Hansaliit (2)

Referaat
,, Hansaliidust ja selle mõjust tänapäeval''
Sissejuhatus
Hansa Liidu algust ei ole voimalik täpselt dateerida, kuid liit kujunes välja sammsammult
XII sajandi jooksul. Hiliskeskajal purjetasid Pohja -Saksa kaupmehed ,
kes tegelesid väliskaubandusega, ise oma laevadega kui „rändkaupmehed“
kaubanduskeskustesse, kus nad loid oma organisatsioonid kauplemisoiguste kaitseks.
Sageli reisisid nad gruppidena. Siit on pärit ka termin „Hansa“, mis alamsaksa keeles
tähendas „jõuku, seltskonda“. Esmakordselt mainitakse selliseid kaubandusühendusi
1161. aastal, kui tegutses „gemeenen Koopmans“ Gotlandi saarel, mis oli sellel ajal
üks tähtsamaid kaubanduskeskusi Läänemerel. Põhja-Saksa kaupmeestele anti teatud
kaubandusoigused ja vastutasuks said Gotlandi kaupmehed privilegeeritud seisundi
Põhja-Saksa piirkonnas, näiteks oiguse osta ja müüa kaupu, mida teistele keelati voi
siis kehtestati piirangud. Selliseid ühendusi ei moodustatud ainult Põhja-Saksa
kaupmeeste poolt. Keskajal püüdsid kõik väliskaubandusega tegelevad kaupmehed
endale saada eriõigusi (näiteks maksudest vabastamist) niisuguste lepingute
sõlmimisega.
14
TEISEKS VÄGA TÄHTSAKS asjaoluks Hansa Liidu arengus oli sakslaste tungimine itta .
XII sajandi keskpaigast alates hakati slaavlasi, kes elasid Läänemere lõunakaldal, välja
suruma , voi nad assimileerusid sakslaste hulgas, kes olid rajanud linnad ja toonud
neisse uusasukaid (peamiselt Westfaliast, Saksimaalt ja Friisimaalt). 1143 . aastal sai
Lüübekist esimene saksa sadamalinn Läänemere ääres. Enamik linnu – nii nagu
Lüübek – asusid kas siis endistes slaavlaste kaubakeskustes või nende lähedal, kuid ei
omanud linna staatust enne sakslaste võimu alla langemist. Sakslased andsid neile
linnaõigused, mis toodi ära Lüübeki Linnahartas. Lisaks asulatele nendes
piirkondades, mida me praegu tunneme Mecklenburgi, Pommeri ja Ida-Preisimaana,
rajasid saksa kaupmehed veelgi uusi linnu. Üheks näiteks on Tallinn,
mis X sajandist alates oli olnud eestlaste linnus, mille Taani armee oli vallutanud
1219. aastal. Taanlased lahkusid Eestist mõned aastad hiljem ja andsid oma võimu üle
Mõõgavendade Ordule, ühele saksa rüütlite ordule. Ordu kutsus kohale 200 saksa
kaupmeest, kes hakkasid rajama linnalaadset asustust linnuse jalamile, kõrvale tekkis
ka eestlaste asula. Rootsi ja Venemaa kaupmehed elasid samuti linnas, mis 1248 .
aastal sai Taani kuningalt linnaõigused vastavalt Lüübeki Hartale. Endistes saksa
linnades, mis on praegu Balti riikides, kerkis esile sakslaste valitsev klass, kuid väga
vähesed saksa talupojad olid siia elama asunud. Sakslaste liikumine itta Balti
riikidesse oli organiseeritud peamiselt Saksa Ordu poolt. 1231. aastast alates rajasid
nad oma orduriigi territooriumil, mis tänases moistes haarab enda alla piirkonna,
kuhu kuuluvad Eesti, Läti ja Ida- Preisimaa . XIV sajandi algusest alates asus ka Saksa
Ordu kauplema ja ordumeister oli ainuke aadlik, kes kuulus Hansa Liitu.
Liidu Tekkimine, kaubavahetus ja kaubateed ning Hansa Liit ja Eesti:
Hansa Liit oli 13.-17.sajandil tegutsenud Põhja-Saksamaa, Skandinaaviamaade, Madalmaade ja Liivimaa linnade kaubanduslik ja poliitiline liit. Liidu juhtlinnaks oli Lübeck. Eri aegadel on liitu kuulunud ligikaudu 160 linna, üheaegselt umbes sadakond. Hansa Liit kontrollis oma hiigeajal enamikku Põhjamere ja Läänemere vahelisest kaubandusest.Die Hanse nimetuse all tunti võõral maal tegutsevat linnade ja kaupmeeste ühendust, mis tegeles ühiselt oma vara turvamisega. Sellised hanse'd arendasid oma liikmete huvide kaitseks suhteid teiste linnade kaupmeeste ühendustega. Olulisimaks linnaks sai Lübeck kui sõlmpunkt Põhja- ja Läänemere vahel.
Hansa Liidu algust ei ole võimalik täpselt dateerida, see tekkis järk-järgult. Hilikeskajal purjetasid Põhja-Saksa kaupmehed kaubanduskeskustesse, kus nad lõid omad organisatsioonid kaubandusõiguste kaitsmiseks. Vastutasuks võisid kohalikud kaupmehed oma kaupu Põhja-Saksa linnades müüa, kus see teistele keelatud oli. See polnud siiski ainult Põhja-Saksa kaupmeeste leiutis , selliseid lepingud üritasid kõik rändkaupmehed sõlmida. Sageli reisiti grupiti, millest ka liidu nimi "hansa", mis, nagu öeldud, tähendas jõuku, seltskonda, salka.
Teine tähtis asjaolu Hansa Liidu arengus oli sakslaste tungimine itta. 12. sajandi keskpaigas hakati Läänemere lõunakaldal elavaid slaavlasi välja suruma, või assimileerusid viimased sakslaste hulka, kes olid rajanud mitmeid linnu ja toonud neisse uusasukaid.1143. aastal sai Lüübekist esimene saksa linn Läänemere kaldal. Sakslased asustasid ka teisi linnu (nt. Tallinn), kuhu kolis arvukalt saksa kaupmehi, kes oma kaubanduse edendamiseks lõid suhteid ja sõlmisid lepinguid teiste linnade kaupmeestega - see viiski Hansa Liidu tekkimiseni.
13. sajandil toimus kommertsrevolutsioon, mis tõi kaasa muudatused väliskaubanduse struktuuris. Kaupmehed ei läinud enam ise merereisidele, vaid jäid linnadesse ja saatsid teele oma esindajad. Asjaolu, et kaupmehed resideerusid linnades püsivalt, tõi endaga kaasa kaubakäibe kasvu ja majanduse väljakujunemise, mis põhines rahal, millega maksti kaupade eest. Kaubateed kontsentreerusid ainult mõnda suuremasse linna ja Lübeck muutus peamiseks kaubasadamaks Läänemerel.
13. sajandil Saksa Rahva Püha- Rooma riigi keisri keskvõim nõrgenes, jättes järele võimuvaakumi, kus linnad hakkasid moodustama liite. Nende eesmärgiks oli kindlustada oma kaupmeestele väliskaubandusprivileegid igas linnas. Lübeck oli selle arengutendentsi esireas.
Hansa Liidu tegevus jagatakse kolme perioodi:
1. Kaupmeeste Hansa kuni u. 1350. aastani

Hansalinnade arengu kõrgpunkt 14.-15. sajandil

Langus 15.-17. sajand
Ülekaalus oli merekaubandus. Tähtsaim kaubatee kulges liinil Novgorod- Tallin -Vibsy-Lübeck-Hamburg-Brugge-London. Idast veeti läände karusnahka, vaha, mett , vilja, lina, kanepit, puitu ja loomanahku. Läänest veeti itta kalevit, soola, heeringat, vürtse, veini ja metalle .
Eesti linnadest kuulusid alates 14.sajandist Hansa Liitu Tallinn, Tartu, Uus-Pärnu ja Viljandi. Muidu kaubanduslikult soodsa asukohaga Narvat takistas liitumast konkurentsi kartva Tallinna vastuseis.
Hansa Liidu tähtsus kohalikule elule:
Üheks liidu esmaseks kohustuseks oli kindlustada ohutus maal ja merel. Seetõttu oli Hansa Liidu ülesandeks kaitsta neutraalset navigatsiooni ja võidelda piraatidega, süvendada veeteid, ehitada valgustatud meremärke, säilitada teid maismaal jne. Kaudselt oli Hansa Liidul ka majanduslik ja kultuuriline mõjujõud. Liit aitas kaasa kaunite kunstide arengule ( arhitektuur , maalikunst), käsitööoskuste levikule (samuti ka vastava terminoloogia levikule) Skandinaavia ja Liivimaa linnades, soodustas reformatsiooni, mõjutas kirjakeelte arengut ja lõi Rostock ’i ülikooli.
Keskaegne elanikkond oli jagatud kolme klassi: ülem-, kesk- ja alamklass . Hansalinnades oli klasside vaheline tasakaal vähem ekstreemne kui teistes linnades. Näiteks Lübeckis kuulus ülemklassi 22% elanikkonnast, alamklassi u 40%, samal ajal kui Ausburgis kuulus ülemklassi vaid 8% elanikkonnast ja alamklasi tervelt 86%. Kõrgklassi kulusid peamiselt väliskaubandusega tegelevad kaupmehed või rikkad, kes omasid varandusi või kellel oli oma sissetulek. Keskklassi kuulusid kaupmehed, käsitöölised ja linnaametnikud. Alamklassis olid tõeliselt vaesed, näiteks vanurid, kes ei suutnud ennast ise elatada ja kel puudus perekond, ning lihttöölised. Kõikidesse klassidesse kuuluvatel naistel puudus igasugune õigus osaleda poliitilises elus, aga nad ei püüelnudki eriti selle poole. Samas on juba 13. sajandist andmeid hansalinnade naistest, kes töötasid erinevates gildides. Need ei olnud ainult kaupmeeste lesed, kes pärast mehe surma äriga jätkasid, vaid ka omal algatusel kaupmeesteks hakanud naised. Mõningatel juhtudel võis linna Hansa Liidust ajutiselt välja arvata, seda juhul, kui linn keeldus Hansa Liitu mõnes küsimuses toetamast. Iga linn hoolitses üldjuhul enda huvide eest, see aga ei tähendanud liidust väljaheitmist. Ka kõigist Hansa Liidu peetud sõdadest ei võtnud kõik liikmeslinnad osa. Hansa Liitu võib vaadelda kui teatud liiki koalitsiooni, mis esindas kaupmeeste ja kaubalinnade huve ja mis astus tegevusse siis, kui mingit konkreetset valdkonda tuli kaitsta.
Hansa Liidu täisliikmetel olid võrdsed õigused, kuid mõnedele liikmetele või piirkondadele anti ka eriõigusi. Täisliikme õigusi võisid kasutada vabad saksa kodanikud. Kaupmees , kes tegeles väliskaubandusega, võis omandada hansalinna kodaniku õigused pärast seda, kui ta oli töötanud seitse aastat Hansa Liidu kodanikuna ja elanud seitse aastat mõnes hansalinnas.