EESTLASED TEISES MAAILMASÕJAS (0)

EESTLASED TEISES MAAILMASÕJAS 1939-1945
Iseseisvuse kaotamine

I Rahvusvaheline taust

1930 II poolel valmistusid totalitaarsed riigid Saksamaa ja NL sõjaks oma territooriumi suurendamiseks. Saksamaa laienemine oli juba alanud, sest demokraatlikud suurriigid Inglismaa ja Prantsusmaa tegid Saksamaale mitmeid järelandmisi:
1935 Inglise-Saksa mereväekokkulepe, millega Saksamaal lubati luua laevasik ja Läänemeri langes Saksamaa mõjusfääri
1938 liideti Saksamaaga Austria
1939 annekteeriti Tšehhoslovakkia
Saksamaa kasvava agressivsuse tõttu üritasid Inglismaa ja Prantsusmaa sõlmida liitu NL-iga. Viimane soovis vastutasuks Baltikumi ja Soomet. Läbirääkimised jooksid liiva, sest NL sõlmis liidu hoopis Saksamaaga.

II Molotov - Ribbentropi pakt (MRP)

23.augustil 1939 sõlmisid Moskvas Saksa välisminister Joachim von Ribbentrop ja NL välisasjade rahvakomissar Vjatšeslav Molotov Nõukogude-Saksa mittekallaletungipakti ja selle salajase lisaprotokolli, millega jagati Euroopa omavahel mõjusfäärideks:
1) Hitler sai tegevusvabaduse Lääne-Euroopas
2) NL Soomes, Eestis, Lätis, Leedus ja Bessaraabias
3) Poola jagati omavahel

III II maailmasõja algus

1.septembril 1939 Saksamaa kallaletungiga Poolale algas II maailmasõda. Ing ja Pr kuulutasid 3.sept sõja Saksamaale, kuid reaalset sõjategevust ei toimunud. Balti riigid kuulutasid end sõjas neutraalseks.
NL alustas tegevust oma huvide realiseerimiseks vastavalt MRP-le:
1) 17.septembril tungiti kallale Poolale (Poola oli sunnitud võitlema kahel rindel)
2) alustati surve avaldamist Balti riikidele
kasutades ettekäändene Orzeli juhtumit (Poola allveelaev, mis oli Tallinna all pani sealt putku, Eesti oleks pidanud laeva interneerima, kuid seda ei tehtud ja NL süüdistas Eestit neutraliteedi rikkumises) esitati Eestile ultimaatum lubada Eestise rajada nõukogude sõjaväebaasid, vastasel korral kasutatakse jõudu. 28.septembril sõlmiti Eesti ja Nli vahel vastastikuse abistamise pakt- Eestisse tuli ca 25 000 punaväelast. Väed ületasid piiri juba enne lepingu le allakirjutamist.
 analoogsed lepingud sõlmiti ka Läti 5.okt (30 000) ja Leeduga 10.okt (20 000)
Soome ultimaatumile ei alistunud ning Sooma vallutamiseks algas 30.nov 1939 Talvesõda. Märtsis sõliti rahu. Sooma kaotas 12% territooriumist, ca 0,5 miljonit elanikku asus ümber. Kuid Soome säilitas iseseisvuse.

IV Baaside ajastu Eestis:

1) NLi sõjaväelased elasid eraldi sõjaväebaasides Paldiskis, Saaremaal ja Hiiumaal, kust senisel elanikonnal tuli lahkuda.
2) üritati hoiduda igasugustest intsidentidest vene sõjaväelastega
3) Balti riikide sisepoliitikasse ei sekkutud .
4) välispoliitiliselt sattus Eesti sõltuvusse NL-ist - ei julgetud avalikult toetada soomlaste võitlust Talvesõjas, Eesti territooriumilt tegid punaväelased pommituslende Soome.
5) oktoobris kutsus Saksamaa baltisakslasi kodumaale , Eestist lahkus ca 14 000 inimest, nende seas ka eestlasi > see oli märk sellest, et Baltimaad lähevad tulevikus NLi koosseisu

V Juunipööre 1940 ja NLi okupatsioon

Juuni keskel 1940 esitati Eesti valitsusele ultimaatum - kuna riik rikub baaside lepingut, siis nõuti uue valitsuse moodustamist ja täiendavate nõukogude vägede lubamist Eestisse. Vastamiseks anti aega 8 tundi ja Eesti valitsus täitis nõudmised.
17.juunil 1940 okupeeriti Eesti 80 000 punaväelase poolt. Laidoner andis käskkirjaga kontrolli riigis nõukogude sõjaväele, Kaitseliidult korjati ära relvad.
21.juunil teostas NLi esindaja Andrei Ždanov riigipöörde. Moodustati uus valitsus, kuhu kuulusid peamiselt sotsialistlike vaadetega haritlased, valitsusjuhiks sai Johannes Vares- Barbarus . Uus parlament , mis valiti ebademokraatlikult, nimetas Eesti Nõukogude Sotsialistlikuks Vabariigiks ja 6.augustil liituti NLiga > sellega oli NL Eesti annekteerinud.
Nõukogude okupatsioon:
1) kehtestati NLi seadused ja kohtusüsteem
2) varade natsionaliseerimine
3) maareform - taludele piirmäära 30 h kehtestamine,põllumajanduses ühismajandite (sohvooside, kolhooside ) moodustamine
4) nõukogude kultuuri sundustamine (õppeaineteks marksism -leninism, NLi konstitutsioon ). Keelatud raamatute põletamine.
5) terrori kehtestamine
endiste riigitegelaste ja sõjaväelaste vangistamine, küüditamine, hukkamine
massiküüditamine 14.juunil 1941 (ca 10 000 inimest)
6) peale küüditamist, kui rinne jõudis Eestisse, tekkis metsavendlus ja loodi kodanike ülemaaline organistatsioon Omakaitse. Kui rinne jõudis eestise liitusid neist paljud sakslastega. Ka Punarmeese mobiliseeritud mehed läksid rindel sakslaste poole üle.
(Esimese nõukogude okupatsiooni aasta jooksul koos lahinguis langenutega kaotas Eesti 61 000 inimest)
VI Saksa okupatsioon 1941-1944
1941 valmistusid nii Saksamaa kui ka NL omavaheliseks sõjaks. Saksamaa jõudis ette ja ründas 22. Juunil 1941 ning saavutas kiiresti suurt edu.
Eestis toimusid lahingud juunist kuni oktoobrini. Seejärel algas Saksa okupatsioon:
1) Eesti ühendati Ostlandi ( Baltikum ja Valgevene), mida juhtis Litzmann
2) loodi piiratud volitustega Eesti Omavalitsus eesotsas endise vapsi Hjalmar Mäega
3) Sakslaste terror, eelkõige punaste vastu (hukati ca 7000 inimest)
4) loodi koonduslaagrid
5) majandus allutati Saksamaa sõja vajadustele
6) tööstus orienteerus transpordile
7) maal toidukaupade kohustuslikud müüginormid
8) linnades toidu-ja tarbekaupadel kaardisüsteem
9) 1942 loodi eesti Leegion saksa relva SS-I koosseisus , osa põgenes Soome, et luua tulevase eesti armee kaader
10) 1944 Punaarmee pealetungiga sundmobilisatsioon 38 000 meest. Sissetung peatati juulis Sinimägedes 8 kuuks
11) üritati ka taastada eesti iseseisvust, kuid see ei õnnestunud, sest suurriigid (NL, USA, Ing olid juba kokkuleppinud Baltikumi loovutamises NL-ile)
12) Massiline põgenemine läände

II maailmasõja tulemused

23.august 1939 - MRP sõlmimine
28.september 1939 - baaside lepingu sõlmimine
17.juuni 1940 - Nõukogude okupatsiooni algus
6.august 1940 - Eesti inkorporeerimine NL-I koosseisu
14.juuni 1941 - massiküüditamine

Mõisted:

agressioon - relvastatud kallaletung teisele riigile selle territoorumi hõivamiseks ja poliitilise korra muutmiseks
annektsioon - riik liidab (tavaliselt ebaseaduslikult) enda külge territooriumi, mis varem kuulus teisele riigile
autoritaarne valitsemisviis - valitsemisviis, mille puhul kodanikuõigused (N: ühingute-, koosolekute-, sõnavabadus) on piiratud ja ja kogu võimu teostab ükiskisik või grupp (puudub võimude lahusus nagu parlamentarismis)
inkorporeerimine - endasse liitmine , N: territooriumi oma valdusega ühendamine
korruptsioon - ametiseisundi kuritarvitamine isiklike hüvede loomiseks (N: riigiametnik võtab altkäemaksu, korraldab endale riigi kulul puhkusereise välismaal)
okupatsioon - võõra riigi või selle osa hõivamine ja kontrollimine teise riigi relvajõudega
parlamentarism - riigivorm, mille puhul seadusandlik võim (parlament/Riigikogu) ja täidesaatev võim on üksteisest eraldatud ning täidesaatev võim on sedusandliku võimu kontrolli all
pakt - rahvusvaheline leping poliitilise või sõjalise liidu sõlmimisest
repressioon- surve avaldamine, karistamine
totalitarism- diktaatorlikul võimul põhinev valitsemisvorm , millega kaasneb inimõiguste rikkumine . Üksikisik on allutatud riigile, ei toimi võimude lahusus, on juhikultus, valitseb üks partei ja üks ideoloogia