Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Islandi haridussüsteem (0)

1 HALB
Punktid
Vasakule Paremale
Islandi haridussüsteem #1 Islandi haridussüsteem #2 Islandi haridussüsteem #3 Islandi haridussüsteem #4 Islandi haridussüsteem #5 Islandi haridussüsteem #6 Islandi haridussüsteem #7 Islandi haridussüsteem #8 Islandi haridussüsteem #9 Islandi haridussüsteem #10 Islandi haridussüsteem #11 Islandi haridussüsteem #12 Islandi haridussüsteem #13 Islandi haridussüsteem #14 Islandi haridussüsteem #15
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 15 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-05-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 17 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor K .. Õppematerjali autor
Islandi haridussüsteem

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
22
docx

Norra haridussüsteem võrdluses Eestiga

Tallinna Ülikool Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Keskus Norra haridussüsteem võrdluses Eestiga Referaat Koostaja: Jana Veršinina Juhendaja: Jelena Helemäe, Ellu Saar Tallinn 2016 Norra haridussüsteem Norra kool sisaldab 13 aastast kooliteed. Seitse aastat lastekooli (barneskole), kolm aastat noortekooli (ungdomskole) ja kolm aastat keskkooli/gümnaasiumi/kutsekooli (videregående skole).1 Norras on ammuaegne traditsioon, mis kombineerib alg- ja keskhariduse terviklikult ja kooli kohustusliku süsteemi, millel on ühine õigusraamistik ja riiklik õppekava. Alates 1997. aastast Norras lapsed lähevad kooli kalendriaastal oma kuuendat sünnipäeva.

Sotsioloogia
thumbnail
7
doc

Haridus

Lääne-Viru Rakenduskõrgkool HARIDUS Referaat Koostas: Deivi Vasiljuk Mõdriku 2011 Haridus Haridus on õppeprogrammidega ettenähtud teadmiste, oskuste ja vilumuste, väärtuste ja käitumisnormide süsteem, mida ühiskond tunnustab ning mille omandatust ta kontrollib. Hariduseks võidakse nimetada teadmiste omandamist mõnes spetsiifilises valdkonnas, aga ka eluks vajalike kogemuste omandamist laiemas tähenduses. See tähendab pigem üldist ning ühiskonna poolt suunatud sotsialiseerumise ja kultuuriga kohanemise protsessi. Hariduse valdkond on tänapäeval nii mahukas, et eeldab iseseisvat poliitikat. Samas on haridus- ja sotsiaalküsimused tihedalt seotud. Haritud inimene leiab kergemini tööd ja kindlustab sellega ise oma toimetuleku, ta saab paremini hakkama perekonnas ja laste kasvatamisega. Seega vähendab õnnestunud hariduspoliitika otseselt riigi sotsiaalkulutuste koormat. Traditsiooniliselt k

Riigiõpe
thumbnail
12
doc

Referaat teemal "Kes peab maksma hariduse eest?"

tuuakse. Praegu näeb Euroopa Liidus hoiatavaid näiteid vastupidise poliitika mõjudest. Kui Kreeka kaevas endale augu hoogsalt laenates, siis Portugali rahva hädad olevat seotud madala haridustasemega ­ väidetavalt pole neljal portugallasel viiest isegi keskharidust. Eesti inimene peab olema haritud, sest vaid siis on ta edukas. Eestlane väärib tasuta kõrgharidust, võimaldame tal siis saada, milleks tal on õigus! 4 1.1 Eesti haridussüsteem Eestis kehtiva haridussüsteemi kohaselt liigitatakse haridus: üldharidus, kutseharidus huvialaharidus. Haridustasemed on: 5 alusharidus, põhiharidus (I tase), keskharidus (II tase) kõrgharidus (III tase). Kuni 7. eluaastani käib laps tavaliselt lasteaias, st omandab alusharidust. 1.-9. klassis omandab õpilane põhiharidust. 7.-9

Kutse-eetika
thumbnail
6
doc

Hiina haridussüsteem

Hiina haridussüsteem Hiinas on haridus jaotatud 3 alakruppi: Educational stages in China Age Education Compulsory 18-22 University or college No Senior high school (middle school) 15-18 No or Vocational school 12-15 Junior middle school Yes 6-12 Primary school

Ühiskond
thumbnail
12
odt

Soome haridussüsteem

Kõigile lastele ja noortele luuakse võrdsed tingimused hariduse omandamiseks, sõltumata soost, elukohast, vanemate sotsiaalsest või majanduslikuks taustast, emakeelest, kultuurilisest taustast või tervislikust seisundist. Soome koolisüsteem püüab hoolt kanda iga õpilase erivajadustest. Lisaks eeltoodule väärtustatakse Soome hariduses looduse mitmekesisuse ja keskkonna elujõulisuse säilitamist ning multikultuursuse heakskiitmist. Haridussüsteem toetab kollektiivsust, vastutusvõimelisust ning indiviidi õiguste ja vabaduse austamist. Samuti võetakse arvesse rahvuslikke ja kohalikke erijooni, mõlemat riigikeelt (soome ja rootsi keelt), kaht riigikirikut (ortodoksset ja evangeelset luteri kirikut), saamlasi põliselanikena ning rahvusvähemusi. Õpe ja sellega kaasnevad õpikud ning muu õppematerjal ja töövahendid on õpilasele tasuta. Samuti on tasuta ka koolitoidud

Võrdlev koolikorraldus
thumbnail
24
doc

Haridussüsteem Suurbritannias

Lisa 2. Klassikalised Briti koolivormid...............................................................22 3 1. SISSEJUHATUS 1.1. Teema aktuaalsus, eesmärk, ainestik Iga riigi tulevik ja tugevus sõltub sellest, kui hästi ja mitmekülgselt on haritud tema kodanikud. Briti haridussüsteem on üles ehitatud sadade aastate kogemusel. Haridus on väga aktuaalne teema Suurbritannias ka tänapäeval, sest see puudutab peaaegu kõiki inimesi. Igaüks on ühel etapil oma elust koolis käinud ja lõppude lõpuks on kool see koht, kus inimesed tutvusid oma esimeste sõpradega, arendasid endast sotsiaalsed isiksused. Kool on pannud aluse meie kõigi tulevikule. Valitsused on alati mõjutanud haridussüsteemi vastavalt nende arusaamadele ja nii arutelu ümber teema ,,Haridus" ei lõpe.

Inglise keel
thumbnail
8
docx

EKSAMIKÜSIMUSED HARIDUS JA HARIDUSSÜSTEEM

EKSAMIKÜSIMUSED HARIDUS JA HARIDUSSÜSTEEM · Nimeta Eesti haridussüsteemi korraldamise põhimõtted (EV haridusseaduse alusel) Haridus on õppeprogrammidega ettenähtud teadmiste, oskuste, vilumuste, väärtuste ja käitumisnormide süsteem, mida ühiskond tunnustab ning mille omandatust ta kontrollib. Haridussüsteem koosneb alasüsteemidest: · Haridusest- mis on kujundatud hariduse ülesannete ja tasemete alusel · Haridusasutustest kui hariduse eesmärke elluviivatest organisatsioonidest · Haridusküsimused on keerukaimad ja raskemad küsimused, mis igal riigil tuleb lahendada. Miks? Haridusküsimused puudutavad väga suurt osa kogu elanikkonnast. Haridus tegevus tuleb pikaks ajaks ette planeerida, lähtuvalt vaatest tuleviku ühiskonda (milline oleks vajalik

Kirjandus




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun