Ka skeptikud peavad tunnistama, et mõnda asja ei saa ümber lükata, kuigi neile meeldib näidata vees murduva puuoksa abil, et äkki elame kõik suure illusiooni sees ja meie aistingud petavad meid. A. : "... kaugel olgu meist kahtlemine selle tõesuses, mis me oleme õppinud kehaliste meelte abil; sest nende abil me oleme õppinud tundma taevast ja maad." Me õpime palju teiste tunnistustest, ja tõsiasi, et me saame mõnikord petta, ei ole õigustuseks, et mitte ühtegi tunnistust uskuda: niisamuti ei ole tõsiasi, et me saame mõnikord petta meelteobjektide suhtes, õigustuseks täielikule skeptitsismile. "Me peame tunnistama, et mitte üksnes meie endi meeled, vaid ka teiste inimeste omad on meie teadmistele palju lisanud." ("De Trinitate", 15, 12) Praktilises elus on möödapääsmatu meeli uskuda ("Pihtimused", 6, 5). Inimene, kes usub, et ta ei tohi mitte kunagi meeli uskuda, langeb veel hullemasse eksitusse,
Nõuetekohase ventilatsiooni puudumisel tekib majakonstruktsioonides mädanik ja hallitus, mille tagajärjel on isegi maju maha lammutatud. Loomulik ventilatsioon- see on süsteem. mis toimib põhiliselt välisõhu ja siseõhu rõhkude ning temperatuuride erinevusest. Välisõhk siseneb ruumidesse aknapragude ja teiste avauste kaudu, mis vanematel hoonetel esineb tavaliselt ehituskonstruktsioonides. Uuemad tänapäevased hooned on ehitatud väga kvaliteetselt ning värske õhk enam niisamuti sisse ei pääse, seal kasutatakse spetsiaalseid värskeõhuklappe või akendesse monteeritud tuulutusreste. Saastatud õhk viiakse välja tuuletõmbusega või korstna ja ventilatsioonilõõride abil. Loomuliku ventilatsiooni põhjustavad tegurid, mis sõltuvad loodusjõududest ning ei ole hoone kasutaja poolt mõjutatavad. Loomuliku ventilatsiooni peamised miinused: juhitamatu ja kontrollimatu õhuvahetus; ei taga pidevat vajalikku ruumiõhu vahetust;
meetod. Kuna ma kasutan sülearvutit rohkem kui mõnda paberikandjat, siis saan seada töölauale vajaliku info tähtaegadest. Tehnoloogia arenguga on kaasnenud ka tohutu hulk võimalusi, kuidas oma aega sisustada. Ma ei nimetaks just kõike seda ajaraiskamiseks, kuid kui aja sisustamine toimub vajaliku ülesande täitmise asemel, siis on see ajaraisk. Konkreetselt on raske teha arvutis tööd, kui on võimalus ligipääs internetile. Iga noor teab, et see on üliraske. Niisamuti telekas, mis hajutab sujuvalt tähelepanu ja sa avastad ennast mitte tööd tegemas alles tunni-kahe pärast. Noortel inimestel on sellevastu arenenud haruldane ignoreerimisoskus, mis võimaldab ka kõige mürarikkamas keskkonnas oma tööle keskenduda, kuid selline oskus ei ole alati vettpidav. Tahtejõud on see, mis määrab keskendumise. Lihtsam on ennast isoleerida kõigist segajaist ning kasutada valget paberilehte. Lisaks võib veel keskendumist segada kohustused teistes valdkondades
Bakterid ja nende levik kodus Uurimistöö 1 Sisukord Probleemi püstitamine.................................................................................................................3 Taustinfo......................................................................................................................................4 Hüpotees......................................................................................................................................5 Uurimise metoodika....................................................................................................................6 Vaatlus.........................................................................................................................................7 1. Tualettruumi ukselink.........................................................................................................7 2. Sis...
muidu huvi võib tekitada. Nii saame lugejatena näiteks vastuse, kuidas näeb välja 50-aastase mehe päev, kui viimane elab koos emaga. Või mida teevad riigiametnikud nagu Eevald peale tööpäeva. Fakti, et raamatul puudub otsene tähenduslik seos kinnitab ka see, et raamatu lõpus ei ole midagi teistmoodi, kui alguses, keegi pole saanud miljonäriks ega ära surnud, kõik käivad edasi tööl ja elavad oma elu niisamuti nagu varem. 2. Teose koht autori loomingus (lühiülevaade autorist; mida on teose kohta öelnud autor ise, mida on öelnud arvustajad) Autoriks on üks Eesti tuntumaid kirjanikke Andrus Kivirähk, kes on kirjutanud üle 20 teose. Teoseid on kirjutatud nii täiskasvanutele kui ka lastele. Aastast 1996 on Andrus Kivirähk Eesti Kirjanike Liidu liige. Autor on ise teose kohta öelnud, et tema jaoks oli väga raske kirjutada raamatut, ilma ühegi seikluseta
abielluda juba lapseeas. UNICEF viis läbi vaatluse, mille tulemuseks oli, et kus? :) Jeemenis 52% tüdrukutest on abiellunud enne 18. eluaastat ja 14% tüdrukutest on abiellunud enne 15. aastat. Meile see on kohutav mõista, kuna meie jaoks on normaalne abielluda alles pärast 18. aastat. Sellise olukorra pärast väga paljud Jeemeni tüdrukud ei saagi kunagi kooli minna. Ja nendel pole võimalust töötada sellel erialal, millest nad lapsena unistasid . Kui niisamuti võrrelda, siis Jeemeni Education Index (Haridusindeks) on 0,31 (175. maailmas), seal on natuke parem olukord haridustasemega kui Sudaanis. Kuid ikkagi on ta väga madalal kohal , kui võtta arvesse, et Educatin Indexi tabelis on 188 riiki. Seega peame olla tänulikd, et meie riigis on kohustuslik haridus ja võivad õpida koolis nii poisid kui ka tüdrukud. Praeguses maailmas on haridus kõige tähtis uks uude maailma. Hariduse omandamine annab võimalust elada täisväärtuslikku elu
Versailles ' leping
halvemini kui elektrijuhid. Pooljuhid on enamasti kristalsed ained, aga leidub ka vedelikke ja amorfseid. Räni ja germaanium on kaks kõige kasutatavamat pooljuhti. Neil mõlemal on neli elektroni valise elektronkihil. Pooljuhid on väga tundlikud välismõjude ja lisandite suhtes, peamine iseärasus on elektrijuhtivuse järsk suurenemine temperatuuri kasvades. Pooljuhtide elekrijuhtivus kasvab (ehk elektritakistus väheneb) temperatuuri kasvades, niisamuti ka valguse mõjul. See on oluline tunnus, mis eristab pooljuhti metallist. Pooljuhi elektritakistust saab ka muuta teda lisanditega (doonorite või aktseptoritega) ledigeerides. Seal esineb negatiivse laengu puudujääk, mis on samaväärne positiivse laengu ülejäägiga. Pooljuhi isepäraks on, et sellised augud on liikuvad nagu juhtivuselektronidki. Juhtivuselektroni ja augupaaride pidevale tekkimisele soojusliikumise mõjul vastandub nende paaride rekombineerumine ehk taasühinemine
Ka inimene on võimaline tekitama maavärinaid – kutsutakse tehnogeenseteks maavärinateks – nt. tuumakatsetused 9. Selgita erinevate seismiliste lainete olemust. Seismilised lained on maa sisemuse liikuvad energiavoolud. Kujuta endale ette potis keevat vett, seal toimub veeringe, kus kergem ehk kuum vesi liigub ülespoole ning külmem vesi vajub alla poole. Täpselt niisamuti toimub ka seismiliste lainete puhul. P-Lained e. Pikilained (kehalaine) Osakeste liikumine on liikumissuunaga samasugune, muutub kivimite ruumala, kõige kiiremad lained ~6km/h graniidis, vähem tihedamates ainetes ~13km/h S-Lained e. Ristilained (kehalaine) Osakesed liiguvad lainete liikumissuunaga risti, muutub kivimi kuju ~6-
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS HOTELLITEENINDUS Keili Lutschan PALGA KASV VERSUS TÖÖ TOOTLIKKUS- PÕHJUSED JA TAGAJÄRJED Uurimistöö Pärnu 2014 SISSEJUHATUS Uurimustöö teema valisin, kuna on praeguses Eesti majanduses on muutund väga aktuaalseks palga kiire kasv,tööturg ja selle tootlikkus ning tööjõu kiire kasv.Uurimistöös kirjutan lähemalt palga kiirest kasvust,selle põhjustest ja tagajärgedest. Niisamuti kirjutan töö tootlikkusest ja tööturust ning tööjõu kiirest kasvust. Eesmärkideks on välja uurida ,mis põhjustab palga kiirest kasvu ja mis võivad olla selle tagajärjed. Niisamuti on eesmärgiks uurida põhjuseid ja tagajärgi töö tootlikkused,tööturu ja tööjõu kiire kasvu kohta. TÄHTSAMAD ARENGUSUUNAD 2013. AASTA 2013. aasta esimesel poolel Eesti majanduskasv aasta arvestuses aeglustus. Tööturgu see
nii vesisilmil vaatab, ihatseb. Laud täis on sööke lükitud, peab pidu inimene, lihatseb. Üks nukker peni vahib, niutsatab. Suu jookseb vett ja soolik koriseb. Vast pilgu roosk ta pihta siutsatab. Sööb inimene, juues joriseb. Oo, nukker peni, ma niisamuti, niisamuti kui sina alati suurt tunnen nälga, janu, valugi, saan õnne ma niisama palati. Kurb sõber, peni, mina sinuga! Ma inimene väes jõuetu. Oo, unda, ulu ühes minuga: sa ses, ja teises näljas nõutu ma. Marie Under Marie Under sündis 27. (15
Romaanid 1928 "Toomas Nipernaadi" 1935 "Isade maa" Vabadussõja aineil 1938 "Karge meri" kalurite ja hülgeküttide elu 1942 "Ekke Moor" nipernaadiliku tegelaskujuga 1945 "Leegitsev süda" elu ja kunsti suhted, emaarmastus Paguluses kirjutanud romaani "Üle rahutu vee" 1951 kodumaalt põgenejate teekond Rootsi Nagu ütles Jaanus Vaiksoo oma raamatus ,,Gailit ja Nipernaadi", et Gailitist rääkimine peab pakkuma rõõmu ja rahuldust, niisamuti nagu pakub rõõmu ja rahuldust tema teoste lugeminegi. Gailiti stiil köidab lugejat, ega jäta külmaks. Ma usun, et selle väitega nõustuvad enamus, kes on Gailiti teoseid lugenud, samuti mina. Ta raamatud tekitavad lihtsalt niii huvi, et raske on lugemist pooleli jätta. Koguaeg on pinge õhus. Huvitava võrduluse Gailiti loomingus saab debüütraamatu esimese ja viimase raamatu viimase lehekülje vahel. (lk8) Nende kahe lõigu sarnasus on hämmastav
Keskkonnakaitse teaduskond KODUNE TÖÖ Üliõpilane: Keskkonnakaitse esimene kursus ,,KARL ERNST VON BAER" juhendaja: Prof. 2013 Sisukord Sisukord........................................................................................................................... 2 Karl Ernst von Baer (1792 1876)................................................................................... 3 Sissejuhatus ja elulugu................................................................................................. 3 Tähtsaimad saavutused................................................................................................ 3 Baer Peterburis............................................................................................................. 4 Karl Ernst von Baeri austus..........................................................................
lõpetamata. Tavaliselt tunnevad sellises olukorras ka vanemad ennast süüdi. Neid vaevab mõte, et mida on nad valesti teinud. Laps leiab, et on kõik valesti planeerinud. Mitte ainult inimesed pole need, kes tegelevad pereplaneerimisega. Seda toimub ka loomade seas. Mõned liigid elavad üksikult, sünnitavad järglased ja niipea kui nad on kasvanud nii suureks, et suudavad ise enda eluga hakkama saada, hülgab ema nad ja elab taas üksikut elu, niisamuti ka järglased. Teiste seas käituvad niimoodi näiteks rebased. Hoopis vastupidiselt käituvad aga hundid. Nad on karjakesi koos koguaeg. Neil on peres täpselt kõik planeeritud, kuidas iga pere liige peab käituma. Emasloom on alati karja juht, vanurid tõrjutakse perest välja, noored lahkuvad perest kui on saanud 3 aastaselt jne. Pereplaneering on pere loomine. Seda mõistet ei saa täpselt sõnadesse panna, kuid me kõik puutume sellega kokku enda eluajal
Kompositsioon tuleb valmistada saada olevatest toorainetest (kunstnikuna värvide segamist teha ei saa). Toiduainete puhul halli toorainega arvestada ei saa kes meist sooviks süüa halli toitu. Kuid teisalt silm ise püüdleb tasakaalu poole ja neutraalne hall loob tasakaalu tunde. Seetõttu otsib silm esmalt põhikomponendi VASTANDVÄRVI. Seetõttu tunduvad vastandvärvid silmale headena, kuna nad moodustavad segades halli, niisamuti nagu põhivärvid omavahel segunedes. Seetõttu on vastandvärvide kasutamine kaunistuste valikul alati teretulnud lahendus ja põhivärvide kasutamine nii tavapärane tegevus. Harmooniaid moodustavad ka ringi sisse joonistatud võrdkülgse ning võrdhaarse teravnurkse kolmnurga ja nelinurga jne värvid. Vastandvärvid moodustavad kaksikkõla. Kaksikkõla võib olla ka tumehele kontrast. Kolmnurgad moodustavad kolmikkõla ja nelinurgad nelikkõla jne.
Sekulariseerumine- mis see on? Sekulariseerumine on protsess, milles ühiskonna alad ja kultuuripiirkonnad vabastatakse religioossete institutsioonide ja sümbolite mõju alt. See ei tähenda, et religioosseid sümboleid enam ei eksisteeri, kuid nendel sümbolitel ei ole alati religioosset tähendust. Samuti ei pea see alati tähendama, et inimene ei usu Jumalasse- inimene võib uskuda Jumalasse, aga ta elab, nagu Jumalat poleks olemas. Sekulariseerumist peetakse moderniseerumise vältimatuks tagajärjeks ning Euroopa kui moodsa ühiskonna häll, on selles arengus kaugemale jõudnud kui teised maailmajaod. Sekulariseerumist eristatakse kolmel tasandil: makro-, meso- ja mikrotasandil. Makrotasandil võib vaadata riiklike institutsioonide ja kiriku vahelisi seoseid. Eestis ei ole usuorganisatsioonidel tugevat poliitilist jõudu, olulist osa haridussüsteemis või hoolekande teenuste osutamises. See on kahtlemata teisiti nä...
seisneb teise isiku vaba tahte teostamise tõkestamises sunnivõimu rakendamisega. Hayeki põhitähelepanu koondub niisiis esialgu vabaduse tähendusnihetele, eesmärgiga erinevate vabaduse kontseptsioonide välistamise kaudu meenutada, milles vabadus tegelikult seisneb. Nõnda on Hayeki sõnul liiga kergekäeliselt seostatud isikuvabadust poliitiliste vabadustega, mis autori sõnul annavad vaid teatud kujul kollektiivse vabaduse. Niisamuti peab Hayek oluliseks rõhutada nii-öelda ,,sisemise" vabaduse erinevust individuaalsest vabadusest, kuna too ei puuduta kõige olulisemat aspekti vabaduse määratlemisel teise inimese pealesunnitud tahet. Ning viimaks hoiatab Hayek ka totalitaarses retoorikas kasutatava võtte eest, mis võrdsustades individuaalse vabaduse füüsilisega, on sundinud inimesi ohverdama oma tõelist vabadust ,,vabaduse" nimel. Nii ka Hayek leiab, et need erinevad vabadused ilmnevad peaasjalikult seal,
Matka sihtrühmaks 20-40 aastased inimesed ja suuruseks 15-20 inimest. Matk eeldab kompetentsi poole pealt jõudu, sest Paadrema jõel leidub suhteliselt palju sinna langenud puid ja oksi, mis eeldab vahepeal kanuust väljumist ja selle vedamist mõned meetrid. Vatsupidiselt, Audru jõgi on suhteliselt hea vastupidavuse treenimiseks. Inimesed võiksidki olla huvitatud loodusest, sellega tutvumisest ja tema poolt kaasnevatest üllatustest, niisamuti kuidas olukordades kohaneda sealhulgas raskete kui ka kergetega. Marsruudi kirjeldus ja pikkus (päeva kaupa, kaardimaterjal oluline) 1.päev Kanuumatk algusega Jõõprest Pärnu lahe suunas mööda Andru jõge. Pikkus 15 km. Võimalikud katkestamiskohad/puhkekoha umbes poole maa peal pikem peatumine. Sõit Tõstamaa mõisa, kus toimub majutus, toitlustus, giidi ekskursioon. 2.päev Kanuumatk kinnisel veekogul Erimistu järvel. Pikkus 15 km. Vahepeatusega Erimstu järve
Jaapan alistub 2. septembril 1945. aastal 23.Teise maailmasõja tagajärjel hukkus ligi 60 miljonit inimest, järsult suurenenud oli tsiviilelanike surmad, selle põhjuseks oli eriti julm ja metsik sõjapidamine, genotsiid, holokaust ning diktatuuri riikide vägivallapollitika. See ei toonud õiglast maailmakorda, suudeti küll võita Hitleri diktaatorlik kord, kuid lääneriigid olid sunnitud Kommunistliku diktatuuri mõju kasvu vaatama läbi sõrmede. Balti riigid jäid NSVL mõju alla, niisamuti ka Kesk- ja Ida-Euroopa. Tagajärjeks oli veel algselt Euroopa siis kogu maailma lõhestumine ning külma sõja algus.
lõigatud kui ebatähtis või ülearune osa. Selles proosas on kõik sündmused küllalt tähtsad, et neid mitte alahinnata ja välja jätta, minnes edasi põnevama osaga. Jutustaja esitab teksti minevikus, kui sündmused on juba toimunud. Siiski on Popi mõtted toodud lugejani olevikus. See on oluline, et lugeja saaks ehtsa kohalolu tunde, tunnetaks Popiga üheaegselt rõõmu, õudust, hirmu ning alandlikkust. Teksti kaasaelamiseks on tarvis teadmatust tuleviku suhtes, täpselt niisamuti kui ka Popil, kes ei tea lugejaga sama aegselt, mis saab edasi- kas Isand tuleb tagasi ja kõik saab jälle heaks? Ajaline distants on lühike. Võib arvata, et minevikuvormis esitatud lause toob lugejani vaid hetk tagasi toimunud lähimineviku kirjelduse. Jutustaja on kõrvalseisev isik, pigem vaatleja kui sekkuja. Jutustaja on kolmas isik, ehk mitte peategelane ega keegi tegelastest üldse. Võib arvata, et selline isik võiks olla
Otsesem viide inspiratsiooniallikale võiks olla aga Austrias Trieste lähedal paiknev Miramare loss. Silma hakkavad kõrge torn, sakmikrinnatised. Osad aknad on teravkaarsed, osad kitsaste laskepilude taolised. Nagu plajude teiste mõisate puhulgi, aitab hoone silmapaitvusele kaasa maaliline park, kus see ta asub. Neogootikast inspireeritud hoonete puhul hakkab sageli silma asümmeetrilisus. Näiteks Alatskivi mõisa üks telg on kahe- ja teine ühekorruseline, niisamuti on mõlemas tiivas kasutatud tornid eripalgelised. Sangaste mõis, nagu eelnevalt mainitud, on väga liigendatud. Porkuni mõisas eirab sümmeetriat kaheksatahuline torn. Tihe liigendatus ja kirdepoolsel nurgal kõrge kaheksanurkse torni, lõunapoolsel küljel aga aga kahe eri laiusega risaliidi kasutamine rõhutab Vasalemma mõisahoone asümmeetriat, aga ka vertikaalsust. Sellega vastanduvad nad rangelt sümmeetrilistele klassitsistlikele hoonetele. Sümmeetria
rääkinud, ta ei tahtnud sõbra kõrval nõrgana paista, Pärtel muutus liiga hooplevaks ja Leemet vihastus ning nad solvasid teineteist ja läksid tülli, Pärtel lahkus - Leemet ja Hiie jäid kahekesi, nendega liitus peagi Ints ja mindi külla Pirrele ja Räägule, nende täi oli vahepeal targemaks saanud, kuulas sõna, ei püüdnud enam pisikestesse pragudesse pugeda, eriti meeldis täile Hiie, ta lubas tüdrukul enda seljas ratsutada, oli väga ettevaatlik oma koormaga, Hiiele meeldis täi niisamuti, pidas teda armsaks loomaks - Pirre ja Rääk keerasid parajasti kokku mingit löga, millega oma koopa seinale täi pilt maalida, koopas oli palju pisikesi joonistusi, mis näitasid ahvide ajalugu, ahvidega veedeti aega hilisõhtuni, kuulati nende laulmist - seejärel läks igaüks omateed kodu poole, Leemeti teekonna katkestas Pärtel, hommikune tüli oli unustatud, kuid Pärtel tuli kurva uudisega ja teatas, et nende pere kolib külasse, poisid
pea kõigi võimalike mõjutuste tagajärjel. Pisut häirib tema ebameeldivalt sinakas toon, mida viimasel ajal edukalt "muudetakse meeldivamaks", segades temasse noidsamu fluorestseeruvaid värve. Tsinksulfiid on asendamatu röntgen- ja ultraviolettkiirte muundaja, ta töötab nii teleekraanil, päevavalguslampides kui radioaktiivse kiirguse indikaatorites. Energeetilisest seisukohast toimub luminestsentsi korral keha siseenergia muundumine valguseks. Siseenergia tüüp pole siin oluline, niisamuti kui selle allikad. Vaata ka http://www.obs.ee/~jaak/loengud/teine/yheksas/yheksateist.html
kuid tal ei ole seda millegi muuga asendada. Vanad fotod säilitavad kannatlikult tema noort nägu otsekui asitõendit olemas olnud päevist. Praegu ei tunneks ma teda ära, kui ma ei teaks, et see on minu ema. Uksekellad, liftid, elektrimootoritega veepumbad, telefonid ja tolmuimejad ei tekita temas vähimatki võõristust. · Nahkribadega vildid ei saa enam tema prantsuse saabaste vastu. Ta on palju unustanud. Niisamuti ei tunneks ema mind, kui ta ei teaks, et see olen mina. Olen muutunud asitõendiks tänasest päevast, mis undab tänavatel ja taeva all. Selle märgid on õhus ja veres. See vahetab elektronkella ekraanil vaikselt numbreid ning teatab kiretult aja kulgemisest, selle aja, mis sisaldab luulet ja võimalusi päästa kõik, mis päästa annab. Luuletused · VALGUS · Ilmavalgus · OOD ALGEBRALE VALGUS Suur tuul ajab talvist prahti
monumente kui ehitisi meie mõistes. India templi kõige püham paik, kus asub jumalakuju, on tavaliselt väike, tempel selle ümber aga võis kasvada suureks, paljude ruumidega ehitiseks. Siseruumis oli kujusid tavaliselt vähe, aga India pühakodade välisseinad näivad koosnevat lausa skulptuuride massist. India skulptuuri iseloomustab dünaamilisus, mänglevus ning liigutuste ja zestide äärmine mitmekesisus. Maistest proportsioonidest ei peeta kinni niisamuti mitte anatoomiast, sest esinevad inimesed mitme pea ja paljude jäsemetega, samuti inimestest ja loomadest kombineeritud olendid. Materjaliks on põhiliselt kivi, kuid on ka iidsetest aegadest kasutatud vaske ja pronksi. India skulptuuri valitsevaks vormiks on reljeef. India kunst tahab rõhutada, et miski ei kao ega lõpe täiesti, vaid kõik kordub. India kujutava kunsti suurim õitseaeg oli Guptade dünastia ajal (4.-7. Sajand p.Kr.) Peale skulptuuri oli Indias hästi arenenud ka maalikunst
siduda viidetega vastavatele allikatele(näidatakse koht, kust andmed pärinevad) e. teisisõnu- igal laenatud mõttel peab olema viide selle autorile. Viitamine on vajalik ka selleks, et lugeja saaks vajaduse korral kirjapandut allikate järgi kontrollida. Viitamise põhireegel: viitamissüsteem peab kogu uurimistöö ulatuses olema ühtne. Kõik kasutatud allikad peavad leiduma viidetes. Niisamuti peavad kõik kasutatud kirjanduse loetelus olevad allikad olema viidetes märgitud. Bioloogia referaatides viidatakse teksti sees sulgudes: * märkida sulgudes autori nimi ja väljaande aasta - näit.: (Vahtre 1994). * kui allikal on kaks autorit, siis pannakse viitesse mõlemad, eraldades nende nimed kas koma või märgi & abil (van Joolingen, de Jong, 1993) või (Whimbey&Lochhead, 1986) * kui autoreid on rohkem kui kaks, siis märgitakse üks autor ja märge et al
Probleemid põhioskustes on sageli takistuseks eneseteostusel ja positiivse enesehinnangu kujunemisel. Sama oluline on suhtumine erinevustesse kas me nimetame düsleksiat puuduseks, raskuseks või hoopis iseärasuseks ja väljakutseks. Lugemisraskusi ei tohiks häbeneda, probleemiga tuleb kohe tegeleda. Eestis tegeldakse siiski põhiliselt laste düsleksiaga. Valitseb hoiak, et ajalooliselt kõrge kirjaoskusega rahval ei sobi täiskasvanute kirjaoskuse probleemi tunnistada. Aga niisamuti nagu varajane sekkumine, on sama tähtis täiskasvanutega tegelemine. Põhioskuste madal tase ei võimalda ju ka tööülesannetest lõpuni aru saada. 7 KASUTATUD MATERJAL · Lukanenok Kadi, Kasper Kristi. Lugemisraskustega peab tegelema. Õpetajate leht, aprill 2004, Nr 14 · Scientists discover dyslexia gene. BBC News. [http://news.bbc.co.uk/1/hi/health/4384414.stm] · Mere Eva. Mina õpin omamoodi
lapse mina-pildi kujundamisel eriti kaalukas. Lastel, kellesse suhtutakse armastuse ja respektitundega, kujuneb välja positiivne eneseteadvus. See tähendab, et laps peab end tubliks ja on enamasti veendunud oma edukas toimetulekus. See omakorda innustab teda uutes olukordades uusi käitumismudeleid katsetama ja initsiatiivi näitama. Et mõista paremini lapse käitumist rühmas, on kasulik vestelda vanematega, saamaks informatsiooni lapse käitumise kohta kodus või väljaspool lasteasutust. Niisamuti on lapse arengust huvitatud vanemal kasulik teada, kuidas käitub, tegutseb, suhtleb tema laps lasteasutuses. Arenguvestlus on üks võimalus vahetada lapsesse puutuvat informatsiooni kodu ja lasteasutuse vahel. 3 Kuna inimlaps on eelkõige sotsiaalne olend, sõltub tema areng väga olulisel määral kasvukeskkonnast, sellest, kas ta on oodatud ja armastatud või mitte, kas tema jaoks leidub
Hooneautomaatika juhtimisstruktuur 8 Kokkuvõte Tervikliku hooneautomaatika süsteemi abil on võimlik juhtida hoone kütte-, ventilatsiooni-, valgustus-, konditsioneerimis -ja elektrisüsteeme. Süsteem juhib vooluseadme tööd, kontrollib hoone tehnosüsteemide funktsioneerimist ning saadab ja võtab vastu infot ning häiresignaale. Süsteem võimaldab kellaajast või temperatuurist sõltuvat kaugkütte reguleerimist, niisamuti juhtimist tuule ja vihma järgi, tagades energiasäästu. Süsteemi jälgimiseks ja parameetrite muutmiseks ühendatakse kõik hooneautomaatika moodulid arvutiga, kus reaalajas on võimalik näha seadmete funktsioneerimist, reguleerida küttesüsteemide tööd energiakulude optimeerimise eesmärgil. 9 Kasutatud kirjandus OÜ Targa Maja Lahendused: http://www.tml.ee/ Urmas Mahlapuu, Korterelamute hooneautomaatika: http://www.meiekodu.ee/index.php
tagajärgedest võivad sageli tekkida sekundaarsed tagajärjed nagu alaväärsuskompleksid, tagasitõmbumise tendents, teesklemine, küünte närimine ja öine voodimärgamine, edaspidi veel ülepakkumine ja neurootilised ja psühhosomaatilised nähted kuni täiseani välja. Vasakukäeline, kes tohib vabalt areneda ja kes kasutab kõigil olulistel tegevustel oma domineerivat kätt, ei pea eelpool mainitud raskustega võitlema. (Kula 2007, 66) Vasakukäelistele lastele, ja täiskasvanutele niisamuti, on omane, et nad unistavad palju ja veedavad meelsasti aega üksi olles. Seejuures tunnevad nad end õnnelikuna. Läbielatud kogemusi naudivad ja tunnevad neist rõõmu samuti meelsasti üksinda. Unistama kipuvad nad eriti siis, kui nende igapäevaelu neile väga atraktiivne ei tundu. Nii on näiteks konfliktid õdede-vendade vahel kerged tulema. (Sattler 2003, 61) Lisaks on vasakukäelised paremakäelistest tundlikumad ja seda tuleks kindlasti arvesse võtta ning meeles pidada ka
hooletu hing näeb nälga," (Õp 19:15, sama mõte ka Õp 6:9-11, 24:33-34 ja 26:14). Nii öeldakse ka vanasõnades: ,,Tegija käe saava tööd, magaja mago nälga." Identsed mõtted on ka näiteks: ,,Laisk ütleb: ,,Väljas on lõvi. Tapab mind viimaks keset turgu." (Õp 22:13) ja ka Õp 26:16. Vanasõnades on selle vasteks ,,Laisal on alati lõukoer risti tee pial." Idee poolest on sarnane ka Õp 15:19 ,,Laisa tee on nagu kibuvitsahekk, aga õigete rada on sillutatud." Niisamuti kirjeldavad teisedki vanasõnad, mis laisal tööd teha takistab: ,,Millal laisk tüöd tegeb? Talvel ei targe, sügüsel on suured tuuled, keväjel palju vett ja suvel liiga palav", ,,Laisal iks suvi lämmi ja talv külm, käpp kärnän ja maa külmänü." Vanasõnades esineb teisigi laisa vabandusi, mis on aga üsna ninaka alatooniga: ,,Magajal vähem pattu", ,,Kust virku muidu ära tuntas, ku laisku ei ole", ,,Kes virga vilja ära sööb, kui laisku maa peal ei ole
keeltest.1 Viimastel aastakümnetel on enamik eesti keelde laenatud sõnadest anglitsismid. Pedaja selgitab, et inglise keele laenude rohkus on peamiselt tingitud inglise keele heast mainest ning massikommunikatsiooni levikust ja infoühiskonna tekkest.2 Laenamine toimub kas otse mõnest keelest või siis vahenduskeelte kaudu. Tiina Leemets väidab, et enamik laene tuleb meile inglise keelest otse, kuid vahendajateks on olnud ka näiteks vene ja soome keel. Niisamuti on inglise keel eesti sõnavara rikastamisel ise vahenduskeele rollis olnud. Autori väitel laenatakse inglise keelest sõnu ka kaudsel teel – sõnadega tutvutakse otsese suhtluse asemel hoopis Internetis, ajakirjanduses või filmides.3 Mõlemad autorid on arvamusel, et enamik ingliskeelseid laene on eesti keelde tulnud järgnevatest valdkondadest: muusika, filmindus, tehnika, kokandus, mood ja majandus.4
gal konkreetsetel juhtudel. Öeldes, et loogilised ja matemaatili- sed tõed on teada kogemusest sõltumatult, ei aruta me aga aja- loolist küsimust sellest, kuidas need tõed kunagi avastati, ega psühholoogilist küsimust sellest, kuidas igaüks meie seast need selgeks õpib, vaid epistemoloogilist küsimust. Milli väite järgi, mille me kõrvale heidame, on loogika ja matemaatika proposit- sioonidel sama staatus kui empiirilistel hüpoteesidel ning nende kehtivus määratakse kindlaks just niisamuti. Me kinnitame, et nad on kogemusest sõltumatud selles mõttes, et ei võlgne oma keh- tivust empiirilisele verifitseerimisele. Võime jõuda nende avasta- miseni induktiivse protsessi kaudu; ent kui me neid kord taibanud oleme, näeme, et nad on paratamatult tõesed, et nad kehtivad igal mõeldaval juhul. Ning see võimaldab eristada neid empiirilistest üldistustest. Sest teame, et propositsiooni, mille kehtivus sõltub kogemusest, ei saa vaadelda paratamatult ja universaalselt tõesena.
Võistleja peab tõukama ära ühelt jalalt ning kui latt kukub võistleja süül maha, ei loeta katset õnnestunuks. Teivashüppes peab jooksurada olema vähemalt 40 meetrit. Hoojooksu lõpus peab võistleja viima teiba ettemääratud auku. Võistlejad kasutavad enda teibad, mille pikkused ja läbimõõdud pole ettemääratud, kuid kindlasti peab olema teiba pind sile. Teivashüppes tõstetakse latti alati vähemalt 5 cm kaupa. Niisamuti kui kõrgushüppes, ei loeta katset sooritatuks, kui latt kukub võistleja süül postide vahelt maha. Sportlastel on lubatud kasutada sobivat määret kätel või teibal, et saada parem haare, ent keelatud on kasutada teipi kätel või sõrmedel. Kaugushüppes sprindivad võistlejad jooksurajal ning hüppavad maapinnast veidi kõrgemale ulatuva paku pealt peenikese kruusa või liivaga täidetud kasti. Kaugus mõõdetakse paku ja võistleja jälje kõige lähema punkti vahel
sähvatanud igavene päike, lootusesäde. Tulevikus langesid kaupade hinnad, majavedamise plaanid unustati, põllutöödele tekkisid uues kombainid ja traktorid. Ema häbeneb südame kunagist elu, ent tal pole seda millegiga asendada. Vaid fotod säilitavad tema noort nägu. Ema ei tunne mingit võõristust uksekellade, liftide, telefonide ja tolmuimejate eest. Minategelane ei tunneks teda ära, kui ta ei teaks, et see on tema. Niisamuti ei tunneks ema teda, kui ta ei teaks et see on tema. Minategelane on muutunud asitõendiks tänasest päevast.
Karl Ristikivi ning romaani peategelase Johannes Faberi vahele võib tõmmata mitmeid paralleele: Faber'it kujutatakse kui üksikut indiviidi, kellel ei ole maailmas oma kohta sarnased meeleolud valitsesid ka Ristikivi elus. Päritolu on nii Faberile kui Ristikivile olulised. Erinevus seisneb selles, et Faber ei saa kunagi oma päritolu kunagi täpselt teada, kuid Ristikivi elab pagulasena, peab enda põlvnemist väga tähtsaks, kuid on sunnitud oma juurtest kaugel olema. Faber ja niisamuti Ristikivi olid teadmiste ja euroopliku hariduse huvilised - seda juba väga varajases eas. Faber rändas mööda Euroopat ringi, et end harida, jõuda looduse ja inimkeha saladusteni, ta uskus elumääratust saatuse poolt ta oli üksik, ta pühendus maailma tundmaõppimisele. Sarnaselt romaanikangelasele reisis ka Ristikivi ääretult palju, et põgeneda iseenda süngetest meeleoludest, üksindusest. Ristikivi fataalsus seisnes kirjandusse pühendumises
Mari oli ära surnud. Pearu ja Andrese kaevatud kraav oli sooks muutunud. Indrek tahtis jõe ära puhastada, et veed voolama hakkaksid ja maad ära kuivaksid. Indrekul olid lapsed, kelle juurest ta ära oli tulnud. Sauna-Madis oli surnud. Noor Andres oli kroonus hukka saanud. Vana Andrese poeg Sass oli Vargamäelt lahkunud. Ants oli surnud. Indrek hakkas vanast kraavist muda välja kaevama. Pearu poja Karla poeg Eedi oli peast loll ja ajas mättad kraavi tagasi. Räägiti, et Indrek oli niisamuti loll, sest oli kellegi püssist maha lasknud. Karlal oli naine Ida, poeg Eedi, tütred Juuli, Helene ja Olga. Sass oli tisler ja teenis raha puusärkide tegemisega. Indrek tahtis, et naabruskonna mehed tuleksid Sassi palvel appi jõge süvendama. Indrek sonis öösiti. Vargamäele tuli tüdruk Tiina, kes Indreku pärast südant valutas. Ta kutsus Indrekut koju laste juurde. Indrek ütles, et on juba kodus. Tiina läks linna tagasi.
EA-11 Õppejõud: Katrin Laanoja Tallinn 2009 Tallinna Tehnikakõrgkool Sissejuhatus Värv on see mis muudab kõige põhjalikumalt ruumi ilmet. Värvil on inimestele nii võimas mõju, et seda saab kasutada isegi teraapiliselt. Paljude ühiskondlike hoonete siseviimistlus on tehtud just seda silmas pidades, niisamuti peaks seda arvestama ka oma kodu loomisel. Lisaks meeleolu muutmisele kompenseerib efektiivne värvikasutus negatiivseid mõjureid , nagu loomuliku valguse puudumine ja kohmakad proportsioonid. Värv on väga emotsionaalne ja isiklik asi . Tavapäraselt esindab iga spektiosa erinevaid meeleolusid. Paljude värvide võimsate seoste tõttu hoidutakse nende kasutamisest nagu punane ja must, värvid mis viitavad vihale ja masendusele. Õige
Romantism Võimas romantiline vaimuliikumine XVIII sajandi lõpus ja XIX sajandi 1. poolel idanes valgustuskultuuris endas. Prantsuse filosoofi ja kirjaniku Jean-Jacques ROUSSEAU üleskutse pöörduda looduse ja loomulikkuse poole ning saksa mõtleja Johann Gottfried HERDERi uudne hinnang keskajale ja rahvaluulele olid kooskõlas romantikute aatega nii õiglasemast ja vabamast ühiskonnast kui ka terviklikumast inimesest. Siiski langes romantism kui ajalooline kultuuritüüp pigem kokku pettumuse kui ootuste ajajärguga. Romantikute varajane põlvkond sealhulgas näiteks inglise nn Järvekoolkond oli kaasa elanud 1789- a Suurele Prantsuse revolutsioonile, kuid eitas nii sellega vallandunud terrorit kui ka järgnenud Napoleoni vallutussõdu. Romantikute nooremas ja hilises põlvkonnas (Byron, Heine) vaimustuti revolutsiooniideest küll märksa rohkem ja nähti Napoleonis tihti Euroopa vabastajatki. Ometi sugenes k...
töötajat. 7 KOKKUVÕTE Käesoleva töö eesmärgiks oli teada saada dokumendihalduses toimunust ja selle arengust tänapäeval. Samuti saada teada dokumendihaldusega seotud probleemidest ning nende võimalikest lahendustest. Dokumendihalduse all mõeldakse tihti hunnikutes pabereid ja erinevaid kartoteeke, kuid see pilt on tänaseks juba kaugel minevikus. Niisamuti, nagu suur osa erinevast teabest, on ka dokumendihaldus kolinud üle arvutisse ja erinevatesse andmebaasidesse, mis tähendab, et dokumendihalduse eriala on palju rohkem IT põhine, kui paberile toetuv. Töö sissejuhatuses seatud hüpotees, et dokumendihaldus on pidevalt arenev ala, kus tuleb end pidevalt hoida uuendustega kursis, sai kinnitust. Nimelt tuli probleemina välja aeg ja ajaga kaasas käimine, mis autori arvates näitab väga hästi, kui tähtis on aeg dokumendihalduse erialal.
Ajaloolane vs. luuletaja
9. Öeldust ilmneb seegi, et luuletaja ülesandeks pole kõnelda mitte
sellest, mis toimus, vaid sellest, mis võib toimuda ja on võimalik ka
tõenäosusele või paratamatusele vastavalt.
Sest / ajaloolane ja luuletaja ei erine mitte selle poolest, kas nad
kõnelevad värssides või värssideta (võimalik oleks ju ka Herodotose
teos värssidesse ümber panna ja ikkagi oleks see ajalugu,
värsimõõdus niisamuti nagu ilma värsimõõduta), vaid selle poolest,
et üks kõneleb toimunust, teine aga sellest, mis võib toimuda.
Seetõttu on luule filosoofilisem ja tõsisem kui ajalugu: kõneleb ju
luule rohkem üldisest, ajalugu aga üksikust.
Üldine on see, milliseid asju
Strukturalism: Aigi Heero Strukturalism Strukturalistlik lähenemine: ideelis-formaalsete struktuuride tuvastamine. Mihkel Tiks: Korvpalliromaan. Tln, 1985. Mängu struktuur (2 poolaega) inimelu struktuur (enne ja pärast sportlaskarjääri) teose struktuur (Mängu algus Keset mängu Mängu lõpp). Strukturalismi põhiidee: kogu inimkogemus allub teatavatele struktureerivatele põhimõtetele ja reeglitele. St kui autor loob teksti, kasutab ta (alateadlikult või teadlikult) teatud reegleid, mis on seatud kas teatud institutsioonide või ajastule omaste joonte poolt. Niisamuti alluvad ka kirjandusteosed kindlatele skeemidele: on ju nt armastusromaanil teatud kindel ülesehitus, nagu ka muinasjutul vms. Strukturalismi aluseks on Ferdinand de Saussure'i (1857-1913) strukturaalne lingvistika ,,Üldise lingvistika kursus" (1916) Keele ja kõne eristamine: Langue märkidevahelistest erinevustest koosnev süsteem Parole konkreetne kõnesündmus, kee...
VÕRU KESKLINNA KOOL Karel Nagel 7.a klass PUHKPILLID Referaat Võru 2014 Sisukord Sisukord...............................................................................2 1. Sissejuhatus.......................................................................3 2. Puhkpillid..........................................................................4 3. Vaskpuhkpillid....................................................................5 3.1. Metsasarv..............................................................5 3.2. Trompet ...............................................................5 3.3. Tromboon ..............................................................5 3.4...
väljamakstud palgalt. Kaudsed maksud mõjutavad sissetulekut kaudselt, kuna nendega maksustatakse tarbimist · Aktsiis · käibemaks 12. Millele kulub riigieelarve raha? Kes seda otsustab? Riigieelarve kulub haridusele, meditsiinile, politseile, sõjaväele, tuletõrjele ja paljude teiste avalike teenuste osutamiseks Maksuseadused valmistab ette haridusministerium, kuid maksuseaduste muutmine on Riigikogu otsustada, niisamuti kui valitsuse kulutuste muutmine (Riigikogu peab eelarve heaks kiitma). 13. Kuidas jaguneb tööealine rahvastik? · Majanduslikult aktiivne rahvastik ehk tööjõud: Hõivatud , Töötud. · Majanduslikult mitteaktiivsed rahvastik: Lapsed, vanurid, kodused. ; heitunud. 14. Tööpuudus. Töötus. Mis see on? Kuidas tekib? Kuidas jaguneb? Tööpuudus või töötus on nähtus, mis seisneb selles, et inimesed, kes soovivad töötada, ei leia omale sobivat tööd.
vägivaldselt kukutada. Prantsuse okupatsiooni tõttu Ruhri aladel (1923 võttis Prantsusmaa Ruhri tagatiseks, et kindlustada Saksamaa reparatsioonide tasumist), tohutu inflatsiooni tõttu ning ägedate rahutuste tõttu Saksamaal lootis ta leida rahvamasside toetust. Peale saksa rahva kestmajäämise tagamise läbi natsionaalsotsialistliku riigi, järgis Hitler vaid veel ühte poliitilist sihti, mille ta niisamuti juba ,,Mein Kampfis" esile tõi: Saksamaa võimupositsioon ühises euroopa majandusühenduses. Siinjuures olid talle eelkõige oluline Esimese maailmasõja territoriaalsete ja majanduslike repressioonide revideerimine, mis lõppesid Versaille diktaadiga ning tõukasid tollal majanduslikult rikka ja poliitiliselt esilekerkiva Saksamaa hädasse ja viletsusse. Olenemata kõigist saksa rahuettepanekutest (eelkõige inglastele), üritasid Prantsusmaa
,,Dorian Gray portree Tegevusaeg langeb 19. sajandi lõpupoolde, teos algab kevadel ning lõpeb niisamuti sirelite aegu. Tegevuspaigaks London: West End, kus elasid nii lord Henry kui ka Dorian Gray; Albany maja, kus lord Henry oma onuga kohtus ning Berkley hall, kus ta Londoni kõrgkihiga vestles; Vane'ide kodu Euston Roadil, ,,Bristoli" hotelli väike kabinet, kus kolmik kohtus; räpane teater, kus mängis Sibyl Vane; ooper, kus Dorian päev pärast Sibyli surma lõbutses; East Endi oopiumiurkad, kus Dorian oma närve rahustamas käis; Selby Royali talveaed, kus Dorian, lord Henry ja hertsoginna
Küsimused Pascali mõtete kohta 1. Pascal käsitleb inimese eksistentsiaalset situatsiooni kui kesmist seisundit kahe äärmuse vahel ( looduse, teadmiste ja muude võimete suhtes ). Selgitage! Inimene peaks loodust vaatlema siiski tervikuna. Peab suutma vaatada labastest asjadest kõrgemale. Kuid kui meie pilk jääb loodusele pidama, siis tungigu mõttelend ka kaugemale. Enne aga väsib meie kujutlusvõime vastu võtmast kui loodus talle uut pakkumast. Maailm- see on lõputu sfäär. Keskpunkt asub kõikjal, kuid piirjoont mitte kusagil. Sellele kõigele mõeldes satub inimese kujutlusvõime suurde segadusse. Sellest, mis toimub meie ümber, on inimene enamjaolt siiski teadlik, kuid mitte alati. Samuti puudub filosoofilises mõttes inimesel kindel asukoht. Ta asub kusagil, eimillegi ja kõige vahepeal. Oleme üksi, kuid samas ka nii piiratud kõige ja kõigiga. Inimene on nii väike, kuid samas ka nii suur. 2. Mida peab Pascal inimese loomuseks? Milleg...
Samuti on teema valik tehtud seetõttu, et ajakirjanduses pidevalt üritatakse meid panna vältima mingisuguseid teatud toiduaineid, pidevalt tehakse kuskil uuringuid selle kohta, kuidas üks või teine toiduaine võib jäädavalt meie tervist kahjustada. Minu hüpoteesiks on see, et kõiki toiduaineid võib tarbida, kuid teatavas koguses ning et end piirates, muutub inimene pigem stressialtiks ja/või kurjaks. Tervislikust toitumisest räägitakse tänasel päeval palju. Niisamuti vaieldakse ja leitakse pidevalt uut tõestusmaterjali erinevate ´´kõige õigemate´´ toitumisharjumuste kohta. Selle töö eesmärgiks on objektiivselt vaadelda erinevaid võimalusi ja leida kuldne kesktee, seejuures vältides äärmuslikke dieete. Töö meetoditeks on eelkõige kirjanduse uurimine, niisamuti internetis pakutava materjali läbitöötamine. Töö esimeses osas on ülevaade toitumisest kui sellisest, edaspidi arutlen põhjalikumalt
Magdaleenale oli see au asi. Rüütlid magatasid ainult väljavalituid. Kuna jumal hoidis rüütleid, siis olid rüütlid justkui jeesused. Magdaleena pojas voolas jeesuse veri. Tema pojast pidi saama rüütel, kes läheb Rooma ning kohtub paavstiga. Magdaleena tahtis, et Leemetist saaks tema mees ja lapse isa. Leemet oli tema meelest paganast. Ta oskas ussisõnu, oskas end hundiks muundada, oli näinud paganaid. Pealegi olid ussid nagu kurat ise. Magdaleena tahtis, et tema poeg oleks niisamuti libahunt. Tahtis, et pojal oleks lahti nii juamalale kui ka kuradile kuuluv maailm. Leemet ja Magdaleena armatsesid. 29. Leemet ,,suri" koos Hiiega. Nõnda otsustas ta minna külasse elama. Ta ei oleks suutnud elada nii nagu varem, ta pidi tegema kannapöörde. Leemet tahtis sellele lapsele edasi anda suurima vara ussisõnad. Ussisõnad elasid veel, kuni elas Leemet ja ta soovis, et need elaksid edasi. Leemet hakkas elama Johannese katuse all
surmas, arvates, et ta on libahunt. Rahvas jäi uskuma juttu, et jumal armastas titte nii väga, et võttis tolle varakult enda juurde. Leemetile tehti tuleriit. Jaakop ja Pärtel isiklikult kandsid ta riidale. Siis aga lendas kohale vanaisa, keda Leemet ei olnud aasta aega näinud. Vanaisa haaras tõrvikuga Jaakopi ning surus mürgihambad talle kuklasse. Ta vabastas Leemeti ning koos asuti külaelanikke tapma. Johannes ja Pärtel pääsesid pakku. Tuli kuus raudmeest, kellel niisamuti pea maha raiuti. 35. Nad läksid sõtta. Raudmehed ei saanud neile vastu. Leemet ja Tölp muudkui tungisid peale, ei hoolinud sellest, kui surevad. Nad tapsid mehi ka külades, näitamaks, et vana maailm on veel alles. Leemet karjus neile, et Põhja Konn on tagasi tulnud, viidates sellega oma vanaisale. Seekord ei võidelnud Põhja Konn nende eest, vaid nende vastu. Öösel valmistas vanaisa kolpadest peekreid ja jättis need teeservale. Nad tahtsid elada moodsalt, kuid surid ikka muistselt
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
