Powerpoint esitlus "Uusaeg" (0)

Uusaeg 10.R


Absolutism ja parlamentarism • 17.-18. sajand valitses absolutism või  parlamentism.  • Absolutismi eestvedajaks oli Prantsusmaa koos  kardinal  Richelieuga ja parlamentismi eestvedajaks oli 
Inglismaa. 
• 17. sajandil oli Prantsusmaa Euroopa liider,  samuti määras Prantsusmaa nii moe- kui ka 
käitumiskombeid.  • Inglismaal arvestasid kõik parlamendiga, see kes  vastu hakkas suruti maha. • Enamasti oli kaks parteid prantsusmaal toorid ja  viigid.


Ameerika ühendriikide sünd � Puritaane täis laev randus 1620. aastal Massachussetsis.
� Nad paljunesid, pannes aluse tulevate ühendriikide põhjaosale ja  rajades 13 kolooniat, rahvaarv küündis 13 miljonini. � Suured maksud ja kohustused lasusid ühendriiklaste turjal ning hakati  aru saama, et Inglismaal ei ole õigust neid tegelikkuses kehtestada, on  Ühendriigid ju peaaegu omaette riik. � 1775 puhkes iseseisvussõda, G. Washington valiti sõjajõudude  ülemjuhatajaks, T. Jefferson kirjutas iseseisvusdeklaratsiooni. � Inglismaa dominatsiooni sõja algusaastatel lõpetas üllatusrünnak üle  Delaware`i jõe ning edasi läks kõik juba ühendriiklaste soovi järgi – tänu  sõjale ja deklaratsioonile seisab seadus tänini ameeriklaste silmis väga  kõrgel kohal.


Valgustussajand ja Prantsuse  revolutsioon � 18. sajandil hakkasid Prantsusmaal levima uued ideed, mis taotlesid  ühiskonna korraldamist ratsionaalselt. � Enamus linnarahvast oli kohutavalt vaene samal ajal, kui õukonnas  valitses minnalaskmise-meeleolu, riik oli pankroti äärel. � 1789. aastal kutsuti üle pika aja uuesti kokku generaalstaadid, kellest  osa moodustasid asutava kogu, puhkesid rahutused – vallutati Bastille  ja võeti vastu „Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon“. � Kuningat kahtlustati riigi reetmises – ta giljotineeriti, rahva meeleolu  muutus aina revolutsioonilisemaks – giljotineeriti peaaegu valimatult. � Edukas väejuht, Napoleon Bonaparte, otsustas, et suudab riiki juhtida  paremini, kui direktoorium ning kroonis ennast 1804. aastal  Prantsusmaa ainuvalitsejaks.


Napoleoni sõjad � Napoleon asus rajama bürokraatlikku riiki - tehes rahu vaenlastega,  organiseeris ta oma võimu ja lasi ennast keisriks kroonida. � Napoleon võimsuse tipul: Lääne – Saksamaa riikidest moodustati Reini  liit, vallutati Preisimaa, purustati vene armee, alistati Hisp. ja Port. ning  kuulutati välja kontinentaalblokaad. � Kuna Venemaa ei teostanud kontinentaalblokaadi, tungis Napoleon riiki,  kus lahing jäi sisuliselt viiki ent tagasiteel tabas Prant. armeed suured  kaotusd ning naasnud Napoleon sai Leipzigi lahingus raskelt lüüa ja  sunniti kroonist loobuma ning saadeti Elba saarele. � Otsustamaks Euroopa saatust, kutsuti kokku Viini kongress, Napoleoni  naases Elbalt ning tõusis 3 kuuks võimule, selle lõpetas kaotatud  Waterloo lahing ja ta saadeti lõplikult Saint Helena saarele. � Viini kongressil pandi paika Euroopa riikide piirid ning korrastati  rahvusvahelisi suhteid, mille tulemusel moodustati Püha liit, kuhu  kuulusid kõik Euroopa riigid peale Suurbritannia ja Türgi.


Euroopa riigid 19. sajandil � Prantsuse revulutsioonisõdade ja Napoleoni sõdadega kaasnenud  tohutute inimmasside liikumine, võõraste maade ja teiste rahvaste  nägemine, lugematud isiklikud konfliktid – kõik see tagas, et Euroopal ei  olnud enam võimalik „vana korra“ rüppe tagasi pöörduda ning  rahvuslus ja vabadusideaalid levisid jõudsalt. � 1848. Aastal rullus üle kogu Euroopa revulutsioonilaine, millest jäid  puutumata vaid Suurbritannia, Holland, Vanemaa ja Türgi. � 1871. Aastal Saksamaa ühendamine oli sajandi teise poole peamine  muutus. � Euroopas toimusid kultuuriliselt ja majanduslikult üliolulised  süvaprotsessid nagu näiteks üleminek masinatootmisele ja aurujõu  kasutuselevõtt. � Tööstusliku pöördega käis kaasas aina kiirenev linnastumine ehk  urbaniseerimine.


Ameerika kodusõda ja ühendriikide  areng                  19.saj teisel poolel � Ameerika Ühendriigid olid jagunenud tööstuslikuks Põhjaks ja  orjanduslikuks Lõunaks. � USA keelustas orjade sisse-ja väljaveo ning hakkasid levima ideed  orjuse kaotamisest, mida mõistsid ka lõunaosariikide liidrid. � Orjanduse kaotamine väljaspoolt tuleva diktaadi alusel ei meeldinud  lõunaosariikidele, kes lõid Ameerika Ühendriikidest lahku ning  kuulutasid välja Konföderatsiooni. � Aastal 1861 puhkes Konföderatsiooni ja Uniooni (Ühendriigid, mis ei  kuulunud Konföderatsiooni koosseisu) vahel Kodusõda, mis lõppes  1865. aastal Uniooni võiduga. � Kodusõja tagajärel said orjad vabaduse ning oli vaja alustada  mustanahaliste ühiskonda sulandamisega.


19. saj lõpp: üleilmne maailm � 15.-16. sajandil hakkasid eurooplased dikteerima maailma erinevate  tsivilisatsioonide suhtlust. � 19. sajandi lõpuks koosnes maailm valdavalt Euroopas asuvatest  iseseisvatest suurvõimudest ja nende kolooniatest. � Eurooplased ei suutnud Hiinat koloniseerida, kuid oopiumisõdade  tulemusel omandasid britid, prantslased ja ameeriklased Hiinas rea  eesõigusi. � Jaapan oli 17. sajandi alguses kehtestanud isolatsioonipoliitika, kuid  19. sajandi keskel sundisid Ameerika Ühendriigid Jaapanit oma  sadamaid avama ning 19. sajandi lõpuks oli Jaapani puhul tegemist  suurvõimuga. � Suurriikide majandused olid tihedalt seotud, mistõttu oli suure sõja  võimalikkus väike.


Moodsad ajad � 19. sajandil toimus tehnika ja teaduse kiire areng, mida kirjeldatakse ka  sõnaga progress ("edasiminek"). � Sel sajandil oli ka tööstuslik pööre, kus inimesed muutusid liikuvamaks,  inimestevaheline suhtlus tihenes ja üksikute raudteede asemel kattis maad  raudteevõrk. � Leiutised: jalgratas, algelised bensiinimootoriga autod ja mootorrattad,  telegraaf, telefon, traadita telegraaf ehk raadio, petrooleum -ja elektrilamp,  fonograaf, kinematograaf ja fotograafia. � 19. sajandil sündis modernism, mille esimesteks kuulutajateks peetakse nn  Kristallpaleed ja Eiffeli torni. � Koos uudsete ehitiste ja ilumõistetega saabus naiste võimete ja rolli  ümberhindamine ehk naise emantsipatsioon (st. sotsiaalne iseseisvumine)  ning naised said hääleõiguse mõnes USA osariigis ja Uus-Meremaal, kuid  maailmas tervikuna saabus tõeline murrang alles I maailmasõjaga.


Täname 
kuulamast!

Document Outline

• Slide 1
• Absolutism ja parlamentarism
• Ameerika ühendriikide sünd
• Valgustussajand ja Prantsuse revolutsioon
• Napoleoni sõjad
• Euroopa riigid 19. sajandil
• Slide 7
• 19. saj lõpp: üleilmne maailm
• Moodsad ajad
• Slide 10