Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

VÄRVID INTERJÖÖRIS (0)

1 Hindamata
Punktid
Tallinna Tehnikakõrgkool
Referaat värviõpetuses
VÄRVID INTERJÖÖRIS
Melissa Riso
EA-11
Õppejõud: Katrin Laanoja
Sissejuhatus
Värv on see mis muudab kõige põhjalikumalt ruumi ilmet . Värvil on inimestele nii võimas mõju, et seda saab kasutada isegi teraapiliselt. Paljude ühiskondlike hoonete siseviimistlus on tehtud just seda silmas pidades, niisamuti peaks seda arvestama ka oma kodu loomisel. Lisaks meeleolu muutmisele kompenseerib efektiivne värvikasutus negatiivseid mõjureid , nagu loomuliku valguse puudumine ja kohmakad proportsioonid.
Värv on väga emotsionaalne ja isiklik asi . Tavapäraselt esindab iga spektiosa erinevaid meeleolusid. Paljude värvide võimsate seoste tõttu hoidutakse nende kasutamisest nagu punane ja must, värvid mis viitavad vihale ja masendusele. Õige koloreerimise ja värvide segamisega võib saada aga interjööri, mis on elav ja jõuline.
Intensiivsed soojad värvid , nagu kollased , punased ja oranšid eenduvad, lastes objekte paista lähemal, samal ajal kui jahedad varjundid, nagu helesinine, roheline, hall ja punakasvioletne taanduvad. Seda reeglit järgides saab mõnda huvitavat detaili esile tuua või mõnda inetut joont varjata. Selliseid optilisi illusioone kasutatakse ka lagede juures.
Tuba, kus on päikesevalgust või kust kaob parim valgus juba varahommikul, vajaks ´´ülesoojendamist´´ selliste värvidega nagu kollane, aprikoosivärv või pruunikaspunane. Seevastu tuba, mis on maja päikesepoolsel küljel, võiks kasu saada jahedamatest toonidest nagu taevasinine ja mündiroheline. Varasel hommikupäiksel on soe hõõgus, mida võib oma kujundamisplaanidega intensiivistada või mahendada. Keskpäevavalgus on neutraalne ja ei muuda toa värve. Õhtul muutub valgus järjest sinisemaks.
Valge
Valge värv tekitab assotsiatsioone süütusest, puhtusest ja selgusest ning loob rahulikke ja lõõgastavaid interjööre. Välimuse järgi otsustades on valget lihtne kasutada, kuna see sobib hästi igasuguste värvidega, mõjub ruumi suurendavalt, muudab pimedad ruumid valgemaks ja traditsioonilise lubivärvina kasutades loob lihtsa maastiili. Kuid vanamootsad lubivärvid ja temperad erinevad nagu öö ja päev nüüdisajal laialdaselt kasutatavatest säravvalgetest värvidest. Vanadel värvidel oli peaaegu tolmukarva tekstuur , mis mõjus hoopis pehmemalt, sest nad koltusid aegade jooksul. Puhas valge värv, mis aastatega ei luitu, on suhteliselt hiline leiutis . Tal on pisut sinakas toon ja kõige efektsemalt mõjub ta siis, kui on palju tugevat loomulikku valgust. Vahemeremaades näiteks tundub nagu puhtad valged sätendaksid päikesevalguses helesinise mere ja taeva taustal. Kuid vähem intensiivse valguse puhul võivad nad tunduda päris külmad ja jäigad ning väärika vananemise asemel võivad nad üsna kiiresti muutuda luitunuks ja räpaseks.
Interjöörid, kus kasutatakse koltunud valgeid toone, on väga silmapaistvad. Kui kõik on üles ehitatud looduslike materjalide tekstuurile, nagu puit, kivi ja pleegitamata kangad , on need sobivad keskendumise, mõtteselguse, puhkuse ja lõõgastumise jaoks.
Sinine
´´Sinise värvi on jumalad kuulutanud igaveseks rõõmu allikaks.´´ John Ruskin
Sinised toad on uskumatult rahulikud. Sinine iseloomustab kõige rohkem lõpmatust, rahulikkust, lõõgastumist, jahedust ja vaikust . Sinisel värvil on ka teraapiline mõju, alandamaks vererõhku ja põletikke.
Sinine võib olla ka külluslik ja ere. Palju sõltub sellest, kas värvi põhialus on tugev ja soe koobalt - või ultramariinsinine või külmem, indigot meenutav . Eresinine tundub üksinda oivaline , kuid sageli vajab ta juurdelisatuna veidi valget, et mitte mõjuda nii pealetükkivalt.
Rahulikumate toonide hulka kuulub ka kahvatu hallikassinine – õrn, külm varjund, mida saab kõige paremini kasutada ruumides, kus on palju loomulikku valgust ning kombineerida erinevate valgetega; lavendlisinine mõjub rahustavalt ja maalähedaselt, tema roosakad toonid lisavad soojust; pardimuna toon on värskendav ja mitte pealetükkiv, akvamariin kirgas, ja hallikassinine tuletab meelde XVIII sajandi Skandinaaviast pärit gustaviaanlikku stiili.
Liiga palju siniseid värvitoone koos mõjuvad külmalt ja tagasitõrjuvalt. Sinise esiletõstmiseks kasutatakes oranži, ererohelist või sooja rebukollast. Soojema ruumi saamiseks kasutatakse puitu või terrakotat, mille oranžid toonid annavad oma peenel looduslikul moel täiendavaid aktsente.
Roheline
Rohelisega seostatakse värskust ja kevadet , kadedust, süütust, harmooniat, rahu. See on ideaalne värv loomuliku, rahuliku ja turvalise keskkonna loomiseks. Rohelised värvid sulavad hästi kokku ja neid on kerge ka enamiku teiste värvidega sobitada.
Neutraalsed rohelised sobivad vaoshoitud ilmega ruumide viimistlemiseks. Punane tõstab esile rohelise loomulikku peensust. Pehme hele salveiroheline ja kahvatu pistaatsiavärv sisaldavad palju valget ja sobivad hästi kõigi neutraalsete, kahvatupunaste ja pehmete kuldsete toonidega. Kirisipunase lisamine annab folkloorihõngu. Eredad õunarohelised meenutavad Kariibi ja Vahemerd ning sobivad hästi tugevsiniste, kollaste ja roosadega. Laimiroheline koos teiste tsitrusetoonidega ja valgega sisendab elujõudu. Tugevad tumedamad pudelirohelised on dramaatilisemad ja annavad suurepäraseid tulemusi rikkalike punaste, oranžide, tumeroosade ja sügavkollastega kõrvutatult. Tolmused oliivivärvid ja pruunikamad rohelised on ilusad puidu ja terrakota kõrval.
Kollane
Kollane värv tõstab alati tuju, olenemata sellest, kus seda kasutatakse. Kollane värv tekitab õnne, soojuse ja energia tunnet , mis soojendab ja ergutab keha.
Kollane on eredaim spektrivärv, mis võib olla nii soe kui ka külm, sõltuvalt selles sisalduva punase hulgast. Rebukollane ja võikollane on rikkad ja soojad; sidrunikollasel on veidi teravam varjund; ookerkollane on küps ja maalähedane. Kollane on värv, mis tugevdab loomulikku valgust, seega sobib ta hästi tubadesse, kus on tavaliselt pime ja jahe.
Tugev soe kollane võib oma intensiivsuse tõttu olla üsna domineeriv, seega peavad temaga koos kasutatavad värvid olema sama võimsad. Kollase kõrval on hea kasutada valget, sest aitab kollase soojust hajutada.
Punane
Suurtes kogustes on punane pretensioonikas värv, sest see on julge ja kirglik ning tekitab võimsaid ja primitiivseid assotsiatsioone. Hoolimata sellest võivad punased interjöörid olla väga rikkalikud ja rahuldust pakkuvad. Punane on värv mis iseloomustab kirge, viha, soojust ja energiat ning ergutab südame tööd ja vereringet.
Soojad punased toonid mängivad ruumi kaunistamises nii peent rolli, et neid peaaegu ei märkagi. Neid leidub terrakotas, puidus, vitspunutistes või kivis ja nende olemasolu muudab ruumi üldkujundust rikkamaks , ilma et nad liiga kriiskavad tunduksid. Kipsroosa, punakaspruun ja terrakota loovad loodusliku sügisese meeleolu, mis täiendab sinist, rohelist, valget ja kuldset. Selliseid sooje punaseid ja pruune on interjööris juba sajandeid kasutatud, sest maapinnast sai värvipigmente kergesti ja odavalt kätte. Võib-olla just sellepärast tunduvad sellistes toonide kujundatud ruumid ajatud ja universaalsed .
Eredamad ja silmapaistvamad punased, nagu sarlaki- ja vaarikapunane võivad väikestes kogustes olla üsna armsad , luues lihtrahvaliku atmosfääri. Tugevate ja sügavate punaste soojust ja külalislahkust saab kõige paremini esile tuua, kasutades neid hubastes ruumides.
Mahe
Mahedad neutraalsed värviskeemid oma mõõdukas elutarkuses sobivad ideaalselt vaiksetele, mõtisklevatele ruumidele, nagu kabinetid, elu- ja magamistoad. Nad on silmale äärmiselt kerged vaadata ning neis on loomulik lihtsus. Kõik neutraaltoonid, ükskõik kas nad põhinevad hallidel, pruunidel või kollastel, sobivad omavahel hästi, sest ükski neid ei domineeri.
Looduslike materjalide ja mahedate neutraalvärvide kooskasutamine tekitab huvi tekstuuri vastu, mis ühes värvivariatsioonide mitmekesisusega on just see, mis muudab ruumid huvitavaks, mitte lihtsaks ja igavaks. Mererohust mati muster, erisuguse savi kasutamine potikeraamikas või puutoime keerukus – kõik see rikastab interjööri ja kompenseerib värvide puudumist selles. Neutraaltoonid mõjuvad alati värskelt ja sundimatult.
Kokkuvõte
Leidub väheseid inimesi, kes julgevad kasutada erksaid ja silmatorkavaid värve, enamus inimesi piirdub rahuliku ja sooja tooni kasutamisega. Lihtsaim viis interjöörile särtsu anda, on kasutada erksaid toone, mille tasakaalustamiseks on kõrvale toodud kas mahe toon või lausa valge. Värvi kasutamist ei tohiks karta , kui värv ei sobi, siis saab seina teist värvi värvida, alati tuleb lähtuda ruumi funktsioonist ja sellest, milline peaks olema mõju selles ruumis viibides . Värv on siiski ainult vahend, millega muudetakse interjööri või eksterjööri ilmet.
Kasutatud materjalid:
  • Raamat ´´Rahulik kodu´´
    Alice Westgate
    Maalehe raamat 2001
    Tallinn 2009
  • Vasakule Paremale
    VÄRVID INTERJÖÖRIS #1 VÄRVID INTERJÖÖRIS #2 VÄRVID INTERJÖÖRIS #3 VÄRVID INTERJÖÖRIS #4 VÄRVID INTERJÖÖRIS #5 VÄRVID INTERJÖÖRIS #6 VÄRVID INTERJÖÖRIS #7 VÄRVID INTERJÖÖRIS #8 VÄRVID INTERJÖÖRIS #9 VÄRVID INTERJÖÖRIS #10
    Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
    Leheküljed ~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2010-11-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 57 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor tufi Õppematerjali autor
    Referaat

    Sarnased õppematerjalid

    Värvide mõju inimesele
    7
    doc

    Värvide mõju inimesele

    REFERAAT Värvide mõju inimesele 2008 Värvid kultuurides ja usundites Värvused on valguse elav keel, mis on inimese ümber olnud juba muistsetest aegadest. Neile on omistatud palju sümboolseid tähendus. Värvitaju mõjutavad kvaliteedid (kogemused, hoiakud ja hinnangud) pole mõõdetavad. Määramatus ongi see, mis võimaldab värvide mõju sõnaliselt kirjeldada ja poeetiliselt väljendada. Meie hinnang värvidele sõltub nii selles, kes me oleme, kui ka sellest, milline on värvide tähendus meie kultuuris.

    Psühholoogia
    Värvipsühholoogia
    22
    doc

    Värvipsühholoogia

    mõjuvõimas kommunikatsioonivahend, mistõttu ta on nii oluline disainielement.rv valgus ning valgus on elu allikas. On olemas neli tooniperekonda - jahedapõhjalised, soojapõhjalised, sinisest või kollasest tulenevad. Igasse gruppi kuuluvad kõik spektrivarjundid, seega ei ole värviskeemi vaja joonistada rohkem kui ühest grupist. Õigupoolest, kui me seda teeksime, siis see mõjuks negatiivsena. Kui mistahes joonise juures kasutatud värvid kuuluvad kõik samasse gruppi, moodustavad need seose, mis kaitseb iga varjundi positiivset tähendust. Seetõttu on oluline teha kindlaks, milline värvigrupp ehk psühholoogiline värviperekond esindab kõige paremini soovitud eesmärki. Sellega luuakse raamistik, mille raames disainerid võivad vabalt töötada, kindlad teadmises, et antud värviskeem täidab oma funktsiooni. Peaaegu kõik tänapäeva kujundid tahavad kombineerida kaasaegse efektiivsuse ja hooliva sõbralikkuse.

    Värvusõpetus
    Värvid arhitektuuris
    12
    pdf

    Värvid arhitektuuris

    8 Kollane Kollast loetakse päikese värvuseks ja see on kõige eredam spektri värv, lähenedes suurele valgusele. Kollane kehastab mõistust ning stimuleerib teadmishimu. Kollased lilled on täis soojust,heasoovlikust ning need sümboliseerivad enesekindlust ja kõrget enesehinnangut, mitte kõrksust. Kollane spektrivärvus kaunistab head töömeeleolu. Kollased lilled interjööris elustavad pruuni mööblit ja aitavad sünget ruumi muuta päikeselisemaks ja soojemaks. Kuldkollast värvust loetakse nii puhtaks ja määrdumatuks, et seda loetakse vaimse valgustatuse ja lunastuse värvuseks ning seda kasutatakse religioosse värvina. Kollane on ka rikkuse ja võimu tähistajaks. Kahvatut kollast on loetud armukadeduse ja vihkamise, kadetsemise ning klatsimise värviks. Kollast kutsutakse varjudeta värvuseks. Koos terava rohelisega mõjub kahvatukollane mürgiselt

    Värvusõpetus
    Värvi psühholoogia
    18
    doc

    Värvi psühholoogia

    SISSEJUHATUS Me elame kogu aeg keset värve, aga ei mõtle just eriti tihti nende olemas oleku vajadusele. Kui hakkame mõtlema, miks maailm on värviline ja miks inimene paljud värvitud asjad ise üle värvib, siis saame aru, et meil jääksid paljud asjad teadmata ja tegemata kui värvid meid ei aitaks. Raske oleks toore ja küpse maasika vahel vahet teha, kui üks poleks valge ja teine punane. Kuidas teaksime, millal tohib edasi sõita ja millal peaksime ristmikul seisma jääma? Valisin selle teema, sest oleks huvitav teada saada, kuidas meie meeleolud ju tujud on seotud värvidega meie ümber. Tavaliselt ei mõtle inimesed enne, kui ostavad mõne riide- või mööblieseme selle positiivsele või negatiivsele mõjule. Oleks ju huvitav teada, kuidas on seotud halb uni

    Psühholoogia
    Värvusõpetus
    18
    odt

    Värvusõpetus

    Tema järgi on üksteiseks üleminevate vabade värvitoonide reas võimalik näha nelja oma naabervärvidest vaba värvitooni: punast, kollast, rohelist ja sinist. Ta nimetas need algpunane (Urrot), algkollane (Urgelb),algroheline (Urgün) ja algsinine (Urblau). Neile neljale algvärvile tugineb kaks antagonistlikku füsioloogilist süsteemi: punase- rohelis- ja kolla- sini- süsteemi. Sekundaarvärvid ehk 2 astme värvid saadakse põhivärvide omavaheliselt segamisel ja need asuvad värviringis põhivärvide vahel. Teise astme värvideks on roheline- segatud kollane ja sinine, violett- segatud sinine ja punane oranz- segatud punane ja kollane. Värviring koosneb 12 värvist ja selle aluseks on 3 põhivärvi: kollane, punane ja sinine. Nende segamisel on saadud teise korralduse värvid oranz, roheline ja violetne, ning nende segamisel omakorda 3 astme värvid ehk tertsiaarvärvid ehk 3 taseme värvid.

    Kunstiajalugu
    Kollane
    10
    doc

    Kollane

    ...................8 7.Kokkuvõte............................................................................................................9 8.Kasutatud materjal...............................................................................................10 9 2. Sissejuhatus. Värvidemaailm meie ümber on huvitav ja põnev, kui osata seda märgata. Igal juhul omavad värvid olulist rolli inimese psüühikale ning mõned inimesed oskavad värve kasutada ka teadlikult. On inimesi, kes valivad värve oma kodu kaunistustes ja enda riietuses väga sügavat tunnetust kasutades, teised inimesed aga ei loe värvide eelistamist või nendest tähenduste või erinevate emotsioonide otsimist-leidmist sugugi paljuks. Kuid siiski on enamjaolt paljudel olemas omad lemmikvärvid või värvitoonid, mida enda ümber näha eelistatakse. See on loomulik - sest värvidel

    Uurimistöö
    Kompositsioon ja värviõpetus konspekt
    32
    doc

    Kompositsioon ja värviõpetus konspekt

    ja seetõttu nimetatakse neid subjektiivseteks omadusteks. Soojus ja külmus Värviringis ühel pool võimutsevad sinised ja tema lähitoonid, teisel poole oranz ja tema lähitoonid. Sinine assotseerub külma merega, oranz kõrvetava päikesega. Siit tulenebki värvide jaotamine soojadeks ja külmadeks. kõige soojemaks loetakse oranzkollast, kõige külmemaks lillakassinist. Soe koloriit Kui me valime värvid värviringi soojemalt poolelt, saame sooja koloriidi. Punane ja roheline asuvad värvide neutraalsuse piiril ja kuuluvad seetõttu vastavalt olukorrale kas soojade või külmade värvide hulka. G.Klimti soojas koloriidis maal "Suudlus" 11

    Kunst
    Värviteraapia
    20
    doc

    Värviteraapia

    ....................................................................................................... 9 sinine................................................................................................................ 10 indigosinine...................................................................................................... 11 lilla.................................................................................................................... 12 Varjatud värvid............................................................................................................. 13 Sisekujunduse oskuslik kasutamine............................................................................. 14 Meeleolu toidud........................................................................................................... 15 Värvid ja dieet.............................................................................................................. 16

    Bioloogia




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun