MAOHAAVANDTÕVEGA PATSIENDI ÕENDUS (1)

Tallinna Tervishoiu Kõrgkool
õenduse õppetool
Õ3-6 KJ
MAOHAAVANDTÕVEGA PATSIENDI ÕENDUS
Iseseisev töö
Kohtla-Järve 2009
SISUKORD
SISSEJUHATUS
Haavandtõbi on haigus, mille puhul mao ja kaksteistsõrmiksoole algosa limaskest hakkab mitmesuguste faktorite koosmõjul seeduma. Oluline osa on maomahla peptilisel toimel. Haavand tekib siis, kui kahjustavate faktorite summaarne toime ületab limaskesta kaitsva toime. Tekib limaskesta defekt , mis paraneb armi tekkimisega ; on juba tekkimise momendist krooniline ja võib retsidiveeruda.
Haavandtõvel eristatakse kaks vormi, mis erinevad etiopatogeneetiliselt ja kliiniliselt: mao- ( ulcus ventriculi) ja kaksteistsõrmiksoole (ulcus duodeni) haavand.
Kesksed mõisted:
Õenduslugu - sisaldab tähtsaid elulooliseid ja tervise kohta käivaid andmeid patsiendi kohta ( Roper jt 1999:59).
Õendusplaan - on õe ja patsiendi/kliendi poolt koostatud tegevuskava, milles sisalduvad õendusprobleemid, nendest tulenevad eesmärgid, planeeritud tegevused, tulemuste hindamine ja ajakava (Roper jt 1999:63).
Õendusprotsess - on süsteemaatiline, sihipärane tegutsemisviis, kuhu kuulub seeria üksiktoiminguid, mida tavaliselt on nimetatud vajaduste määratlemiseks, planeerimiseks, õendustegevuse rakendamiseks ja tulemuste hindamiseks (Roper jt 1999:23).
Õendusprobleem - on midagi, mis teeb muret patsiendile/kliendile või teha hooldavale isikule. Probleem on kõrvalekaldumine või erinevus selle vahel, mis peaks olema ja mis tegelikult on ( Uiga 2002:22).
Haavandtõbi – mao või kaksteistsõrmiksoole limaskesta defekt, mis on tekkinud maomahla peptilise toime tagajärjel ja ulatub tunica muscularis mucosaeni ( Jaanson 1996:147).
1. MAOHAAVANDTÕBI
1.2 Etiopatogenees
Olulist osa etendab tekkes Helicobacter Pylori, mis nõrgestab kaitsvaid ja tugevndab agressiivseid faktoreid. Tegemist on G-mikroobiga, mis kandub edasi inimeselt inimesele.
Soodustavad teket mittesteroidsed põletikuvastased preparaadid (MSPP/NSAID). Need haavandid kulgevad sageli sümptomiteta ja põhjustavad sagedamini verejookse.
Tekke aluseks on sageli psühhomotoorne stress , mis tingib uitnärvi toonuse tõusu ja seega ka mao sekretsiooni tõusu (HCl, pepsiin ) ning mao kiire tühjenemise. Happeline maosisu toimetatakse kiiresti doudeenumi algossa. Haigust on rohkem 0 veregrupiga isikutel.
1.3 Kliiniline pilt:
Maohaavand :

• ebaregulaarsed vaevused ,
  
• valu tekib peale sööki,
  
• düspeptilised vaevused on tagasihoidlikud,
  
• maosekretsioon on normaalne või vähenenud,
  
• valu leevendavad oksendamine ja leelised.
  

Duodenaalhaavand :

• iseloomulik on tühjakõhu- või öine valu (1,5 - 2 tundi peale sööki). Valu blokeerivad toit, jook ja leelised.
  
• sageli kõrvetised, röhatised,
  
• esineb sessoonsus - ägenemised kevaditi , sügiseti.
  
• retsidiveeruva kuluga.
  

1.4 Diagnostika : röntgenuuring, gastroskoopia .
1.5 Tüsistused:

• Verejooks - esinevad veriokse, veriroe (väljaheide mustjas). Nõrkus, peapööritus, kahvatus, kollaps. Pulss on kiire, RR langeb. Laboris Hb ja erütrotsüütide hulga langus.
  

• Perforatsioon ehk mulgustumine. Mao sisu satub kõhukelme õõnde, tekib peritoniit. Iseloomulik on äkki tekkiv „noahoop-valu" kõhtu. Lihaspinge - kõht on laudkõva. Mõne tunni jooksul kujuneb raske seisund.
  

• Penetratsioon - mao sisu satub peale seina mulgustumist naaberelunditesse (maks, pankreas). Tekib püsiv, selga kiirguv valu. Dgn: röntgen.
  

• Pyloruse stenoos . Armi tõttu pülooruse piirkond kitseneb. Iseloomulikud on raskustunne roidekaare all ja oksendamine. Oksemassid on kohvipaksu taolised, võivad sisaldada mitme päeva toitu.
  
• Maligniseerumine /pahaloomuliseks muutumine.
  

1.6 Ravi põhimõtted: põhjuse ravi, stressi vältimine, prootonpumba inhibiitorid , antatsiidid.
2. ESMANE ÕENDUSANAMNEES
Sünniaeg: 24.05.1994 a.
Vanus: 15 a.
Sugu: mees
Elukoht: Püssi
Perekonnaseis : vallaline
Amet: õpilane
Elamistingimused: head, elab koos vanematega suures majas
Kaebused saabumisel: kuu aja jooksul kõrvetis, tugevad valud maos ööseti ja 2-3 tundi peale sööki
Ülitundlikkus:
Põetud haigused: ülemiste hingamisteede haigused
Ravimite kasutamine: almageel, analgin, ibuprofen
Kogemused seoses tervishoiuasutuses viibimistega: puuduvad
Füsioloogilised näitajad:
Pikkus: ≈ 190 cm
Kaal: ≈90 kg
Kehatemperatuur: 36,7 C
Pulss: 60 x min.
Hingamissagedus : 12 x minutis .
Vererõhk: 120/60 mmHg.
SPO2: 99 %
Kuupäev:15.09.2009
Õe allkiri : Brattšik
3. ÕENDUSHOOLDUSPROBLEEMIDE PÜSTITAMINE LÄBI 12 ELAMISTOIMINGU
Elamistoimingu kirjeldus lähtuvalt kliendi ealistest normidest, aluseks Roper jt elamismudel
Aktuaalne /potentsiaalne probleem/id valitud kliendil
Turvalisus: Kliendil puudub koogemus haiglas viibimises, tunneb hirmu võõrast keskkonnast.
Patsient tunneb hirmu tervise pärast, sest ei tea millega on tegemist.
Aktuaalsed probleemid:
Hirm , mis on tingitud võõrast keskkonnast.
Hirm, mis on tingitud haiguse teadmiste puudumisega
Potentsiaalsed probleemid:
Söömine/joomine:
Tavaliselt söögiisu hea, sööb x 2 päevas sooja toitu , aga tihti ühendab söömist arvuti vaatamisega.
Aktuaalsed probleemid:
Tervist mittetoetav käitumine, seoses valest toitumisharjumusest
Potentsiaalsed probleemid:
Töötamine/ harrastused :
Õpib palju., mõni kord peavaludeni mida ta kiiresti leevendab analginiga
Aktuaalsed probleemid:
Puuduvad
Potentsiaalsed probleemid:
Patsiendi füüsilise aktiivsuse langus, seotud üldise haigestumisega.
4. ÕENDUSHOOLDUSPLAAN
Õendusprobleem
Eesmärk
Õendustegevus
Hinnang
ja kuupäev
Tugevad valud maos, seotud üldise haigestumisega.
Valu ei ole
Hindada valu iseloomu ja intensiivsus.
Täpsustada valu lokalisatsioon.
Selgitada välja:

• emotsionaalsete faktorite mõju
  
• ravimite toime
  

Anda soobiv asend.
Anda ravimeid arsti korraldusel.
Seletada õige dieeti vajadust.
Manusta õige diet .
Patsiendil on tugevad valud taandunud.
Enesetunne paranes
Unehäired seotud mao valudega
Unehäireid kaovad
Vestelda patsiendiga
Anda ravimeid arsti korraldusel
Jälgida patsiedi öösel
Patsient magab järjest 7 tundi. Tunneb ennast puhanuna.
Hirm, mis on tingitud haiguse teadmiste puudumisega
Patsient on teadlik haigusest
Rahustada patsiendi
Selgitada haigla ravi vajalikust.
Selgitada õigete ravimite võtmise vajalikus ja õigel ajal.
Pt. on saanud vajalikud õpetused.
Oskab õigesti ravimeid kasutada.
Hirm, mis on tingitud võrast keskkonnast
Hirm puudub
Aidata adapteerumisele võõras keskkonnas
Tutvuda personaaliga
Anda informatsiooni ja selgitusi
Patsient sai vajaliku info. Tunneb ennast turvaliselt.
Tervist mittetoetav käitumine, seoses valest toitumisharjumusest.
Patsient on teadlik õige toitumisest.
Seletada õige toitumis viisi.
Toitub õigesti.
5. PEDAGOOGIKA
Patsiendile on vaja anda kõik informatsiooni mis on seotud tema haigusega. Õige toitumine ja ettevalmistumine uuringuteks või protseduurideks. Õde peab õpetama patsienti vajalikuks käitumiseeskirjade selle haiguse. ning üksteise järel ja põhjendama veenma sisse vajaduse nende kinnipidamiste.
Tulemuseks sellist õppimise patsient peab teadma:

• ravi õige doosi manustamisest,
  
• õige kella võtmise aeg,
  
• põhimõtted toimingut ja kõrvaline ravimi- vahendite toimumise efekt,
  
• vastu võtta ravimi- vahendit kestel kõike perioodide ravi ajal.
  

Õpetus koduseks enesehoolduseks:

• järgige hoolikalt arsti poolt määratud ravi,
  
• käige regulaarselt järelkontrollis,
  
• ärge suitsetage,
  
• vältige ravimeid, mis ärritavad magu, nagu näiteks aspiriin , ibuprofeen.
  
• sööge tervislikult. Mitu väikest söögikorda päevas on parem kui 2-3 suurt einet. Järgige arsti poolt määratud dieeti,
  
• vältige kohvi, kaasa arvatud kofeiinivaba kohv, koolajoogid ning kõik toidud ja joogid, mis võivad ärritada teie magu (nt alkohol ),
  
• puhake ja magage piisavalt,
  
• olge kehaliselt aktiivne ja järgige oma arsti soovitusi,
  
• kui teie vaevused kestavad  või tugevnevad, kontakteeruge arstiga.
  

KASUTATUD ALLIKAD
Jaanson, T. (1996). Sisehaigused . Käsiraamat õdedele.Tartu.
Roper, N., Logan, W. W., Tierney, A. J. (1999). Õenduse alused. Tartu: AS Elmatar
Uiga, B. (2002). Õendusprotsess: käsiraamat õdedele. Tartu.
Maohaavand. SA Tartu Ülikoolikliinikum.
http://www.kliinikum.ee/?menu=58&mod=info_haigustest&id=138&group=haigused#patsiendiopetus (19.09.09).
Mao-sooletrakti haigused. SA TartuÜlikoolikliinikum.
http://www.nooruse.ee/~43905152717/Mao-soole/index.html (19.09.09).
11