Uusaeg- mõisted, inimesed (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

39

doc

Ajaloo põhiperioodid

Suhtumine rahasse. Turvatunde annavad kirik ja jumal. · Raha(Tulusid) pole mõttet säästa ega investeerid, vaid ülejääk raisatakse (nt. Prassimine) või kingitakse kirikule. Ei kogune kapitali. · (Vastand Uusajal maapealsesse tuleviku suundumine ja varakapitalismi sünd = raha investeerimine.) -Keskaja ideaalide kehastused on vagad mungad ja üllad rüütlid. (Uusajal teised ideaalid, mungad ei tooda midagi jne.) Eur. Uusaeg -Algus u. Aasta 1500. paiku (1450-1550) 10  · Mitmetahuline Renessanssifenomen (Taassünd) · Konstatinoopoli langemine (1453) Konstatinoopoli teadlased põgenevad Itaaliasse. · Maadeavastusretked (Ameerika avastamine 1492, meretee Indiasse 1498) · Reformatsioon (1517 ) Muutused: 1. Keskaja universaalsusideoloogia laguneb igal tasandil. 1

Ajalugu

52

docx

Lääne-Euroopa Suurriigid

valitsev ,,rahvususk", mis 19saj kinnitas elanikud rahvustervikuga areneva turumajanduse tingimustes. Lisaks majanduslikele teguritele oli vaja ka poliitilisi muutuseid. 19saj poliitiline mobilisatsioon eeldas ühendavat abstraktsiooni ehk rahvust. Olulised rahvustunde propageerijad olid algkoolid, kodanlik avalikkus (mille tekitasid ajalehed), sõjaväekohustus. Kokkuvõtteks: Erinevatest seisustest ja erinevatest maakondadest pärit inimesed võisid omandada ühendava rahvusliku identiteedi alles areneva tööstusliku klassiühiskonna tingimustes (üks ühiskonna muutus mõjutab teist ­ majanduslikud ja poliitilised muutused üksteisega põimunud), kui tööjaotus pidevalt muutus sai uueks ühendavaks teguriks keel. Masside mobiliseerimine 19.saj: Regiooniga ühendati keel, algupära, etnilisus, kultuur ja ühiskondlike reformide programm. Konstrueeriti ühine rahvuslik

Ajalugu

44

doc

Uusaja konspekt

Sissejuhatus uusaega ja Prantsuse revolutsiooni Uusaeg kui moderniseerumise ajastu. Sai alguse Inglismaal. Ajalooline ja sotsioloogiline termin, mis viisisd vana korra tänapäeva alustele. Ühiskond muutus urbaniseerunud industrialiseerunud ühiskonnaks, kus rahvastik ei teeninud enam elatist põllumajanduses, vaid tööstuses ja kaubanduses. See oli protsess. Juba keskajal on kasutatud sõna ,,modernne", kuid esimest korda tundsid inimesed, et nad elavad moodsas ühiskonnas, oli 17. saj II poolel. Väga raske on defineerida, mis on modernne ühiskond, see näitab uusi eluviisi ja arusaama, mis olid segunenud vanadega. Märksõnadeks: ühiskond muutumis-ja kohanemisvõimeline ja laseb enda arnegut mõjutada teaduse kasvul. modernne ühiskond taotleb heaolu kasvu. puuduvad sotsiaalsed barjäärid, elukutse valik on vaba ja see pole määratud sünniga

Kategoriseerimata

64

doc

Uusaeg II

Uusaeg II (Marten Seppel) Märksõnad ja teemad Kevad 2015 Sissejuhatus uusaega ja Prantsuse revolutsiooni Uusaeg kui moderniseerumise ajastu. globaliseerumine, kolonialiseerumine, läänestumine, euroopastamine, ameerikaniseerumine, anonüümsuse kasv, liikumapanev jõud- printsipiaalsed muutused „Moderniseerumise“ mõiste ja erinevus „traditsioonilisest“ ühiskonnast. Pikk 19. sajand (1789-1914). töötuse ja kaubandus jõuliselt kasvav, kihistumine on horisontaalne, mitmetahuline ja mobiilne; kadunud hierarhilisu; elama- ja tööleasumine on vaba, linnaelanike osakaalu kasv; asjaajamine riigiga toimub otse; raharent, majanduskriisid, tuumikpered, töö- ja eraelu on lahus, tehniline innovatsioo, kirjalik asjaajamine ja kultuur, põllumajandusega tegelevad suur- ja väikefarmid, inimesed aktiivsed poliitikas, maailmaasjades; uudiseid saadakse meedia vahendusel, institustioonid, reisimine, protestiavaldused ja streikimine on lubatud; karistuseks vanglad j

Uusaeg

40

doc

Ajalugu läbi aegade

võimalusel liiguti vee pidi. Palju oli röövleid ja piraate. feodaalid üritasid teenida tee tolli ja sillamaksude kehtestamisega. Kõik mõõda käiad pidid maksma ja siis pakuti neile vastavas piirkonnas liikumiseks kaitset. Rooma impeeriumi allakäik · Rooma rahu lagunemine · Keistrite kiire vahetamine · Äärealade suhete vähesust ja rünnakute tegevus vastastelt · Kõik vabad inimesed said kodakontsuse · Piirikaitsetes olid lüngad mida kasutasid vaenlased ära · 4saj oli barbarite suur sisseränne. Rooma impeerium jagunes 395 1. lääne-rooma see püsis kuni 476 kuni barbarite sissetungi tagajärjel kukutati viimane rooma keiser ja germaani hõimus rajasid rooma aladele oma riigid 2. ida rooma e. Bütsants- püsis kuni 1453a. Türklaste sissetungi tänu : · hästi toimivale riigi aparaadile

Ajalugu

70

docx

Nimetu

Uusaeg I Mõiste Uusaeg areng 1. Mõisted keskaeg ja uusaeg hakkasid arenema hiliskeskaja renessanssringkondades (15 saj. II poolel) 2.Cristoph Keller: MaailmaAjalugu (1675-96) I Antiik (Vanaaeg) II Keskaeg III Uusaeg 3. Läänemaailma traditsiooniline tõlgendus: Uusaeg algab aasta 1500 paiku (1450-1550) - Renessanss - Konstantinoopoli langemine (1453) - Maadeavastusretked (1492,1498) - Reformatsioon (1517-...) - Itaalias 15.saj. II poolel - Põhjamaades 1520-1540 4. Nõukogude liidu marksistlik tõlgendus: Uusaja algus inglise nn kodanlik revolutsioon (1640-1689) 5. Tänapäeva tõlgendus: Uusajani viinud üldine areng algas juba südakeskajal ja ülemineku aeg kestis rohkem kui

Kategoriseerimata

26

doc

UUSAEG - kokkuvõte

tagatud võimude lahusus: seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim peavad olema eraldatud. Ta rõhutas kodanike vabaduste kaitset ja seetõttu peetakse teda liberalismi 3 üheks isaks. Ühiskonna arengut käsitledes esitas ta geograafilise keskkonna teooria, mille kohaselt ühiskond oleneb teda ümbritsevatest geograafilistest oludest ­ eeskätt kliimast, aga ka pinnavormidest. Ta väitis, et külm kliima teeb inimesed tugevaks, aktiivseks, sihikindlaks ja teotahteliseks; kuumus seevastu muudab inimesed laisaks ja ükskõikseks; mäed sünnitavad vabadusearmastust, tasandikud despootiat. Rousseau arvas, et kauges minevikus elasid inimesed kooskõlas loodusega ja õnnelikult. Kuna ühiskond ei saa sellise ideaali poole tagasi pöörduda, siis pidas ta õigeks vabariiklikku korda, kus võim lähtub rahvast. Ühiskondliku korra alus on eraomand, kuid on vaja ka abinõusid ebavõrdsuse vastu. Suure Prantsuse

Ajalugu

41

docx

Ajalugu: imperialism kuni külm sõda

● 03.09 FRA ja UK kuulutavad Saksale sõja (kummaline sõda) ● 17.09.1939 NSVL ründab Poolat ● Luftwaffe pommitas, Poola lennuvägi purustati (välksõda). ● 06.10 oli lõppes sõjategevus -> Poola riik lakkas eksisteerimast ● Nov NSVL ründab Soomet, 1940 vallutas Bessaraabia Kummaline sõda - UK ja FRA kuulutavad Saksamaale sõja, aga ei ründa. justkui vaatasid pealt kuidas Poola vallutati. Toimus läänerindel Välksõda - õhuvägi -> tankid -> inimesed. Saksamaa sõjaplaan 1940 läänes. 1939 UK ja Prantsusmaa on sõjas (kummaline sõda), Hispaania II MS neutraalne, Itaalia kohe sõtta ei astu, NSVL on sõjas aga viib läbi agressiooni aind Ida-Euroopas, Rootsi on neutraalne Talvesõda (1939-1940) ● NSVL lavastas piirikonflikti → propaganda, et Soome on rünnanud NSVL-u 30.10.1939 ründas NSVL Soomet. Soome suutis vastuseisu osutada. ● 1940 Saksamaa muutus aktiivseks, NSVL Soome vallutamine võtab liiga kaua aega ->

12. klassi ajalugu

Kommentaarid (0)