AJALOO EKSAMI KORDAMINE (0)

AJALOO EKSAMI KORDAMINE
Vana-Egiptus: ajalooallikad
MÕISTED:
Vaarao – egiptlased samastasid vaaraod erinevate jumalatega. Pistrik oli üks peamisi sümboleid, kuna eelkõige oli vaaraoks kõrguste isand Horos. Vaaraost sai pärast surma surnute riigi valitseja.
Püramiid – vaaraole pühendatud hiiglaslik haudehitis, mille sees oli valitseja hauakamber.
Sfinks – lõvi kehaga ja inimese peaga mütoloogiline olend
Cheopsi püramiid – Egiptuse püramiid mis on nime saanud jumala järgi. Maailma kõrgeim.
Vana-Kreeka: ajalooallikad
MÕISTED:
Linnriik/ polis – koosnes kesksest asulast ja selle lähiümbrusest. Ateena ja Sparta suurimad linnad.
Hellen – vanaaja kreeklased ; selle nimetusega eristati kreeklasi kreeka keelt mittekõnelevatest rahvastest (barbaritest)
Homerose eeposed – Odüsseia ja Ilias
Olümpiamängud – Olümpiamängud on ülemaalised pidustused, mida korraldati Kreekas. Need said alguse just Vana-Kreekast, kus neid korraldati igal neljandal aastal peajumal Zeusi auks. Toimusid iga 4 aasta tagant. Mehed ja poisid osalesid. Kõige tähtsamaks peeti kõige lühemat, ühe staadioni ehk umbes 192 meetri pikkust jooksu. Viievõistlus koosnes kaugushüppest, kettaheitest, odaviskest, jooksust ja maadlusest. Olümpiamängud hakkasid toimuma alates 776 e.m.a
Kreeka teater – sai alguse viljakus- ja veinijumala Dionysose auks peetud pidustustest
Teatron – vaatemängupaik
Skenee – telk kus näitlejad esinemiseks valmistusid
Orkestra – koorile ja pillimeestele mõeldud lavaesine poolkaarkujuline osa.
Aleksander Suur – elas Babülonis. Kuulsaim ja edukaim väejuht.
Homeros – Väike-Aasiast pärit pime laulik, kes pidavat olema „Odüsseia“ ja „Ilias“ autor.
Perikles – tähtsaim Kreeka riigimees . Sõjaväe ülemjuhataja ja riigikassa valitseja.
Aristoteles – Kreeka filosoof ja õpetlane, antiikajal oli ka silmapaistev filosoof, zooloog , füüsik, arstiteadlane ja kirjandusteoreetik.
Herodotos – kreeka ajaloolane . Kirjutatud raamat „Historia“ Cicero nimetas teda „ajaloo isaks“
7 maailmaimet:
1. Egiptuse püramiid.
2. Pharose tuletorn Aleksandrias .
3. Babüloni rippaiad.
4. Rhodose koloss.
5. Zeusi kuju.
6. Arthemise tempel.
7. Halicarnassose mausoleum
Vana- Rooma : ajalooallikad
Mõisted:
Senat – Rooma foorumi põhjaküljel asus Curia – hoone, kus pidas koosolekuid, Rooma riigi kõige tähtsam võimuorgan Senat. See oli asutus, mis on alati olnud Rooma poliitikaelu keskpunktiks. Seal otsustati, kuidas arendada sõjandust, poliitikat, kultuuri ja majandust.
Kodanik – kõik seal elavad inimesed.
Vabariigi periood – Kuningate asemel pääsesid võimule kaks konsulit , kes valitsesid sõjaväge. Suurema reaalse välisohu korral määrati pooleks aastaks ametisse ka diktaator . Reaalset poliitilist võimu hoidis enda käes uus tekkinud aristokraatia – nobiliteet . Kaotati patriitside ja plebeide seisusevahe. Roomlased hakkasid Itaalia alasid allutama. Seejärel alustati Kartaagoga sõdimist (kolm Puunia sõda) ning vallutati ka Idamaid. Ka Kreeka allutati Rooma ülemvõimule.
Keisririigi periood – Varase Keisririigi ajal jagati võim seati ja riigi esimese kodaniku – princeps’i – vahel. Rahvakoosolekuid ei kutsutud enam kokku. Loodi õigusriik, kus kõik kodanikud olid seaduse ees võrdsed. Caracalla seadusega said kõik vabad kodanikud endale kodakondsuse.
Puhkesid suured ülestõusud ning kodusõjad.
Hilises keisririigis astusid ametisse sõdurkeisrid, kellel oli nüüd taas piiramatu võim. Loodi uusi reforme (sõjaväe reformid , maareformid).Vallutati Egiptus. Uueks pealinnaks sai Konstantinoopol
395.a. eraldusid teineteisest Lääne- ja Ida-Rooma.
Patriits – jõukad isikud, kes pärinevad senatisse kuuluvatest suguvõsadest
Plebei – lihtrahvas , kes olid jõukad või siis keskmiselt jõukad jalaväelased
Rooma õigus –  Roomas oli riigikorraldus ja kohtupidamine seadusega kindlaks määratud, kõigi inimeste suhtes kehtis seaduse ülimlikkus. Kõik kodanikud olid seaduse ees võrdsed, kedagi ei tohinud ilma kohtuta süüdi mõista, kõigil oli õigus apelleerida keisrile endale. Keiser lähtus oma kohtumõistmises rooma rahva kasust ja tugines väljakujunenud seadusandlikele põhimõtetele. Keiser oli riigi kõrgeim kohtunik . Rooma seadused olid kujunenud välja pika aja jooksul ja lähtusid pretsedentidest, arvestati ka Kreeka seadusi
Ida-Rooma riik – Bütsantsiks nimetatakse 395. aasta Lääne- ja idarooma keisririigiks jagunenud Rooma impeeriumi idaosa ehk Ida-Rooma Keisririik.
Ceasar – Rooma esimene keiser.
Romulus – Rooma sai enda nime selle isiku poolt. Jumal Marsi poeg, ning Remuse kaksikvend.
Remus – Romulus’e kaksikvend, kelle Romulus tappis, et võim enda kätte saada.
KESKAEG: ajalooallikad
Mõisted:
Kroonikad –
Frangi riik – oli riik varakeskaegses Euroopas, tekkis 5. sajandil, seda juhtis Karl Suur, enne teda tema isa Pippin Lühike
Feodaal – läänimees ehk vasall , Lääne-Euroopa keskaegsed ülikud
Rüütel – suursugune sõjamees, väikefeodaal kellel polnud vasalle.
Lään – maavaldus , kes andis senjöörile truudusvande, kohustudes isanda kutsel väesalga eesotsas ilmuma sõjaväeteenistusse.
Läänimees – vasall
Läänikord – ühiskonnakord, kus maa oli läänistatud feodaalidele ja seda harisid neist sõltuvad talupojad.
Naturaalmajandus – nimetatakse sellist majandust, mille puhul rahalised suhted on kas vähem arenenud või puuduvad üldse.
Raad – linnaelu juhtiv nõukogu
Tsunft – käsitööliste organisatsioon
Gild – linnade kaupmehi ühendav organisatsioon
Hansa Liit – on lepingu põhjal seotud linnadevaheline kokkulepe, et nad pidid ühendama oma sõjaväed ja kindlustama kaubavooride korraliku kaitse. Koosolekud toimusid Lüübekis. Liitu kuulusid 80 linna. Eesti linnadest olid Tartu, Tallinn, Pärnu ja Viljandi
Klooster – seal töötasid ja palvetasid mungad ja nunnad
Ketser – olid inimesed, kelle vaade katoliku kirikule erines teiste omast. Nad väitsid, et paavst on nende meeste jumala teener ja kirik saatana kätetöö. Nende arust pidid mungad olema vaesed nagu kirikudki.
Inkvisitsioon – kirikukohus
Ristisõjad –
Koraan – islami püha raamat (allahi ilmutused muhhamedile)
Renessanss – loominguline ajastu, inimesi hinnati omaduste tõttu
Reformatsioon – usuuendus, algatas Martin Luther aastal 1517
Maadeavastused – eeldused miks mindi maad avastama oli sellepärast, et olid uut tüüpi laevad, kompass, astrolaab ja kogemused, põhjusteks oli aga see, et luksuskaubad olid kallid, taheti leida uusi mereteid, kullajanu.
Christophr Kolumbus tahtis sõita Indiasse Lääne kaudu. Startis 3.august 1492 laevaga „ Santa Maria“ Esimese reisiga avastati: Bahama saared (Hiina), Kuuba (Jaapan), Haiti ( väike Hispaania ). Uskus, et jõuti Hiina rannikule. Toodi kaasa väheke kulda ja mõned pärismaalased. Siis järgmine reis avastas ta Puerto Rico , Jamaica, Väikesed Antillid.
Karl Suur – Pippini poeg, vallutaja, ristiusu levitaja , riigijuht, kultuuritoetaja. Riigi kuningas,
Aquino Thomas – keskaja filosoof, püüdis piibli abil mõista jumalat.
Leonardo Da Vinci – maalija , kuulsaim teos „Mona Lisa“
Kolumbus – mees, kes avastas Ameerika
Martin Luther – võttis vastu reformatsiooni
Magalhaes – Portugali meresõitja, tõestas et maailm on kerakujuline.
UUSAEG :
Mõisted:
Parlamentarism – riigikord, kus riiki valitseb parlament / parlamendist sõltuv valitsus
Absolutism – valitsemisvorm, mille korral riigijuhul on piiramatu võim
Valgustus – periood kultuuriajaloos 1680
Revolutsioon – absolutistlik valitsemisviis
Industriaalühiskond – põhitegevusala on tööstus ja ehitus
Tööstuslik pööre – tööstusrevolutsioon
Koloonia – asumaa
Urbaniseerumine – linnastumine
Napoleon – kuulus väejuht ja riigimees Prantsusmaal
Washington –
Louis XVI – Prantsusmaa kuningas
Suur Prantsuse revolutsioon(põhjused, tulemused, aeg):
Polnud enam euroopa suurvõim,
Ameerika Ühendriikide loomine(põhjused, tulemused, aeg)