Vanavene ja Bütsantsi kunst (0)

Vanavene kunst
Vana-Vene kunstiks nimetatakse Venemaa kunsti 928.a Venemaa ristimisest kuni 17. saj lõpuni. Vene kunstis valitsevad Bütsantsi kunsti eeskujud . Vanavene kunst hakkas kujunema, kui moodustus esimene idaslaavlaste riik keskusega Kiievis . Idaslaavlaste kõrval asus võimas ja rikas vana kultuuriga Bütsantsi riik. Ristiusu vastuvõtmine avas neile bütsantsi kultuuri, aga bütsantslik õigeusk lahutas neid Kesk- ja Lääne-Euroopast.
Arhidektuur:
Alates 10. Sajandist hakati venemaal ehitama kivist kirikuid ja kloostreid. Kui linnades levid kiviarhitektuur , siis maal säilitati puukirikuid. 11. Saj on Kiiev Venemaa Euroopa suurim riik. Pealinna kaunistavad 400 kirikut. Kiievi peakirik on Sofia katedraal , millel on 13 kuplit. Algselt oli kirikul viis löövi , mis lõppesid igaüks idaseinas asuva apsiidiga. Hiljem ehitati juurde 2 löövi ning kahjuks on see kirik 17. Saj ümberehitusega rikutud – juurde ehitati veel 4 löövi.
Tähtsuselt võitles Kiieviga Novgorod. Novgorodile on iseloomulikud 12.- ja 13. Saj nn ühe uulitsa kirikud(ühe kupliga ). Neid oli umbes 200. Ka Novgorodisse ehitati 13 kupliga Sofia kirik , aga see põles maha ning taastati hiljem tagasihoidlikumana.
16. saj alguseks jõuab Venemaale ka moonutatud gooti stiil (kõrged taevassepürgivad ehitised). Ilmuvad telkkatusega kirikud. Keskne kuppel ehitatakse hästi kõrgeks.Tuntuim telkkatusega kirik on Voznessenski kirik Kolomenskoje küla lähedal-Kuulsaimaks Vana-Vene kirikuks kujuneb aga Ivan IV ajal ehitatud Vassili Blažennõi e. Kaasani katedraal.See püstitati Ivan IV võidu auks Tatari vürstiriigi üle-Ka sellel kirikul on suur telkkatus, kuid ka sibulakujulised kuplid. Sibulkuplid ilmuvad venemaa arhitektuuri 16. saj
Sofia peakirik Kiievis
Maal:
Mongolite vallutus 13. sajandi alguses pidurdas idaslaavlaste kultuuri arengut. Rüüstatud Kiievi asemel tõusis 14. sajandi lõpul ehituskunsti keskuseks  Moskva , kus töötasid mitmed itaalia meistrid. Kuulsain nende seast oli ARISTOTELE FIROVANATI.
Venemaa hakkab taas tugevnema 14. saj lõpus.Siis tekib vene rahvuslik ikoonimaali koolkond.Selle koolkonna rajaja oli kreeklane Teophanes.Ta põgenes Bütsantsist türklaste eest ja jõudis Moskvasse.Moskvast kujuneb 14. saj lõpus Venemaa kõige tugevam vürstiriik.Teophanese ikoonimaalid on pidulikud ja eredate värvidega. Tähtsale kohale tõusis IKONOSTAAS (ikoonidest koosnev pildisein altariruumi ees).
Ikoon on idakirikus kantav , enamasti puidule maalitud pühapilt, millel on kujutatud Jeesus Kristus, Maarja, mõni muu pühak , ingel või püha ajaloo või kirikuloo stseen.
Tema kuulsaim õpilane on venelane Troitse-Sergi kloostri munk Andrei Rubljov. Andrei Rubljovi tuntuim töö on ikoonimaal „Kolmainsus“.Ta on kolmainsust kujutanud sümboolselt kolme inglina õhtul einestamas .Nukrad inimfiguurid, maastikuline taust on nõrk.
Sakraalarhitektuur on kultusliku otstarbega arhitektuur . Kogu sakraalehitus väljendab taevast kosmilist korda ja on täpselt reeglistatud. Sakraalehitus on õpetus kivis , väljendades arusaama maailmast ja vastava religiooni põhiseisukohti. Enamasti on täpselt orienteeritud ilmakaarte või tähtede (megaliitehitised, Egiptuse püramiidid ja templid, Stonehenge) järgi. Sakraalse vastand on profaane, ehk rüve.
Bütsantsi kunst:
Bütsantsi kunst on peaaegu täielikult seotud religioosse väljendusega ning veelgi spetsiifilisemalt väljendades – kunst on kiriku teoloogia hoolikalt kontrollitud kunstiline väljendus . Bütsantsi kunst levis kaupmeeste ja sõjavägede vallutuste vahendusel Itaaliasse ja Sitsiiliasse, kus see mõjutas renessansi teket. Õigeuskliku kiriku mõjud avaldusid aga Venemaal, Kreekas, Serbias ja mujal.
Bütsantsi kunsti meistrid said innustust antiiksete kunstiteoste harmooniast ja idamaisest toredusest, mis omavahel suurejooneliselt ühendati. Bütsantsi arhitektuuris kasutati laialdaselt põletatud telliseid , mis laoti vaheldumisi loodusliku kiviga. Võlvid ja kuplid valmistati kergetest kärgtellistest, pimsist, putsolaanist jm. Siseseinad ja mõnikord ka välisseinad kaeti marmori või mosaiikidega.
Bütsantslased leiutasid mosaiikide tegemiseks erilise klaasisegu - smaldi.

• Bütsantsi kunstis on kolm suuremat õitsenguaega:
  

keiser Justinianus I valitsemine 6. saj

Makedoonia dünastia valitsemine 9.-11. saj

Palaiologoste dünastia valitsemise algus 13.-14. Saj
Keiser Justinianus I surma järel algas Bütsantsi riigi lagunemine . 8.saj-l hakkasid keiser Leo III ja tema järglane Constantinus V kiriku õigusi piirama. Keelati ära pühapiltide -ikoonide- kummardamine ja ka piltide kasutamine kirkute kaunistamiseks . Nende asemel soovitati teha taimemotiive või ornamente. Arvati, et Kristuse kujutamine inimesena on tema täielik teotamine ja suur patt. Pildirüüstajad - ikonoklastid - leidsid poolehoidu sõjaväes .
Maal:
Bütsantsi meistrid viljelesid mosaiiki, fresko-, ikooni- ja miniatuurmaali. Kõige tähelepanuväärsemad on mosaiik -kunstiteosed.
Figuure ümbritses kuldne foon, mis lõi piduliku meeleolu. Figuurid ise on pikaks venitatud ja kangetes poosides. Näoilmed on karmid ja pidulikud. Värvid on raskemad ja süngemad kui varakristlikus kunstis.
Pärast pilditüli muutusid maalikunsti ettekirjutised veelgi rangemaks. 10.saj-l kinnitati kindel kord kirikute kaunistamisel: kuplil oli alati Kristus valitsejana, tambuuril prohvetid või apostlid , viklitel evangelistid, apsiidi ülemises osas jumalaema , selle all stseenid Kristuse ja apostlitega jne. Selline skeem kordus igas kirikus väikeste kõrvalekaldumistega. Alates 9.saj-st levib nüüd ka tahvelmaal e ikoonimaal. Ikoone peeti pühadeks ja neil kujutati ainult pühasid asju. Tähtsaim motiiv oli Maarja koos Kristus-lapsega. Ikoonid maaliti laudadest alustele temperavärvidega. Alusmaal tehti kullavärviga, mis kumab kujutisest läbi ja muudab selle ebamaiseks. Alles 13.saj-l muutus kunst looduslähedasemaks ja ruumilisemaks.
Skulptuur :
Bütsantsi skulptuuris püsis lühikest aega antiikplastika, loodi valitsejate figuure ja portreid. Kirik suhtus aga ümarplastikasse eitavalt. Pärast pilditüli keelati ümarskulptuurid hoopis. Edasi elas reljeef, mida töödeldi madalalt ja peamiselt sarkofaagidel.
Bütsantsi riik kestis kuni 1453.aastani, mil türklased vallutasid Konstantinoopoli. Bütsantsil oli suur mõju itaalia vararenessansile ja eriti vanavene kunstile.