Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Mäng ja lapse areng eksami teemad. (0)

1 Hindamata
Punktid
Mäng ja lapse areng eksami teemad.
  • Mängu mõiste, tähtsus lapse arengus.
    Mäng (mõiste)- vabatahtlik toiming või tegevus, mida sooritatakse teatud
    kindlaksmääratud aja- ja ruumi piires, vabatahtlikult omaks võetud, siduvate reeglite järgi.On tegevus, mis ei ole seotud primaarsete tarvete rahuldamisega, talle on iseloomulik rõõm ja rahulolu.
    Mäng on eelkoolieas lapse põhitegevus, mille käigus laps omandab, kinnistab uut teavet, uusi oskusi, peegeldab tundeid ja soove, õpib suhtlema, omandab kogemusi ja käitumisreegleid. On üleliigse energia ärakasutamine. Eelharjutus järgenvaks eluks. Laps läbib mängu käigus lühendatud kujul inimkonna kultuuri arengu. Oluline pole protsess vaid tulemus.
    TÄHTSUS
    Mäng on eelkooliealise lapse põhitegevus. Mängu käigus omandab laps uusi teadmisi. Mänguoskus on kõigi üldoskuste ning õppe ja kasvatustegevuste eri valdkondade oskuste ja teadmiste arengu alus. Laps õpib lahendama probleeme. Laps hakkab väljendama oma mõtteid sõnades. Laps atsub teise positsioonile. Laps elab läbi tundeid. Laps suhtleb eakaaslastega, ka täiskasvanutega. Tekib üksteisemõistmine.
    6 – 7 aastane
    oskab mängida, tunneb rõõmu.
    Rakendab mängus loovalt oma kogemusi ja teadmisimänguoskus.
    Algatab mängu ja arendab mängu.
  • Mängu liigid ja juhendamine.
    MÄNGU LIIGID JA JUHENDAMINE.
  • LOOVMÄNG - teema sisu ja vahendid vabad. Sisuline motiveeritus algatus.
  • ROLLIMÄNGUD – Laps võtab kellegi rolli. Roll määrab kuidas tuleb tegutseda.
    Juhendamine: Kaudne – Kasvataja annab teadmisimänguoskus. Otsene : Kasvataja on juhtiv.
    Piisav kogemuste teadmiste ja muljete võimaldamine. Vaatlused, vestlused , esemeline mängukeskkond .
  • EHITUSMÄNG – ümbritseva elu kajastamine ehituses. Ehitus- ja rollimäng tihedas seoses.
    Juhendamine: Keskkonna loomine; ehitusmaterjalide valik; vestlus ; tähelepanu juhtimine ümbritsevale.
  • LAVASTUSMÄNG – aluseks on žüzee ( muinasjutt ); kindlad rollid kindlas järjekorras.
    Juhendamine: Loo valmimine, tutvustamine; mänguvahendite meisterdamine; dekoratsioonide meisterdamine; ettevalmistamise aeg; Õpetajate roll; loovus .
  • REEGLIMÄNGUD – kindlate reeglitega ja struktuuriga. Kõik peavad reegleid järgima. On ÕPPEMÄNGUD; LAULUMÄNGUD; LIIKUMISMÄNGUD ; LAUAMÄNGUD ; VÕISTLUSMÄNGUD.
    Juhendamine: Mängureeglite tutvustamine; osalemine mängudes; õppemängu eesmärgid; huvi äratamine ; tegevuste jaotamine; vestlus
  • Mängu arenguetapid
  • PSÜHHOMOTOORNE MÄNG – imikumäng. Esimesel eluaastal . Käed, jalad, suu, hääl.
  • SÜMBOLMÄNG – tekib tänu keele ja mõtlemise arengule. Käitumise kujutamine sümboolselt. Esimese eluaasta lõpus (püstol- puupulk )
    I – tegevuse sooritamine sümboolselt ( joob tühjast tassist)
    II - sümbolskeemi projektsioon teistele esemetele, inimestele ( Joodab hoidjat, nukku)
    III – tegevuste varieerimine – draamamäng (vannitab nukku ja paneb magama).
  • KUJUTLUSMÄNG – Lõke
  • MÜRAMISMÄNG – maadlus , kähmlemine, löömine, tõuklemine, maas rullimine, küttimine . Tavaline suhtlemisvorm koolieelikueas. Eriti poistel. Tunnused: Näoilme rõõmus ; tagasihoitus; rollimuutus( tagaaetav, tagaajaja); Algus ja lõpp.
  • ROLLIMÄNG – alged ilmuvad kolmadna eluaasta lõpul. Laps võtab endale mingi osa ja on seega keegi teine sellele iseloomulike olukordadega. Peaks arenema lihtsamast keerulisemaks. Eeldused: Laps hakkab oma toiminguid võrdlema täiskasvanute toimingutega ja ka end täiskasvanuna nimetama. Laps soovib mängida iseseisvalt, täiskasvanust eraldi.
    I – esemeline rollimäng 3 - 5 eluaastal. Mängus hakatakse kasutama esemeid, mis asendavad reaalseid esemeid ja mida nimetatakse vastavalt mängulisele tähendusele. Inimene asi suhtlus. Ettekujutus rollist on ebatäpne ja üldine
    II – sotsiaalne rollimäng 5 – 7 eluaastal. Rollikõne, spetsiifiline hääl Inimene- inimene suhtlus.
  • EHITUSMÄNG – laps kasutab mitmesuguseid materjale vahendeid ja esemeid. Loomine või konstrueerimine ( torn, maja, auto). Sageli põimunud sümbol ja rollimänguga.
  • REEGLIMÄNG – Mäng kus on kindlad reeglid ja täpne mängu käik. Eeldab teatud sotsiaalset küpsust. Osaleb vähemalt kaks mängijat, on seotud konkreetse esemega. Olemas peavad olema mänguasjad, esemed, mängureeglid, mänguvõimed ja valmisolek, mängija isiksus tervikuna .
  • Mäng ja õppimine – joonis lapse õppimine.
    Mäng ja valdkonnad:
    MINA JA KESKKOND
    Last suunatakse läbi mängu märkama , kogema ja maailma uurima , küsimusi küsima, ming ise vastuseid leidma
    KEEL JA KÕNE
    õpetatakse lugemise ja kirjutamise esmaseid oskusi mänguliselt ja igapäevategevustega seostatult.
    MUUSIKA
    Pillimäng . Seostatakse kuulamine , pillimäng, muusikalisrütmiline liikumine,mängud ja tantsud.
    MATEMAATIKA
    seostatakse mäng vaatlused, vestlused ja igapäevatoimingud matemaatikaga.
    KUNST
    teemasse sisseelamiseks kasutatakse mängu
    LIIKIMINE
    Liikumismängud. Peab liikumisel ja mängimisel kinni ohutusreeglitest, mängureeglitest .
    Joonis.
    Lapse oskused tulevad tehes. Kõik kinnistub korrates ja harjutades.
    Lapse teadmine kasvab kogedes. Laps peab kõik ise läbi kogema. Kogetakse jälgides, kuulates lugedes , küsides.
    Lapse areusaamine kasvab mõeldes, kas siis alateadlikult või teadlikult.
  • Eesmärgistamine
    Õpetaja tegevusena : õpetada, kinnistada.
    Sisu või teemanimetusena: (ringi lõikamine ruudust )
    Lapse tegevusena või eeldatava arengutulemusena. ( Lõikab ruudust ringi/ oskab ruudust ringi lõigata).
  • Mäng ja lapse areng eksami teemad #1 Mäng ja lapse areng eksami teemad #2 Mäng ja lapse areng eksami teemad #3
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2014-12-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 64 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor ertsu25 Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    Mängu mõiste
    13
    doc

    Mängu mõiste

    Mäng (mõiste)- vabatahtlik toiming või tegevus, mida sooritatakse teatud kindlaksmääratud aja- ja ruumi piires, vabatahtlikult omaks võetud, siduvate reeglite järgi. Eesmärk on temas eneses, teda saadavad põnevus, rõõmutunne, teadmine, et ta on `teistsugune` `tavalise eluga` võrreldes. Olemus ( Huizinga) Vaba tegevus, pole tegelik elu, iseloomustab lõpetatus, on loov, mängus on kord, pinge, reeglid, sotsiaalne sümboolne. Ajalooline areng??? 2. Mängu määratlusest ja tunnustest. Inimese vaimse arengu kõige tormilisem periood on eelkooliiga. Last iseloomustab suur aktiivsus, mis avaldub pidevas tegutsemistahtes ja iseseisvuspüüdes. Laps loob endale arusaadava mängumaailma matkimaks seda, mida ta ümbritsevas igapäevases elus enda jaoks on avastanud. Parimaks viisiks ümbritseva maailmaga tutvumiseks lapse jaoks ongi mäng. Seega tuleb vanematel ja õpetajatel luua lihtsalt tingimused, et laps saaks mängida.

    Arengupsühholoogia
    Laps ja mäng
    8
    doc

    Laps ja mäng

    1.Mängu mõiste ja tunnused: Mäng on suhteliselt kerge ära tunda, aga raske defineerida. Mäng on olnud inmelu ja ühiskonna lahutamatu koostisosa. Samuti on mäng tegevus, mis ei ole seotud primaarsete tarvete rahuldamisega, talle on iseloomulik rõõm ja rahulolu. Laste jaoks on mäng aga erilise tähendusega, ta on lste elu lahutamatu koostisosa. Mäng kaunistab ja täiustab meie elu juhul, kui kultuurimõjuväljas tahame elada.Mängus püüdleb mängija nii iseseisvuse kui ka ühenduse järele ning samal ajal on mäng ka eesmärgita, vaba tegevus. Tunnused: Mängul on viis iseloomulikku tunnust: *tinglikkus e. näilisus, st tegevus kus käitumine mängus pole tõeline või reaalne. Mänguline käitumine omandab teistsuguse iseloomu võrreldes igapäevaseeluga. *Sisemine motivatsioon:Mängu ei

    Mäng kultuuri kontekstis
    Mängud
    102
    doc

    Mängud

    4 OTSI MIND ÜLES! ............................................................................................................ 38 NII JA TEISITI ................................................................................................................... 39 HIPP-HOPP!...................................................................................................................... 39 ÜKS VÄGA ARMAS LAPS ................................................................................................ 40 KASS JA HIIR ................................................................................................................... 40 KUULAME HÄÄLI ............................................................................................................. 40 LOOMADE KÕNE ............................................................................................................. 41

    Mäng
    Arengupsühholoogia
    524
    doc

    Arengupsühholoogia

    .....................................61 ELUTEE...............................................................................................63 Soomlaste elutee (-kaare) etapid..........................................................................67 Elutee (-kaare) uurijad..........................................................................................68 LAPSEOOTAMISE AEG.........................................................................69 Rasedusaegne ema/isa areng................................................................................70 Sünnituskogemus......................................................................................................72 Sünnituse järgne periood..........................................................................................73 Loode ja vastsündinu................................................................................................76

    Arengupsühholoogia
    KASVATUSE KLASSIKA
    152
    docx

    KASVATUSE KLASSIKA

    KASVATUSE KLASSIKA ---------------------- Maie Tuulik Tallinn 2010 SISUKORD Saateks 1. Mis on must kasvatus? 2. Miks on kasvatus oluline? 3. Mis on kasvatuse mehhanism? 4. Missugused on kasvatuse eesmärgid? 5. Kas jutt indigolastest on bluff? 6. Miks on eneseteadvuseni nii pikk arengutee? 7. Kas laps on täiskasvanule võrdne partner? 8. Kas laps peab sõna kuulama? 9. Miks on harjumused vajalikud? 10. Mis vägi on memme musil? 11. Mis värvi on armastus ? 12. Milles on kiituse imeline jõud? 13. Kas last tohib karistada? 14. Miks tuleb last vabadusele juhtida? 15. Mis on kõlbeline enesetunnetus? 16. Miks on vaja leida kesktee? 17. Miks Peeter Põllu kasvatusõpetus ei vanane? Lõpetuseks Viiteallikad SAATEKS

    Sotsiaalpedagoogika teooria ja praktika



    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun