ÜHISKONNAÕPETUS Eesti on parlamentaarne, demokraatlik, unitaarne vabariik. Eestis eksisteerib reaalselt demokraatia ehk rahva võim (vaba ajakirjandus, võimude lahusus, poliitiline mitmekesisus ehk pluralism: palju erakondi). Samas sõna demokraatia/vabariik ei näita demokraatlikkust (Hiina Rahvavabariik) Samuti ei tähenda monarhia olemasolu, et riigis demokraatia puuduks. (monarhia, kus on demokraatia Rootsi, Ühendkuningriik, Taani, Norra, Hispaania). Kõik Euroopa monarhistlikud riigid on oma ülesehituselt parlamentaarsed. Seega, kui on vaja põhjendada Taani, Belgia, Hollandi, Norra, Rootsi, Ühendkuningriigi demokraatlikust, siis kirjutage: vaba ajakirjandus, võimude lahusus, mitmeparteisüsteem. NB! Diktatuuririikides on vastupidi. Parlamentarism (Eesti näitel) 0100090000030202000002008a01000000008a01000026060f000a03574d464301000000 000001006a2e0000000001000000e802000000000000e8020000010000006c0000000000 0000000000002c00000070000000...
Demokraatia -Tekkis Kreekas -Kolm põhinõuet (konkurents, hääleõigus, kodanikuõigused) Liberaalne demokraatia -Kodanikuvabadused (sõna, valimis) -Õigusriik (seadustel põhinev otsustamine) -Võimude lahusus (täidesaatev, seadusandlik, kohtuvõim) -Kohtusüsteemi ja teiste organite sõltumatus -Vaba ajakirjandus -Vähemustega arvestamine -Relvajõud tsiviilkontrolli all Demokraatia vormid -Otsene demokraatia *Antiik-Kreeka *Referendum-rahvahääletus -Esindusdemokraatia *Esindajate valimine *Mandaat-valija volitus esindada enda huve Demokraatia ohud -Harimatu massi võimuletulek -Enamuse türannia -Riigiaparaadi liigne sekkumine ühiskonnaellu -Demagoogide võimalused Osalus- ja elitaardemokraatia -Osalus *Rahva kaasamine poliitikasse *Interneti kasvav roll -Elitaardemokraatia *Eliidi võim rahva nõusolekul Demokratiseerumise lained -I 1826-1922 -II 1945-1956 -III 1974-1995 Siirdeühiskond -Demokraatia kindlustamine -Vabad valimised -Reformide aeg...
Õiguste bill - deklaratsioon, millega kinnitati parlamentaarse monarhia seisukohad Valgustusfilosoofid ja nende peamised ideed. · Ajajärk, mida iseloomustab usk mõistuse võimalustesse ning traditsioonide ja autoriteetide hülgamine (vähenes usk traditsioonidesse, kirikusse; tugineti kogemusele) Thomas Hobbs - väitis, et kuningavõim pole jumalast, vaid rahvast. Absoluutne monarhia John Locke - Parlamentarism Montesquieu - võimude lahususe põhimõte Voltaire - valgustatud absolutism Rousseau - demokraatia Kameralistid - kuidas tagada ühiskonna üldist hüveolu; valgustatud absolutism Füsiokraadid - tähtis ise majandamine, põllumajandus, vabakaubandus Valgustatud absolutismi valitsejad. Friedrich II - talurahva olukorra kergendamine - riigimõisates kaotati pärisorjus; koolihariduse edendamine; uute külade rajamine; kohtureform - piinamised keelatakse
greenpeace - laiaulatuslik ,,rohelise" mõtteviisiga inimeste liikumine, et leevendada keskkonnale toimivat majanduslikku survet., absoluutne veto- võtab automaatselt küsimuse arutusest maha 5. kuidas jaotatakse survegrupid organisatsioonilisel struktuuri järgi (3) ametlikud institutsionaalsed survegrupid kodaniku algatuse korras loodud liidud, seltsid Ajutised projektipõhised 6. loetle liberalismi kolm iseloomulikku joont individualism parlamentarism reformism antiklerikalism 7. mis asjaoludel on võimalik vähemusvalitsusel oma poliitikat teostada (3) parlamendi komisjonides on aseesimehe kohad; 8. loetle Eesti Vabariigi parlamendivalitsusel võitnud erakonnad: 1992 Isamaa 1995 Koonderakond ja maarahva ühendus 1999 - keskerakond 9. nimeta mõned EKP KK esimest sekretäri läbi aegade (ei mäleta kas pidi kronoloogiliselt esitama) N.Karotamm 1941-1950 j.Käbin 1950-1978 K.Vaino 1978-1988 V.Väljas 1988-1990 10
Osalusdemokraatia teooria rõhutab kõigi kodanike täieulatuslikke poliitikas osalemise moraalset väärtust. Ründab elitaardemokraatia ..... näha mõndagi head poliitilises ükskõiksuses. Eliidi teooria järgi otsustab esindava valitsuse korral tähtsamad poliitilised küsimused väike inimeste grupp, kuigi valijate tundub, et neil on kontroll valitsuse üle. Esindusdemokraatia rahvas valib oma esindajad riigikokku kui ka kohalikku omavalitsusse. Presidentalism, parlamentarism ja poolpresidentalism Presidentalism ehk presidentaalne valitsemiskorraldus. Selle valitsemisviisi mudeliks võetakse valimiskord USA-s. Presidentalismi puhul on president nii valitsuse juht kui ka riigipea, kuid tal pole ainuvõim jagab võimu parlamendiga. President kui täidesaatva võimu esindaja tähendab, et üresident on valitsuse juht ehk peaminister moodustab valitsuse. Tal on õigus minisreid ametisse panna ja ametist tagandada
1688 viigid & toorid ühinevad James II vastu, tema kukutamine, Mary ja Willem troonile. 1689 Õiguste bill reguleerimaks parlamendi õigusi kuninga võimu piiramisel: · Kuningas ei saa peatada seaduste toimet · Parlament koguneb regulaarselt · Maksude määramine ja sissenõudmine kuulub parlamendi kompententsi Ususallivuse akt, lõpetamaks usutülid; troonipärimise akt 18ndaks sajandiks oli Inglise parlamentarism võitnud kuninga absolutismi ja teinud läbi olulise arengu. ©Käesoleva õpiabi tekst on originaallooming, mille autoriõigused kuuluvad antud töö koostajale. Ilma autoriõiguse omaniku kirjaliku loata pole lubatud ühtki selle väljaande osa edastada, reprodutseerida, paljundada ega levitada ei mehaanilisel, elektroonilisel ega muul viisil.
Viidi läbi kollektiviseerimine (eraomandusele tuginevate talumajapidamiste vägivaldne ühendamine kolhoosiga). Majanduselus juurdus plaanimajandus (majanduse plaanipärane arendamine). Tugev poliitiline terror. Industrialiseerimine on suurtööstuse rajamine ja arendamine, väiketootmise asendamine suurtootmisega. Kolhoos on põllumajandusettevõte, milles tootmisvahendid on kolhoosi liikmete ühisomand. Põhjus, miks natsionalistid pääsesid võimule oli see, et parlamentarism ei leidnud Sakslaste hulgas toetust. Kõikides hädades süüdistati nõrka parlamentaarset korda, tunti hirmu kommunismi ees. 1923. a. nov. korraldas Hitler oma pooldajatega mässukatse, mida nimetatakse õlleputsiks ning mille tagajärjel Hitler vangi saadeti. Natside parteid nimetati pruunsärklasteks. 1933. a. 30. jaan. sai Hitler võimule. Weimari vabariik asendati Kolmanda riigiga. 1933. a. kehtestati ühepartei süsteem. Ideoloogia tugisambaks sai rassilise puhtuse tagamine.
Uusaeg 10.R Absolutism ja parlamentarism • 17.-18. sajand valitses absolutism või parlamentism. • Absolutismi eestvedajaks oli Prantsusmaa koos kardinal Richelieuga ja parlamentismi eestvedajaks oli Inglismaa. • 17. sajandil oli Prantsusmaa Euroopa liider, samuti määras Prantsusmaa nii moe- kui ka käitumiskombeid. • Inglismaal arvestasid kõik parlamendiga, see kes vastu hakkas suruti maha. • Enamasti oli kaks parteid prantsusmaal toorid ja viigid. Ameerika ühendriikide sünd � Puritaane täis laev randus 1620. aastal Massachussetsis. � Nad paljunesid, pannes aluse tulevate ühendriikide põhjaosale ja rajades 13 kolooniat, rahvaarv küündis 13 miljonini. � Suured maksud ja kohustused lasusid ühendriiklaste turjal ning hakati aru saama, et Inglismaal ei ole õigust neid tegelikkuses kehtestada, on Ühendriigid ju peaaegu omaette riik. � 1775 puhkes iseseisvussõda, G. Washington valiti sõj...
koosolekute-, ühingute-, ettevõtlusvabadus jne). 8) Demokraatlike vabaduste ja üldiste inimõiguste kaitseks peab olema sõltumatu kohtuvõim. Osalus- ja elitaardemokraatia. Osalusdemokraatia teooria rõhutab kõigi kodanike täieulatusliku poliitikas osalemise väärtust. Elitaardemokraatia – demokraatia, mille puhul rahva aktiivne osalus poliitikas on tagasihoidlik, põhitegijateks ning otsustajateks on poliitikud ja tippametnikud Presidentalism, parlamentarism ja poolpresidentalism. Parlamentarism kujunes Suurbritannias. Nii peetakse Inglise parlamentarismi klassikaliseks ja sellest võtavad eeskuju tänapäeva parlamentaarsed riigid. Parlamentarismi iseloomustab: Parlamendi valib rahvas, kusjuures presidendil mingit erilist võimu ei ole. Ta on riigi esindaja suhetes välisriikidega. Konstitutsioonilise monarhiaga riikides (Suurbritannias, Rootsis, Norras, Belgias ja Taanis) presidenti ei valita, sest riigi esindaja ülesandeid täidab monarh.
Miks osades riikides kehtestati diktatuurid, teistes aga säilis demokraatia? Sõna ,,demokraatia" tulenes kreekakeelsetest sõnadest, mis tähendasid rahvast ja võimu, seega oli tegemist rahvavõimuga. Esimese maailmasõja tagajärjel teisenes tunduvalt maailma poliitiline kaart ning siseriiklik maailmakorraldus muutus paljudes maades. Demokraatlikud riigid tõestasid oma elujõudu ja suutlikkust raskest olukorrast võitjana väljuda. Võitjate eeskuju innustas paljusid teisi riike valima samuti demokraatlik riigikord, kuid pahatihti ei suutnud demokraatia lahendada riikide nende elanike ees seisnud raskeid probleeme. Demokraatlike ideede mõjuvõim langes järsult ning seda on nimetatud ka demokraatia kriisiks. 1930. aastail oli Euroopas tekkinud olukord, mis soodustas diktatuuride võidulepääsu. Diktatuur kujutas endast mitte millestki piiratud, seadustega kitsendamatut ja jõule toetuvat võimu. Mitmes riigis, kus pärast Esimest maailmasõda o...
Uusaeg Uusaeg- üldajaloo osa, umbes 400. aastane periood, mis järgneb keskajale ja eelneb lähiajaloole. Uusaja varasemat osa kuni Suure Prantsuse revolutsioonini (1789) nim. varauusajaks. Uusaja alguseks peetakse 1492. aastat, kui Kolumbus jõudis Ameerikasse või 1517. aastat, mil algas reformatsioon. Uusaja lõpuks peetakse enamasti 1941. aastat, mil algas Esimene maailmasõda. Inglismaa sisepoliitiline areng 17. sajandil (§2) Läbi 17. sajandi kestnud võimuvõitlus kuninga ja parlamendi vahel lõppes parlamendi võiduga. Absolutism 1629 1640 Charles I stuart valitses 11 aastat ainuisikuliselt, kuna 1629. aastal saatis parlamendi laiali. Parlamentaarne monarhia 1640 1649 Pika parlamendi kokkutulek (kestis kuni 1653). Tegelik võim läks pikale parlamendile. 1642 1648 kodusõda Kavalerid: Charles I juhtimisel (nim. uhkest riietusest ja õukondlikest maneeridest) vs Ümarpead: Ol...
Üldjoontes liigitatakse need piirangud sisulisteks ja protseduurilisteks. Sisulised piirangud keelavd võimuinstitutsioonidel teha teatud asju. Näiteks ei tohi valitsus võtta vastu riigieelarvet. Protseduurilised piirangud tähendavad, et mingi toimingu sooritamisel tuleb järgida seaduses sätestatud korda. Näiteks võib valitsus võtta laenu, kuid laenulepingu peab ratifitseerima parlament. Põhiseaduslikku valitsemist iseloomustab võimude lahusus ja tasakaalustatus. Presidentalism ja parlamentarism Nende kahe demokraatiavormi eristamisel lähtutakse järgmistest kriteeriumidest: · millise võimuharuga (kas seadusandliku või täidesaatvaga) on riigipea rohkem seotud; · kui suur on võimuharude iseseisvus, sõltumatus üksteises a) Presidentalism Presidentalism on enam levinud Lõuna-Ameerikas, Põhja-Aafrikas, Kaukaasias ja Kesk-Aasias. Presidentalismi puhul on president keskne poliitiline figuur, ta täidab nii riigipea kui valitsusjuhi ülesandeid
Demokraatia-kõrgema riigivõimu kandja on rahvas, rahval peab olema õigus ja võimalus valida riigivõimu teostajaid, riigivõimu peab teostama vastavalt rahva tahtele. Parlamentarism-esindus- organi riigikogu valimised, mille liikmed valitakse proportsionaalsuse põhimõtte alusel. õigusriik- Õigusriik tähendab, et täitevvõim peab tegutsema seaduse alusel ning tema tegevus on allutatud sõltumatule kohtulikule kontrollile. Õigusriigi põhimõte sisaldab järgmisi komponente:haldusaktide õiguspärasuse kontroll,õigustloovate aktide põhiseaduslikkuse järelevalve ja kohtuvõimu sõltumatus. rahvusriik-riigi vorm, mis eksisteerib selleks, et pakkuda suveräänset territooriumi kindlale rahvusele ning mis saab oma legitiimsuse selle ülesande täitmisest. Seadusandja võtab vastu norme mis aitavad säilitada eest rahvusliku identiteeti. Sotsiaalriik-Riik kohustub tagama iniväärika äraelamise, hoolitsema igaühe võrdsete võimaluste eest ühiskonnas, reguleerima ...
EESTLASED TEISES MAAILMASÕJAS 1939-1945 Iseseisvuse kaotamine I Rahvusvaheline taust 1930 II poolel valmistusid totalitaarsed riigid Saksamaa ja NL sõjaks oma territooriumi suurendamiseks. Saksamaa laienemine oli juba alanud, sest demokraatlikud suurriigid Inglismaa ja Prantsusmaa tegid Saksamaale mitmeid järelandmisi: 1935 Inglise-Saksa mereväekokkulepe, millega Saksamaal lubati luua laevasik ja Läänemeri langes Saksamaa mõjusfääri 1938 liideti Saksamaaga Austria 1939 annekteeriti Tsehhoslovakkia Saksamaa kasvava agressivsuse tõttu üritasid Inglismaa ja Prantsusmaa sõlmida liitu NL- iga. Viimane soovis vastutasuks Baltikumi ja Soomet. Läbirääkimised jooksid liiva, sest NL sõlmis liidu hoopis Saksamaaga. II Molotov- Ribbentropi pakt (MRP) 23.augustil 1939 sõlmisid Moskvas Saksa välisminister Joachim von Ribbentrop ja NL välisasjade rahvakomissar Vjatseslav Molotov Nõukogude-Saksa mittekallaletungipakti ja selle salajase lisapro...
EESTLASED TEISES MAAILMASÕJAS 1939-1945 Iseseisvuse kaotamine I Rahvusvaheline taust (lk182-184) 1930 II poolel valmistusid totalitaarsed riigid Saksamaa ja NL sõjaks oma territooriumi suurendamiseks. Saksamaa laienemine oli juba alanud, sest demokraatlikud suurriigid Inglismaa ja Prantsusmaa tegid Saksamaale mitmeid järelandmisi: 1935 Inglise-Saksa mereväekokkulepe, millega Saksamaal lubati luua laevasik ja Läänemeri langes Saksamaa mõjusfääri 1938 liideti Saksamaaga Austria 1939 annekteeriti Tšehhoslovakkia Saksamaa kasvava agressivsuse tõttu üritasid Inglismaa ja Prantsusmaa sõlmida liitu NL-iga. Viimane soovis vastutasuks Baltikumi ja Soomet. Läbirääkimised jooksid liiva, sest NL sõlmis liidu hoopis Saksamaaga. II Molotov- Ribbentropi pakt (MRP) 23.augustil 1939 sõlmisid Moskvas Saksa välisminister Joachim von Ribbentrop ja ...
EESTLASED TEISES MAAILMASÕJAS 1939-1945 Iseseisvuse kaotamine I Rahvusvaheline taust (lk182-184) 1930 II poolel valmistusid totalitaarsed riigid Saksamaa ja NL sõjaks oma territooriumi suurendamiseks. Saksamaa laienemine oli juba alanud, sest demokraatlikud suurriigid Inglismaa ja Prantsusmaa tegid Saksamaale mitmeid järelandmisi: 1935 Inglise-Saksa mereväekokkulepe, millega Saksamaal lubati luua laevasik ja Läänemeri langes Saksamaa mõjusfääri 1938 liideti Saksamaaga Austria 1939 annekteeriti Tsehhoslovakkia Saksamaa kasvava agressivsuse tõttu üritasid Inglismaa ja Prantsusmaa sõlmida liitu NL-iga. Viimane soovis vastutasuks Baltikumi ja Soomet. Läbirääkimised jooksid liiva, sest NL sõlmis liidu hoopis Saksamaaga. II Molotov- Ribbentropi pakt (MRP) 23.augustil 1939 sõlmisid Moskvas Saksa välisminister Joachim von Ribbentrop ja ...
sajandil, millest hiljem kasvas välja Liberaalne Partei · viktoriaanlik ajastu Suurbritannia ajaloos kuninganna Victoria valitsusaeg (1837-1901), mis on andnud nime suure stabiilsuse ja õitsengu ajale, mida iseloomustab nii Briti impeeriumist laekunud suur tulu, kodumaised tööstuslikud uuendused kui omanäoline arhitektuur ja elustiil · Viini kongressi süsteem rahvusvaheline suhete süsteem 19saj, millega tagati rahu maailmas (kestis I ms) · Parlamentarism - · Absolutism valitsemisvorm, mille korral riigijuhile kuulub piiramatu võim 2. Kirjeldage, kes olid nimetatud isikud(aeg, riik, amet, saavutus): · Mehmed II 15saj, Türgi sultan, suutis tormijooksuga vallutada Konstantinoopoli · Timur 14saj, mongoli valitseja, ühendas uuesti mongoli maailmariigi kolm läänepoolset põhiosa ja nende piire veel laiendanud · Dmitri Donskoi 14saj, Moskva suurvürst, õnnestus esmakordselt põhjalikult lüüa
AJALOO EKSAMI KORDAMINE VanaEgiptus: ajalooallikad MÕISTED: Vaarao egiptlased samastasid vaaraod erinevate jumalatega. Pistrik oli üks peamisi sümboleid, kuna eelkõige oli vaaraoks kõrguste isand Horos. Vaaraost sai pärast surma surnute riigi valitseja. Püramiid vaaraole pühendatud hiiglaslik haudehitis, mille sees oli valitseja hauakamber. Sfinks lõvi kehaga ja inimese peaga mütoloogiline olend Cheopsi püramiid Egiptuse püramiid mis on nime saanud jumala järgi. Maailma kõrgeim. VanaKreeka: ajalooallikad MÕISTED: Linnriik/polis koosnes kesksest asulast ja selle lähiümbrusest. Ateena ja Sparta suurimad linnad. Hellen vanaaja kreeklased; selle nimetusega eristati kreeklasi kreeka keelt mittekõnelevatest rahvastest (barbaritest) Homerose eeposed Odüsseia ja Ilias Olümpiamängud Olümpiamängud on ülemaalised pidustused, mida korraldati Kreekas. Need said alguse just VanaKree...
Parlamendil on tähtis osa täidesaatva võimu kokkupanemisel. Valitsus moodustatakse parlamendivalimiste tulemuse põhjal. Enamiku seaduseelnõusid( sh riigieelarve) koostab valitsus ja saadab parlamendile menetlemiseks. Tähtsaim võimuinstututsioon on parlament. Seadusandlik ja täidesaatev võim on väga tugevas vastastikuses sõltuvuses, konflikt võib viia võimukriisini, üksmeel aga kiirendab otsustusprotsessi. Tabelina: Presidentalism Parlamentarism · Levib L-Ameerikas, P-Aafrikas, · Levib Euroopas: UK, Itaalia, Saksamaa, Kaukaasias ja K-Aasias. (Mehhiko, Iirimaa, Eesti. USA, Argentiina, Gruusia) · Riigi tähtsaim võimuinstitutsioon on · President täidab nii riigipea kui ka parlament. valitsusjuhi ülesandeid, kuid võimu · Seadusandliku ja täidesaatva võimu piiratakse
INGLISMAAST SAAB JUHTIV TÖÖSTUSRIIK KOGU MAAILMAS. 19.saj · Inglismaa on eeskujuks paljudes alades teistele riikidele ( majandus, sisepoliitika, kultuur, välispoliitika) · Probleemid Iirimaaga 1840.a oli suur ikaldus II Parlamentarismi areng Inglismaal 17.-18. sajandil § 8 Parlament tuli esimest korda kokku 1265, koosnes Alamkojast ja Lordide kojast (Ülemkojast). Parlamendi ja kuninga vahel käis pidev võimuvõitlus. Inglise parlamentarism on olnud eeskujuks kogu maailmale. 1603-1625 oli Inglismaa kuningaks hukatud Mary Stuarti poeg James I, tema järel eelmise poeg Charles I (1625-1649), mõlemad valitsesid absolutistlikult. Kuninga piiramatu võim takistas Inglismaa arengut. Kuninga vastu olid ka mitmed ühiskonnakihid puritaanid, uusaadlikud. 1640 tuli parlament taas kokku (viimati 1629), sest Sotimaaga sõdimiseks vajaliku raha saamiseks oli vaja parlamendi nõusolekut
Mandri-Euroopa kohtusüsteem *+kohtuniku nimetab ametisse justiitsminister-valik on teadlik ja läbikaalutletud *+kohtunikul peab olema juriidiline kõrgharidus *+võitja ei pea maksma kohtukulusid *--suurem korruptsioonioht *--suurem inimlik eksimisvõimalus *--kohtunik on seadustega väga kindlalt piiratud Anglo-Ameerika kohtusüsteem *--rahvas valib kohtuniku- inimeste valik on mõjutatav *--kohtunikus võib saada inimene, kellel pole õiguslikku haridust *-- kohtuskäimine on väga kallis, ka võitja maksab kulud *+vandekohtunike suur hulk tagab suurema õigluse, otsus on objektiivsem *+kohtunikel on rohkem vabadust, saavad luua ise pretsedente, saavad tuua rohkem inimlikkust sisse 1)Presidentalism: a)Rahvas valib presidendi, parlamendi. b)President nimetab ametisse valitsuse või tagandab. c)President täidab nii riigipea kui ka valitsusjuhi ül d)Igakord kui valitakse uuus president, siis vahetub ka valitsus. e)Presidenti piiravad seadused, kui t...
Heaoluriik - Sotsiaalriik, mis garanteerib kodanikele nii poliitilised kui sotsiaalsed õigused. Eesmärk pakkuda ühishüvesid. Peamised tunnused: 1) Ressursside ülekandmine ühest valdkonnast teise ja ka rikkamatelt ühiskonna liikmetelt vaesematele. 2) Pool avalikest kuludest läheb sotsiaalsfääri vajaduseks. Teisi tunnuseid: Vaesuse leevendamine Sotsiaalse tõrjutuse vähendamine Aktiivne kodanikuühiskond Igale indiviidile tasuta hariduse tagamine ........................................................................................................................................................... ............. Heaolureziimid: Sotsiaaldemokraatlik mudel: 1) Sotsiaalhüvitiste jagamine kõigile, olenemata sissetulekust ja sotsiaalsest staatusest 2) Keskne heaolu eest vastutaja on RIIK 3) Õigus saada sotsiaaltoetusi, tasuta haridust ja arstiabi. 4) Kõrged maksud!! 5) Näidisriigid: Rootsi, Taani, Soome Konservatiivne heaolumudel: 1) Orienteeru...
Käina Gümnaasium Ajaloo referaat Demokraatia ja diktatuur 192030. aastatel ja Saksamaa ning Inglismaa iseloomustus. Käina 2008 Demokraatia ja diktatuur 192030. aastatel Demokraatia on poliitilise korra võim, kus riiki juhib rahva poolt valitud saadikud. See sõna tuleneb kreekakeelsetest sõnadest demos ehk rahvas ja kratos ehk võim. Tänapäeva demokraatia ühiskonda iseloomustavad : rahva määrav osa ühiskonna tähtsamate küsimuste lahendamises kodanikuvabaduse ning kodanikuõiguste olemasolu kehtib võimude lahususe põhimõte rahvas on iseseisev mitme partei süsteem riigivõim kuulub rahvale mitu ideoloogiat vaba ajakirjandus juhikultus puudub võim on rahvale lähedal val...
Absolutism - ilmalik keskvõim muutub absoluutseks - piiramatu võimuga valitseja, kes väidab, et sai võimu jumalalt - kolmekümneaastane sõda - riigid on suveräänsed - Euroopas jõudude tasakaal - Bodin põhjendab absolutismi vajalikkust - tema arust peab riigipea olema selline nagu on perepea - absoluutne valitseja ei tohtinud sekkuda inimese omandisse, omand oli puutumatu Absolutism Parlamentarism Valitseja Kuningas Kuningas Seadusandlik võim Kuningas Parlament Täidesaatev võim Kuningas Kuningas Maksude keh. Kuningas Parlament Algus - Prantsusmaa 1624 - Inglismaa
Diktatuur autoritaarse viisiga Toimub üksikisiku või grupi ebademokraatlik valitsemine, enamasti on ajutise iseloomuga ning piirangud ei ole täielikud. Diktatuur totalitaarse viisiga Kindel hirmuvalitsus, totaalne kontroll kõige ja kõigi üle, agressiivne valitsemisviis. Riigikorralduse (unitaarriik ja föderatsioon) ja riigivalitsemise vormid Unitaarriik ehk ühtne riik (tugeva keskvõimuga) ning föderaalriik ehk föderatsioon (igal osariigil oma võimuorgan). Vabariik: parlamentarism (Eesti, Saksamaa ja SB) Parlamendi ülimuslikkus, riigipea tasakaalustab parlamendi ja valitsuse suhteid. Valitsus moodustub valimistulemuste põhjal ning tihe seos on seadusandliku ja täidesaatva võimu vahel, presidentalism (Lõuna-Ameerika, Põhja-Aafrika, Kaukaasia, Kesk-Aasia) President on nii riigipea kui valitsusjuht. Rahvas valib nii parlamendi kui ka presidendi. Valitsusel on pikk eluiga, vastastikune tegevuse pärssimine,
Tartu Kivilinna Gümnaasium VALGUSTUS Venemaa Koostaja: Ander Troost Juhendaja: Piia Jullinen Tartu 2010 SISUKORD VALGUSTUS.................................................................................................................2 ABSOLUTISM PRANTSUSMAAL, SAKSAMAAL JA PARLAMENTARISM INGLISMAAL ................................................................................................................ 4 Prantsusmaa............................................................................................................................................................4 Saksamaa .................................................................................................................................................................4 Inglismaa......................
Nälg, külm. Hukkus u 300 tuh meest. Kaotus Lepzigi all 1813. Rahvaste lahing. 1814. vastased marsivad Pariisi. Troonist loobumise akt. Pagendamine Elba saarele. 1815 lahkus ta koos oma lähikondlaste ja sõduritega Elba saarelt ja maabus 1815. Aasta märtsi algul Prantsuse rannikul, 20. Märtsil saabus Pariisi. Oli võimul 100 päeva. Viimane lahing Waterloo all 1815. Napoleonil u 200 tuh, vastasel u 500 tuh meest. Wellington. Pagendamine Püha Helena saarele. Surm 1821 Inglise kodusõda ja parlamentarism 17. s V: 1642 kuningas püüdis arreteerida 5 parlamendisaadikut. Kaks leeri: Kuninga toetajad - aadlikud ja anglikaani kirik Parlament kaupmehed, keskkiht, puritaanid. Parlamendi väejuht Oliver Cromwell. Ümarpead. Charlesi arreteerimine. Kohus. Süüdistus riigi ja rahva reetmises. 19. Mail 1649. Aastal kuulutati Inglismaa vabariigiks. Parlamendi laialisaatmine Kuninglik perekond põgenes Prantsusmaale. Prantsusmaa kuulutamine vabariigiks. Karmid seadused, puritaanlik kord.
4.1 Põhiseaduslikkus on valitsemine, kus võimu teostatakse ja piiratakse seadusega määratud viisil. Demokraatia on piiratud võim (diktatuur – PIIRAMATU) Sisulised piirangud keelavad võimuinstitutsioonidel teha teatud asju. Protseduurilised piirangud tähendavad, et mingi toimingu sooritamisel tule järgida seadust! Põhiseaduslik valitsemine= VÕIMUDE LAHUSUS JA TASAKAALUSTATUS PRESIDENTALISM JA PARLAMENTARISM Presidentalism + valitsused pikaajalised - vastastikuse tegevuse pärssimine, Kongressi ja Valge maja(valitsuse) poliitilise liini vastuolulisus PRESIDENTALISM- parim näide USA, ka Mehhiko,Gruusia.. (VÕTA JOONIS MOODLEST) President- riigipea, valitsusjuht ning keskne poliitiline figuur ühes võtmes (valitakse iga 4. aasta tagant otse rahva poolt) Ülesanded- juhib valitsust ja koostab selle (administratsiooni)
Koostas 95 teesi. Luteri kirik. Vastureformatsioon- katoliku kiriku otsene vastutegevus: inkvisitsiooni tugevnemine, protestantismi kui väärõpetuse väljajuurimine, kiriku sisemise ühtluse taastamine, jesuiitide ordu loomine. Vastureformatsiooni tugipunktiks sai Hispaania (Felipine II, kes oli fanaatiline katoliiklane). Maadeavastuste mõjud ja tagajärjed- Siin saab tuua välja vast Ameerika. Siis Ameerika veel iseseisvus ja nüüd on üks juhtivaid riike maailmas jne. 2. Absolutism ja parlamentarism: Jean Bodin (1530-1596) ja absolutismiteooria- prantsuse jurist, kes sai absolutismi teoreetiliseks põhjendajaks. Eelistas monarhiat kui üksikisiku võimu. Elanike turvalisuse ja heaolu saavat tagada vaid piiramatu kuningavõim. Majesteedil peaks olema õigus välja anda seadusi ilma, et ta vajaks alamate tingimusteta heakskiitu. Abolutistliku riigikorra oluliseks toeks sai alaline sõjavägi. Absolutistliku riigivõimu majandus põhines merkantilismil - see oli
mehed kui naised) kasutada alates 20. eluaastast. Rahvas teostas oma tahet lisaks parlamendi valimisele ka rahvahääletuse ja rahvaalgatuse teel, kui seda toetas vähemalt 25 000 kodanikku. Põhiseadusega kehtestati Eestis demokraatlikud kodanikuõigused ja -vabadused. Põhiseaduse enda muutmiseks oli nõutav rahvahääletuse korraldamine. Asutava kogu poolt välja töötatud Eesti esimene põhiseadusomas mitu julget omapära. Selles oli ühte liidetud kaks süsteemi: klassikaline parlamentarism ja Sveitsile omane kallak rahva vahetule valitsemisele.Riigipead asendas parlamendi poolt ametisse määratud valitsuse eesotsas olev peaminister, kes esindas riiki ja täitis teisi riigipea kohustuste hulka kuuluvaid ülesandeid. Kuigi sellel omapärasel süsteemil oli palju tugevaid külgi, oli sellel ka palju puudusi. Nimelt muutus parlamendi võim teataval määral valitsevaks võimuks ja sekkus valitsuse tegevusse, põhjustades sagedasi valitsuskriise
Valitsuses on kokku viisteist liiget ning valitsuse määrab ametisse president pärast parlamendi heakskiitu. Mulle tundub, et Eesti parlamentarismi puhul on tähtsal kohal see, et seadused on valitsevad ja minu meelest on see üks suur pluss. Kodanikel ongi ju kohustus kuuletuda seadustele ja neid täita. Parlamendis ju võetakse vastu seadusi ja neil on vastutus nende seaduste ees, mis vastu võetakse. Parlamentaarsed vabariigid on näiteks ka veel Iisrael ja Saksamaa. Parlamentarism kujunes Suurbritannias ja nii hakati pidama Inglise parlamentarismi klassikaliseks, seda võtavad eeskujuks paljud riigid, kus on valitsevaks parlamentaarne riigikord. Parlamentarismi korral valitakse parlament rahva poolt, kus presidendil erilist võimu ei ole. President on riigi esindaja suhetes välisriikidega. Mulle meeldib, et Eestis on president riigi esindaja rollis, siis jäävad ära konfliktid, mis võivad välja tulla võimu omamisega ja rahvas siis arvatavasti
Kordamine ühiskonnaõpetuse eksamiks Nüüdisühiskond Ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus, inimõiguste tunnustamine. Heaoluriik Esping-Andersen: riigi kohustus tagada baasiline heaolu tase oma kodanikele Encyclopdia Britannica: valitsemise viis milles riik mängib otsustavat rolli oma kodanike sotsiaalse ja majandusliku heaolu kaitsmisel ja edendamisel. Heaoluriik on sotsiaalriik, mis garanteerib kodanikele nii poliitilised kui sotsiaalsed õigused. Eesmärk pakkuda ühishüvesid Heaoluriigi kaks põhilist tunnust Ressursside ülekandmine ühest valdkonnast teise ja ka rikkamatelt ühiskonnaliikmetelt vaesematele. Pool avalikest kuludest läheb sotsiaalsfääri vajadusteks. Peamised heaolureziimid Sotsiaaldemokraatlik mudel: Sotsiaalhüviste jagamine kõigile, olenemata sissetu...
rahvahulkadesse peamiselt seltsiliikumise näol , kulmineerudes võitlusega rahvusriigi eest. Üha suuremat tähtsust omandas ka teadus, sest just uusajal võitis arusaam , et haridus ei ole mõeldud kitsale väljavalitute ringile , vaid kõigile inimestel. Riiklikul alal iseloomustas uusaja algust absolutistlik monarhia , mille kohaselt oli kuninga või keisri võim piiramatu , kuigi too võis oma otsustustes kuulda võtta teiste nõu. Vastandina sellele hakkas aegamisi esile nihkuma parlamentarism , mille teerajajaks oli Inglismaa. Mõneti paralleelselt võitlusega parlamentarismi eest kulges paljudes maades võitlus konstitutsioonilise riigikorra saavutamiseks. Võitlus selle eest lahvatas eriti võimsalt esile revolutsioonides , mis kujunesid uusaegsele poliitilisele võitlusele eriomaseks. John Locke'i elulugu John Locke (1632-1704) on Inglise filosoof, ühiskonnateadlane, majandusteoreetik ja üks liberalismi rajajaid
1.Pilet Vabadussõda 1918 – 1920, Venemaa ja Eesti vahel Landeswehr'i sõda mis leidis aset 1919 Rahvaväe ja landesweerlaste vahel. Tartu rahuleping sõlmiti 2.veebruaril 1918 aastal Tartus, mis kuulutas välja esimest korda Eesti iseseisvumise. Tartu rahuleping sõlmiti Nõukogude Liidu ja Eesti vahel, mis pani paika kahe noore riigi piirid. Vene võimu alt vabanenud Eestis oli kindel soov rajada iseseisev demokraatlik vabariik. Sellest veendumusest lähtus ka Asutav Kogu ja koostas Eesti esimese põhiseaduse aastal 1920, selle koostas seadusandlikku võimu ühekohaline parlament – riigikogu - ja täidesaatvat võimu valitsus.Valitsuse määras ametisse riigikogu ja valitsuse tegevust juhtis riigivanem. Erakondades rohkuse tõttu ei suutnud ükski neist luua üheparteilist valitsust ning Eestit juhtisid koalikatsioonivalitsused. 1930. aastal tabas ka Eesti majandust ja ühiskonda kriis, mis sai alguse ülemaailmsest majanduskriisis, mille tulemusel läksi...
„Ajaloo lõpp“ välja toodud, polnud piisavalt veenvalt. Kas Fukuyama „ Ajaloo lõpp“ on üldse võimalik? Liberalism tuleneb ladinakeelsest sõnast liberalis, mis tähendab vabameelsust poliitilises filosoofias, mille näitajateks on eelkõige, kodanike poliitilise vabatuste, isikuvabaduse, inimõiguste konstitutsiooniline kaitsmine. Mille peamisteks põhimõteteks on võimaluste võrdsus, reformism, antiklerikalism, parlamentarism ja ühe enam individualism. Näiteks Euroopas on harjutud tõlgendama ja kasutama ühiskonnas liberalismi eelkõige majandusega, siis USA-s isikuvabadustega. Seega, antud käsitluse tõlgendamisel võiks juba väita, et liberalism ei ole üheselt võetav, ehk arendatav ja rakendatav osa on tihtipeale riikide vahel erinev. Seetõttu on üsna tavaline, et säärase olukorra tagajärjeks võib ilmneda olukord, kus
EESTI 1918-1944 1. Loe üle peatükid § 9, 9a, 9b, 10b, 14, 14a + VIHIK!!!! 2. Selgita järgnevad mõisted! Parlamentarism- on kõrvuti presidentalismiga konstitutsioonililise režiimi üks põhivariante. Parlamentarismi puhul on riigipea ja valitsusjuht eri isikud. Valitsus vastutab usaldushääletuse kaudu parlamendi ees. Vaikiv ajastu- 12. märtsist 1934 kuni 21. juunini 1940. See on siis, kui valitsus oli pandud vaikivasse olekusse jne. Kõik kuulasid riigipea(de) sõna. Teistel polnud sõnaõigust. Tartu rahu- 2. veebruaril 1920 Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel Tartus sõlmitud rahvusvaheline leping, millega lõpetati Vabadussõda, määrati Eesti idapiir ning Nõukogude Venemaa tunnustas Eesti Vabariigi iseseisvust. Baaside leping- sõlmiti 1939. aasta 28. septembri keskööl Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vahel Moskvas. Baaside lepingut peetakse tänapäeval Molotovi-Ribbentropi pakti kõrval teiseks põhjuseks,...
Teemad: (eeldab pikemat vastamist ja teema valdamist) 1. Absolutism Prantsusmaal 2. Parlamentarism Inglismaal 3. Valgustusajastu 4. Valgustatud absolutism Austrias ja Preisimaal 5. Absolutism Venemaal 6. Seisusliku korralduse muutused 7. Muutused sõjanduses 8. USA sünd 9. Prantsuse revolutsioon 10. Revolutsioonisõjad 11. Napoleoni sõjad 12. Viini kongress 13. Restauratsioon/legitiimsus/solidaarsus 14. Industriaalühiskond Mõisted/sündmused: (lühem vastus) 1. Mekantilism 2. Hugenotid 3. Ratsionalism 4. Empirism 5
Bourbonide restauratsioon 1814-30. Kehtestatakse jälle kuningavõim, aga on ka rahva esinduskogu e parlament. 2. Juulimonarhia 1830-48. Prantsusmaal valitseb ,,kodanlik kuningas" Louis Philippe. Esialgu tundus et tema suudab riiki hästi juhtida, taas pettutakse ja luuakse nö teine vabariik 3. II Vabariik 1848-52. Riigi etteotsa saab Napoleon III. 4. II Keisririik 1852-1870. Napoleon III keisririik. 5. III Vabariik 1870-1940. President, kahekojaline parlament, parlamentarism, valitsuskriisid. 13a kukutati 18 valitsust. Uus põhiseadus 1875-1940. Kõigi nende perioodide puhul on oluline küsimus, kas kuningriik või vabariik. Lõpuks toimub leppimine, et on vabariik. Aga milline on see vabariik on probleemne edasi, tekivad rojalistid ja vabariiklased. Prantsusmaa 1870-1914 Vastuoluline ,,kahe Prantsusmaa" pärand: Aristokraatlik absolutism ja hegemooniataotlused / revolutsiooni humanism ja võrdsusideoloogia ning kodanikuõiguste väärtustamine
Kujunes välja tava, et võimul on see partei, millel on parlamendis enamus. Et ka Anne'il polnud lapsi, läkski troon Hannoveridele. Et kaks esimest valitsejat neist ei osanud üldse inglise keelt, ei saanud nad osaleda ka valitsuse ülesandeid täitva Salanõukogu koosolekul, mis muutus sest ajast peale kuningast sõltumatuks Ministrite Kabinetiks. Robert Walpole juhitud valitsusest sai alguse traditsioon, et parlamendi enamuse toetuse kaotanud valitsus lahkub täies koosseisus. Inglise parlamentarism oli võitnud kuninga absolutismi ja teinud läbi olulise arengu. Edasi käis võitlus peamiselt valimisõiguse ümber. 17. sajandil jätkus katoliiklaste vastupanu anglikaani kirikule. 1605. "püssirohuvandenõu" Guy Fawkes, parlamendi õhkulaskmise plaan. Usuline ja poliitiline opositsioon PURITANISM (kalvinismi erikuju). Nõudsid anglikaani kiriku täielikku puhastamist katoliikluse toretsemisest. Elizabethi ajal (16. saj. lõpp) oli
AVALIK HALDUS JA VALITSEMINE ---------------------------- Presidentalism Poolpresidentalism Parlamentarism - Võimuharu, millega riigipea on rohkem Täidesaatev võim Täidesaatev võim Täidesaatev võim seotud Seadusandliku ja Kodanikud valivad Rahvas valib ainult President valitakse täidesaatva võimu parlamendi ja seadusandlikku rahva poolt.
mis lasi aimata kehavorme. Skulptuur oli allutatud arhitektuurile- ülesandeks kiriku kaunistamine. Pidi harima inimest, sest süzeed olid piiblist ja pühakute elulugudest. 18. Keskaja tähtsus maailma kultuuriloos. * tekkisid ülikoolid, kujunes teaduskondade struktuur, teaduskraadid. * Euroopa riigid ja rahvad kujunesid välja keskajal. * Kujunes Euroopa ühiskultuur. * Seisuste esindustest kasvas välja tänapäeva parlamentarism. 19. Kes ta oli ja millega läks ajalukku: Püha Patrick, Dionysius Exiguus, Peter Lombardus, Johann Gutenberg. Püha Patrick- Oli iirimaa kaitsepühak. Ta otsustas iirimaalt pärir paganad ristiusku pöörata, ta rajas mitu kloostrit ja suutis olulise osa iiri ülikkonnast ristiusku pöörata. Dionysius Exiguus- Oli Itaalia munk ja õpetlane. Läks ajalukku sellega, et arvutas paavsti palvel 525.a välja Kristuse sünnidaatumi.
1)USA osariikide sõjaväe üldjuhiks nimetati 1775.a. G.Washington 2)II kontinentaalkongress võttis vastu dokumendi iseseisvusdeklaratsioon 3)4. juuli on USA-s iseseisvuspäev 4)USA seadusandliku võimuasutuse nimi kongress 5)III USA president T. Jefferson 6)Iseseisvussõja lõpp 1783 7)Seisuste esinduskogu Prantsusmaal generaalstaadid 8)Päikesekuninga loss Versailles 9)Seisus, mis maksab makse lihtrahvas a 10)Prantsuse revolutsiooni algus 1789 11) Selle dokumendiga kehtestati parlamentarism 1689 Inglismaal Õiguste Bill 12) Piiramatu kuninga võim absolutism/absoluutne monarhia 13)Suurbritannia ametlik nimetus 18.sajandi algusest ühendatud kuningriik 14) Päikesekuningas Louis XIV 15) Dünastia, mis valitses Inglismaad 1603-1714 Stuart 16) Filosoofiline suund, teadmiste allikas on kogemus empirism 17)Valitsema peab valgustatud monarh, absoluutse võimuga valgustatud absolutism 18)Valgustusajastuks nimetatakse perioodi 18. saj. 19)USA-le panid aluse13 Inglismaa kolooniat
4. Teema - Valitsemine ja avalik haldus Ühiskonnaõpetus (õpik, lk 95 137) Valitsemine KOLM KÜSIMUST Kes valitseb? Kuidas valitsetakse? Mida otsustatakse? - Vastus esimesele võib olla erinev, sest erakondade ja gr. populaarsus muutub. - Vastus teisele on enam-vähem püsiv, sest põhimõtted määratletakse valitsemisreziimiga. - Kolmas küsimus on seotud mõjukate erakondade või survegruppidega. Nende esitatud huvid jõuavad seaduse vormistamiseni. Vajatakse veel asjatundlikke ametnikke. Vaatame poliitilise protsessi etappi - joonis, lk 95. Demokraatlik valitsemine Võimude lahususe Piiratud võim printsiip -sisulised (nt valitsus Seadused, eriti Seadusandlik ei võta vastu eel- Põhiseadus ehk Täidesaatev arvet Konstitutsioon Kohus -protseduurilised ...
Varauusaeg UUSAEG I Koostaja: P.Reimer 11 järgida); katoliiklik Hispaania sõdis kalvinistliku Madalmaadega (Kaheksakümneaastane sõda, ka Madalmaade vabadussõda 1568 – 1648) ja üritas vallutada Inglismaad (Võitmatu Armaada hukkumine 1588). Varauusaeg UUSAEG I Koostaja: P.Reimer 12 4. ABSOLUTISM JA PARLAMENTARISM: 4.1. Absolutismi kujunemine Prantsusmaal: Rahvusriikide kujunemine ja reformatsioon lammutasid Euroopa kristliku ühtsuse. Tugevnesid dünastiate- ja rahvastevahelised vastuolud, millele lisandusid pärast reformatsiooni ka usulised vastuolud. 17.saj kujunes Euroopas välja absolutistlik monarhia (e absolutism)- valitseja (kuningas, tsaar, sultan jm) piiramatu võimutäius. 17.-18.saj valitses absolutistlik
● igal ühel on õigus oma arvamusele ja sellele kindlaks jäämisele Osalus- ja elitaardemokraatia. Osalusdemokraatia iseloomustab kodanikkonna pidev ja mitmekülgne kaasatus poliitikasse, otsese vastad JAH või EI ja osaluses saad vaielda ja arutleda. Elitaardemokraatias otsustab esindava valitsuse korral tähtsamad poliitilised küsimused väike inimeste rühm – eliit, kuigi valijatele tundub, et nendel on kontroll üle selle. Valitsemise põhivormid: presidentalism, parlamentarism. Presidentalism - rahvas valib korraga nii seadusandliku võimuorgani kui ka täidesaatva juhi - presidendi. President on valitsuse juhiks. Seadusandlik ja täidesaatev võim on teineteisest lahutatud. Presidendile on antud veto õigus. See võib olla absoluutne, edasilükkav, kvalifitseeritud, enamusega ületatav või liht-veto. Parlamentarism - Rahvas valib seadusandliku võimuorgani (parlamendi). Põhitunnuseks on valitsuse moodustamine parlamendi aga mitte riigipea soovide alusel
Klass: 12 klass, ekstern Tallinn 2015 Valitsemine ja avalik haldus Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 4 1.Parlamentaarne ja presidentaalne valitsemine....................................................5 1.1Demokraatia kui piiratud valitsemine.............................................................5 1.2Presidentalism ja parlamentarism..................................................................5 2.Seadusandliku võimu ülesehitus.........................................................................9 2.1Ühe- ja kahekojalisus...................................................................................... 9 2.2Parlamendi formaalõiguslik struktuur...........................................................10 2.3Parlamendi erakondlik jaotus......................................................................
Parlamentaarne ja presidentaalne valitsemine Lk. 96-100 Demokraatia kui piiratud valitsemine · Konstitutsionalism. USA · Piirangud. Sisulised protseduurilised · Võimude lahusus. Presidentalism · Lõuna-Ameerika, Põhja-Aafrika, Kaukaasia, Kesk-Aasia. · President nii riigipea kui valitsusjuht. · Rahvas valib nii parlamendi kui ka presidendi. · Valitsuse pikk eluiga. · Vastastikune tegevuse pärssimine. Poolpresidentalism · Prantsusmaa, Venemaa, Leedu. Prantsusmaa · Valitsusjuhi ülesandeid täidab nii riigipea kui peaminister. · Peab rohkem arvestama parlamendi tahtega. Parlamentarism · Eesti, Saksamaa, Suurbritannia. · Parlamendi ülimuslikkus. · Riigipea tasakaalustab parlamendi ja valitsuse suhteid. · Valitsus moodustud valimistulemuste põhjal. · Tihe seos seadusandliku ja täidesaatva võimu vahel. Eesti Seadusandliku võimu ülesehitus ...
Valgustusajastu Täpset definitsiooni valgustuse kohta olemas ei ole, selles suhtes sarnaneb ta mõistetega ,,armastus", ,,kunst", ,,kultuur". Üks parimaid sõnastusi valgustuse olemusest pärineb Saksa filosoof Immanuel Kantilt valgustus on inimkonna vaimse vabanemise protsess. Inimese täiskasvanuks saamine, vabanemine teadmatuse ja eksituse alaealisusest. Enamik valgustajaid elas ja valgustusfilosoofia kujunes välja 18. sajandil. Seetõttu on 18. sajandit tihti nimetatud ka valgustussajandiks. Keskaja lõpul humanistliku liikumisega alanud ja reformatsiooniga jätkunud protsess avardas inimeste maailmapilti. Tehnika areng tõi kaasa uusi teadmisi valdkondades, mis seni olid kättesaamatud. Vana korda ja ideoloogiat vaadati kui mõistusevastast. Võitluses vana religioosse ideoloogia, vana korra ja vana mõtlemisviisi vastu kasutasid valgustajad loodus- ja täppisteadusi. Mikroskoop ja teleskoop andsid alguse loodusteaduste arengule 17.sajand...
Eestis oli tähtis 1561. aasta Liivi sõda. Uusaeg lõpuks peetakse kas 20. sajandil toimunud I Maailmasõda või 19. sajandite 90ndaid ja 80ndaid. Majandus Vaimuelu Valitsemine Kodanlus rikastus, Kiriku roll vähenes, levis Absolutism (Prantsusmaa), kapitalistlikud valgustusideoloogia, konstitutsiooniline monarhia majandussuhted, teaduslik ja tehniline ja parlamentarism, maailmakaubanduse teke, revolutsioon, haridus rahvusriikide teke (Itaalia ja koloniaalmajandus kättesaadavam Saksamaa) PARLAMENTAARNE INGLISMAA 1265 luuakse 1215 Suure vabaduskirja alusel 2 kohaline parlament. 17. sajandi algul kui viimane Tudor, Elisabeth I suri, jätmata pärijat, tuli troonile Soti päritolu James I Stuart. Ta seadis oma eesmärgiks kehtestada absolutismi, mandri-tüüpi isevalitsus, kus monarh on
Liberalism (ladina sõnast liberalis) ehk vabameelsus on suund majanduses, poliitikas ja filosoofias, mis lähtub kõigi inimeste vabadusest ja õigustest, mida kaitseb riik. Liberalismi on läbi aegade, samuti eri riikides tõlgitsetud erinevalt. Kui Ameerika Ühendriikides seondub liberalism põhiliselt inimõigustega ehk kõige liberaalsemad on need parteid, kes taotlevad võrdseid õigusi kõikidele inimestele, siis Euroopas tõlgendatakse liberalismi põhiliselt majandusvabadustest lähtudes ning liberaalseks peatakse poliitikut, kes ei poolda piiranguid majanduses (maksud ettevõtlusele, tollipiirangud, piirangud vabale konkurentsile). Termini ajaloost 14.15. sajandil tähendas 'liberaal' Prantsusmaal ja Itaalias vaba inimest, kellel pole senjööri. Hiljem laienes isikliku vabaduse mõiste ka kõne- ja mõttevabadusele. 18. sajandil tähendas liberalism ennekõike uuenduste eest võitlemist, nii seostati see revolutsioonide ja mässudega. 18. sajandi lõpu...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
