Eestlaste muistne vabadusvõitlus. (0)

Eestlaste muistne vabadusvõitlus 
1208 -1227.
Vana-Kalamaja Täiskasvanute 
Gümnaasium
Õpetaja: J.Klausen
2012.a.
Liivimaa  ristisõda.1198- 1290
11.-13- sajand – ristisõdade ajastu.
1201. aastal rajas  Albert  Riia linna.
1202. aastal Baltimaade rahvaste alistamiseks asutas Alberti  abiline  ja 
hilisem Eestimaa piiskop  Theoderich  Kristuse Sõjateenistuse Vendade 
ordu (Mõõgavendade ordu). 
1204-1208. aastal olid alistatud ja võtsid ristimise vastu liivlased ja 
latgalid .
Vallutati  Polotskile alluvad väikevürstkonnad Jersika ja Koknese.
Liivimaa ristisõja põhjused.
Saksa, Rootsi ja Taani  kaupmehed   soovisid  saada oma valdusse 
siinsed  kaubateed . Nad aktiviseerisid oma tegevust Läänemerel. 
Nende suur huvi Baltimaade vastu tulenes sellest, et selle kaudu oli 
hea  kaubelda  Vene vürstiriikidega. 
Skandinaavia riigid tahtsid idapoolsed  rahvad  allutada, et lõpetada  
nende rüüsteretke oma aladel.
Rooma   paavst  tahtis pöörata siinsed paganad ristiusku ja  niimoodi  
laiendada oma võimu idaaladele ja kuulutas välja ristisõja. 12. 
sajandi lõpuks olid Soome ja Baltikumi rahvad jäänud Euroopa 
viimasteks paganateks ning jäänud ida- ja läänekiriku vahele. 
Seetõttu oli nende allutamine ja  ristimine  ka peaaegu paratamatu.
Euroopa  maata  meestest  aadlikud  püüdsid endale vallutuste kaudu 
valdusi saada.
Mõõgavendade ordu
Mõõgavendade 
ordu  vapp  ja 
ordumeistri pitsat
Mõõgavendade 
ordu rüütelvennad 
kunstniku silme läbi
Allikas: http://et.wikipedia.org/wiki/M
%C3%B5%C3%B5gavendade_ordu
Sõnastik
Paganad – rahvad, kes ristiusku vastu ei 
võtnud.
Ordu – rangete reeglitega  kinnine  katoliiklik 
ühing.
Vaimulik rüütliordu – keskaja rüütlite 
ühendus, mille liikmed olid korraga nii 
mungad  kui ka sõjamehed. Nende ülesanne 
oli katoliku kiriku eest sõdida.
“kuni kas või põlvepikkune 
poisikegi elus on”
Mõiste: Eestlaste muistne 
vabadusvõitlus oli osa 
Läänemere idaranniku 
maades toimuvast 
ristisõjast (Liivimaa 
ristisõjast), mille käigus 
eestlased  ajavahemikus  
1208-1227 jõuga alistati 
ning ristiusku vastu võtma 
sunniti.  
Eestlaste võitlus algab.
1208. Aastal tungisid 
sakslased  koos latgalitega 
Ugandisse.
Järgnesid vastastikused 
tasuretked. 
1210. aasta – Ümera lahing. 
Lahingus  langesid  liivlaste 
vanema  Kaupo poeg ja 
väimees. Eestlased võitsid.
1212 . aastal sõlmiti kolmeks 
aastaks  vaherahu  ( Turaida  
vaherahu).
Madisepäeva lahing 
• 1215. aastal enne vaherahu lõppu tegid 
orduväed sõjakäigu Ugandisse ja 
Länemaale ning piirasid Leolet – 
Lembitu linnust. 
• 21. september  1217  – Madisepäeva 
lahing – muistse vabadusvõitluse üks 
suuremaid  välilahinguid. Toimus 
Viljandi lähedal ja lõppes eestlaste 
allajäämisega ja ristimisega.Koos 
võitlesid mitmete maakondade 
malevad. 
• Lahingus langesid Sakala vanem 
Lembitu ja liivlaste vanem Kaupo. 
Sõtta sekkub Taani kuningas 
Valdemar  II.
1219 maabusid Rävalas Lindanise linnuse juurde Taani 
ristisõdijad, kes vallutasid Tallinna piirkonna ja Põhja-Eesti 
ning asusid läbi viima kohaliku elanikkonna ristimist ja 
sõjaliste kindlustuste rajamist.
Pärast võidukat lahingut Tallinna all lasi Valdemar II 
ehitada Tallinna kivilinnuse ja määras Eestimaa asehalduri. 
Asehalduri ülesanneks oli ristiusustada eesti rahvas ja 
kehtestada Taani võim Eestis.
Hiljem randusid  taanlased  Saaremaal ja hakkasid seal 
linnust rajama. Kuid saarlased piirasid linnuse ja sundisid 
taanlasi alistuma ja saarelt  lahkuma . 
Lahing Tallinna all, 1219.
Legendi järgi said Taani oma 
lipu Dannebrogi lahingus 
Tallinna all. 
Punane valge  ristiga   lipp  kukkus 
taevast ajal, kui Taani kuningas 
Valdemar II sõdis Lindanise 
linnuse lähedal eestlastega 15 
juunil 1219 aastal, mille tõttu 
taanlased võitsid lahingu.
Lindanise  nimetakse  mõnes 
kroonikas Lindanäs, 
venekeelsetes ka Ledenets ja 
C.A. Lorentzeni maal, 1809.
Kolõvan.
Allikas: http://et.wikipedia.org/wiki/Muistne_vabadusv%C3%B5itlus
Appi kutsutakse  venelased .
Sõjas sakslaste vastu vajasid eestlased 
liitlasi. Õnnestus kokku leppida 
venelastega, kes sellest sõjast püüdsid 
oma kasu saada.1217. aastal  piiras  
suur novgoradlaste-pihkvalaste vägi 
Otepääd. Eestlased sõdisid nii 
venelaste, kui ka sakslaste pool.
1224. aastal aitas Tartu linnust kaitsta 
Koknese väikevürst Vjatško 
(Вячеслав Борисович), kellele 
Novgorod  oli andnud luba tema 
Vjatško ja  Meelis . Olav Männi 
võimu alla sattunud territooriumile 
mälestusmärk Tartus Toomemäel.
uus riik rajada.See  skulptuur  pidi 
Meelis on  kirjanduslik  tegelane, kuid 
sümboliseerima eesti ja vene rahva 
Vjatško oli ajalooline isik.
Allikas: http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Skulptuurigrupp_'Meelis_ja_Vjat
igavest sõprust.
%C5%A1ko_Tartu_kaitsel'_Tartus_Kassitoomel,_eestvaade,_20._september_2011.jpg
Sõja lõpp
Muhu - ja Saaremaa vallutamine  
Kolm aastat teevad ordu- ja piiskopiväed ettevalmistusi 
Muhu- ja Saaremaa vallutamiseks.
1227. aasta algul oli meri jääs ja ristivägi tungis Muhumaale. 
Muhu linnus piirati ja vallutati.  Tapeti  kõik linnuse  kaitsjad .
Edasi liiguti Saaremale. Saarema tugevaima linnuse Valjala 
kaitsjad mõistsid, et igasugune vastupanu ei ole mõistlik ja 
otsustasid alistuda ja end ristida  lasta.
EESTI  OLI  VALLUTATUD.
Eestlaste allajäämise põhjused.
Sõjaline ülekaal oli vastase poolel. Eestlaste kaitse oli mõeldud lühiajaliste 
rünnakute tagasi löömiseks, mitte pikaks sõjaks. Ordurüütlid olid 
elukutselised sõjamehed. Nad kasutasid selle ajajärgu kõige täiuslikumat 
relvastust ja sõjatehnikat. 
Vastast toetasid Taani ja Rootsi.
Vallutussõda toetas Lääne-Euroopa tähtsaim ja mõjukaim jõud – 
roomakatoliku   kirik . Rooma paavst lubas ristisõdijatele patukustutust. 
Vallutajad olid head diplomaadid. Nad kasutasid ja õhutasid liivlaste, 
latgalite ja eestlaste omavahelisi vastuolusid. 
Eestlastel poolnud veel riiki ja sidemed maakondade vahel olid nõrgad. 
Liivlastega, latgalitega ja leedulastega koostööd ei tehtud. Koostööst 
venelastega suurt kasu ei olnud. 
Sõjatehnika.
Heitemasin. 
Rekonstruktsioon.(allikas: 
http://ru.wikipedia.org/wiki/
%D0%A2%D1%80%D0%B5%D0%B1%D1%83%D1%88%D
0%B5%D1%82)
Amb. (allikas: http://ru.wikipedia.org/wiki/
%D0%90%D1%80%D0%B1%D0%B0%D0%BB
%D0%B5%D1%82)
Piiramistorn. 
(Allikas: http://ru.wikipedia.org/wiki/
%D0%A4%D0%B0%D0%B9%D0%BB:Grose-Francis-
Pavisors-and-Moveable-Tower-Assaulting-Castle- 1812 .jpg)
Kaotuse tagajärjed.
Negatiivsed tagajärjed:
Suur hulk inimesi sai surma. Põletati maha talusid, külasid ja linnuseid.
Edaspidi valitsesid eestlaste üle mitte oma rahva seast pärit vanemad, 
vaid võõrad. Eesti ühiskonna püramidi tippu kuulunud inimesed langesid 
talupoegadega samale tasemele või omandasid uue keele ja identiteedi ja 
sulasid valitsejate sekka.
Ühiskonna tipu moodustasid nüüd võõra keele ja kultuuri inimesed, kes 
elasid eraldatult .Selline olukord takistas eestlaste kultuurilist eneseteostust 
ja arengut rahvana.
Positiivsed tagajärjed:
Eestlased olid nüüd katoliikliku Euroopa osa ja Eesti rahval tekkis 
võimalus lähemalt tutvuda Lääne-Euroopa kultuuriga
AITÄH!
Varbola  
linnuse müüri 
varemed.

Document Outline

• Slide 1
• Slide 2
• Slide 3
• Slide 4
• Slide 5
• Slide 6
• Slide 7
• Slide 8
• Slide 9
• Slide 10
• Slide 11
• Slide 12
• Slide 13
• Slide 14
• Slide 15
• Slide 16