Ajaloo konspekt - uusaeg (0)

Uusaeg
Uusaeg- üldajaloo osa, umbes 400. aastane periood, mis järgneb keskajale ja eelneb lähiajaloole. Uusaja varasemat osa kuni Suure Prantsuse revolutsioonini (1789) nim. varauusajaks.
Uusaja alguseks peetakse 1492. aastat, kui Kolumbus jõudis Ameerikasse või 1517. aastat, mil algas reformatsioon .
Uusaja lõpuks peetakse enamasti 1941. aastat, mil algas Esimene maailmasõda.
Inglismaa sisepoliitiline areng 17. sajandil (§2)
Läbi 17. sajandi kestnud võimuvõitlus kuninga ja parlamendi vahel lõppes parlamendi võiduga.
Absolutism 1629 – 1640
Charles I stuart valitses 11 aastat ainuisikuliselt, kuna 1629. aastal saatis parlamendi laiali.
Parlamentaarne monarhia 1640 – 1649
Pika parlamendi kokkutulek (kestis kuni 1653).
Tegelik võim läks pikale parlamendile.
1642 – 1648 kodusõda
Kavalerid: Charles I juhtimisel (nim. uhkest riietusest ja õukondlikest maneeridest)
vs
Ümarpead: Oliver Cromwelli juhtimisel (nim. lühikese soengu järgi)
Vabariik 1649-1660
Charles I hukkamine .
1653 – pika parlamendi laiali saatmine Oliver Cromwelli poolt.
Sõjaväelise diktaktuuri kehtestamine.
Cromwell valitses Lord protektorina (kuni 1658 )
Parlamentaarne monarhia 1660-1688
Stuartik restauratsioon .
1660 – uus parlament , valitses parlamentaarne monarhia.
Stuartite restauratsioon – koos parlamendiga valitsesid hukatud Charles I pojad
(Charles II (1660- 1685 ) ja James II (1685-1688)).
Restauratsioon – kukutatud dünastia või varajase poliitilise korra taastamine.
Parlamentaarne konstitutsiooniline monarhia. Alates 1688
Kuulus revolutsioon (1688) – veretu riigipööre, millega parlament kukutas James II-se ja kutsus troonile James II tütre Mary ja tema abikaasa Oranje Willemi.
Enne troonile asumist pidid nad allkirjastama 1689. aastal parlamendi poolt koostatud ”Õiguste billi”.
Õiguste billi põhiseisukohad:
1. Kuningas ei saa peatada parlamendi poolt heakskiidetud seaduste toimet.
2. Parlament peab regulaarselt koos käima.
3. Maksude kehtestamine on parlamendi ainuõigus.
4. Kuningas riigipeana juhtis täidesaatvat võimu, määrates ametisse ministrid .
5. Parlament kontrollib valitsust.
Euroopa monarhiad 17. – 18. sajandil (§1)
Monarhia – riigivalitsemise vorm, kus riigijuhiks on harilikult päritava ja eluaegse võimuga monarh (nt. tsaar , kuningas, vürst)
Absoluutne/absolutistlik monarhia e. absolutism
- monarhia vorm, kus monarhi võim on piiramatu ja puudub võimude lahusus , kuna monarhile kuulub nii seadusandlik, täidesaatev kui ka kohtuvõim. Valitseja on võimu saanud jumalalt ja jumala asemikuna pole ta kohustatud aru andma ei kiriku ega rahva ees.
Absolutismi tunnused:
1. Monarh riigivõimu ainuteostaja
2. Alaline sõjavägi
3. Merkantilistlik majandus
4. Rangelt kontrollitav rahvuskirik
5. Seisuslikud esinduskogud
näiteks:
1. 17-18. sajandil levis pea kogu Euroopas
2. Parimaks näiteks Prantsusmaa, kus absolutismi kõrgaeg Louis XIV valitsemisajal ( 1643 - 1715 ). Tema eelkäija Louis XII oli laiali saatnud generaalstaadi (1614)
3. Inglismaa (1629-1640)
4. Venemaa (alates Ivan IV)
Valgustatud absolutism
- monarhia vorm, kus piiramatu võimuga liberaalse valitseja eesmärgiks oli rahva teenimine ja alamate heaolu suurendamine parandades seadusi ja teostades reforme.
Valitseja lähtus filosoofide ( valgustajate ) nõuannetest ühiskonna ümberkorraldamisel.
Kontsitutsiooniline, parlamentaarne monarhia
- monarhia vorm, kus monarhi tegevus on piiratud põhiseadusega või parlamendi tegevusega .
Teerajajaks Inglismaa 1689 loodud ”Õiguste bill”-ga, mida peetakse Inglismaa põhiseaduslikuks alusdokumendiks, millega määrati kindlaks kuninga ja parlamendi võimupiirid, parlamendi kasuks.
Seega on Inglismaalt alguse saanud uut tüüpi võimukorraldus – ”parlamentarism”.
Merkantilism
def. – varauusaja majanduslik õpetus ja –poliitika, mille järgi heaolu sõltub võimalikult suurtest kulla- ja hõbedavarudest. Riigi rikkuse allikaks peeti kaubandust, eestkätt väliskaubandust ja rikkuse mõõdupuuks väärismetallide juurdevoolu.
See oli riiklikult juhitud majandus.
Louis XIV aegset merkantilismi nim. kolbertismiks, kuna Louis XIV majanduspoliitikat korraldas Jean Baptiste Colbert
18. sajand kui valgustusajastu (1680-1780)
Valgustusideed said alguse Inglismaalt, kuid suurima leviku saavutasid Prantsusmaal.
Valgustus – suurim vaimne liikumine Euroopas pärast reformatsiooni, mis tugines humanismile (inimene tähelepanu keskpunktis ) ja loodusteadlikule maailmapildile.
Valgustajad püüdsid oma teostega rahva hulki harida e. valgustada, õpetades kuidas senisest paremini ühiskonda korraldada.
Põhijooned: ratsionalism , empirism, daism ; deistlik lähenemine Jumalasse; usk mõistusesse.
Suured Prantsusmaa valgustajad ideaalsest riigikorrast
Montesquieu
Sõnastas võimude lahususe põhimõtte
Inimeste valikut mõjutab kliima
Ideaalseks riigikorraks pidas Inglismaa eeskujul konstitutsioonilist, parlamentaarset monarhiat .
Voltaire
Ideaalne riigikord valgustatud absolutistlik monarhia
Ei pidanud vajalikuks inimeste võrdsust, suhtus üleolevalt
Rousseau
Ideaalne riik on väike (nagu nt Kreeka polised )
Pidas oluliseks rahvakoosolekuid
Eeskujuks Ateena polis , kus toimis otsedemokraatia läbi rahvakoosolekute
Friedrich II vs Joseph II
Friedrich II reformide eripärad
Kaotas vaid –omal-maal- pärisorjuse
Deklaleeris usuvabadust
Deklaleeris vaba kohtumõistmist
Järgis merkantilistliku majanduspoliitikat
Joseph II reformide eripärad
Kaotas kogu riigis pärisorjuse
Deklaleeris vabadust
Sarnasused
Kaotasid pärisorjuse
Mõlemad viisid läbi ümberkorraldusi kirikusüsteemis
Keelasid piinamise
Ameerika Ühendriikide sünd
13 Inglise kolooniat
Kolonistide rahulolematuse kasv Inglise koloniaalvõimudega:
1. Inglaste poolt Ameerikasse toodud arvukas sõjavägi jäeti pärast sõja lõppu sinna ning selle majutamine ja ülalpidamine jäi asumaade elanike õlule.
2. London takistas sihiteadlikult kolooniate majanduslikku arengut.
3. Inglise valitsus otsustas keelata kolonistidel rajada oma asundusi lääne pool Apalatši mäeahelikku.
13 süveräänset vabariiki
04.07.1776- Iseseisvusdelkaratsiooni vastuvõtmine Philadelphias, millega kuulutasid 13 kolooniat end suveräänseteks vabariikideks. Igal vabariigil oma põhiseadus, ühine oli regulaar armee eesotsas George Washingtoni ja esinduskogu Kontinentaalkongress .
1775-1783 Iseseisvussõda:
Inglismaa - lojalistid
vs
13 kolooniat - patrioodid (lisaks Prantsusmaa, Hispaania ja Hollandi toetus)
1783. a. Pariisi/ Versailles 'i rahuga tunnustas Inglismaa:
1. endised kolooniad iseseisvateks suveräänseteks vabariikideks
2. piiride laienemist Missisippi jõeni.
Presidentaalne föderatiivne vabariik
13 süveräänsest vabariigist sai 50 osariiki.
Põhiseaduse jõustumine.
1787 Philadelphias põhiseaduse koostamine, kus võitlesid 2 leeri: föderalistid ("tugev keskvõim") ja vabariiklased (" osariikidele suured õigused")
Peale jäid föderalistid, see pani aluse presidentaalsele valitsemisvormile e. presidentalismile.
- riigipea , president , on ühtlasi täitevvõimu e. valitsuse juht
- senine 13 vabariigi liit muutus liitriigiks e. föderatsiooniks, kus vabariikidest said osariigid .
- keskvõimu pädevusse jäi riigi rahandus , kaitse, välispoliitika ja väliskaubandus
- osariikide pädevusse majandusõiguskond, haridus ja sotsiaalhoolekanne
1800 - Washington pealinnaks
I president George Washington.