Liivi sõda tõestas, et tornid ja müürid ei paku piisavat kaitset, hakati rajama uut tüüpi kaitseehitisi bastione, viisnurksed, mullast kuhjatud astangulised kindlused. Ehitati ka väiksemaid, põhiplaanilt nelinurkseid reduude. Ehitustööd tõid kokkuvõttes endaga kaasa uusi makse ja tööjõu vajadust. Majandus Eesti jõukus tuli peamiselt Venemaa kaubanduse vahendamisest ja kohaliku teravilja väljaveost. Alla oli käinud nii Hansa liit, Novgorod kui ka Tartu. Kaup liikus mujal kas läbi Narva, Tallinna või Pihkvast Riiga. Sisseveetavate kaupade hulgas oli esikohal sool. Venemaa transiitkauba vahendamine vähenes. Suur osa idakaubandust siirdus Narva. Rootsi kuningas tahtis isegi Narva Rootsi riigi teiseks pealinnaks nimetada ja seal aegajalt elada. Narva õitses. Käsitöö arengut reguleeris tsunftikord. Tekkisid esimesed manufaktuurid. Manufaktuuritööstuse keskpunktiks kujunes Narva.
7. Mis oli inimeste peamine tegevusala rauaajal? RAUAAJAL- peamine tegevusala oli karjakasvatus ja põlluharimine. 8. Mis tüüpi kalmetesse matsid surnuid rauaaja inimesed Eestis? RAUAAJA INIMESED- surnud maeti tarand kalmu. 9. Kirjelda rauaaja inimeste matmiskombeid. - surnud tuhastati ja neile pandi hauda kaasa katkiseid asju. 10. Mis olid eestlaste jaoks peamised kaubanduskeskused idas ja läänes? Pihkva, Sigtuna, Novgorod. 11. Mis oli Eesti peamine väljamüügiartikkel? Teravili. 12. Mis oli üldtunnustatud vahetusväärtuseks muinasaja Eestis? Hõbe. 13. Kuidas nimetati Eesti peamist haldusüksust, mis koosnesid mitmest külast? Kihelkond. 14. Kui suur oli Eesti elanike arvmuinasaja lõpuks?150 000- 200 000. 15. Milline oli muinaseesti halduslik jaotus? Leia kaardil 8 suuremat maakonda. 16. Leia kaardil eestlaste naaberrahvad, kellega neil oli tihedam läbikäimine. rootslased,
- Sibul kuppel kirik ilma ühegi naelata, puu punnidega. Tänapäeval väga haruldased. Enim asub kizi saarel. - 1 kuppel jeesus kristus - 5 kuplit jeesus ja 4 evangelisti - 7 kuplit 7 päevaga loodi maailm - 13 kuplit kristus ja 12 jüngrit - Vene rist vennist. Üks ots näitab põrgu poole, teine taeva poole. - Tähtsamad vene kirikud asuvad: novgorod, kiiev, moskva (neis on olemas kreml usukeskus) - Vene ikoonid (pühapilt) ikoonide maailmine pole viimase 1000 aasta jooksul muutunud. Maalitakse sablooni järgi . mungad maalisid. Ikoonidesein ikonostas (altariruumi ees). - Vladimiri jumalaema puidu peal, ema käsi hoiab last ja laps hoiab ema rinnast kinni. - Maailma kuulsaim ikoon: andrei rubljov ,,kolmainsus" tagurpidi perspektiiv. Pühapaiste ehk oreool peaümber
Haapsalu 6. Narva 7. Vana-Pärnu 8. Paide 9. Rakvere • Tsunftid - käsitööliste vennaskond (eriala käsitööliste elu korraldamine) • Gildid - käsitööliste (Väikegild) ja kaupmeeste (Suurgild) organisatsioon • Raad - linnavalitsus (kaupmehed), komplekteeris ise • Maaisand - linn sai linnaõiguse- ja privileegid HANSA LIIT • 12-15.saj • Põhja-Saksamaa ja Liivimaa kaubalinnade liit • Oma õigussüsteem, sõjavägi, laevastik • Kaubakontorid - London, Bergen, Novgorod (-15.saj lõpp) • Pealinn Lübeck • Tallinn, Pärnu, Viljandi, Tartu • Hansa koge - Läänemerel (lai põhi, suur süvis, purjelaev) • Lodi - väiksemad veeteed • Venemaa - karusnahad, vaha, käsitöö • Saksamaa - sool, kangad, luksuskäsitöö, relvad • Eesti - teravili • Tartu viimane lääneeuroopalik linn lääne- ja idakristluse piiril • Juhitv osa Novgorodi kontoris ja Peetri hoovis • Transiitkaubandus Pihkva ja Novgorodiga • Aruanded Lübeckisse
Sügisel, 1919, alustati rahuläbirääkimis Tartus, NSVL'ga.. ( Eestlaste delegatsioon-J. Poska ja Vene-Adolf Jaffe). 1919, 31. Dets. Kirj. Alla vaherahu kokkuleppele, see hakkas kehtima 3.jaan, 1920. Tartu Rahu, 2.veebruar, 1920, eestlased said endale soodsad rahutingimused: · NSVL lubas Eesti iseseisvust tunnistada nüüd ja igavesti · Eestile läksid alad u. 30 km ida pool Narva jõge, Novgorod, Petseri lind ja mk · Mõlemad riigid lubasid tagastada sõja ajal teise riiki viidud alad · Sõjavangide vahetus · Venemaal olevad eestlased võivad tagasi tulla EV (aptandid) · NSVL andis Eestile osa tsaari kullafondist Iseseisvumise eeldused: · Riigid olid jäänud nõrgaks (Saksamaa, Venemaa) · Venemaal kodusõjad · Vabadussõda · Maj eeldused: Pärisorjuse kaotamine, iseseisvad talupojad
Kui linnades levid kiviarhitektuur, siis maal säilitati puukirikuid. 11. Saj on Kiiev Venemaa Euroopa suurim riik. Pealinna kaunistavad 400 kirikut. Kiievi peakirik on Sofia katedraal, millel on 13 kuplit. Algselt oli kirikul viis löövi, mis lõppesid igaüks idaseinas asuva apsiidiga. Hiljem ehitati juurde 2 löövi ning kahjuks on see kirik 17. Saj ümberehitusega rikutud – juurde ehitati veel 4 löövi. Tähtsuselt võitles Kiieviga Novgorod. Novgorodile on iseloomulikud 12.- ja 13. Saj nn ühe uulitsa kirikud(ühe kupliga). Neid oli umbes 200. Ka Novgorodisse ehitati 13 kupliga Sofia kirik, aga see põles maha ning taastati hiljem tagasihoidlikumana. 16. saj alguseks jõuab Venemaale ka moonutatud gooti stiil (kõrged taevassepürgivad ehitised).Ilmuvad telkkatusega kirikud.Keskne kuppel ehitatakse hästi kõrgeks.Tuntuim telkkatusega kirik on Voznessenski kirik Kolomenskoje küla lähedal-Kuulsaimaks Vana-Vene
Rootsi ajal oli mõisnikel kadukariõigus, nad võisid talupoegi füüsiliselt peksta, aga maksude ja koormiste suurendamise õigust neil ei olnud. Rootsi valitsus andis talurahva kaitseks välja määrused, milles keelati mõisnikel talupoegi omavoliliselt taludest välja ajada ja koormisi tõsta. Vene ajal olid mõisnikel samad õigused ja kohustused. Rootsi ajal tuli Eesti jõuksus peamiselt Venemaa kaubanduse vahendamisest ja kohaliku teravilja väljaveost. Alla oli käinud nii Hansa liit, Novgorod kui ka Tartu. Kaup liikus mujal – kas läbi Narva, Tallinna või Pihkvast Riiga. Sisseveetavate kaupade hulgas oli esikohal sool. Venemaa transiitkauba vahendamine vähenes. Suur osa idakaubandust siirdus Narva. Rootsi kuningas tahtis isegi Narva Rootsi riigi teiseks pealinnaks nimetada.Käsitöö arengut reguleeris tsunftikord. Tekkisid esimesed manufaktuurid (tehaste ja vabrikute eelkäijad).Kuid suurt majanduslikku edu saavutasid mõisnikud
Pidid üleval pidama preestrit Pidid arvestama trahvidega Talupoegade koormised: Kümnis 1/10 saagist Kirikumaks 1/100 saagist Hinnus- kindel naturaalmaks, mida pidi maksma feodaalile (väiksem kui kümnis) Taanlased olid esimesed, kes hakkasid ehitama linnuseid, kus elasid läänimehed, kelle ülesanne oli piirkonna kaitsmine, tekkisid ka Eesti aadlikud. Samuti olid Taani aladel esimesed mõisad Liivimaa suhted naabritega: Eesmärk võimu laienemine Vaenlased: Pihkva, Novgorod ja Leedu Käidi vallutamas naabreid, kuid Leedult saadi lüüa Karuse lahingus Linnade teke: · Loojad tõid kohale oma meistrid ja inimesed, kes hakkasid linna rajama · Keeleks oli saksa keel · Olid gildid (kaupmeeste ühing) ja tsunftid (käsitööliste ühing ja neil oma põhikiri ehk skraa) · Elanikud oli: · Taanlased · Sakslased-kõige rohkem · Venelased · Rootslased
2) hinnus kindlaks määratud nauraalmaks Lisaks sõjaväekohustus, trahvid, kingitused mõisnikule, preestri ülalpidamine, 1/10 kümnisest kirikule. Raskeim kohustus oli linnuste, kirikute ja teede ehitamine. Edasipidi lisandus veel järjest suurenev teotöö kohustus. Maksustusüksustena säilisid vakused, mille läänimees üks või kaks korda aastas andami kogumiseks läbi sõitis. Vana-Liivimaa suhted naabritega · põhivaenlasteks kujunesid Novgorod, Pihkva ja Leedu vürstiriigid. · 1260. aasta suvel lõid leedulased Durbe lahinfus orduväe täielikult puruks. · 1263. aastal tungisid leedulased kaugele ordu valdustesse, jõudes koguni Läänemaale ja põletades maha Vana-Pärnu. · 1270. aastal käisid leedulased läbi Läänemaa Saaremaal ning kui leedukad saagiga mandrile jõudsid, siis asus neil · e Karuse lähedal merejääl vastu Liivi ordumeister suure väega. Ägeda võitluse
Sisukord Sissejuhatus ...............................................................................................2 Keskaja kaubandus ....................................................................................2 Keskaja kaupmees......................................................................................5 Eesti kaubandus .........................................................................................7 Kokkuvõte .................................................................................................8 Kasutatud kirjandus ...................................................................................9 Internetiallikad ...........................................................................................9 1 Sissejuhatus Kaubanduse käsitlusel majandusteaduses ja -praktikas on pikk ajalugu. Uutes muutuvates oludes on aga selgunud, et mõiste, mida oleme korduvalt kasutanud, on avatud teoreeti...
Millise riigi järglane oli Bütsants? Kui kaua see riik püsis? Kreeka ja Väike-Aasia, 1000 aastat Kes oli Bütsantsi kuulsaim valitsejapaar? Milline tähtis kirik ehitati nende ajal? Keise Justinianus I ja keisrinna Theodora, Hagia Sophia katedraal Milline uudne lahendus saavutati viklite abil? Suunavad kupli raskuse võimsale piilarile, ning lubavad teha arvukalt avausi Mis teeb Hagia Sophia kiriku nii monumentaalseks? Välisvaates domineerib keskmine kuppel. Tänapäeval moonutavad muhamediusuliste türklaste ehitatud kõrged saledad tornid tunduvalt kiriku esialgset välisilmet. Sisemuses on kinni kaetud maalingud ja mosaiigid, mis katsid seinu ja kupleid. Mis on tsentraalehitis? Ehitis, mis põhiplaanilt meenutas võrdhaarset kreeka risti. Seda katsid viis kuplit üks suurem keskel ja neli väiksemat ristiharude kohal. Kirjelda viiskuppelkiriku plaani. See läheneb põhiplaanilt ruudule, kuid ülesehituses eraldub kõrgemana kreeka risti kujuline o...
Arutati tähtsaid välispoliitilisi küsimusi, lahendati omavahelisi tülisid, määrati makse, astuti samme talurahva pagemise vastu 6.Miks ei kujunenud maapäevast Liivimaad ühendavat jõudu? Maapäeva otsus ei muutunud kellelegi kohustuseks ning kui kasvõi üks seisus oli otsuse vastu, siis seda vastu ei võetud 7.Kes olid Liivimaa ohtlikumad välisvaenlased? Venelased, skandinaavlased, Poola, Leedu 8.Miks muutus välisoht 15.sajandil suuremaks? Moskva ja Novgorod liideti ja siis nähti õiget hetke, et rünnata Pihkvat. Sellele vastukaaluks tuldi liivimaale vallutusretketele. 9.Kes olid ja millega on ajalukku läinud Dietrich Damerow ja Wolter von Plettenberg? Dietrich Damerow – Tartu piiskop, astus orduvastase rinde esiotsa Wolter von Plettenberg – Liivi ordumeister 1494 – 1535, lahendas maa sisemisi lahkhelisid 10.Mida tähendab väide, et keskaegne ühiskond oli agraarühiskond? Iseloomusta talupoegade sotsiaalset liigitust.
lähedusse. Kuna keskajal aga suuri tehaseid ja manufaktuure ei olnud, veeti peamiselt tooraineid, mida siis inimesed kohapeal ise töötlesid. Hansa Liidul oli oma võimuorgan - hansapäev. Seal kohtusid ja arutasid tähtsamaid küsimusi hansalinnade esindajad. Hansapäeva tähistatakse ka tänapäeval Eesti hansalinnades, kuid selle algne eesmärk- läbirääkimised on muutunud rohkem laadaks ning lõbutegevusteks. Hansa Liidu olulisim kaubandustee oli Novgorod – Tallinn – Lübeck – Hamburg – Brugge – London. Tallinn oli üpris oluline sõlmpunkt kauba vedamisel idast läände mistõttu liikusid Tallinna kaudu läände karusnahad, vaha, mesi ja veidi hõbedat. Venemaale veeti aga soola, riideid, heeringat, vürtse, veini ja metalle. Põhilised Tallinna enda ekspordiartiklid olid paekivi ja teravili. (2) Eriti tulusaks kujunes Tallinnale kauplemine soolaga. Keskajal armastati öelda, et Tallinna linn olla ehitatud soolale
· Slaavi hõimud väga sõjakad. Tegid sõjakäike Bütsantsi ja asustasid yhe osa sellest sklaviinid. Veneedid hõivasid mõningaid alasid Saksa. Idaosas. Andid hakkasid järgn. Sajanditel liikuma vähehaaval mööda Dnepri Põhja. Idaslaavlased · Tähtsamate teede sõlmpunktidesse tekkisid käsitööliste ja kaupmeeste asulad, millest arenesid ajapikk varased linnad Vana-Laadoga, Novgorod, Pihkva, Polotsk, Kiiev jt. Neisse hakkas peale viikingite, soomeugrilaste ja baltlaste aina rohkem koonduma ka idaslaavlasi. · Lõunapoolsetes piirkondades kynnipõllundus ja karjakasvatus. Põhjas Novgorodimaal käsitöö ja kaubandus · Soomeugri sulandamine vene rahvaga avaldas suurt mõju P-Vene keelemurretele, kommetele ja elanike antropoloogilisele tyybile. Kohtab rohkesti soomeugrilikke jooni. Laenasid veekogude nimetusi. Vana-Vene riigi teke
International 1150 sünnipäevale. Tutvustatakse 19.-27. juuli Youth Camp seda Venemaa ajaloo vanimat ja Venemaa, Velikiy 18-20 inglise 250 "Historical ilusaimat linna. Elamine toimub Novgorod Novgorod" peredes, kus on ka osaleja vanused lapsed. Laagris õpitakse tundma Poola loodust. Toimuvad workshopid metsa kohta, Poola traditsioonidest, 10.-18
· Mõnede suurte Vene kirikute katustele kuhjatakse väga palju kupleid püramidaalne süsteem · Selline süsteem on ka Kiievi peakirikul Sofia katedraalil · See ehitati 11. saj Jaroslav Targa valitsusajal · Sofia katedraalil on 13 kuplit · See oli algselt viielööviline kirik · Kahjuks on see kirik 17. saj ümberehitustega rikutud · Siis ehitati kirikule juurde veel neli löövi · Kiieviga võistleb sel ajal tähtsuselt Novgorod · Novgorod oli Põhja-Venemaa suurim kaubalinn · Ka Novgorodi ehitati Sofia katedraal 13 kupliga · See põles aga varsti maha · Ta taastati veidi tagasihoidlikumal viielöövilise ristkuppelkirikuna · Novgorodile on iseloomulikud 12.-13. saj nn ühe uulitsa kirikud · Need olid pisikesed ühe kupliga kirikud igal suuremal tänaval (umbes 200) · 12. saj alguses laguneb Venemaa kümmekonnaks vürstiriigiks · Kõige tugevam oli Vladimiri vürstiriik
Hiljem spetsialiseerusid mitmed rikkad kodankud raha laenamisele ja vahetamisele. Rahalaenamise ettevõtetest kujunesid pangad. Linnade omavahelise kaubanduse hõlbustamiseks tekkisid kaupmeeste ühendused. Peamiseks kaubavahendajaks sai 12.sajandil tekkinud Hansa Liit, mis 14. sajandil muutus kaubalinnade liiduks ja mille tähtsaimaks keskuseks sai Lübeck. Hansa Liitu kuulusid paljud Lääne- ja Põhja-Euroopa linnad ning Venemaal Novgorod. Eesti linnadest kuulusid Hansa Liitu Pärnu, Viljandi, Tartu ja Tallinn. Arvan, et kõrgkeskajal alguse saanud kaubanduslik areng nendes linnades on teinud neist ka tänapäeval olulised kaubanduslikud keskused. Selle üheks näiteks võib tuua Londoni, mis on üks suurimaid kaubanduslinnu Euroopas ka tänapäeval. Kaubanduse ja käsitöö areng tõi kaasa majanduslike ühingute tekke. Tekkisid gildid-
Eestlaste muistne vabadusvõitlus 1208 -1227. Vana-Kalamaja Täiskasvanute Gümnaasium Õpetaja: J.Klausen 2012.a. Liivimaa ristisõda.1198-1290 11.-13- sajand ristisõdade ajastu. 1201. aastal rajas Albert Riia linna. 1202. aastal Baltimaade rahvaste alistamiseks asutas Alberti abiline ja hilisem Eestimaa piiskop Theoderich Kristuse Sõjateenistuse Vendade ordu (Mõõgavendade ordu). 1204-1208. aastal olid alistatud ja võtsid ristimise vastu liivlased ja latgalid. Vallutati Polotskile alluvad väikevürstkonnad Jersika ja Koknese. Liivimaa ristisõja põhjused. Saksa, Rootsi ja Taani kaupmehed soovisid saada oma valdusse siinsed kaubateed. Nad aktiviseerisid oma tegevust Läänemerel. Nende suur huvi Baltimaade vastu tulenes sellest, et selle kaudu oli hea kaubelda Vene vürstiriikidega. Skandinaavia riigid tahtsid idapoolsed rahvad allutada, et lõpetada nende rüüsteretke oma alad...
millisesse rauaaja inimesed? PRONKSIAJA INIMESED- surnud maeti kivikirstkalmetesse ning hauda pandi asju kaasa RAUAAJA INIMESED- surnud maeti tarand kalmu, surnud tuhastati ja neile pandi hauda kaasa katkiseid asju. 8. Kui suur oli Eesti rahvaarv 13. sajandi alguseks? 13. sajandi alguseks oli Eesti rahvaarv praegusest 10 korda väiksem. 9. Millised linnad olid eestlaste peamisteks kaubanduspartneriteks 13. sajandil? Pihkva, Sigtuna, Novgorod, 10. Milliseid kaupu veeti itta, milliseid läände? ITTA- veeti vilja LÄÄNDE- veeti karusnahku ja vaha 11. Milline oli üldtunnustatud vaheväärtus 13. sajandil? üldtunnustatud vaheväärtus oli Hõbe 12. Milline oli muinaseestlik halduslik jaotus? Leia kaardil 8 suuremat maakonda. 13. Leia kaardilt eestlaste naaberrahvad, kellega neil oli tihedam läbikäimine. rootslased, soomlased, karjalased, liivlased, latgalid. 14. Seleta mõisted:
Lõunapoolsetes viiendikes elasid slaavlased, põhjapoolsemates viiendikes elasid valdavalt läänemeresoome hõimurahvad(eestalased, vadjalased, vepslased jne) 23. Novgorodi linn ja selle valitsemiskorraldus. Esmakordselt mainitud 859, kuid ilmselt tunduvalt vanem. Kiire areng tingitud soodsatest tingimustest- hea geograafiline asend varjaagide juurest Keekasse viiva veetee alguses, samuti jäi ta pikka aega puutumata sõdadest.12 saj oli ta üks suuremaid Vana-Vene ja ka euroopa linnu. Novgorod asus Volhovi jõe mõlemal kaldal, ilmeni järve vahetus lähedusese. Idakaldal asuvat osa kutsuti tänu seal olevale turule Torgovajaks. Läänekaldal asus Kreml ja peale Sofia katedraali valmimist hakati seda kutsuma Sofiiskajaks. Linna valitsemisel oli kõige olulisem roll bojaaridel. Linna juhtima valiti eliidi hulgast tegelasi, ja nii oli peagi võimalik bojaariks ainult sündida. Oluline ka see et erinevalt teistest linnadest ei olnud sealsel vürstil õigust makse
Eeslinnad jäid ajajooksul müürist väljapoole. Osa linnasid allusid senjöörile, kelle maal nad asusid. Tekkisid iseseisvus võitlused, mille käigus senjööri võimu alt vabaneti. Kaubalinnad Juhtivad kaubanduspiirkonnad olid: 9) Vahemeri(Itaalia) 10) Läänemeri ja Põhjameri (saksamaa) 1160 moodustati Hansa Kaupmeeste koondis, millest kujunes Hansa Liit. Tippaeg oli 14. saj teine pool, kui liitu kuulusid u 170 linna. Tähtsaimad olid. Lübeck, Köln, Novgorod. Idakaubandus käis läbi Tallinna ja Riia. Hansa jäi alla Itaalia kaubandusmaadele, mis laiendasid oma tegevust ka Aafrikasse ja idamaadesse esimesena Euroopas võtsid kasutusele ka rahamajanduse ja rajasid pangad. Käsitöö Suur osa linna elanikest olid käsitöölised, kes olid kohustatud kuulama tsunfti e kutseühingusse. Igal tsunftil oli oma põhimäärus e skra, mis reguleeris tootmist, kvaliteeti, hindasid, müüki jne. Pani paika ka alluvussuhted e tsunfti hierarhia(õpipoiss,
Eesti ajalugu Esimesed inimasustuse jäljed Eestis on u. 9500 aastat vanad Muinasaeg on Eesti ajaloos kõige pikem aeg (8000a e.Kr ja lõppes 13.saj p.Kr kestis umbes 9300 aastat Periodiseering Paleoliitikum Mesoliitikm u 9000-5000eKr Neoliitikum u 5000-1800eKr Pronksiaeg Vanem u 1800-1100eKr Noorem u 1100-500eKr Rauaaeg Vanem Eelrooma u 500 eKr-50pKr Rooma rauaaeg u 50-450 Keskimine u 450-800 Noorem Vikingiaeg u 800-1050 Hilisrauaaeg u 1050-1200 1200-1561 keskaeg (Liivi sõda) 1789 varauusaeg/uusaeg, 1819 pärisorjuse kaotamine 1918 lähiajalugu Kuidas on jääaeg kujundanud Eesti maastiku. Too 4 näidet. Tasane maapind, voored, sügavad orud Mesoliitikum Pulli küla on leitud vanim Eesti arheoloogiline asuala Teine varem leitud, kuid hilisem asulakoht on Kunda Lammasmägi Samalaadse arheoloogiliste leidude alasid nimetati Kunda kultuuriks Kunda kultuu...
TEEMA 4. Eestlased muinasaja lõpul 1. Suhted naabritega: idaslaavlased, balti hõimud, viikingid. Esialgu olid eestlaste suhted naabritega kaubanduslikku laadi ja sõjalisi kokkupõrkeid tõenäoliselt ei esinenud. Esimesed märgid sõjaohu kasvust pärinevad pronksiaja 9.- 6. sajandist eKr, kui Lääne-Eestis ja Saaremaal hakati asulaid kindlustama paekividest laotud tara ja palkidest kaitseseinaga (Asva kultuur) Alates keskmisest rauaajast (5.- 8. sajandist) muutusid suhted naabritega teravateks, mida tõendavad järgmised asjaolud: · Eestis algas massiline linnuste ehitamine. Muinasaja lõpusajanditest on teada kokku u 120 linnust, mis tulenevalt piirkonnale omastest pinnavormidest olid nelja tüüpi mägilinnused, neemiklinnused, maalinnad e. Ringvall-linnused ja Kalevipoja säng tüüpi linnused · Arheoloogilistel kaevamistel on avastatud linnuste korduvaid põlemisi ja leitud relvade katkeid · Matustel hakati hauapanustena...
· Hansa liit pidas ka regulaarselt hansapäevi = Hansa liidu liikmete võimuorgan, mille otsused olid liikmeslinnadele kohustuslikud. · Privileegide kaitseks kasutas Hansa liit: kaubanduskeelde ja blokaade relvajõudu (N: sõjas Taaniga 1367-1370 saavutas kaubandusliku ülemvõimu Läänemerel). ING. NORRA London Bergen MADAL SAKSA- LÄÄN VANA- VENEMAA -MAAD MAA E- LIIVI-MAA Novgorod Brügge Lüübek MERI Tallinn Hamb. Tartu Riia · Vahendati: idast: karusnahad, kala, vaha, teravili, lina, kanep, puit. läänest: kalev, sool, heeringas, vürtsid, metall, luksuskaup. · Pangandus: · Kaubavahetuse areng suurendas vajadust raha järele. · Raha müntimise õigus oli: riikide valitsejatel suurfeodaalidel suurematel linnadel = raha väga mitmekesine
· Bayeux´i vaip 3.Slaavlased ja Vana-Vene riik 1)Päritolu: ida-euroopas elavad veneedid- neist kujunesid lääne-slaavlased(poolakad, tsehhid, slovakid) Sklaviinid- lõuna-slaavi rahvad(bulgaarlased, horvaadid, makedoonlased, serblased) Andid- idaslaavlased(ukraina, valgevene, venemaa) 2)Idaslaavlased: · Tähtsamate teede sõlmpunktidesse kujunesid käsitööliste asulad( Vana- Laagoda, Novgorod, Pihkva, Kiiev jt.) · Lõunapool tegeldi künnipõllunduse ja karjakasvatusega, põhjapool käsitöö ja kaubandusega 3)Vana-Vene riik: · Normannistlik teooria(vene riik loodi viikingite poolt) · Antinormannistlik teooria(üks idaslaavlaste hõim dnepri lisajõe rossi ääres lõi vene riigi) · Tekkis aastal 882. peale Rjuriku surma, kui tema üks lähikondlane Oleg vallutas Kiievi 4)usund:
enda kätte haarata ja vallutamatuks jäi ainult Tallinn. Hävitati kõik, mis meenutas ristiusku. Kaevati üles kristlikult maetud surnud ning põletati. Ristiusuveest pesti puhtaks endid ja oma hooned. Riiga saadeti sõnum: ,,Eestlased ei võta kunagi ristiusku, senikaua kui on elus veel üks aastavanune ja küünra pikkune vennike.’’ Õpiti kasutama ambu. 1223.a. piirasid sakslased jälle Viljandi ja eestlased sunniti ristiusku. Nüüd hakaksid koostööd tegema Pihkva ja Novgorod. Linnustesse paigutati vene väed. Koos venelastega üritati jällegi Tallinnat vallutada ja tagasiteel rüüstasid Harjumaa külasid. 1223.a. jõudis Tartu alla Novgorodi vürst Vjatsko 200 mehega, kes tahtis pärast võitu sakslaste üle Eestimaad omale. 1224.a. piirasid sakslased Tartu ja Vlatskole tehti ettepanek linnusest lahkuda, ta keeldus. Sakslased piirasid linnust kaheksa päeva ja lõpuks vallutati tormijooksuga. Kõik linnuses
Referaat ,, Hansaliidust ja selle mõjust tänapäeval'' Sissejuhatus Hansa Liidu algust ei ole voimalik täpselt dateerida, kuid liit kujunes välja sammsammult XII sajandi jooksul. Hiliskeskajal purjetasid Pohja-Saksa kaupmehed, kes tegelesid väliskaubandusega, ise oma laevadega kui ,,rändkaupmehed" kaubanduskeskustesse, kus nad loid oma organisatsioonid kauplemisoiguste kaitseks. Sageli reisisid nad gruppidena. Siit on pärit ka termin ,,Hansa", mis alamsaksa keeles tähendas ,,jõuku, seltskonda". Esmakordselt mainitakse selliseid kaubandusühendusi 1161. aastal, kui tegutses ,,gemeenen Koopmans" Gotlandi saarel, mis oli sellel ajal üks tähtsamaid kaubanduskeskusi Läänemerel. Põhja-Saksa kaupmeestele anti teatud kaubandusoigused ja vastutasuks said Gotlandi kaupmehed privilegeeritud seisundi Põhja-Saksa piirkonnas, näiteks oiguse osta ja müüa kaupu, mida teistele keelati voi siis k...
Viikingite reisid. Viikingite laevad: Viikingid olid suurepärased laevaehitajad, nad ehitasid tugevaid ja kiireid laevu, mille põhjad olid nii lamedad, et laevad võisid randuda ka ilma kaita rannal ja nendega võis mööda jõgesid ülespoole sõuda. Selleks, et merel sõita, oli viikingi laeval mast, mille külge kinnitati puri.Umbes 9. saj võtsid viikingid kasutusele kiilu, mis ulatus ahtrist vöörini, kulges mööda laeva põhja ja aitas laeval ka tormi ajal stabiilsena püsida. Viikingite laevad oli samas väga kerged ja valmistatud puidust. Üldse kasutasid viikingid kolme sorti laevu ja paate: 1) kõige väiksemad olid kalapaadid, mida kasutati kohalikuks kauplemiseks ja kalastamiseks ranniku lähedal. 2) suuremad, aeglasemad ja madala põhjaga laevad olid knarrid, mida kasutati kaubalaevadena; nende laevadega oli kerge randuda ja nende peale laaditi kaupu ja kariloomi. 3) kõige suuremad ja kiiremad laevad olid pikklaevad e...
Algsest hoonest on säilinud vaid vundament ja ühe apsiidi müür kuni 11 meetri kõrguseni. Ümberehitustööde käigus kujundati Püha Sofia katedraal ümber kolmelööviliseks ja ühe apsiidiga basiilikaks. Kiriku lõunaküljel asuvad kaks sümmeetrilist torni, mille kõrguseks on 50 meetrit. Sisekujundusele lisasid bareljeefid ja nikerdustega karniisid, katedraali ehivad puuskulptuurid. Kiieviga võistleb sel ajal tähtsuselt Novgorod, mis oli Põhja-Venemaa suurim kaubalinn. Ka Novgorodi ehitati Sofia katedraal 13 kupliga, kuid see põletati varsti maha. Hoone taastati veidi tagasihoidlikumalt- viielöövilise ristkuppelkirikuna. Novgorodile on iseloomulikud 12.-13. sajandi nn. ühe uulitsa kirikud. Nagu Bütsantski polnud Venemaal arenenud skulptuuri, seda vaimustavam oli aga maal. Kirikute siseruume kaunistati mosaiikide ja freskodega-. Nagu Bütsantsiski, oli piiblilugusid
said? Eestlastel puudusid liitlased sõjas Puudus ühtne riik Eesti malevad ei tundnud eriti viske- ja heiterelvi ( kiviheitemasinad , amb) Eestlaste puudus korraline sõjaline väljaõpe , samas siia tulnud rüütlid olid elukutselised sõjamehed. Vaenlastel oli alati võimalus täiendust saada, kuid eestlasest malevlased said ükskord otsa 6. Mis sai ristisõdijate plaanist vallutada ristisõja järel ka Novgorod ja Leedu alad? Jäälahingus peatasid Vene väed Aleksander Nevski juhtimisel ristirüütlite edasitungi itta. 22. septembril 1236, milles leedulased (koos semgalitega) lõid hävitavalt Leedust rüüsteretkelt naasvat Mõõgavendade Ordu väge; surma sai ka ordumeister Volquin. Seejärel liideti Mõõgavendade ordu riismed Saksa orduga ning moodustus selle Liivimaa haru ehk Liivi ordu. 7. Kuidas jagati Eestimaa võõrvallutajate vahel pärast Muistse Vabadusvõitluse lõppu? (mis osadeks) 1
KESKAEG X klass Keskaja dateering ja 3 perioodi-lääne-rooma riigi algus476a.pKr kuni ameerika avastamine1492,reformatsiooni algus1517,madalmaade revolutsioon või inglismaa kodusõda1640; vara-,kõrg-,hiliskeskaeg.Varakeskaeg: Frangi riik-tekkis 5.saj peale lääne-rooma riigi lagunemist kui frangid vallutasid gallia;Chlodovech-kuningas(suguvõsa nimi Merovech),vallutas gallia/rajas riigi,võttis vastu ristiusu,surma järel laguneb ühtne riik,võim majordoomustele;Karl Martell-714 Pippini järeltulijaks,loobub majordoomuse nimetusest->frangi hertsog,purustas POITIERS lahingus araablased,sadulajalused;Pippin lühike-751,pani aluse paavstiriigile756;Karl Suur(768-814)-rooma geisriks800,kultuuri tõus e. karolingide renessanss,soosis haridust;Verduni leping(843)-K.Suure pojad jagasid riigi lääne-frangi(prantsusmaa),ida-frangi(saksamaa),lõuna-frangi(itaalia).Feodaalkord e. läänikord-kuningale kuulus võim kogu kuningriigis,ta jagas aadlikele/feoda...
4. Koopia järeletehtud kunsti töö/teos. · vasakul on koopai paremal on originaal Bruegeli ,,Fall of Icarus ,, (10) · Kuulus Ostafjenskaya koopia(O ). Tundmatu kunstniku portree O.A. Kiprenski originaalist . On tehtud P.A. Viazemsky tellimusel 1840. Pushkini Riigi Muuseum ( . . ) (11) · « » (,,Suzanna suplemine") Jean-Baptiste Santerr (12) · Savrasov, ,, ", 1871, Riiklik Tretjakovi Galerii ja Savrasov, ,, " (replica), 1879, Nizni Novgorod kunstimuuseum (lisa 2) 5. Repro trükipilt raamatus mõnest maalist ja väga erinevate mõõtmetega, tavalselt värvilised. · kirjanduses (Raamatus ,,Kunst. Maailmakuulsate maalide taustast" sisaldab 45 reprot (13) · Minu raamat Fjodor Vassiljev sisaldab palju selle kunstniku reprosid (14) · Meie õpik"Kunstikultuuri ajalugu" Jaak Kangilaski sisaldab palju erinevaid reprosid (15) 6. Arhitektuur ehk ehituskunst - on hoonete ja neid ümbritseva keskkonna kujundamine.
1612. a. alistus Poola garnison Moskvas. ROMANOVID 1613-1917 MIHHAIL 1613-1645 Vene aadlikud valisid 1613. a. Maakogus uue dünastia, milleks sai Romanovid. Troonile valiti Rostovi metropoliidi Filareti poeg Mihhail Romanov, kes oli Ivan Julmaga kauges suguluses. 1598-1613. aastatel oli Vene troonil või pretendeeris sellele 6 inimest. Vale-Dmitri ja muude segaduste taga olid Poola-Leedu võimsamad suguvõsad. Segaduste ajal oli peaaegu kogu Novgorod Rootsi käes. Romanovite ajal absolutiseerus kogu Venemaa valitsemine. Selle tingis soov vältida segaduste aja kordumist. Uus tsaar lõpetas sõja Rootsiga ja Poolaga. Venemaal tuli siiski loovutada olulisi maaalasid mõlemale riigile (Ingerimaa ja Smolensk). Pindalalt oli Venemaa küll maailma suurim riik, kuid rahvaarv oli 17. sajandi keskpaigas kõigest 10 miljonit. Terve sajand oli Venemaa ka merest ära lõigatud. Tema ainus merepiir oli Valge mere rannikul.
Islam ei soosinud draamat, ega ilukirjandust "Tuhat üks ööd" luuletaja Firdaus 940-1020 eepos "Sahname" Nizami poeemid tsüklis "Hamsa" (=viis) türklaste vallutuste järel koondus pealinnaelu Konstantinoopolisse 8. Vana-Vene riik Idaslaavlased liikused some-ugrilaste poolt asustatud põhjapoolsematele aladele: Vana-Laadoga, Novgorod, Pihkva, Polotsk, Kiiev riigi teke Rjurik ja varjaagid tulid valitsema 882 Oleg vallutas Kiievi, tekkis Vana-Vene riik; varjaagid slaavistusid 988 vürst Vladimir I alustas ristiusustamist (kreeka õigeusk) Jaroslav Tark diplomaatilised abielud Euroopa riikidega; kirjutas Vene riigi õiguse; maa killustatus Kiievi tähtsuse langus, osastisvürstid Novgorodi vürstiriik loode piirkonnas ja Vladimir-Suzdali vürstiriik kirdes
keevalised ja tasakaalukad. Samas on neile omased distsiplineerimatus, ebapunktuaalsus ja korratus." Paiknemine ja kujunemine Maailma pindalalt suurim riik Venemaa Föderatsioon paikneb Ida- Euroopa ja Aasia territooriumil. Arvatakse, et V sajandil saabusid lääne poolt Venemaa praegusele territooriumile slaavi hõimud. Esimene slaavlaste riik tekkis neis paigus IX sajandil ja selle keskuseks sai Novgorod. Vene rahva hälliks peetakse Kiievi-Venet, kus IXXI sajandil kujuneski välja vene rahvas. 988. aastal võeti Venemaal vastu ristiusk. XII sajandil sündis kaks tugevat riiki Vladimiri- Suzdali vürstiriik ja Novgorodi vabariik. Novgorodi vabariik pidas XIII sajandil maha edukad lahingud rootslaste ja sakslaste vastu (Neeva lahing 1240. aastal ja Jäälahing 1242. aastal). Idapoolsed vürstiriigid sattusid samal ajal mongoli-tatari ikke alla. Ligi250 aastat sõltuvust
näiteks vaha, lina, kanepit, mett, hõbedat, kasetohtu ja karusnahku. Venemaale veeti Euroopast veini, kangaid, metallitooteid, metalle, Skane heeringaid ning soola. Hansa Liidul oli ka oma võimuorgan hansapäev. Seal kohtusid ja arutasid tähtsamaid küsimusi hansalinnade esindajad. Hansa Liidu tähtsaimateks transpordivahenditeks olid koged. Need olid suured kaubalaevad, mis liikusid edasi ühe purje abil. Hansa Liidu olulisim kaubandustee oli Novgorod Tallinn Lübeck Hamburg Brugge London. Tallinna kaudu liikusid läände karusnahad, vaha, mesi ja ka natuke hõbedat. Eesti linnadest kuulusid Hansa Liitu Tallinn, Tartu, Viljandi, Uus-Pärnu. Arvan, et tänu Hansa kaubateele on Tallinn ka tänapäeval üks tähtis kaubalinn. Ka kaubanduses moodustati erinevaid ühendusi. Kaupmeeste ühendusteks olid jõukamate Suurgild ja sellest eraldunud vallaliste kaupmeeste gilditaoline organisatsioon,
Põhiline koormis kümnis - kümnes osa talu saagist, kergema variandina hinnus kindalaksmääratud naturaalmaks. Võõrvõimude omavahelised suhted. Linnad, linnused ja kirikud Kogu Eesti keskaega iseloomustab võitlus võimu pärast. 1297 toimus V-Liivimaal kodusõda. Riia linn moodustas ühisrinde ordu vastu. Vana-Liivimaa feodaalriigikeste välispoliitika lähtus Saksa ordu ja Rooma paavsti taotlusest oma võimu laiendada. Põhivaenlasteks kujunesid Novgorod, Pihkva ja Leedu vürstiriigid. 1263. tungisid leedulased ordu valdusesse ja põletasid maha Vana-Pärnu. 1270. käisid nad läbi Saaremaa 1242 toimus Pepsi jääl nn. Jäälahing, milles orduväed ümber piirati ja pärast venelaste poolt purustati. Sellele vaatamata pidid venelased tunnistama Eesti- ja Liivimaa jäämist läänest tulnud võimu alla. Sakslased omalt poolt olid sunnitud leppima sellega, et nende valluse piiriks jäid Narva jõgi ja Pepsi järv.
hugenottide riik. Pariis katoliiklik. VENE RIIK Vana- Vene riik tekkis 882.a kui Viikingupeliku Rjuriku poeg Oleg vallutab uusi alasid juurde Kiievi ümbruses. Ristiusk võetakse seal vastu 988.a. Alates 11.saj oli Venemaa jagunenud mitmeteks vürstiriikideks- feodaalne killustatus. Tihti esinesid nende vahel sisetülid. Suurimad ja võimsamad neist olid Novgorod ja Moskva. Novgorod oli üks esimesi tekkinud linnu, seal arenesid jõudsalt käsitöö ja kaubandus- ühendus Lääne- Euroopaga. Novgorod paistis silma üsna demokraatliku valitsemiskorraga- Veetse ehk rahvakoosolek. "koloniaalimpeerium", hansalinn. Moskvat mainiti esmakordselt 1147.a. 14.saj Vürst Ivan (I) Kalita võitis Kuldhordi poolehoiu- hakkas koguma makse kogu Venemaalt. Tõusis esile kavalusega, jättes osa rahasid endale. Tegi tatarlastega koostööd
More than for 50 years of the existence the theatre has put out about 500 performances. These are statements of modern Russian and western playwrights, Russian and international classics, the Estonian dramatic art, performances for children. During it's tours theatre has visited many cities of the former USSR: from Kaliningrad to Chita, from Murmansk to Tashkent. Last year's Russian theatre of Estonia toured Moscow, Saint Petersburg, Riga, Vilnius, Novgorod, took part in various festivals. Some well-known theater directors (Andrey Tarkovsky, Roman Viktjuk, Juriy Sillart, Lembit Ulfsack and others) worked on a stage of Russian theatre. The theatre puts about 8-10 premieres per year. A building of theatre is located in the center of Tallinn. F.Skuinsh constructed it in 1926 first as the cinema. And up to now it keeps magnificent glamour of an interior. In one of theatre
ajaloos, mille uurimisel on kirjalikel allikatel oluline roll. Eesti asutusajaloo seisukohalt on hindamatu väärtusega allikad Põhja-eestit valitsenud Taani kuninga arvepidamise jaoks koostatud ``Taani hindamisraamatu`` Eestimaa nimistu. See on koostatud arvatavasti aastal1230. Eesti ajaloo oluline sündmus oli ristiusu vastuvõtmine Skandinaavia maades. Kristluse levimist kiirendasid viikingiretked, kus skandinaavlased puutusid kokku kristlike maadega. Samal ajal tugevnes Novgorod ja vene riigiga seotud linnriigid. Vene sõjajõududega tuli eestlastel pidevalt kokku puutuda. 12. sajandi keskel, kui Taani, Rootsi ja Venemaa olid poliitiliselt killustatud ja sõjaliselt nõrgad, ilmus Läänemerele uus jõud ajaloo kulgu määrama. Tekkivad erinevad uut tüüpi linnused, et kaitsta ennast vaelaste rünnakute eest. Rauaaja lõul olid Eesti alal tätsaimateks territoriaalseteks üksusteks kihelkonnad. Kirjalikest allikatest
Ugandi ja Sakala alistuvad - 1215 suvel sakslaste rüüsteretked (eriti latgalid) Ugandisse sõdida lubati kuni eestlased alistuvad olukord lootusetu, venelaste poolt ka oht rahu palumine nõustuti ristimisega - ka sakalased sõlmisid rahu, lasid end ristida - ristimine pahameel Pihkvas, 1216 vürst Vladimiri rüüsteretk Ugandisse - ugalased + sakslased kindlustasid Otepää linnust 1217 ühine sõjakäik Venemaale (suur saak) Võit Otepää all - Pihkva, Novgorod tunnetasid ohtu otsustati koos eestlasega nende vastu ühiselt välja astuda liidusuhted esmajoones saarlastega - 1217 veebr suur venelaste vägi Otepää all nendega liitusid saarlased, harjulased, sakslased piiramine kestis 17 päeva. Riiast sakslastele abivägi piirajatega neil lahing. Pärast abiväe saabumist algasid rahuläbirääkimised sakslased pidi lahkuma kogu Eestist Madisepäeva lahing
sisemaa maanteedel ja jõgedel. Need olid kaugkaubanduse suunad: Pärnu - Viljandi - Tartu - Pihkva - Novgorodi veetee ning Riia - Viljandi - Tallinna maantee. Peale Daugava suudmes Riia linna rajamist 1201. aastal said hansa kaupmehed edasitungil itta kindla tugipunkti. Järgnevatel aastatel Gotlandi ja Põhja-Saksa kaupmehed varustasid ristiretketest osavõtjaid laevadega ja pidasid tihedat ühendust Riiaga. 1478-ndatel aastatel kaotas Novgorod Moskvale oma iseseisvuse. 1481. aasta kevadtalvel, 1. märtsil alustasid Ivan III saadetud Pihkva, Novgorodi ja Moskva ühendväed Viljandi linna ja linnuse piiramist. Linnas süttisid hooned, nende hulgas ka Viljandi raekoda koos raearhiiviga. Linnust venelased vallutada siiski ei suutnud. Viljandi linn taastas sõjapurustused. Jätkus endine töökas argipäev ja vilgas idakaubandus, mis tollel ajal oli iseloomulik kõigile hansalinnadele Eestis.
1242 tagasi Saksa ristisõdijate väed. Sakslaste suurim lüüasaamine. 24. Vana-Liivimaa naaberriikide tugevnemine keskaja lõpul. Leedu ühinemine Poolaga ning muutumine katoliiklikuks. Vana- vene riikide ühendamine Moskva suurvürstiriigi poolt. Leedu muutus katoliiklikuks 1386 ja koos Poolaga loodi 1385 Poola-Leedu liit. Moskva suurvürstiriik hakkas ühendama Venemaad, 1478 vallutati Novgorod ja 1510 Pihkva. Taheti vallutada ka Kagu-Eestit. Tugevnes ka Skandinaavia, kui 1397 liideti Taani, Rootsi ja Norra Kalmari Uniooniks. 25. Vana-Liivimaa ühiskond keskajal. Rahvaarvu kasv. Rahvaarvu rahvuslik koostis sakslaste ja eestlaste osakaal ühiskonnas. Seisused . Eestis elas 1200 umbes 150 000 inimest, 1550 umbes 250-300 000 inimest. 90% elanikkonnast olid eestlased, enamasti talupojad. Kõrgemast soost eestlased enamasti saksastusid
laiendama oma valduseid Vana-Liivimaa arvelt. 1.1. Liivi sõja rahvusvaheline taust Vana-Liivimaa ümber olid 16. sajandiks tekkinud suured ja tugevad tsentraliseeritud (tugeva keskvõimuga) riigid, kes olid valmis alustama võitlust ülemvõimu pärast Läänemere idarannikul: 1) Moskva suurvürstiriik (Venemaa) - riik oli laienenud teiste vene riikide arvelt (näiteks 1478 liideti Moskva riigiga Novgorod, 1510 Pihkva vürstiriik); - tugevnes Ivan IV Julma (valitses 1533 - 1584) võim, kes suutis pärast täisealiseks saamist (sünd 1530) täielikult enese ülemvõimule allutada vene feodaalid. 1547 lasi Ivan IV end kroonida tsaariks; - Vene riigi piirid olid oluliselt laienenud ida suunas. Venemaaga ühendati 1552 Kaasani ja 1556 Astrahani tatarlaste khaaniriigid Volga jõe piirkonnas ja laiendati riigi piire kuni Lääne-Siberini;
Vana-Liivimaa linnade teke ja kaubanduse areng Omaette probleem on linnade teke Vana-Liivimaal ja selle mõju kogu maa sotsiaalmajanduslikule ja poliitilisele olukorrale. Kuigi Eesti alal oli 13. sajandil mitmeid sõjalis-poliitilise ja kirikliku tähtsusega asulaid -- Tallinn, Tartu, Otepää, Lihula, Haapsalu, Viljandi, Pärnu -- on selgemaid allikalisi andmeid linna kujunemisest tol perioodil vaid seoses Tallinna ja Tartuga. Mitme teise ülalnimetatud asula asend osutus pikemas perspektiivis majanduslikus ja geopoliitilises mõttes ebasoodsaks -- näiteks paiknes Otepää liialt lähedal tihti vaenulikele Vene vürstiriikidele ning asus eemal veeteedest, Lihula aga ei sobinud looduslikult suuremaks sadamaks. Nii Tallinna kui ka Tartu puhul võib oletada, et algne linnaline asula kujunes kindluse (Tallinnas ordulinnuse ja piiskopi residentsi ning Tartus piiskopilinnuse) ümber välja 13. sajandi keskpaigaks, kuid täpsemad allikad nende varaste asu...
Neist vähemalt kahe puhul ka nende vanad saksakeelsed nimed. 9 linna: (ja lisaks linnadele oli ka 14 alevit) Tallinn(REVAL) Tartu (DORPAT) Viljandi Rakvere(LESINBERG) Narva Paide (PAISENSTEIN) Haapsalu Vana-Pärnu Uus Pärnu 7. Millel baseerus(põhines) Tallinna jõukus? Kaupmeeste ärist.tln s oli kuni 24 raehärrat 8. Mida kujutas endast keskaegne Hansa Liit? Mida ja keda ta ühendas? Ühendas tln tartu viljandi ja uus pärnut Tähtsaim kaubatee kulges liinil novgorod tln lübeck hamburg brügge london Idast veeti läände peamiselt karusnahka nahku vaha vilja linba kanepit ja puitu ning läänest itta laevit soola heeringaid vürtse paberit juustu veini vääris ja muid metalle ni neist valmistatud tooteid Liivimaa enda tähtsaimaks kaubaks oli rukis.mida veeti välja. Hansa on mõjutanud ida ja lääne euroopa kultuurivahetust ja ühisjooni on Hansa piirkondade linnade arhitektuuris. 9. Milles seisneb nn hansaaegne pärand
Novgorodist leitud kasetohukirju (lühikesed naeiitsid ??) arved, teated, armastuskirjad - erinev paberil ja pärgamendil olenevast kirikuslaavi keelest. --- erinevad dialektid ja prolly pole vanavene keelt ühtsena olemas. Keskaja mõiste asemel Venemaal pigem Vana-V. (osaliselt sünonüüm, osaliselt kuni 15.saj /Moskva esiletõusuni/ kuni P I reformideni) ja Kiievi-Vst - ei kattu omavahel päriselt 19.saj alguseni/keskpaigani). Novgorod 8.-9. (10.) ; Kiiev (10.-12.) ; Vladimir (al.12) ; susdal; al 13.Leedu Suurvürstiriik (svr) ; Galiitsia e Puna-Vene saab al 13.saj vanavenekeele Poola riigi osaks). Variant (?) adiminstratiivkeeleks Vana-V. ( Russ, Rossija 15.-16.saj käibele) 1 Vürst Vladimir ristiti Krimmist. Slavofiilid räägivad V eripärast, V ei kuulu Euroopasse sodornost
Koobastikku juhiti vesi ja väljatulijad tapeti. 18. veebruaril leidis aset Kihola jõel verine lahing novgorodlaste ja sakslaste vahel. Novgorodlased saavad lüüa. Novgorodi vürst Dowmont rüüstab tagasiteel Virumaad. · 1269 Ordu vastulöök Pihkvale, Irboska ajutiselt Ordu käes. · 1278 Novgorodi suurvürst Dimitri röövretk Karjalasse. · 1294 Novgorodlased põletavad Narva. · 1296 Novgorod vallutab Käkisalmi ja nimetab selle Korelaks. · 1322 Ordu sõjakäik Novgorodi ja Pihkvasse, Irboska tehakse maatasa. · 1329 Ordu sõjakäik Novgorodi ja Pihkvasse. · 1341 Novgorodlased põletavad teist korda Narva asula. · 1342 - Vürst Jerzy Witoldowiczi sõjakäik Vastseliina. Kallaletungijad lüüakse sakslaste poolt ränkade kaotustega tagasi. · 1343 - Mais tungivad pihkvalased oma vürsti Ivani, Irboska vürsti Ostapi ja possadnik
· 1442 - Tartu ja Tallinn said ametlikult Hansa eestseisjateks Novgorodi kaubakontoris. · 14431448 - sõda ordu ja Novgorodi vahel. · 1452 - Kirchholmi leping, millega Riia linn alistus nii ordule kui ka peapiiskopile. · 1458 Tartu piiskopkonnas sõlmitakse esimene kokkulepe pagenenud talupoja sunniviisilise tagastamise kohta · 1471 - Reformimeelse ordumeistri Johann Wolthus von Herse vangistamine. Seetõttu jäi ära ka liit Novgorodiga. · 1478 - Novgorod liideti Moskva suurvürstiriigiga, mille piirid ulatusid nüüd vahetult Liivimaani. · 14801481 - Liivimaa-Pihkva sõda 14801481. Liivimaalased tungisid kahel korral Pihkva alla, kuid ei suutnud seda vallutada. Pihkvalased koos Moskva suurvürsti abivägedega rüüstasid teisel sõja-aastal rängalt Liivimaad, põletades ka Viljandi linna. · 1481 - Vene ja Liivimaa vahel sõlmiti 10-aastane rahu · 1492 - Moskva ehitas Narva jõe idakaldale Ivangorodi linnuse
Siiditee Hiina- Pärsia-Araabia-Lähis-Ida (siid, portselan, paber, muskus, vürtsid, juveelid, klaas) Vürtsitee Moluki saared India ookean - Punane meri - Egiptus (maitseained, narkoained, oopium) Läbi Vahemere sadamate 6. Mida kujutas endast hansakaubandus: kaubad, kaubalinnad, kaubateed? Lääne- ja Põhjamere-äärsete linnade kaubaliit u 100 linna Linnad: London, Brügge, Köln, Hamburg, Lübeck, Danzig, Visby, Riia, Tallinn, Novgorod, 4 Eestist: Tallinn, Tartu, Uus-Pärnu, Viljandi Kaubalaevade turvamine (piraadid), rahapoliitika, privileegid, kaubakontorid Alates 14. s Hansapäevad Lübeckis langetati ühisotsused, lahendati tülisid. Kaubad idast läände: karusnahad, vaha, mesi, puit, vili, loomanahad, lina, kanep, merevaik Läänest itta: kalev (riidesort), sool, heeringad, vürtsid, metallid, vein 7. Keskaja kultuur. 8. Milline oli õpe kloostri-, toom- ja linnakoolides?
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
