias Suri 6. mail 1952 Hollandis Ta oli itaalia arst ja pedagoog, kes on tuntud eelkõige Montessori pedagoogika väljatöötajana. Kogu oma elu vältel oli Maria sügavalt usklik katoliiklane Elust Kui Maria sai 12-aastaseks, kolis perekond Rooma. Vanemate soovil pidi Mariast saama õpetaja. Maria seevastu huvitus matemaatikast ning otsustas saada inseneriks. Aastal 1890 lõpetas ta Roomas noormeestele mõeldud loodusteadusliku kallakuga tehnikakooli. Õpingute käigus tekkis Marial huvi bioloogia vastu ning ta
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond KELA AÜ Bak. II Viivika Kasuk ROUSSEAU ,,EMILE" JA LAPSEKESKSE PEDAGOOGIKA ALGUS referaat Tartu 2009 Kriitika lapsekeskse kasvatuse suhtes on sajandite jooksul vähenenud. Paljugi on muutunud tänapäeval enesestmõistetavaks, mida ta polnud aga lapsekeskse pedagoogika rajaja Jean-Jaques Rousseau ajastul. Rousseau annab meile palju teadmisi, kuidas lapsi võimalikult looduslähedaselt kasvatada. Kuidas alustada ja kuidas ka lõpetada selle lapse õppimisaastad õpetajana (Blanchard, 2000). Annab juhtnööre ja nõuandeid, mida me ka tänapäeval juba ohtralt kasutame, kuid oleme ajajooksul kippunud need siiski unustama. Iga last tuleb võtta isiksusena ja vastavalt vanusele ka harida. Jean-Jaques Rousseau
Dmitri Ivanovits Mendelejev Dmitri Ivanovits Mendelejev oli vene keemik, kes lõi keemiliste elementide perioodilisussüsteemi, mille põhjal õnnestus tal ette arvata avastamata elementide omadusi. Samuti oli ta Mõõtude ja Kaalude Palati juhataja, ning Vene keemiaseltsi asutaja. Uuris vedelike ja gaaside soojuspaisumist. Sündis Siberis Tobolski linnas. 14-aastaselt, peale isa surma läks Tobolski gümnaasiumisse. Peale seda kolis perega Peterburgi, kus lõpetas Peterburi pedagoogika instituudi. Samal aastal diagnoositi tal tuberkuloos ja ta kolis aastaks Odessasse tervist parandama, kus töötas gümnaasiumis õpetajana. Oli abielus kaks korda. Teisest abielust tütar läks naiseks kuulsa vene poeedi Aleksandr Blokile. Mandelejev suri 1907.a. Peterburis grippi. Tema järgi on nimetatud 101. element mendeleevium (Md). Mõned faktid : · 1860 avastas kriitilise temperatuuri olemasolu · 1888 esitas kivisöe allmaagasistamise idee ·...
Soorollid-käitumisviisid mida ühiskonnas seostatakse ühe või teise sooga Soostereotüübid-käitumine mida peetakse tüüpiliseks mehele või naisele Petting- kiimlemine seksuaalsed õrnused mille puhul hellitatakse kogu partneri keha ilma suguüheta Teaduslikud uurimused seksuoloogia valdkonnas · Seksuoloogia on noor teaduslikud · Uurib inimese tegevust intiimsfääris · Ta on seotud psühholoogia, sotsioloogia, pedagoogika, eetika, meditsiini jt. Teadustega · Väga raske on uurida · Teaduslikud uurimused seksuoloogia vallas on alguse saanud arstidelt · Alguses uuriti suguelundeid (sigadel) Esimene vahekord · Seksuaalne karjäär · 10a...sõprus...petting...esimene sex...20a · Tüdrukud arenevad emaga koos 10a hakkab poiss aru saama et soolised erinevused on erinevad
· tasakaalustatud isiksuseks areneb laps töö kaudu; · last ei tohi lahutada loodusest; · õppimine on isejuhitav ja eeldab vabaduse atmosfääri; · lapse käitumis- jm häired on reaktsioonid, millega laps annab teada, et keskkond on tema jaoks puudulik ega paku võimalusi tema kõige tähtsamate vajaduste rahuldamiseks. Steiner- pedagoogikat tuntakse ka Waldorf-pedagoogika nime all. See toetub Rudolf Steineri (1861- 1925) kasvatusteooriale. Steiner pedagoogika alus on antroposoofilise vaimuteaduse käsitus inimolemussest ja selle arengust. Steineri olulisem uuendus oli inimkäsituse arendamine. Suuna põhidee on lapses endas olevate arenguvõimaluste teostamine vastavalt lapse arengustaadiumile. Esimene arengustaaduim algab sünniga ja kestab 7 a. vanuseni,, teine staaduim lõpeb pubeteediga ja kolmas hõlmab arengu pärast puberteeti. Tegeletakse palju kunstiga, liikumiskunstiga, muusikaga, arendatakse kõnet
Palju definitsioone? Ühisosa? Sotsiaalpedagoogika mõistena. - Esmakordselt kasutati sotspedag mõistet Saksamaal. Termin võeti kasutusele 1844 kasvatusteadlaste Karl Mageri ja Adolf Diesterwegi poolt. - Sotsiaalpedagoogiline tegevus on vanem kui mõiste! - Eestis võeti sotspedag termin kasutusele 20.saj alguses esimesed tõlked saksakeelsetest raamatutest. Lisaks kasutati ka paralleelselt mõistet ühiskondlik pedagoogika (mõeldi sama asja, aga viimane tundus eestikeelsem). - 1918-1940 sotsiaalpedagoogika Eestis liikumas väga õiges suunas, aga puudus teoreetiline baas, sest ennekõike käsitleti autoreid Rousseou, Pestalozzi ja Föbel, kes ise seda terminit ei kasutanud. - Nõukogude ajal sotspedag mõistet ei tuntud ega kasutatud sest 'probleeme polnud', lapsed, puudega jne pandi luku taha ja probleem kaotati. - Termin tuli taaskasutusele 90ndatel.
Nüüd hakkas ta kirjutama, sest ta lootis raamatutest head sissetulekut. 1871 asus Jakobson elama Tallinna, kuid ei saanud ka seal luba eestikeelse ajalehe asutamiseks. 18721874 töötas Jakobson Vana- ja Uue- Vändra valla kirjutajana. Aastast 1878 toimetas Jakobson Viljandis ajalehte Sakala. 1881 valiti Jakobson Jakob Hurda asemele Eesti Kirjameeste Seltsi presidendiks. Jakobsoni kõrgetasemelised uuenduslikud kooliõpikud mõjutasid suuresti Eesti rahvakooli ja pedagoogika arengut. Ühiskondlik tegevus : Jakobson andis esimesena eesti talupoegadele teaduslikke talupidamisjuhiseid. Ta avaldas esimese eestikeelse põllumajanduse õppe- ja käsiraamatu Teadus ja Seadus põllul (I osa 1869) ning raamatud Kuidas põllumees rikkaks saab (1874), Kuidas karjad ja nende saagid meie põllumeeste rikkuse allikaks saavad (1876), Sakala Kalender põllumeestele (1880) ja mõned teised. Nendega pani ta aluse eestikeelsele põllumajanduskirjandusele.
Tunda rõõmu oma teiste õnnestumistest ning tulla toime ka ebaõnnestumistega . Reeglid on põhjendatud ja lastega kokku lepitud. 3. Arutle, kuidas jõuti lapsest lähtuva kasvatuseni Lapsest lähtumise juured ulatavad sügavale ajalukku: Jan Amos Komensky (1592-1670), Jean Jacques Rousseau (1712-1778), Johan Heinrich Pestalozzi (1746-1827) ja Friedrich Fröbeli (1782-1852) pedagoogilised põhimõtted on aktuaalsed veel tänapäevalgi. Lapsest lähtuva pedagoogika juured põimuvad lapsekeskse kasvatuse ajaloo (Hytönen 2008: Fisher 2008) – lapsest lähtumine erladus Soomes, aga ka Eestis omaette mõtteviisiks alles 1990. aastatel. 1900-date alguse hakkasid toimuma muutused kasvatuses ning lapsest lähtuva kasavatuseni jõuti eelkõige läbi ühiskonna muutuste ning väärtuste kujunemise. Lapsest lähtuv kasvatus põhineb ÜRO Laste Õiguste Konventsiooni (YK 1989) uutel rõhuasetustel.
Psühholoogia Mis on psüühika? V: Psüühika on elusolendi närvisüsteemi tegevuse tulemus. Psühholoogia seos teiste teadustega? V: Psühholoogia on seotud paljude teadustega nagu näiteks matemaatika, pedagoogika, bioloogia, füüsika ja filosoofia. Psühholoogia uurimismeetodid? V: 1)Kirjeldavad uurimused- juhtumi analüüs, vaatlus, küsitlused, testid 2)Korrelatiivsed uurimused- seosed nähtuse ja käitumisviisi vahel 3)Eksperiment- aitab seletada mingit käitumist Närvisüsteemi jagunemine: V: Närvisüsteem jaguneb SOMAATILISEKS ja AUTONOOMSEKS Refleksid: V: TINGIMATUD REFLEKSID- on kaasa sündinud tahtmatud reaktsioonid.
PSÜHHOLOOGIA MÕISTE Psühholoogia on teadus mis käsitleb vaimseid protsess ja käitumist ning nendevahelisi seoseid On teadus, mis käsitleb psüühika olemust, arengu seaduspärasusi, avaldusvorme ning psüühika osa looduses ja ühiskonnas. Kr.k Psyhe (hing/vaim) ja logos (õpetus) Psüühika väljendub objektiivse tegelikkuse tunnetamise võimes Psüühika subjektiivsus ja objektiivsus Psüühika kõrgeim vorm teadus on omane ainult inimesele PSÜHHOLOOGIA KUI TEADUS Eelteaduslik psühholoogia Filosoofiline psühholoogia Teaduslik psühholoogia Tugineb teaduslikele uurimustele Himanitaarne Loodusteaduslik PSÜHHOLOOGIA SEOS TEISTE TEADSUTEGA Psühholoogia: Pedagoogika Sotsioloogia Geneetika Bioloogia Meditsiin Matemaatika Lingvistika PSÜHHOLOOGIA VALDKONNAD Pedagoogiline psühholoogia: õpetamise ja õppimise psühholoogia, ealised individuaalsed er...
Kuidas võib bioloogia mõjutada pedagoogikat? Mina käsitleksin üleval seisvat küsimust lähtudes geenitehnoloogiast. Viimast mõistet võib tõlgendada järgnevalt: tänapäevane uus tehnoloogiavaldkond, mille eesmärk on geneetilise info kasutamine rakenduslikel eesmärkidel. Pedagoogika on ka rakenduslik eesmärk. Minu arust saab bioloogia pedagoogikat mõjutada kahel viisil: luua organisme, kes on sünnist saadik nö loodud õpetama ja luua organisme, kes ei tekita õpetajatele pahandusi ega ole püsimatud. Ühesõnaga luua ideaalseid õpetajaid ja õpilasi. Praegu esineb geneetilisel muundamisel ka palju miinuskülgi, aga kuna minu käsutuses on fantaasia, siis ma oletan, et GMO-organismidel ei esine mingeid kõrvalnähtuseid. Niisiis, oletame , et
Inimese paratamatus on olla teel, õppida, areneda, muutuda. Inimesel on lastud liiga vähe ära tunda seda, mis võiks olla väärtuslik ning liiga palju on teda muudetud ja normeeritud kellegi poolt. Inimest on püütud vägisi vabaks teha, mida kasvatusteoorias nimetatakse pedagoogiliseks paradoksiks. Täna mõjuks kasvatus, kus inimene saaks midagi kogeda, õppida, selle üle arutleda, mõistust pingutada ja teise inimolendi südameheadust tajuda. Kasvatusteadusele on pedagoogika hädavajalik ja vastupidi. Kasvatusteadust huvitab inimene ja tema areng ja olemise mõte üldse. Inimese inimlik olemus ja küsimus elamisväärsest elust seovad kasvatusteaduse filosoofiaga. Kasvatus on pidevas dialoogis oma aja vaimuga ning kasvatusteaduste osaks on mõista inimest, tõlgendades erinevate aegade mängureegleid. Kasvatusteadus püüab avada kasvatuse muutuvat tähendust eri aegades, kultuurides ning ka
Kasutatud kirjandus Hirsjärvi, S., Huttunen, J., 2005 Sissejuhatus kasvatusteadusesse Juurak, R., 2012 Vajame arengut toetavat kooli http://opleht.ee/arhiiv/?archive_mode=article&articleid=8183 Kasutatud fotod Foto 2 Internet http://sarahmartin74.blogspot.com/2011/06/modern-learning-environments- some.html Kristi Metshein Montessori pedagoogika Maria Montessori sündis 31. augustil 1870.a. Chiaravalles Ancona provintsis Itaalias. Maria lapsepõlvekodu ei olnud üksmeelne. Isa rangus ja ema leebus tõid tihti tüli ja väikesest Mariast sai vanemate lepitaja. Teda kutsutigi rahutoojaks. Pere ainuke tütar pandi tavalisse kooli. Näiteks Montessori lasteaedades/koolides võimaldatakse lastel teha igapäevaseid toimetusi: koristada, põrandat pesta, süüa teha, lauda katta jne. Igapäevakseks eluks on ettevalmistavad
joonistus drawing pildiraamatud picture books Ämblikmees (tegelaskuju) Spider-Man (character) Valdkonnad: AJAKIRJANDUS. KOMMUNIKATSIOON. MEEDIA. REKLAAM. KUNST. ARHITEKTUUR. • „Lõputöö“ Laiemad: üliõpilastööd undergraduate theses Seotud: kutseõpe vocational training täienduskoolitus continuing training; further training; in-service training Valdkonnad: HARIDUS. PEDAGOOGIKA. • „Pilt“ Laiemad: visuaalsed materjalid visual materials Kitsamad: digitaalpilt digital image fotod photographs; photos; snapshots kleepsud stickers maalid paintings pusled puzzles ruumilised pildid 3D images; stereograms satelliidipildid satellite imagery Seotud: illustratsioonid illustrations pildiraamid picture frames
Jacobson võtab aktiivselt osa Eesti Kirjameeste Seltsi loomises Karl esines kolm korda Vanamuise teatris erinevade kõnedega, need tema kõnad olid avaldanud raamatusse ja mõjutasid positivselt Eesti rahvusliku identiteedi arengule Ta avaldas esimese eestikeelse põllumajanduse õppe- ja käsiraamatu. Nendega pani ta aluse eestikeelsele põllumajanduskirjandusele. Jakobsoni kõrgetasemelised uuenduslikud kooliõpikud mõjutasid suuresti Eesti rahvakooli ja pedagoogika arengut. Jakobsoni mälestuseks Aastatel 1992–2010 kaunistas tema portree Eesti suurimat, 500-kroonist rahatähte. C. R. Jakobsoni nime kannavad tänavad paljudes Eesti linnades ja väiksemateski asulates. 1957. aastal avati Jakobsoni monument Torma kooli juurde 2012. aastast kannab kool nime Viljandi Jakobsoni Kool. Aitäh!
1.Aleksander Lätte tähtsus andnud palju kooridele kirjutades 200 koorilaulu, kantaate, sümfooniaid,kammermuusikat. ,,kuldrannake" Läte oli esimene kes on eesti muusikas üks esimestest , kes on komponeerides kasutanud polüfooniavõtteid.Töötles rahvalaule.Esimesena sedanud koorile setu viise. 2. Heino Elleri tähtsus õppejõuna Hakkas tööle tartu kõrgemas muusikakoolis. Andis kompositsiooni ja muusikateoreetikat. Seal pani aluse Eesti heliloomingule. Tema kõrgele pedagoogika tööle võlgneme praeguse eesti muusika kõrge taseme. 3. Tobiase loomingu iseloomustus Loomingul on tugev isikupära, improviseeris vabalt erinevates muusikastiilides, klassikalises-romantilises stiilis avamäng ,,Julius Caesar" . Mängis luteri koraale värvikalt, põnevamalt ja kiires tempos . 4. Elleri elu 1887-1970 , sündis tartus muusikalisse perre, esimesed pillid viiul ja kitarr, avaldas muljet Tobiasele oma viiulimänguga, astus
„Mis juhtub, kui loobuda traditsioonilisest kooliharidusest?“ Mis juhtub kui kool laiali saadetakse? Kuidas hakkavad käituma õpetajad? Mida hakkavad tegema õpilased? Kas inimesed kaotavad oma loovuse? Inimkond on enamus oma ajaloost tulnud toime ilma haridussüsteemita. Antiik Kreeka ajast kuni keskajani puudus haridussüsteem täielikult. Keskajal kujunes pedagoogika välja niiviisi: Õpetajateks olid meistrid, kes kasvatasid oma õpilasi visalt, see oli noorte endi soov õppida. Eelkõige võttis meister õpilase selleks, et temast hea käsitööline teha. Meister tegeles oma õpilasega individuaalselt, õppides tundma ta karakterit. Selline õpetamissüsteem on ühiskonnale minu arvates sobilik. Ilma karakterita õpetajad, kes on kinni vaid reeglites, õppesüsteemis, ei jätkaks oma tööd vabatahtlikult
SOTSIAALPEDAGOOGIKA TEOORIA JA PRAKTIKA 1. Millised on erinevad võimalused mõiste sotsiaalpedagoogika tõlgendamiseks ja miks on võimalik seda tõlgendada mitmeti? Sotsiaalpedagoogika kohta ei ole üht, kõigile vastuvõetavat tõlgendust. Sotsiaalpedagoogika ei seostu ühegi objektiga sedavõrd selgesti kui muud pedagoogikaga terminid, nagu koolipedagoogika jne. Sotsiaalpedagoogika enesemääratlus kujuneb ja areneb diskusiooni käigus. Selle erisugused tõlgendused on seotud erinevate inimese ja ühiskonna käsitlustega, moraaliteooriate ja teadusteoreetiliste suundmuste ja mõttevooluga. Sotsiaalpedagoogika on tihedas seoses ühiskonna eluga ehk areneb vastavalt ühiskonnas toimuvaga aga teda ei tohiks käsitleda reaktiivse seisukohavõtuna ühiskonnas vaid püüdena toimuvat muuta ehk parandada. Kogu pedagoogika on seotud tuleviku kujundamisega, otsides vaatenurki ja vahendeid indiv...
negatiivsete kogemuste aluseks tõrjutuse ja /või hetkel toimuva ennetamiseks ja tagajärjena. vähendamiseks sobivate strateegiate väljatöötamisel Sotsiaalse laste ja noorte jaoks. Et tõrjutuse olemust, seda sotsiaalpedagoogika on soodustavaid ja takistavaid pedagoogika haru, mis tegureid on olnud TÜ otsib võimalusi ennetada ja pedagoogika osakonna leevendada sotsiaalset uurijate uurimisobjektiks tõrjutust, siis on kogu üle kümne aasta, ETF on uurimus uurimust toetanud kähe sotsiaalpedagoogilise projekti osas. Uurimuse " rõhuasetusega. Sotsiaalpedagoogilised
vanem on alati tema eest ära teinud ja see alavääristab last ning vähendab usku iseendasse. Hirmusid peetakse lapsepõlve loomulikuks osaks, kuid ka seal on piirid. Kui laps kardab midagi foobiliselt või kardab kõike uut. Ka valetamise on normaalselt arenguteelt kõrvalekandumine, ehk põgenemine ebareaalusesse. Valetamises ei ole mõtet last süüdistada vaid tuleb leida põhjus miks laps valetab. Õppevahendid Montessori pedagoogika õppevahendid jagunevad kolmeks: 1. Igapäevaseks eluks ettevalmistatavad harjutusvahendid ( Uste avamine ja sulgemine, purkide ja pudelite avamaine, kruvide keeramine, võtme kasutamine, lauakatmine, toiduvalmistamine, koristamine ja puhastamine, riiete eest hoolitsemine, prillide kasutamine, pesemine, käitumine teatris jne); 2. Aistingute arendamiseks väljatöötatud õppevahendid (vaikusemäng); 3
ühiskond Ameerikas hoogustus koduõpe 1960- 1970ndatel - kahtluse all riikliku kooli kvaliteet Koduõppes olevate laste arv kasvab MTÜ Eesti Koduõppe Keskus Koduõppe laienemine Tehnoloogia areng Ühiskonnas kasvav üleilmastmine Vanemad on teadlikumad ja valmis võtma vastutust oma lapse tuleviku ees Koduõppe erinevad suunad School-at-Home Unit study Unschooling Waldorf - pedagoogika Veebipõhine koduõpe Koduõppe perede taust USA näitel Pered keskmisest kõrgema haridustasemega, rikkamad Kodus õppival lastel kõrgemad testide tulemused Sotsialiseerumine pole probleem Müüdid ''Lapsed ei sotsialiseeru'' ''Koduõppe lapsed passivad päev otsa kodus'' ''Keegi ei võta koduõppes saadud hindeid tõsiselt'' ''Õpitakse kodus, sest koolist visati välja''
ühiskond Ameerikas hoogustus koduõpe 1960- 1970ndatel - kahtluse all riikliku kooli kvaliteet Koduõppes olevate laste arv kasvab MTÜ Eesti Koduõppe Keskus Koduõppe laienemine Tehnoloogia areng Ühiskonnas kasvav üleilmastmine Vanemad on teadlikumad ja valmis võtma vastutust oma lapse tuleviku ees Koduõppe erinevad suunad School-at-Home Unit study Unschooling Waldorf - pedagoogika Veebipõhine koduõpe Koduõppe perede taust USA näitel Pered keskmisest kõrgema haridustasemega, rikkamad Kodus õppival lastel kõrgemad testide tulemused Sotsialiseerumine pole probleem Müüdid ''Lapsed ei sotsialiseeru'' ''Koduõppe lapsed passivad päev otsa kodus'' ''Keegi ei võta koduõppes saadud hindeid tõsiselt'' ''Õpitakse kodus, sest koolist visati välja''
Eelkoolipedagoogika (Laasner) 25.Oktoobriks küsimustele vastused KUJUNEMISELUGU http://epajalugu.edicypages.com/tooted - Millised olid F. Fröbeli tegevuse peamised tulemused koolieelses kasvatuses (EPAM-i materjalide ja video alusel)? F. Fröbel – institutsionaalse eelkoolikasvatuse süsteemi looja. Asutas esimese lasteaia 1840. Tema pedagoogika põhiprintsiibid: täiuslikkuse printsiip, isetegemine, mäng, usalduslik suhtlemine täiskasvanu ja lapse vahel. Fröbel töötas välja oma mängupedagoogika. Leidis, et inimene kujuneb lapseeas läbi mängu. Mängul on 3 põhialust: 1) mänguvahendid (annid ja tegevused), 2)liikumismängud 3) aiahooldus. Laps peab saama rahulikult mänguasjadega tegeleda, mida toetab väline reeglistik. Käsitles mängu ka teraapiana, mis aitab lapsel lahendada sisemisi vastuolusi ja konflikte.
Meisterdamisel kasutatakse looduslikke materjale, mida on ise võimalik korjata või vanematelt saada. Meisterdamise ajal aga lapsed arendavad silma ja käe koostööd ning omandavad erinevaid võtteid ja teadmisi materjalidest. Voolimine mesilasvahaga mäng kui ka kunstitegevus. Mesilasvaha on käesõbralik materjal, mida saab korduvalt kasutada ning millega voolimine võimaldab lastel kasutada nii oma meeli kui ka fantaasiat. Montessori pedagoogika Montessori pedagoogika on teaduslik pedagoogiline kasvatus- ja haridus- süsteem lastele vanuses kuni 12 aastat, mis on välja töötatud arsti, psühholoogi, pedagoogi Maria Montessoori (1870-1952aa) poolt. Maria Montessori on lapse ja õppimise olemust kirjeldanud järgmiselt: laps loob end oma sisemiste jõudude abil, lapsele on omane loomulik uudishimu ja teadmisjanu, millele õppimine peaks toetuma lapse arengus on nn tundlikkuse staadiumid, mil
tõusu ja hoiatas selle saksastumise eest Kolmas kõne 1870: "Nõia-usk ja nõia-protsessid" kirjeldas keskaja nõiaprotsesse ja nõiausku Looming: on koostanud mitmed õpikud, luuletused olid isamaast, loodusest ja armastuslüürikast ning kirjutas ka lastelaule. Tähtsus ühiskonna tegelasena: pani aluse põllumajanduskirjandusele, toimetas ajalehte Sakala, kõrgetasemelised uuenduslikud kooliõpikud mõjutasid suuresti Eesti rahvakooli ja pedagoogika arengut. 8. Lydia Koidula 1865 luulekogu "Waino-lilled" kirjutas isamaalisi luuletusi( "Sügismõtted", "Kodu") humoorikad jutustused näidendid: "Säärane mulk", "Saaremaa onupoeg" 9. Johann-Voldemar Jannsen Asutas "Perno Postimehe", asutas laulu- ja mänguselts "Vanemuine", organiseeris esimese üldlaulupeo Eestis, pani aluse Tartu Eesti Põllumeeste Seltsile 10. Friedrich Reinhold Kreutzwald Looming - "Eesti rahva ennemuistsed jutud", mõjutas tugevalt kogu rahvusliku
Avaldas esimese eestikeelse põllumajanduse õppe- ja käsiraamatu "Teadus ja Seadus põllul" (I osa, 1869) ning raamatud "Kuidas põllumees rikkaks saab" (1874), "Kuidas karjad ja nende saagid meie põllumeeste rikkuse allikaks saavad" (1876), "Sakala Kalender põllumeestele" (1880) jmt.; nendega pani ta aluse eestikeelsele põllumajanduskirjandusele. C. R. Jakobsoni kõrgetasemelised uuenduslikud kooliõpikud mõjutasid suuresti Eesti rahvakooli ja pedagoogika arengut. Tema "Kooli Lugemise raamatu" (3 osa, 1867-76) I osa ilmus 40 aasta jooksul 15 trükis, laialdaselt tulid kasutusele ka "Uus Aabitsaraamat..." (1867), "Veikene Geograafia" (1868) ja tütarlastekoolide lugemik "Helmed" (1880). Ajakirjanduses võitles ta koolide olukorra parandamise ja kiriku mõjust vabastamise eest. C.R. Jakobson taotles eesti laulukooride algupärast repertuaari ning andis välja noodikogud "Wanemuine Kandle healed" (2 vihku, 1869-71) ja "Rõõmus laulja" (1872).
isiksuse arengut. Samuti kuulub füüsilise arengu alla selliste oskuste omandamine nagu istumine, roomamaine, kõndimine ja jooksmine. Individuaalsus (individuality, personality)- isikupära, omapära. Arvastada tuleb laste eakohasusega, iga lapse huvidega, võimete ja vajadustega. Interaksioon (interaction)- vastastikune mõjutamine läbi suhtlemise. Pedagoogika (pedagogy)- teadus inimese kasvatamisest ja õpetamisest tema ealise arengu erinevatel etappidel. Pedagoogika teaduse uurimisaineks on isiksuse kasvatusprotsess, haridus, areng ja väljakujunemine. Refleksioon (reflection)- mõtisklus omaenda mõtete ja käitumise üle. Sotsiaal-emotsionaalne areng (social-emotional development)- kõige kitsamalt võetuna on sotsiaalne areng teiste inimestega suhtlema õppimine, mis on väga tihedalt seotud emotsionaalse arenguga. Emotsionaalne areng tähendab oskust väljendada oma tundeid, tunnetega toime tulekut, tunda end turvaliselt ja enesekindlalt
AMETIJUHEND TREENER-PEDAGOOGI AMETIJUHEND I ÜLDSÄTTED 1. Treener-pedagoog on töötaja, kes töötab töölepingu alusel. 2. Treener-pedagoogile laieneb töölepingu seadus 3. Treener-pedagoogiga sõlmib töölepingu spordikooli direktor. 4. Treener-pedagoog allub spordikooli direktorile ja direktori asetäitjale õppetöö alal. II TEENISTUSALASED ÜLESANDED 5. Treener-pedagoogi ülesannete hulka kuulub töömahu täitmine, mis on vastavuses direktori poolt kinnitatud tarifikatsioonile. 6. Spordikooli administratsiooni poolt püstitatud ülesannete täitmine. 7. Viia ellu abinõud sportlaste õppe-treeningumetoodika täiustamiseks, mis suunatud töö paremustamisele. III TEENISTUSALASED KOHUSTUSED 8. Treener-pedagoog on kohustatud: 8.1 Juhinduma spordikooli sisekorra ja töösisekorraeeskirjadest. 8.2 Täitma õppekava ja viia läbi treeningud direktori poolt kinnitatud tu...
Sündis 1928.aastal Võrumaal VanaAntsla vallas Perajärvel. Tal oli 2 õde ja venda. Heino Liimets õppis Saru Algkoolis, Taheva Algkoolis, Valga Gümnaasiumis ja TRÜs Ajalooja keeleteaduskonnas. Paralleelselt ülikooliõpingutega töötas loogika ja psühholoogiaõpetajana Tartu Õpetajate Instituudis, Tartu Muusikakoolis ning Tallinna 2. Keskkoolis (praegune Tallinna Reaalkool). Samuti õppis Heino Liimets Tartu Riiklikus Ülikoolis pedagoogika kateedri juures. Peale lõpetamist õppejõud Tallinna Pedagoogilises Instituudis. Üliõpilastele luges didaktika, kasvatusteooria, kõrgkoolipedagoogika ning psühholoogia kursuseid. Ta valiti Helsingi Ülikooli audoktoriks(1985). On pidanud loenguid Saksamaal, Soomes, Ungaris, Prantsusmaal, Bulgaarias jm. Heino Liimets on ca 150 teadusliku ja ca 80 populaarteadusliku artikli autor. Liimetsa teaduslikule mõtlemisele oli väga iseloomulikuks
1. loeng Sissejuhatus kasvatusteadustesse Esitus/seminaritöö: Rühmatööna 3-5 inimest TÄHTAEG OKTOOBRI lõpp Eesti pedagoogika ajaloo märkimisväärsest inimesest (nt Viive Roos); pedagoogika arhiiv muuseum. (Peeter Põld(üks esimesi haridusministreid); Johannes Käis (Reform pedagoogika); Lembit Andresen: tegeles pedagoogika ajalooga Ilukirjadusteose analüüs (arenguromaan;kooli romaan) Kuidas inimesed on kasvanud,kujunenud (perekond, isiksus) Millisena kohtad arengutegureid? ; Mida ütleb romaan isiksuseks saamise kohta? Elust enesest midagi kasvatusest. Kasvatustegelikkus? (tehtud nt viru chillijad, õpetajate lapsed, kodutud, maakoolid) Teoreetiline analüüs! ÕPIMAPP enne jõululaupäeva Igast teemast lähtudes esitad küsimusi. Lühiesseed? Rühmatööde kokkuvõtted
sajandi teisel poolel. ÜHISKONNATEADUSED SOTSIOLOOGIA SOTSIAALPSÜHHOLOOGIA SOTSIAALPOLIITIKA, ühiskonna ehitus, gruppide tegevus ja mõju ÕIGUSTEADUS toimimine ja areng jne VAHENDTEADUSED RAKENDUSTEADUSED MATEMAATIKA PSÜHHOLOOGIA PEDAGOOGIKA STATISTIKA inimese PSÜHHIAATRIA FILOSOOFIA teadvustatud tegevuse kujunemine TEHNIKATEADUSED ja areng BIOLOOGIA GENEETIKA ARSTITEADUS etoloogia (käitumine) ja anatoomia, eksperimentaalsed füsioloogia,
Tänu oma usulistele tõekspidamistele, vastandus ta valitseva kirikuga ja vahetult enne ta elupäevade lõppu tekkis vaidlus, kas jätta "Essee inimmõistusest" Oxfordi õppekavva. John Locke suri 28. oktoobril 1704 ühes linnalähedases majas 72-aastasena. John Locke oli empirismi peamine põhjendaja, moodsa tunnetusteooria kritiseerija ja materialistliku sensualismi rajaja. Teda peetakse Hobbesi järeltulijaks ning liberaalse maailmavaate esiisaks. Locke peeti ka suureks pedagoogika teoreetikuks. Paljud tema ideed selles vallas on kasutusel tänapäevani. Üks ta vaatepunktidest seal oli nn. Tühja lehe teooria (inimene on nagu tühi leht, mille kasvatamine ja õpetamine täidavad). Samuti oli üks ta ideedest tänapäevani laialdasel tuntud teooria: keha ja mõistus peavad harmooniliselt arenema. Samuti uskus ta, et igas inimeses on kõik vajalik, et saada õige kasvatuse ja hariduse abil täiuslikuks. Samuti arvas ta,
Descartes ja Locke René Descartes Elas aastatel 1596 1650 Prantsuse filosoof, matemaatik ja teadlane Peetakse esimeseks tänapäeva filosoofiks Ta oli 17. sajandi ratsionalismi isa Kuulus ütlus : "Cogito ergo sum,, - "Mõtlen, järelikult olen (olemas)" John Locke Elas aastatel 1632-1704 Inglise filosoof Empirismi peamine põhjendaja Moodsa tunnetusteooria kritiseerija Materialistliku sensualismi rajaja Suure pedagoogika teoreetik Kaine mõistusega, tagasihoidlik, tõsine ja kaalutlev inimene. Descartese teosed "Meditatsioonid esimesest filosoofiast" "Arutlus meetodist" "Hinge passioonid" Locke teosed "Epistola de tolerantia" "Essee inimmõistusest" Descartese filosoofia "Mu elu kulg võib olla jagatud lõpututeks osadeks, millest mitte ükski ei ole mitte mingil moel seotud teistega. Seega see, et olin olemas mõni aega tagasi,
TARTU ÜLIKOOLI NARVA KOLLEDZ PSÜHHOLOOGIA JA PEDAGOOGIKA LEKTORAAT Jelena Babi, Kela 2 AÜ EALINE FÜSIOLOOGIA JA HÜGIEEN Hormonaal süsteem Juhendaja: Marge Grauberg NARVA 2015 Kehahormoonid ja neid eritavad näärmed moodustavad hormonaal- ehk endokriinsüsteemi. Inimesel on kaheksa suuremat nääret, mille ülesanded on keha ainevahetuse, reproduktiivse süsteemi, kasvamise ja une reguleerimine
malli kohaselt, kus vaba kooli filosoofiaks oli vastuseis halbadele asjadele (nagu teadmine, autoriteet ja süsteem) ja heade asjade (nagu vabadus, kogukond ja loovus) heakskiitmine. Vabad koolid pidasid soodsat õppimiskeskkonda tähtsamaks õpetuse sisu puudutavatest küsimustest ja aruteludest selle üle, miks ja kuidas lapsed õpivad. Kasvatusvaateks oli, et laps õpib sellest keskkonnast, milles ta elab. Vabade koolide kasvatusalane mõte toetus progressiivse pedagoogika pärandile, mille põhjal selle esindajad pidasid oma ülesandeks kasvatada ühiskonnale lapsi, kes oleksid emotsionaalselt vabad ja tasakaalus. Eeldati, et kui kool suudaks kasvatada terveid kodanikke, laheneksid ka ühiskondlikud probleemid. Rõhutades traditsiooniliste vahendainete vajalikkust, erines avatud kasvatus selgelt vaba kooli liikumisest. Avatud kasvatus ei olnud ka ühiskonnakriitiline liikumine, vaid püüdis muuta kooli kasvatus-praktikat koolisüsteemi sees,
kõrgema eesmärgi nimel. Nende arvates tapmine on hea, kui on head huvid mängus, nagu isa käest päranduse saamine, enda au küsimus. Jansenistid olid vaimulikud, kelle arvates ei tohi tappa mingi eesmägi nimel. Jesuiidid olid feodalismi ja absolutismi toetajad, jansenistid selle vastu. Jansenisitid eitavad tahtevabadust. Tegelikult nad võitlesid seepärast, et jesuiitidel oli viha jansenistide vastu, konkurents hariduse vallas, pedagoogika. Jesuiidid järgisid pääsmise mõisted, kuid lühendasid seda tunduvalt. Pascal oli jesuiitide vastane puht seepärast, et jesuiitidel muutus religioon kõlblusetuse külvajaks. Tõe nimel tohib vanadele vastu rääkida, olgu nende autorieet nii suur kui tahes. Erinevalt loomadest on inimene loodud igaviku jaoks ega tohi karta õigustada oma määratlust. Kui iga järgnev põlvkond ei tohi lisada midagi uut eelmiste
Judo ajalugu . · Judo looja JIGORO KANO sündis 29.oktoobril 1860 Mikage väikelinnas Hyogo Prefektuuris.Noorena oli J.Kano kidura kehaehitusega füüsiliselt nõrk nooruk (ka täiskasvanuna ei ületanud ta kehakaal 48kg). J. Kan Tokios keskkooli. Olles 17-aastane astus ta Kaisei Lütseumi, mis hiljem nimetati ümber Tokio Keiserlikuks Ülikooliks. Ta sooritas eksamid sotsioloogia teaduskonda, kust ta siirdus pedagoogika teaduskonda. Aasta hiljem kaitses filosoofias doktoriväitekirja. · Kano esimene õpetaja oli sensei TEINOSUKE YAGI. Igal jiu-jitsu stiilil olid omad traditsioonid ja saladused, mis olid korjunud sajanditega ning neid säilitati kiivalt võõraste eest. Põhiliseks oskuseks nende võtete puhul oli osata kahjustada vastase eluliselt tähtsaid organeid ja närvikeskusi. Tol ajal lõppesid paljud võistlused
TALLINNA ÜLIKOOL Pedagoogiline Seminar Noorsootöö osakond Käesolev referaat on kirjutatud tutvustamaks TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia(TÜ VKA) huvihariduse lektor Külli Salumäe artikli ,,Kool on noorsootööks parim koht!" põhilisi ideid ning artikli autori seisukohti formaalhariduse ja noorsootöö sidususest ning sellest tulenevatest probleemidest. Juba artikli alguses toob K. Salumäe välja kaks vastanduvust formaalhariduse ja noorsootöö sidususes: positiivsest küljest on Eestis riigi tasandil koolinoorsootöötaja olemasolu vajadust hinnatud piisavalt kõrgelt, et võimaldada selles vallas tasuta kõrgharidust (TÜ VKA õppekava ,,huvijuht-loovtegevuse õpetaja"); negatiivsest küljest aga puudub nii formaalhariduse süsteemis sees kui ka munitsipaaltasandil suures osas jätkuvalt valmisolek ja visioon ,,kasutada" koolinoorsootöötajat nii õpetajate k...
Peale kihelkonna kooli läks ta õppima Valga Cimze seminarile, kus ta õppis aastatel 1856 - 1859. Cimze seminar oli läti pedagoogi juhitud Liivimaa ja köstrite seminar. Sealt on hariduse saanud peale Carl Robert Jakobsoni veel Aleksander Kunileid ja Andres Erlemann. Seminari õppetöö kestis kolm aastat ja sinna sisse saamiseks oli vaja kirikuõpetaja soovitust ja kihelkonna kooli lõputunnistust. Seminaril käis õppetöö saksa keeles ja olulised ained olid muusika ja pedagoogika. Carl Robert lõpetas Cimze seminari 1859.-ndal aastal. Need aastad seal koolis avaldasid suurt mõju Jakobsoni vaadete kujunemisele. 2 Jakobsoni tööaastad Carl Robert Jakobsoni isa suri 1859.-ndal aastal. Peale isa surma töötas ta kolm aastat isa järglasena Torma kihelkonna kooli koolmeistrina. 1862. aastal tekkisid aga lahkhelid mõisniku ja pastoriga ning ta lahkus Tormast ja asus õpetajana tööle Jamburgis.
ERIVAJADUSTEGA LASTE HOOLEKANNE JA ERIPEDAGOOGIKA ALUSED Häire organismi psüühika või funktsiooni ajutine kergesti mööduv või kõrvaldatav. Hälve on mingi psüühika või motoorika funktsiooni osaline puudumine. Puue mingi psühhika või motoorika täielik puudumine. Gerotoloogia vanuriga seotud probleemid. Surdopedagoogika vaeg kuulmisega (keskendunud pedagoogika). Tüflopedagoogika nägemispuudega pedagoogika. Oligofreenid kaassündinud vaimupuue või väga varajases eas omandatud vaimu seisund. Tementsus hilistekkeline ehk omandatud vaimupuue. Parees osaline halvatus. Pleegia täielik halvatus. Hemiparees või hemipleedia ühe keha poole halvatus. Monoparees või monopleegia ühe jäseme halvatus. Tetraparees või tetrapleegia kõigi jäsemete halvatus. Keha tüve ja näoliigutuste kahjustus. Diparees või dipleegia kahe jäseme kahjustus (tavaliselt jalgade).
Ta avaldas esimese eestikeelse põllumajandusliku õppeja käsiraamatu ,,Teadus ja Seadus põllul" ning raamatud ,, Kuidas põllumees rikkaks saab", ,,Kuidas karjad ja nende saagid meie põllumeeste rikkuse allikaks saavad", ,,Sakala Kalender põllumeestele" ja teised. Nendega pani ta aluse eesti põllumajanduslikule kirjastusele. Jakobsoni kõrgetasemelised uuenduslikud kooliõpikud mõjutasid suuresti Eesti rahvakooli ja pedagoogika arengut. Ta kirjutas õpilastele erinevaid raamatuid ja taotles eesti laulukooridele algupärast repertuaari ning andis välja noodikogud ,,Wanemuine Kandle healed" ja ,,Rõõmus laulja". Kõik Jakobsoni kirjutatud teosed on uues kirjaviisis ja aitasid omal ajal kaasa õiguse võidulepääsule. Jakobson on ka Eesti viiesaja kroonisel. Carl Robert Jakobsoni mäestuseks on rajatud Talumuuseum Kurgjal ja mälestussammas Tormas.
negatiivsed mõtted, negatiivne sisekõne enda kohta negatiivsed meeleolud, hoiakud, poosid, hirmud liigne agarus, jäikus või jäärapäisus kehakeel, verbaalne väljendusviis ( vaikne hääl, kõnedefekt, ebakohane släng, kõnetakistus, ebatäpne terminoloogia) kas väga madalad v liiga lihvitud oskused, liigne kogemuste üldistamine, eelarvamused inimlikud nõrkused maailmavaade, uskumuste süsteem / milline pedagoogika? küsimuste küsimine, mis ei ole kohased e isiklikust uudishimust tingitud küsimused Üldised nõuanded raskete lapsevanematega koostööks Viisakus – säilita oma eneseaustus, sobiva käitumise mudel vaatamata sellele, kui ebaviisakas on teine inimene. Väldi kiusatust vastata samaga, kasutada sama käitumist. Vaidlev inimene kutsub teist üles vaidlema. Vaidemine on vaieldav Proovi aru saada, mida ta soovib
Ta avaldas esimese eestikeelse põllumajanduse õppe ja käsiraamatu "Teadus ja Seadus põllul" (I osa 1869) ning raamatud "Kuidas põllumees rikkaks saab" (1874), "Kuidas karjad ja nende saagid meie põllumeeste rikkuse allikaks saavad" (1876), "Sakala Kalender põllumeestele" (1880) ja mõned teised. Nendega pani ta aluse eestikeelsele põllumajanduskirjandusele. Jakobsoni kõrgetasemelised uuenduslikud kooliõpikud mõjutasid suuresti Eesti rahvakooli ja pedagoogika arengut. Tema "Kooli Lugemise Raamatu" (3 osa; 18671876) I osa ilmus 40 aasta jooksul 15 trükis. Laialdaselt tulid kasutusele ka "Uus Aabitsaraamat..." (1867), "Veikene Geograafia" (1868) ja tütarlastekoolide lugemik "Helmed" (1880). Ajakirjanduses võitles ta koolide olukorra parandamise ja kiriku mõjust vabastamise eest. Lõpuaastad, temaga seotud tegevused peale surma 1874 aastal ostis C.R Jakobson Vändra lähedale Kurgja talu, millest ta kavatses teha näidismajapidamise
Sotsiaalpedagoogika mõiste areneb diskussiooni käigus, mida peetakse mõiste sisu ja sotsiaalpedagoogilise mõtte ja tegevuse lähtekohtade ja olemuse kohta. Mõiste sisu mõjutab ümbritsev keskkond, kus seda teadusharu rakendatakse. Samuti on mõiste väga palju seotud ühiskonnaga ja ajastuga. Sotsiaalpedagoogoika erinevad tõlgendused ei välista alati üksteist vaid pigem täiendavad ja laiendavad mõistet. (Hämäläinen 2001). Sotsiaalpedagoogika koosneb kahest sõnast-sotsiaalne ja pedagoogika. Kui pedagoogika on üheselt mõistetav, teadus kasvatamisest, siis sõnal sotsiaalne on palju tähendusi. Näiteks ühiskondlik tähendus, kus räägitakse ühiskonna sotsiaalsetest probleemidest, kollektiivi ja inimest puudutav tähendus või solidaarne ehk hädasolijaid aitav tähendus. (Hämäläinen 2001). Sotsiaalpedagoogika on teooria ja praktika. Selleks, et sotsiaalset probleemi lahendada, peame mõistma selle probleemi tekke põhjuseid
metoodilise käsitluse poolest euroopalikule tasemele. 7 3 KOOLIUUENDUSLIIKUMINE Uute seisukohtade väljatöötamisel põhineti psühholoogiale ja eksperimentaalpedagoogika saavutustele. Eesmärgiks seati lastes peituvate võimete individuaalne arendamine ja sünnipäraste võimete ärakasutamine õppetöös. Igale õpilasele taheti anda jõukohast tööd. Kui traditsioonilise pedagoogika keskpunktis oli seisnud õpetaja, siis nüüd said õpilaste aktiivsus ja isetegevus uue liikumise märksõnadeks. Õppematerjal viidi vastavusse laste arengutasemega, töötati välja uued õppetöö meetodid ja vormid. Esile tõsteti üldõpetuse põhimõte, mille järgi kooli algastmes tuli elu-, loodus- ja kultuurinähtusi tundma õppida mitte üksikute ainete kaupa, vaid komplektselt, eluliste tegevuste kaudu. Ideaalseks, õppeaineid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
