Eesti keskajal (0)

11.kl. Eesti keskaeg
1.Kes oli Liivimaa tugevaim relvastatud jõud?
Liivi ordu
2.Kes oli Liivimaal kõrgeim vaimulik võimukandja?
Tartu piiskopkond, Tartu piiskop
3.Selgita, milles seisnes rõivastustüli?
Kirikuelu ümberkorraldamisel asendati toomhärra senine valge rüü mustaga. Ordu nägi selles oma autoriteedi õõnestamist, avaldas protesti ja okupeeris mõisaid.
4.Mis otsused tehti 1397.a. Danzigi kongressil?

• Otsustati, et Riia peapiiskop peab olema ordu liige
  
• Ordu ei tohtinud enam nõuda piiskopkondade osavõttu ordu sõjategevusest
  
• Harju-Viru vasallid said omale uue privileegi, armukirja, kus parandati vasallide seisundit
  

5.Mis seisused olid esindatud maapäeval ja mis küsimusi seal arutati?

• Riia peapiiskop ja ülejäänud vaimulikud ,
  
• Ordumeister koos orduametnikega
  
• Vasalkondade esindajad
  
• Linnade esindajad
  

Arutati tähtsaid välispoliitilisi küsimusi, lahendati omavahelisi tülisid, määrati makse, astuti samme talurahva pagemise vastu
6.Miks ei kujunenud maapäevast Liivimaad ühendavat jõudu?
Maapäeva otsus ei muutunud kellelegi kohustuseks ning kui kasvõi üks seisus oli otsuse vastu, siis seda vastu ei võetud
7.Kes olid Liivimaa ohtlikumad välisvaenlased?
Venelased , skandinaavlased, Poola, Leedu
8.Miks muutus välisoht 15.sajandil suuremaks ?
Moskva ja Novgorod liideti ja siis nähti õiget hetke, et rünnata Pihkvat. Sellele vastukaaluks tuldi liivimaale vallutusretketele.
9.Kes olid ja millega on ajalukku läinud Dietrich Damerow ja Wolter von Plettenberg ?
Dietrich Damerow – Tartu piiskop, astus orduvastase rinde esiotsa
Wolter von Plettenberg – Liivi ordumeister 1494 – 1535, lahendas maa sisemisi lahkhelisid
10.Mida tähendab väide, et keskaegne ühiskond oli agraarühiskond ? Iseloomusta talupoegade sotsiaalset liigitust .
Põhiline kasum, elatis jm saadi põlluharimisest ja viljast.
Talupojad liigitati:

• Adratalupoegadeks, nimetus tuli adramaade arvestamisest
  
• Üksjalgadeks, kes olid adratalupoegade nooremad pojad, kes tallu ei mahtunud ja kes oma talu rajasid. Pidid tegema ühe jalapäeva mõisale
  
• Vabatalupoegadeks, tasusid koormisi rahas, olid teotööst vabad
  
• Maavabad talupojad –ei maksnud makse, ainult ratsaväekohustus
  

11.Kuidas muutus talupoegade õiguslik seisund 15. sajandil? Pärisorjuse tunnused ja põhjused. Miks piirati talupoegade liikumisvabadust?
15.sajandil parandas Vana-Liivima jõukus veidi ka talupoegade olukorda. Kui taluperemees said mõisaga hästi läbi, oli tal isegi võimalik koguda veidi jõukust.
Pärisorjus

• Sunnismaisus
  
• Keeld vabalt elukutset valida
  
• Talupoegade müümine maast lahus
  
• Allumine mõisahärra politsei – ja kohtuvõimule
  
• Kitsendused vallasvara omamisel
  
• Feodaalrendi piiramatus
  
• Relvakandmise keeld
  
• Talupoegade eemalolek riikliku tasandi avalikust elust
  

Põhjused

• Mõisate rajamine
  
• Lääne-Euroopas algas kiire linnade areng ja kasvas vajadus teravilja järele
  
• Koos mõisapõldude laienemisega kasvas vajadus tööjõu järele
  

Liikumisvabadust piirati, kuna paljud talupojad pagesid mõisa teotöö eest
12.Kuidas oli lõhenenud ühiskond?
Saksakeelne ülemklass, mittesakslastest maarahvas
13.Selgita mõisted: toomkirik , toomkapiitel , missa , reformatsioon , pildirüüste , visitatsioon, sinod
Toomkirik - katedraal ehk piiskopkonna peakirik
Toomkapiitel - kõrgem vaimulike kolleegium, mis koosnes 12 toomhärrast
Missa – pidulik jumalateenistus
Reformatsioon – usupuhastus
Pildirüüste – suured korratused linnas, mille käigus lõhuti pühapilte ja –kujusid,
kuna arvati, et igasuguseid kaunistusi pole kirikus vaja
visitatsioon – kirikukatsumine
sinod - piiskopkonna vaimulike koosolek
14.Mitu kihelkonda keskaja Eestis? Kus asusid kihelkonnakirikud, kus kabelid .
97. Kirikud asusid kihelkonnakeskustes, kabelid kihelkonna kaugemates osades
15.Millised olid 15.saj. reformipüüded kirikus?
Emakeelne jutlus, kristlike tavade kinnistamine maal, rangemad elukombed vaimulikele (pole teada, kas ka rakendusid)
16.Millised vaimulikud ordud tegutsesid Vana-Liivimaal? Millised neist mõjutasid rohkem usuelu , millised majandust? Milline roll oli naiskloostritel?
Tsitsterlaste ordu – mõjutasid majandust
Dominiiklaste kerjusmungaordu – mõjutasid usuelu
Augustiinlaste ordu – segaklooster, mõjutasid rohkem majandust
Frantsisklaste ordu – hallid vennad, mõjutasid usuelu
Naiskloostrid ravisid epideemiate ja ka tavaliste haiguste puhul inimesi.
17.Kas maarahvas võttis katoliku usu omaks?
Koos kristlaste Jumalaga austasid edasi oma viksemaid jumalaid ja haldjaid . Nende kõrvale tõusid kristlikud pühakud, kellele anti maausundi jumaluste omadusi, sest ka neilt oodati abi. Seega, usundid segunesid.
18.Millal ja miks puhkes reformatsioon?
Sai alguse 1517.a. Saksamaal Wittenbergis
Põhjused

• Oli sunnitud kirku varanduse vastu
  
• Reformaatoritele ei meeldinud indulgentside müük
  
• Leiti, et tõelise usu allikas on Piibel, mitte peestrite tõlgendused, kiriku organisatsioon pole õndsaks saamisel oluline
  

19. Mille poolest erines reformitud kirik katoliku kirikust?

• Jumalateenistus oli emakeeles
  
• Kirikud oli vähesema kaunistusega
  
• 
  

20.Miks levis reformatsioon eelkõige linnades? Millised olid reformatsiooni tulemused Eestis?
Linnades oli rohkem suhtlust ülejäänd Euroopaga, seega idee reformatsioonist levis kiiremini.
Tulemused

• Jutlused rahvakeeles
  
• Saksa ordu likvideeris vaimulikud rüütliordud , alates 1525 . a oli Liivi ordu iseseisev
  
• Algab eestlaste kirjasõna ajalugu
  

21. 1525, 1535, Hans Susi ?
1525.a. ilmus 1. eesti- liivi- lätikeelne jumalateenistuse käsiraamat (säilinud pole
1535.a. esimene säilinud eestikeelne raamat – Wanradti- Koell katekismus
Hans Susi alustas piibli tõlkimisega, ei jõudnud lõpetada, suri katku 1549
22. Millised koolitüübid kujunesid keskajal Eestis? Millal ja kuhu rajati esimene linnakool Eestisse?
Katoliku koolid: seotud kirikuga , eesmärgiks vaimulike ettevalmistus, rüpes tegutsesid toom - ja kloostrikoolid
Linnakoolid: ilmaliku sisuga, õpiti lugemist, kirjutamist, arvutamist, keelt
Esimene linnakool rajati Oleviste kiriku juurde 1432 .a
23. Milles seisneb Russowi kroonika ajalooline tähtsus?
Põhisisuks on liivi sõda. Kuna oli ise eestlane, näitab eestlaste olukorda ja eluolu läbi eestlaste silmade, kuna Läti Henriku kroonika oli olnud läbi ristisõdijate vaatepunkti
24. Iseloomusta lühidalt linnade õiguskorraldust ( linnaõigus , kodanikud, valitsemine). Milles seisnes keskaegse linnaühiskonna korporatiivsus?
Linna õiguslikuks aluseks oli õiguslik korraldus, mis põhines linnaloal.
Linnaõiguse eesmärk: tagada mõjuvõimu mingis piirkonnas, tagada turvalisus inimestele
Kodanik – inimene, kes oli elanud linnas juba mõnda aega või oli linnas sündinud
Kohustused

• Vahiteenistus
  
• Linna sõjaline kaitse
  
• Maksude maksmine
  
• Osavõtt linnale vajalikest töödest
  

Õigused

• Linnakohus mõistus kohut
  
• Käsitöö, kaubandus
  
• Tollimaksudest vaba
  
• Linna metsade, heinamaade ja karjamaade vaba kasutamine
  

Linna valitses raad, kes kindlustas heakorra, sissetulekud jms linnas. Ülesandeks ka linnahuvide kaitsmine.
Linnaühiskonnas koondusid linnakäsitöölised tsunftidesse . Skraa määras ära, mis tingimustel tsunfti saadi.