Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

1917-1920 (5)

3 KEHV
Punktid
1917-1920
Veebruarirevolutsioon Venemaal 1917
I maailmasõda oli Venemaa viinud krahhi äärele
  • Inflatsioon , puudus tarbeasjadest
  • Kukutati tsaar
  • Võimule sai Ajutine valitsus ( Lvov ja Kerenski, ei lah. maa küsimust ega sõlminud ka rahu, Venemaast oli saamas demokraatlik riik)
  • Osaliselt juhtis Venemaad ka Petrogradi Nõukogu

Eestis toimusid rahutused 2.märtsil, suunduti pol.sõjavange vabastama, rüüstati politsei-ja kohtuasustusi, öö oli väga rahutu .
Autonoomia
  • 1916, Jüri Vilms ütles esimest korda välja Eesti autonoomia mõte. Ajutisele valitsusele anti taotlus , et Eesti saaks autonoomia.
  • AV kubermangukomissar-Jaan Poska
  • 26.märtsil, 1917, toimus Petrogradis eestlaste demonstratsioon
  • Autonoomia sai Eesti 30.märtsil, 1917, ainus Venemaa ääremaa, kes selle sai.

Autonoomiaga seotud muudatused:
  • Eestimaa kubermanguga ühendati ka L-Eesti
  • Eestlastel lubati valida oma esindusorgan (kubermangu maanõukogu-Maapäev, kes tuli kokku 1.juuni, 1917)
  • Asjaajamiskeeleks sai eesti k.
    MaapäevMaavalitsus (täidesaatav võim)(J. Raamat, K. Päts)
    1917. a sügisel oli Eestis kõige populaarsem enamlaste partei (lubasid rahvale anda rahu, leiba ja maad)
    Oktoobrirevolutsioon, oktoober, 1917
    • Kukutati AV ja võimule said Bolževikud , eesotsas Leniniga
    • Võimuorganiteks said nõukogud
    • Tallinnas läks 24.okt. võim Bolževike kätte
    • Bolževikud olid võimu üle võtmiseks mood. Sõja-revolutsioonikomiteed ( J. Robtšinski, V. Kingissepp )
    • Bolževikud alustasid riigistamist
    • Nad ei andnud talupoegadele maad, tegid mõisatest kommuunid
    • Bolževikud alustasid rahuläbirääkimisi Saksa ja tema liitlastega

    Eesti iseseisvumine
    • Nov, 1917, Tõnisson kutsus kokku Maanõukogu ehk Maapäeva
    • Maapäev võttis vastu otsuse selle kohta, et Eestis kehtivad ainult Maapäeva poolt tehtud otsused(Mille järel Maapäev aeti laiali ja Tõnisson aeti minema)
    • Maapäeva asemel täitis kohuseid Maapäeva Vanemate Kogu (mis tegutses salaja )
    • Veeb, 1918, moodustati Vanemate Kogu poolt Päästekomitee ( Jüri Vilms- sotsiaaldemokraat , K.Konik-Tõnissoni partei esindaja, ERE (Eesti Rahvameelne Edu erakond, demokr. Erakond), Päts- Maaliidu partei esindaja)
    • 23. Veebruar, 1918, loeti iseseisvuse manifest välja Pärnus (25. Veebruaril olid sakslased juba Tln)
    • 24.veebruaril hakkas Tln tööle EV Ajutine Valitsus

    Veebruari lõpust alates oli Eesti Saksamaa võimu all. Veebruarnovember
    Saksa okupatsioon , 3.märts, 1918, Bresti rahu
    13.nov, 1918, tühistati Bresti rahu
    „käsen, keelan , poon ja lasen
    Baltimaadest taheti moodustada Balti hertsogiriiki, okt 1918, nad selle ikkagi moodustasid.
    EV manifesti juhtmõtted:
  • Kõik EV kodanikud, usu, rahvuse ja pol. ilmavaatest vaatamata, leiavad kaitset vabariigi seaduste ja kohtute ees.
  • Vabariigi piirides elavatele rahvuslistele vähemustele, venelastele, sakslastele, rootslastele, juutidele ja teistele kindlustatakse nende rahvuskul. Autonoomia õigused.
  • Kõikidele tagatakse demokr. Õigused ja vabadused
  • Naabritega tuleb suhelda normaalselt
    Iseseisvuse manifest oli aluseks EV I-le põhiseadusele (1920)
    19.nov alustas uuesti tööd EV Ajutine Valitsus (27.nov oli nende I koosolek)
    Eesti iseseisev riigike-Eesti Töörahva Kommuun (J. Anvelt )
    Vabadussõja sündmused
    • 7.jaan, Rahvaväe vastupealetund (soomusrongid)
    • Võnnu lahing-sakslased ja eestlased
    • Tartu rahukonverent (sõja lõpp)
    • Tartu rahuleping
    • Landeswehr; juuni-juuli, 1919, Võnnu
    • Eestlased suutsid oma iseseisvust kaitsta

    1918-1920/ 1922- sündmused Venemaal
    Põhjakorpus- kindral Ludevnitz
    Antandiriigid ei tunnustanud EV veel riigiliselt, nad tunnustasid teda „de facto “. Nad andsid EV’le laenu, sõjatehnikat jm.
    Dets, 1918, saabus Tln Inglise sõjalaevastik
    Mobilisatsioon kukkus läbi, sest eesti talupojad ei näinud sel mõtet.
    Sinna läksid vabatahtlikud:
    • Kuperjanovi partisanide pataljon
    • Kalevi malev
    • Gümnasistid

    Murrang Vabadussõjas saavutati jaanuaris, 1919. Siis algasid murdelahingud.
    Murrang saavutati tänu:
    • Välisabi-Inglise laevastik
    • Vabatahtlikud (Soome Põhja pojad)
    • Antandi riikide toetus
    • Tekkis Eesti armee (J. Laidoner, 1918)
    • Oli loodud mõned uued väeüksused (soomusrongid-admiral Pitka ) ja Eesti laevastik ka hiljem

    Tõnisson-kuulus Eesti kindral, Viru rinde juhataja
    30.-31.jaanuar, 1919, kuulus lahing Paju mõisa juures (sai surmavalt haavata J. Kuperjanov ), kõige kaotusterohkem lahing, vastasteks olid Läti sõdurid-kütid, lätlastest punaarmeelased.
    Sügisel, 1919, alustati rahuläbirääkimis Tartus, NSVL ’ga.. ( Eestlaste delegatsioon-J. Poska ja Vene-Adolf Jaffe). 1919, 31. Dets. Kirj. Alla vaherahu kokkuleppele, see hakkas kehtima 3.jaan, 1920.
    Tartu Rahu, 2.veebruar, 1920, eestlased said endale soodsad rahutingimused:
    • NSVL lubas Eesti iseseisvust tunnistada nüüd ja igavesti
    • Eestile läksid alad u. 30 km ida pool Narva jõge, Novgorod , Petseri lind ja mk
    • Mõlemad riigid lubasid tagastada sõja ajal teise riiki viidud alad
    • Sõjavangide vahetus
    • Venemaal olevad eestlased võivad tagasi tulla EV (aptandid)
    • NSVL andis Eestile osa tsaari kullafondist

    Iseseisvumise eeldused:
    • Riigid olid jäänud nõrgaks (Saksamaa, Venemaa)
    • Venemaal kodusõjad
    • Vabadussõda
    • Maj eeldused: Pärisorjuse kaotamine, iseseisvad talupojad

    EV iseseisvumine ei olnud erandlik, iseseisvateks said veel 9 riiki( Soome, Läti, Leedu, Eesti, Poola, Tsehhos., Ungari, Jugoslaavia kuningriik)
    • Pol eeldused:valdade loomine

    1905.a revolutsioon andis palju kogemusi, tekkis organiseeritus, parteid
    Linnavalitsused eestlaste kätte

    EESTI VABARIIK
    Maapäev-1917-1919
    Eesti riigi alused pani paika Asutav Kogu (1919-1920)
    Asutav Kogu võttis vastu olulised, seadusandlikud aktid :
    • Maaseadus (1919)
    • EV põhiseadus
    • Seaduse selle kohta, et EV on suveräärne riik
    Põhiseadus, 1920. Eestist sai parlamentaane riik. Seadusandlik organ-Riigikogu (100 inimest). Riigikogu valiti 3ks aastaks. Eestis puudus riigipea , oli ainult riigivanem, kelle pani kohale parlament . Palju parteisid ja valimiskümnis puudus.
  • 1917-1920 #1 1917-1920 #2 1917-1920 #3 1917-1920 #4
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2009-04-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 67 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 5 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Paula666 Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    eesti rahvuslik liikumine 19-sajandil-eesti vabariigi kujunemine
    24
    docx

    eesti rahvuslik liikumine 19. sajandil, eesti vabariigi kujunemine

    Rahvuslik liikumine 19.sajandil TÜ taasavamine 1802 (aleksander II) - kujunes eesti haritlaskond ● 1632 - gustav II adolf ● 1.dets 1919 - eestikeelne rahvusülikool baltisakslased - baer (bio), struve (astronoomia), ostwald (keemia) vene - pirogov(med), lunin (med) ● linnastumine - tööstus+kaubandus ○ linna mõju taludes ● pärisorjusest vabastamine (1816/1819) - eneseteadvus ● 1858 - Mahtra sõda ● 1868 - suur rahutus (vaikitakse maha) ● maaseadus 1919 ● 1918 ca 200 000 eestlast võõrsil 1789 - 1815 Pr revolutsiooni ideed kandusid üle Euroopa ● 19. saj kogu euroopa rahvustunnetuse tõus ● toonane keiser Aleksander I (1801 - 1825) reformimeelne Rahvusliku ärkamisaja viis etappi 1. eliit - üksikud ärksad (peterson) 2. haritlaskond (Faehlmann) 3. seltsid - ärkamisaeg (1860-80) (koidula, köhler, Jannsen) 4. poliitiline - radikaalid/mõõdukad (venelaste vs baltisakslaste eeskuju) 5. oma riigi l

    Kategoriseerimata
    Eesti teel iseseisvusele
    2
    doc

    Eesti teel iseseisvusele

    Poliitilised rühmitused 20. saj algul: KESKRIIGID (1882) ­ Saksamaa, Austria-Ungari, 1) mõõdukad (liberaalid) juht Jaan Tõnisson, Türgi, alguses ka Itaalia(1915) keskus Tartu, häälekandja Postimees, toetajaskond haritlased ja L-E taluperemehed, probleemid: Eestis 1917. a veebruarirevolutsioon liiga palju kadakasakslust, Vene riigikord tuleks Venemaa sõjajõud, majandus- ja poliitiline süsteem asendada parlamentaarse monarhiaga. polnud valmis pingutusteks, mida tõi enesega kaasa 2) radikaalid juht Konstantin Päts, keskus Tallinn, Esimene maailmasõda: ajaleht Teataja, toetajad lihtrahvas ja Vene *riiki tabas majanduslik kaos, sõjavägi oli demokraadid, probleemid: Eestis kehv majanduslik mässumeelne ja tihedad olid vastuhakud, olukord, Vene majanduslik areng aeglane. rahulolematus nii alam- kui ka ülemkihtides 3) sotsialistid (sotsiaaldemokraadid) juht Peeter

    Ajalugu
    Eesti iseseisvumine
    5
    doc

    Eesti iseseisvumine

    Eesti iseseisvumine I Iseseisvumise eeldused A) kultuurilised: 1) kirjakeele ühtlustamine 2) eestikeelsete raamatute ja ajakirjade levik 3) rahvusliku intelligentsi ja rahvuskultuuri kujunemine 4) rahva eneseteadvust tugevdavate suurürituste (laulupidude, rahvaluule ja vanavara kogumine) korraldamine 5) aktiivne seltsitegevus B) majanduslikud: 1) talude päriseksostmise tulemusena muutus talupoeg oma maa peremeheks 2) tööstuse areng, eriti 20.sajandi algul, mil Eesti muutus üheks tööstuslikult enam arenenud Venemaa piirkonnaks 3) algas linnade eestistumine 70 % linlasest eestlased (majaomanikud, haritlased, väikekaupmehed, töölised) C) poliitilised: 1) 1905.a revol äratas rahva poliitilisele aktiivsusele 2) hakati looma parteisid e erakondi 3) kerkisid esile eestlastest poliitikud 4) suurenes eestlaste osalus maa- ja linna omavalitsustes, sealt saadi haldamiseks vajalikke kogemusi 5) arenes ühisettevõtlus (meiereid, põllutöömasinate ühisused, ühiskauplused), mis andis

    Ajalugu
    Eesti ajalugu 1917-1920
    4
    doc

    Eesti ajalugu 1917-1920

    Veb.rev.=1917.a veb.Petrogradis massilised rahutused.=kasvas rev´iks=tsaar AleksanderII loobus troonis= võim AV´le=dem.reformide proovimine. Sündmuste sõlmpunkt Tallinn. 2.märts=ülelinnaline streik ja miiting Uuel Turul+madruste ühinemine= mindi pol.vange vabastama=kasvas üleriigiliseks.Korratused likvideeriti kiiresti. AV asendas kubernerid kubermangukomissaridega.Eestimaa kubermangu kom.sai J.Poska. Tekkis mitmeid parempoolseid parteisid (TSSN). Eesti rahvuslikud jõud üritasid kasutada sobivat hetke reformide teostamiseks(autonoomia saavutamine VM koosseisus). Petrograd aga venitas otsuse tegemisega, mispeale korraldasid eestlased demonstratsiooni. Märtsi lõpus avaldati AV määrus Eestimaa kubermangu ajutise korra kohta.=Eestimaa ja Liivimaa põhjaosa üheks kubermanguks.=loodi Ajutine Maanõukogu plaan. Hakati asendama vene ametnikke eestlastega, asjaajamiskeeleks sai eesti keel.= Hõõrumised Petrogradi ja Tallinna vahel, lisandus veel Amnk valimiste väljakuulutamine

    Ajalugu
    Eesti iseseisvumine
    9
    doc

    Eesti iseseisvumine

    Eesti iseseisvumine 1. Iseseisvumise eeldused A. Kultuurilised eeldused · Ühtlustus kirjakeel · Levisid eestikeelsed raamatud ja asutati uusi ajalehti · Kujunes välja rahvuslik haritlaskond · Rahva eneseteadvust tugevdasid suurüritused (laulupeod, folkloori ja vanavara kogumine) · Aktiivne seltsielu - kasvas selle organiseerituse tase A. Majanduslikud eeldused · Talude päriseksostmise tulemusena muutus talupeog oma maa peremeheks · Algas tööstuse areng, eriti 20 saj algul toimunud hüppega muutus Eesti üheks tööstuslikult arenenumaks piirkonnaks · Laienes tööstus- ja põllumajandustoodete saatmine Vene siseturule · Lagas linande eestustumine (majaomanikud, haritlased, väikekaupmehed) B. Sisepoliitilised eeldused · 1905. a rev

    Ajalugu
    Eesti ajalugu 18 sajandisti taasiseseisvumiseni
    12
    doc

    Eesti ajalugu 18.sajandisti taasiseseisvumiseni

    Ajaloo konspekt AJ-5 1. Sajandivahetus "The races of Europe" (1899) On kahte tüüpi soome sugu rahvast: Põhja-Eestis elavad tsuudid (Tchouds) ja Lõuna-Eestis eestlased (Esths). Nad kõnelevad keelt, mis sarnaneb ungarlaste ja baskide keelega, kuid struktuurilt sarnaneb Aasia primitiivsetele keeltele ja Austraalia aborigeenide keelele. 1902. a. vene ajalehes: Mitte kaugel Vene keisri residentsist asub oma eraldatuses üksildane hall maa. See rahulik, külm põhjapoolne nurgake on lähedal riigi peamisele arterile, kuid samal ajal kauge kõigest venelikust nii oma mineviku kui oleviku poolest. Sellel maal elavad tsuhnaad ja tsuhhoneetsid, keda kaunikõlalisemalt kutsutakse eestlasteks. Nad on vaikivad, sünged, väheliikuvad, tõrjuvad. Venelased vabastasid eestlased sakslast ikkest, kuid eestlased pole selle eest tänulikud, nad on ikka sakslaste lõa otsas ja ajavad oma joont. "Eestlased, nende elu ja kombed" (1908) Esimesel pilgul näeb põliselanik aeglane: pikka aega kestnud orj

    Ajalugu
    Vene- ja Eestiaeg
    6
    rtf

    Vene- ja Eestiaeg

    36. peatükk Esimene maailmasõda ja 1917. aasta Esimese maailmasõja puhkemine 1914 juulis tappis Serba anarhist Austria-Ungarile kuuluva Bosnia provintsi pealinnas Sarajevos Austria-Ungari kroonprintsi, hertsog Ferdinandi, selle halva iseloomuga mehe mõrvamisest sai alguse sündmusteahel, mis viis seninägematu maailmasõjani. Ühel poolel Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi ja Bulgaaria. Teisel pool Prantsusmaa, Inglismaa, Venemaa ja lõpuks terve maailm kaasa arvatud Ameerika Maailmasõda ja Eesti Eestlased olid sõdiva riigi all, mistõttu pidid hakkama oma verd ohverdama (alguses 60 000 meest, pärast veel kümneid tuhandeid kokku u. 100 000 meest, kellest u. 10 000 langes) Sõja puhkedes olid eestlased lojaalsed ja isegi entusiastlikud tänu Saksa-vastasele propagandale. Peterburg muudeti Petrogradiks keelati saksa keele avalik kasutamine Sakslased pakkusid eestlastele igasuguseid asju, kuid eestlased keeldusid. Venelaste ebaegu õ

    Ajalugu
    Esimene maailmasõda-Venemaa 1917-Eesti 1917-1918
    3
    doc

    Esimene maailmasõda, Venemaa 1917, Eesti 1917-1918

    Esimene maailmasõda 1914-1918 Põhjus - Võitlus maailma ümberjagamise pärast, et saada tooraine allikaid, kolooniad Ajend ­ Tapeti Franz Ferdinand Plaan ­ Tehti Schlieffeni sõjaplaan ­ kiiresti saada Pr. Endale (sks) Lahingud: Marne'i lahing Petain ­ Pr. Au ja häbi Verduni lahing * 11.nov 1918 Compiegne'i vaherahu Tulemused: - suur hukkunute arv, kadunud sugupõlv. - Tööstuse, põllumaj. Langus + teaduse, tehnika areng: tank, lennuk, raskekuulipilduja, gaas. + suurte impeeriumite lagunemine (Vn, Sks, Türgi, Austria-Ungari) + uute riikide teke - 6.dets 1917 Soome - 16.veebr 1918 Leedu - 24.veebr 1918 Eesti - 18.nov 1918 Läti Venemaa 1917 · Veebruarirevolutsioon Põhjus : ­ I MS (sõjavägi) ­ Majanduslik allakäik ­ Rahulolematus Nikolai II poliitikaga ?

    Ajalugu




    Kommentaarid (5)

    ttsau profiilipilt
    ttsau: väga normaalne :)
    15:51 03-05-2011
    belladonnakillz profiilipilt
    15:30 14-10-2009
    bacardi92 profiilipilt
    bacardi92: :P
    19:57 20-04-2009



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun