Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Bioloogia uurimustöö (1)

1 HALB
Punktid

Bakterid ja nende levik kodus
Uurimistöö
Sisukord
Probleemi püstitamine 3
Taustinfo 4
Hüpotees 5
Uurimise metoodika 6
Vaatlus 7
1. Tualettruumi ukselink 7
2. Sissekäigu uks 7
3. Köögiuks 7
Tulemuste analüüs 8
Kokkuvõte 8
Kasutatud kirjandus 9

Probleemi püstitamine


Inimesed on üpris mugavad olevused. Mugavus toob kaasa endaga asjade ja toidu lauale jätmise, mõne pleki pesemata jätmise köögis jne. Paljud jätavad käed enne söömist, peale tualettruumi külastamist ja mõne muu musta tööga tegelemist pesemata. Küllap peaksin praegu seda uurimistöödki kirjutades mõtlema käte pesemise peale, sest ei või teada, mis mikroorganismidega need kaetud on. Ühesõnaga, mustus esineb kõikjal ning seal nendega mestis ka bakterid , seega potentsiaalne ründeoht selle rühmituse poolt on pidevalt kõrge.
Uurin oma kodus, millise toa ukselingil on kõige rohkem baktereid, kuna ukselingid on pidevalt kasutuses terve pere poolt.

Taustinfo


Bakterid on suur prokarüootsete mikroorganismide domeen. Bakterid on üldiselt mõne mikromeetri pikkused, neil on suur varieeruvus kujudest/ vormidest ; kera-, varda- ja spiraalikujulised. Bakterid esinevad enamikes planeet Maa asunikes, kasvades mullastikus , happelistes kuumaveeallikates, radioaktiivsetes jäätmetes, vees ja sügaval maakoores, niisamuti ka elusorganismides ja laipades.1
Bakterid paljunevad põhiliselt pooldumisega, esineb aga teisigi mooduseid.2
Inimese flooras on umbes kümme korda rohkem bakteriaalseid rakke, kui inimestele omaseid rakke. Enamik bakteritest asub inimese nahal ja soolestiku mikroflooras. Suur enamus bakteritest muudab kahjutuks immuunsüsteem ja mõned bakterid on ka kasulikud.3
Bakterid koosnevad 75–85% ulatuses veest ning samadest süsivesikutest, lipiididest, amino- ja nukleiinhapetest nagu kõik eukarüoodidki. Kõigis elusolendites toimuvad põhimõtteliselt sarnased biokeemilised ainevahetusereaktsioonid ( metabolism ).4
Paljudel bakteritel on üks, kaks või rohkem vibureid. Tavaliselt puuduvad viburid patogeensetel bakteritel. Bakterite viburite läbimõõt on 20–30 nanomeetrit, pikkus keskmiselt 10 mikromeetrit. Viburid koosnevad erilisest valgust – flagelliinist. 5
Nende teadmistega mõistan paremini bakterite olemust.

Hüpotees


Hüpotees on, et kõige bakteriterohkem ukselink kodukeskkonnas on;
  • tualettruumi uks.
    Sellele järgneb;
  • Sissekäigu uks, kuna võib eeldada, et enne tuppa sisenemist ei pesta käsi ja väliskeskkonnas on toimunud kokkupuuteid erinevate mustade pindade ja objektidega, nt bussis käepidemest kinni hoitud.
    Ning viimasena;
  • Kööki viiva ukse link lihtsalt võrdluseks ja vaatlemiseks , kas köögis kulinaariat praktiseerides on bakterite tase kõrge.
    Bakterite kolooniate populatsioonid on uurimisnädala keskel kõige kõrgemad, peale mida hakkab toitainete vähesuse tõttu populatsioon kas langema või stabiliseerub.

    Uurimise metoodika


    Selleks, et tulemusi saada, kasutasin järgmisi vahendeid:
  • 3 petri tassi, mille põhi on kaetud agaraga.
  • Vatitupsud, et võtta ukselinkidelt proove.
  • 3 ukselinki.
  • Maalriteip ja marker , et märgistada erinevatest keskkondadest kogutud bakterite petri tasse.
  • Valgendaja, et hiljem bakterid hävitada.
    Vaatlus toimub ühe nädala jooksul; esimesel päeval, nädala keskel ja viimasel nädalapäeval.

    Vaatlus


    1. Tualettruumi ukselink

    Esimene päev: Peale kuue tunni möödumist oli märgata valge-kollaka täppide ilmnemist (5 täppi.)
    Nädala keskel: Nelja päeva möödudes esines ebameeldiva lõhna tekkimine petri tassist. Petri tassil oli kolm suurt, diameeter umbes 2 cm, kollakas -hallikat bakterite kogumit, ümbritsetuna valge- hallika täppide massist ning domineeris ka üks pea kolme sentimeetrise läbimõõduga rohekas bakterikoloonia mass.
    Viimane päev: Bakterite koloonia oli veidike tagasi tõmbunud. Koloonia oli stabiliseerunud, kuna toitaine puuduse tõttu ei saanud populatsioon enam kõrgemale tõusta. Lisandunud oli kahe laigu ühildumine, mis muidu seisid üksteisest eraldi.

    2. Sissekäigu uks

    Esimene päev: Peale 9 tunni möödumist al. katse alustamisest võis näha ühe väikse hallika laigu esinemist.
    Nädala keskel: Möödunud on neli päeva vaatluse algusest ja tulemused pole esimesest katseklaasist mitte väga erinevad, koloonia on väiksem. Petri nõu on täpiline ja üks unikaalne laik on võtnud veidike punakama tooni.
    Viimane päev: Pole toimunud erilisi muudatusi, koloonia suurus ja karakteristika on jäänud täpselt samaks. Või vähemalt pole silmaga nähtavaid erinevusi.

    3. Köögiuks

    Esimene päev: ei esinenud vaadeldavaid tulemusi.
    Nädala keskel: Esines kõigest kaks 1 cm läbimõõduga bakterite kolooniat, muuhulgas ka üksikud mikrokolooniad, mis ei äratanud suurt tähelepanu.
    Viimane päev: Pole võimalik täpseid kirjeldusi anda, kuna juhtus intsident, kus korterikaaslane jõudis ühe petri nõu ära pesta, milleks oli köögiukse petri tass.

    Tulemuste analüüs


    Hüpotees pidas paika:
    Tualettruumi ukselingil esines kõige suurema populatsiooniga bakterite koloonia, mis oli ka ühtlasi kõige aktiivsem.
    Samuti oli hüpoteesile vastavalt teisel kohal koloonia suuruse ja aktiivsusega sissekäigu uks ning seejärel köögiuks.

    Kokkuvõte


    Kõige bakteriterohkem ukselink on tualettruumi uksel. Peale igat külastust käte pesemine on igati õigustatud etiketi nõue, ka tervislikus mõttes.
    Sissekäigu uks, mis võib olla pealtnäha üsna ohutu, ei ole seda üldsegi. Soovitatav oleks kohe peale koju jõudmist ja asjaajamiste lõpetamist käsi pesta. Hiljem võib mõne tegevuse käigus bakterid organismi sattuda.
    Köögiuks ei ole õnneks nii must, et seal bakterid vohada saaks. Sellegipoolest tasub kindlameelselt käte hügieeni meeles pidada, mine tea, millal võib see ukselink kord bakterite monopoliks saada.

    Kasutatud kirjandus

    [1] Fredrickson JK, Zachara JM, Balkwill DL (2004). "Geomicrobiology of high-level nuclear waste-contaminated vadose sediments at the Hanford site, Washington state"
    [2] Wikipedia 2011; http://et.wikipedia.org/wiki/Bakterid
    [3] Sears CL, 2005. "A dynamic partnership: celebrating our gut flora ".
    [4] Nealson K, 1999. "Post- Viking microbiology: new approaches, new data, new insights".
    [5] Bardy S, Ng S, Jarrell K, 2003. "Prokaryotic motility structures ".
    1Fredrickson jt 2004, 70
    2Wikipedia WWW, 2011
    3Sears 2005, 11
    4Nealson 1999, 29
    5Bardy jt 2003, 149
    9
  • Vasakule Paremale
    Bioloogia uurimustöö #1 Bioloogia uurimustöö #2 Bioloogia uurimustöö #3 Bioloogia uurimustöö #4 Bioloogia uurimustöö #5 Bioloogia uurimustöö #6 Bioloogia uurimustöö #7 Bioloogia uurimustöö #8 Bioloogia uurimustöö #9
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2012-01-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 33 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor kaurkramm Õppematerjali autor
    Inimesed on üpris mugavad olevused. Mugavus toob kaasa endaga asjade ja toidu lauale jätmise, mõne pleki pesemata jätmise köögis jne. Paljud jätavad käed enne söömist, peale tualettruumi külastamist ja mõne muu musta tööga tegelemist pesemata.

    Kasutatud allikad

    Sarnased õppematerjalid

    Bioloogia õpik 8-kl 2-osa lk 44-110
    83
    doc

    Bioloogia õpik 8. kl 2. osa lk 44-110

    --- 44 Peatükk: 27. Kuidas selgrootud toituvad? Peatükist saad teada * Mida selgrootud söövad? * Millised on selgrootute toitumisviisid? * Mil viisil selgrootud toitu seedivad? Olulised mõisted * rakusisene seedimine Mida selgrootud söövad? Loomad vajavad kasvamiseks ja elus püsimiseks toitu, millest loom saab energiat ja lähteaineid, et sünteesida organismile vajalikke aineid. Osa selgrootuid on taimtoidulised. Paljud putukad ja nende vastsed söövad mitmesuguseid taimeosi, ka teod ja meripurad toituvad peamiselt taimedest. Osa selgrootuid on aga loomtoidulised, näiteks ainuõõssed, ämblikud, vähid, mitmesugused putukad ja nende vastsed. Paljud ämblikud püüavad võrguga saaki ja surmavad selle mürgiga. Ainuõõssetel on saagi püüdmiseks mürki sisaldavate kõrverakkudega kombitsad, vähkidel aga ohvri haaramiseks ja kinnihoidmiseks sõrad. Mõnede selgrootute toiduks sobivad aga nii taimed kui ka loomad, segatoidulised on näiteks osa putuka

    Bioloogia
    Mikroobifusioloogia
    147
    docx

    Mikroobifusioloogia

    ...................................................................141 16.4. Endofüütide toime taimele.....................................................................142 16.5. Endofüütide genoom võrreldes teiste bakteritega.................................145 16.6. Inimese patogeenid ja kommensandid endofüütidena...........................146 3 Füsioloogia on bioloogia teadusharu, mis uurib elutegevuseks vajalikke protsesse ja funktsioone, mis võimaldavad organismil kasvada ja paljuneda. Mikroobifüsioloogia on füsioloogia haru, mille uurimisobjektiks on mikroorganism. Käesolev loengusari keskendub eubakteritele. 1. Bakterite kasv ja toitumine Raku kasv on bakteriraku kõigi füsioloogiliste protsesside koosmõju, see on keerukas protsess, mis hõlmab: 1. toitainete sisenemist rakku; 2. toitainete muutmist energiaks ja elava raku koostisosadeks; 3

    Mikroobifüsioloogia
    Meditsiinilise mikrobioloogia praktikum
    170
    pdf

    Meditsiinilise mikrobioloogia praktikum

    Tartu Ülikool Mikrobioloogia instituut Meditsiinilise mikrobioloogia praktikum II osa Tatjana Brilene, Kai Truusalu, Tõnis Karki 2014/2015 1 Sisukord 1. Mikrobioloogilise diagnostika põhiskeem. Stafülokokknakkuste diagnostika. Streptokokknakkuste diagnostika..................................3 2. Enterobakterite nakkuste diagnostika uroinfektsioonide näitel............................................12 3. Enterobakterite nakkuste diagnostika sooleinfektsioonide näitel.........................................16 4. Bordetella ja Corynebacterium’i nakkuste diagnostika..........................................................21 5. Mycobacterium spp. infektsioonide diagnostika....................................................................26 6. Anaeroobsete infektsioonide mikrobioloogiline diagnostika.................................................32 7. Spiroheetid

    Bioloogia
    Sissejuhatus geneetikasse
    96
    doc

    Sissejuhatus geneetikasse

    http://www.tymri.ut.ee Õppetöö Geneetika 1 1. Sissejuhatus geneetikasse. Klassikalise ja molekulaargeneetika kujunemine. Geneetika tänapäeval: rekombinantse DNA tehnoloogia; genoomide sekveneerimine; globaalne geeniekspressiooni uurimine, geenikiibid. Kaasaegse geneetika rakendusalad; geneetika ja meditsiin (haigust põhjustavad mutatsioonid geenides, geeniteraapia, molekulaarne diagnostika); geneetika kaasaegses põllumajanduses; organismide kloonimine. Geneetika väärkasutused: eugeenika; lõssenkism. 2. Reproduktsioon kui pärilikkuse alus. Rakk kui elusorganismi ehituskivi. Eukarüootne ja prokarüootne rakk Kromosoomid. Rakutsükkel, selle toimumist mõjutavad kontrollpunktid. Raku jagunemine mitoosi teel. Raku jagunemine meioosi teel. Meioosi häired. Meioosi evolutsiooniline tähtsus. Gameetide moodustumine erinevatel organismidel: oogenees; spermatogenees; sugurakkude moodustumine taimedel. 3. Mendelism: pärilikkuse ?

    Geneetika
    Klassikaline ja molekulaargeneetika-geneetika rakendus kaasajal
    94
    doc

    Klassikaline ja molekulaargeneetika, geneetika rakendus kaasajal

    1. Sissejuhatus: klassikaline ja molekulaargeneetika, geneetika rakendus kaasajal Klassikalise ja molekulaargeneetika kujunemine Geneetika on suhteliselt noor teadus. Kuigi pärilikkuse põhilised seaduspärasused esitas Gregor Mendel aastal 1865, tuleb geneetika sünniks lugeda siiski 20-nda sajandi algust. Alles siis taasavastati Mendeli ideed, mis said aluseks klassikalisele geneetikale. Tõendid selle kohta, et DNA kannab geneetilist informatsiooni, saadi 20-nda sajandi keskel. 1944. aastal kirjeldasid Avery ja ta kolleegid katseid, kus nad uurisid bakterite (Streptococcus pneumoniae) transformatsiooni rakkudest isoleeritud DNA-ga. Hersey ja Chase poolt aastal 1952 avaldatud tulemused kinnitasid seda, et DNA on pärilikkuse kandja. Nad näitasid, et bakteriviiruse T2 geneetiline informatsioon säilib DNA-s. 1953-ndal aastal avaldasid James Watson ja Francis Crick DNA kaksikhelikaalse struktuuri. Need avastused ja geneetilise koodi des

    Geneetika
    Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt
    193
    docx

    Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt

    turismiettevõtluse spetsialiseerumise lõpueksami märksõnad Teeninduspsühholoogia 1. Teenindusühiskonna ja majanduse areng Teenindusühiskonna tekke ja kasvu peamised põhjused tulenevad ühiskonna ja töömaailma muutustest: Kasvav jõukus ­ suurem nõudlus teenuste järele nagu kodu koristamine, akende pesemine jm mida varem tehti ise. Vaba aja väärtustamine ­ suurem nõudlus reisi, SPA, toitlustusteenuste järele. Suuremad eluootused ­ suurem nõudlus hooldekodude ja tervishoiuteenuste järele Vajaduse kasv teeninduslike oskuste järele. Toodete suurem kompleksus ­ suurem nõudlus remondi ja parandusteenuste järele. Kasvav komplitseeritus igapäevaelus ­ suurem nõudlus abielunõustajate, advokaatide, maksunõustajate, töönõustajate järele. Kasvav tähelepanu ökoloogiliste ja säästva arengu küsimustele ­ suurem nõudlus. bussiteenuste ja autorendi järele isikliku auto kasutamise a

    Turismiettevõtlus
    NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT
    192
    pdf

    NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT

    EESTI NOORSOOTÖÖ KESKUS HARIDUS- JA TEADUSMINISTEERIUM NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT Tallinn 2005 Koostanud: Elo Talvoja Viire Põder Helen Veebel Argo Bachfeldt Anne Luik Kadri Kurve Kujundaja: Tiina Niin Keeletoimetaja: Anne Karu Tehniline toimetaja: Reet Kukk ISBN 9985-72-158-6 (trükis) ISBN 9985-72-159-4 (PDF) SISUKORD Noorsootöö seadus 5 Noortelaagri tegevusloa väljastamise kord 10 Noortelaagri ning projektlaagri juhataja ja kasvataja kvalifikatsiooninõuded 12 Noortelaagri registri asutamine ja noortelaagri registri pidamise põhimääruse kinnitamine 15 Noortelaagri registri pidamise põhimäärus

    Amet
    Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga
    638
    pdf

    Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga

    EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Ehituskonstruktsioonid Ehitusfüüsika Tehnosüsteemid Sisekliima Energiatõhusus Tallinn 2011 EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Targo Kalamees, Endrik Arumägi, Alar Just, Urve Kallavus, Lauri Mikli, Martin Thalfeldt, Paul Klõšeiko, Tõnis Agasild, Eva Liho, Priit Haug, Kristo Tuurmann, Roode Liias, Karl Õiger, Priit Langeproon, Oliver Orro, Leele Välja, Maris Suits, Georg Kodi, Simo Ilomets, Üllar Alev, Lembit Kurik

    Ehitusfüüsika




    Kommentaarid (1)

    kevinh profiilipilt
    17:56 14-10-2013



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun