ÕHU LIIKUMISKIIRUSE MÕÕTMINE JA VENTILATSIOONISEADME TOOTLIKKUSE HINDAMINE (0)

5 VÄGA HEA

TöökeskkondjaErgonoomika, Laura Tkatšova
LABORATOORNE TÖÖ: ÕHU LIIKUMISKIIRUSE MÕÕTMINE JA VENTILATSIOONISEADME TOOTLIKKUSE HINDAMINE
Töö nr: 3
Õhuliikumiskiirusejaventilatsiooniseadme
Nimi:
Kuupäev:
tootlikkusehindamine
Kursus :
TÖÖ EESMÄRGID
1. Uurida õhu liikumiskiiruse mõõtmist.

Tutvuda mehaaniliste ventilatsiooniseadme tootlikkuse hindamise põhimõtetega.

Tutvuda EL nõuetega sisekeskkonna projekteerimise ja hindamise osas ning sisekliima suhtes
TÖÖVAHENDID
1. Testo õhukiiruse mõõtja 405-V1 ( Velocity stick)
2. Uuritav ventilatsiooniava
3. Redel
4. Mõõdulint
5. Normatiivid:
1) Standart EVS-EN 15251:2007 „Sisekeskkonna algandmed hoonete energiatõhususe projekteerimiseks ja hindamiseks, lähtudes siseõhu kvaliteedist, soojuslikust mugavusest, valgustusest ja akustikast“
2) Standart EVS 839:2003 „Sisekliima“
6. Juhend.Töökeskkonna füüsikalisteohutegurite parameetritemõõtmine. http://www.sm.ee/fileadmin/meedia/Dokumendid/Toovaldkond/TAO/fyysikalised_ohutegurid_mootmise_juhend_2010.pdf
+ Loengu materjalidid
TEOREETILINE OSA
Ventilatsiooniks nimetatakse õhuvahetust siseruumides. Õhuvahetust kasutatakse selleks, et ruumis oleks puhas ja värske õhk ehk eesmärgil hoida ruumiõhu saasteained tervisele ohutul tasemel. Täiuslikult lahendatud süsteemil on sissepuhketemperatuur aastaringselt 20-22ºC vahel, õhk puhastatud liigsest tolmust ja õhuhulgad reguleeritavad igas ruumis eraldi.
Ventilatsiooni puudumisel saastub õhk üsna kiiresti. Põhiliseks saastajaks on inimene ise. Sissehingamisel tarvitatakse ära õhus olev hapnik ning välja hingatakse süsihappegaas, mis aga üle normi tõusmisel muudab inimese laisaks ja väsinuks. Samuti on vaja korralikult ventileerida niisked ruumid, sest liigne niiskus rikub ära Teie hoone ja kahjustab tervist. Ventilatsiooni abiga viiakse välja ka halb lõhn ja liigne tolm. Põhilised saasteallikad on tubakasuits , söögilõhnad ja tolmune välisõhk. Tootmishoonetes on vaja ventileerida inimesele ohtlikud tootmisprotsessis tekkivad kemikaalide lõhnad ja tolm. Nõuetekohase ventilatsiooni puudumisel tekib majakonstruktsioonides mädanik ja hallitus , mille tagajärjel on isegi maju maha lammutatud.
Loomulik ventilatsioon - see on süsteem. mis toimib põhiliselt välisõhu ja siseõhu rõhkude ning temperatuuride erinevusest. Välisõhk siseneb ruumidesse aknapragude ja teiste avauste kaudu, mis vanematel hoonetel esineb tavaliselt ehituskonstruktsioonides. Uuemad tänapäevased hooned on ehitatud väga kvaliteetselt ning värske õhk enam niisamuti sisse ei pääse, seal kasutatakse spetsiaalseid värskeõhuklappe või akendesse monteeritud tuulutusreste. Saastatud õhk viiakse välja tuuletõmbusega või korstna ja ventilatsioonilõõride abil. Loomuliku ventilatsiooni põhjustavad tegurid, mis sõltuvad loodusjõududest ning ei ole hoone kasutaja poolt mõjutatavad.
Loomuliku ventilatsiooni peamised miinused:

juhitamatu ja kontrollimatu õhuvahetus;
ei taga pidevat vajalikku ruumiõhu vahetust;
mida soojem on välisõhk, seda väiksem on õhuvahetus;
suur soojusenergia kadu (suuremad küttekulud) - ei saa kasutada soojustagastust;
välisavaustest sisenev müra ja tolm.

Sundventilatsioon on süsteem, kus kasutatakse mehaanilist väljatõmmet ja sissepuhet. Sellisel lahendusel paigaldatakse hoonesse ventilatsiooniagregaat. Tänapäeva ventilatsiooniagregaat peab sisaldama soojusvaheti, kas kuubik või rootor tüüpi, eel ja järelkütet, filtriplokki nii väljatõmbel kui sissepuhtel ning juhtimisautomaatikat. Lisaks agregaadile peab olema eraldi mehaaniline väljatõmme pliidikubul, soovitavalt võiks ventilaator asuda pööningul, siis on müratase köögis väiksem. Igas toas peab olema õhuvahetus eraldi reguleeritav ning süsteemi müra on soovitav summutada mürasummutite abil.
Ventilatsioonipõhiülesandeks on normaalsetelesanitaar-hügieenilisteletingimustelevastavaõhukeskkonnaloomine.Ventilatsioonitehnika on teadusõhuvahetuseorganiseerimisestruumis.
Õhuvahetuseläbiviimiseleristatakse:

loomulikkuventilatsiooni, kusõhuvahetusetekitabgravitatsioonijõud

mehaanilistventilatsiooni, kusõhuvahetussaavutatakseventilaatoritemehaanilisetööga
Mehaanilisteventilatsiooniseadmetekogumitnimetataksemehaaniliseksventilatsioonisüsteemiks.Mehaanilineventilatsioonisüsteemkoosnebventilaatoreist, õhutorudestkoosõhujaoturiga, mõõte- jareguleerimisaparatuurist. Süsteemikuuluvadveeltihtitolmuärastid, filtridjaseadmedõhuniisutamiseks.
Ventilatsiooniseadmeefektiivsusehindamisepõhikriteeriumiks on tematootlikkus - ajaühikusruumistväljatõmmatavvõijuurdepuhutavõhukogus.Kui on teadaõhutoruristlõikepindala, taandubventilatsiooniseadmetootlikkusemääramineõhukeskmiseliikumiskiiruseleidmiseleõhutoruristlõikes.Seegatootlikkustvõibavaldadavalemiga
, (1)
kus L – ventilatsiooniseadmetootlikkus,
v – õhukeskmineliikumiskiirusõhutoruristlõikes [m/s],
F – ventilatsiooniavapindala.
Kontrollimakskatsetulemusitulebarvutadasuhtelineerinevusteoreerilisteningkatselistetulemustevahel.Sedasaabtehakasutadesvalemit:
% , (2)
kus Lkatse – Ventilatsiooniseadmemõõdetudtootlikkus,
Lteor – Ventilatsiooniseadmearvutusliktootlikkus.
Ventilatsiooni õhuvooluhulk on ventilatsiooni sissepuhke või väljatõmbe maht ajaühikus. Seda mõõdetakse tavaliselt ühikutes kuupmeetrit tunnis (m3/h) või liitrit sekundis (L/s). Välisõhk tuleb ruumi või hoonesse ventilatsioonisüsteemi kaudu või läbi uste, akende, seinte ja võimalike tihendamata kohtade . Ventilatsiooni õhuvooluhulgad projekteeritakse vastavalt ruumi kasutusotstarbele ja inimeste arvule ruumis, mis on sätestatud ehituseeskirjade ja standarditega.
TÖÖ KÄIK
I OSA: EELMÕÕTMINE
Mõõtkeventilatsiooniavaningarvutagesellepindalatöölehelselleksettenähtudkohas.Mõõtmisteajalpööraketähelepanuventilatsiooniavakujule (ring, silinder , vms) ningarvutagereaalseltavatudosapindala.
II OSA: KATSESEADME SEADISTAMINE

Lülitagekatseseadesissehoidesnuppu all kuninäidikuleilmubarv, mille esimene number vilgub. (Kuiei peaks ilmuma, lülitageseadenuppu all hoidesväljaningseejärelsissetagasi.)
Nüüdsisestagearvutustekäigussaadudventilatsiooniavapindalaväärtus. Selleksvajutagekorduvalt ON nuppu, etmuutavilkuvatarvu 0-st kuni 9-ni. Peale sobivaväärtusevalimisttuleboodata 3 sekundit, etsaaksmuutajärgmistkohta. Korratatoimingutkuniseadmesse on sisestatudpindalaningoodatakuniviimaseväärtusevilkumine on lõppenud.
Edaspidisel ON nupuvajutamisel on võimaliknähaõhuliikumiskiirust, temperatuuriningventilatsiooniseadmetootlikkust. Kuvatavalesuuruseleosutabnäidikulnool. Suurused on märgitudnäidikuülemiseleäärele.

NB!Seadmenäidikul on tootlikkusantudkümmekordaväiksemaväärtusegakui ta tegelikkuses on (mõõtühikuks on märgitudseegatulebtulemus 10-ga läbikorrutada).
NB! Kui 5 minutijooksulseadmelnuppueivajutatalülitub see automaatseltvälja. Seadmessesisestatudpindala on seadmessalvestatudningsäilub.
III OSA: MÕÕTMINE

Mõõtmisesooritamiseksavageseadmetipusasuvkatik, mille all on sensor , pöörateskatikutvastupäeva. Mõõtmisteläbiviimiseksmuutkemõõteseadmeteliikuvateosadeasendeidnii, etõhuvoolliigukskatikutipusolevanoolesuunasningseadmenäidikultoleksvõimalikmõõtmiseajaltulemusilugeda. Mõõtmiseajalhoidkemõõteriistafikseeritudasendis – väikseimgiliikuminepõhjustabõhuvoosuurenemiseningseetõttuvääratulemuse.

NB! Õhuvoogpeabliikumaläbiavause, kuspaikneb sensor, nooleganäidatudsuunas.

Andmeid (õhuliikumiskiirus v ningtootlikkusLkatse) kogugeventilatsiooniava 5-st erinevastpunktistningmärkigealltoodudtabelisse.
Mõõtmiselõpetamisellülitageseadeväljaningsulgegeanduritkaitsevkatik.
Arvutagekatsetulemustepõhjal v jaLkatsekeskmisedväärtusedΔvjaΔLkatse.
KasutadeskeskmistõhuliikumiskiirustΔvleidavalemi (1) abilventilatsiooniavateoreetilinetootlikkusLteor.
Leidaigakatseseeriakohtasuhtelineerinevus R katselistetulemusteningteoreetilisetulemusevahelkasutadesvalemit (2). LeidakakeskminesuhtelineerinevusΔR.

ANDMETE ANALÜÜS
Ventilatsiooniavamõõtmed, kasutatavadvalemidningpindalaarvutused:
d = 18.5 sm ; h = 3 sm
Sб = 2 * 3.14 * (18.5 / 2) = 174.27 sm2 = 0.017427 m2
a = 2.6 m ; b = 15 m ; h = 2.7 m
V = 2.6 * 15 * 2.7 = 105 m3
Visandageventilatsiooniavakirjeldavjoonis.
Uuritavaventilatsiooniavapindala 0.01743m2
v [m/s]
Lkatse
Lteor
R [%]
1
0.66
2.10 * 10 = 21
62.312
2
0.84
2.64 * 10 = 26.4
52.620
3
0.91
2.72 * 10 = 27.2
51.185
4
0.99
2.83 * 10 = 28.3
49.210
5
1.04
2.92 * 10 = 29.2
47.595
Δv = 0.888
ΔLkatse= 26.42
Lteor = 55.72
ΔR = 52.584
Arvutused:
% ,
Δv = 0.888 [m/s]
ΔLkatse= 26.42
Lteor= 0.888 * 0.01743 * 3600 = 55.72
R1 = 62.312 %
R2 = 52.620 %
R3 = 51.185 %
R4 = 49.210 %
R5 = 47.595 %
ΔR = 52.584 %

Kasutades standartides toodud normid kontrollige kas mõõtmise käigus saadud tulemused (õhu liikumiskiirus m/s ikkus l/s, l/sm2) vastavad nõuetele või mitte.

Tulemusedjajäreldused1:
По стандарту значения не должны заходить за пределы в 20%. В нашем случае результаты превышают допустимые нормы. Это скорее всего связано с тем, что опыт не предусматривает все нюансы и детали, чтобы конечные результаты были максимально точными. В действительности вентиляция возможно исправна и работает в пределах допустимых норм.
1Mistulemusedsaite; miksvõibvigaselliseväärtusega olla; täiendavadmärkusedtöökohta (kui on)
6

.DOCX Laadi alla originaalfail 7 lk · .docx · 99 allalaadimist

ÕHU LIIKUMISKIIRUSE MÕÕTMINE JA VENTILATSIOONISEADME TOOTLIKKUSE HINDAMINE #1

ÕHU LIIKUMISKIIRUSE MÕÕTMINE JA VENTILATSIOONISEADME TOOTLIKKUSE HINDAMINE #2

ÕHU LIIKUMISKIIRUSE MÕÕTMINE JA VENTILATSIOONISEADME TOOTLIKKUSE HINDAMINE #3

ÕHU LIIKUMISKIIRUSE MÕÕTMINE JA VENTILATSIOONISEADME TOOTLIKKUSE HINDAMINE #4

ÕHU LIIKUMISKIIRUSE MÕÕTMINE JA VENTILATSIOONISEADME TOOTLIKKUSE HINDAMINE #5

ÕHU LIIKUMISKIIRUSE MÕÕTMINE JA VENTILATSIOONISEADME TOOTLIKKUSE HINDAMINE #6

ÕHU LIIKUMISKIIRUSE MÕÕTMINE JA VENTILATSIOONISEADME TOOTLIKKUSE HINDAMINE #7

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-12-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti

99 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

qjfjqpgjjqg Õppematerjali autor

eronomika ventilatsiooni ikkus ventilatsiooniava ventilatsiooniseadme liikumiskiirus õhuvahetus ÕHU LIIKUMISKIIRUSE MÕÕTMINE JA VENTILATSIOONISEADME TOOTLIKKUSE HINDAMINE

Sarnased õppematerjalid

pdf

Ventilatsioon praktikum

LABORATOORNE TÖÖ NR 3: ÕHU LIIKUMISKIIRUSE MÕÕTMINE JA VENTILATSIOONISEADME TOOTLIKKUSE HINDAMINE Kuupäev: Nimi: Joonas Hallikas 12.02.2014 Õhu liikumiskiiruse ja ventilatsiooniseadme Kursus: MAHB41 Kellaaeg: tootlikkuse hindamine 10.00 TÖÖ EESMÄRGID Uurida õhu liikumiskiiruse mõõtmist. Tutvuda mehaaniliste ventilatsiooniseadme tootlikkuse hindamise põhimõtetega. TÖÖVAHENDID Testo õhukiiruse mõõtja 405-V1 (Velocity stick), uuritav ventilatsiooniava, redel, mõõdulint. "Sisekeskkonna algandmed hoonete energiatõhususe projekteerimiseks ja hindamiseks, lähtudes siseõhu kvaliteedist, soojuslikust mugavusest, valgustusest ja akustikast" EVS-EN 15251:2007 TEOREETILINE OSA Ventilatsiooni põhiülesandeks on normaalsetele sanitaar-hügieenilistele tingimustele vastava

Riski- ja ohutusõpetus

pdf

ÕHUVAHETUS

5. ÕHUVAHETUS 5.1. Õhuvahetuse arvutus Elamus või kontoris on õhuvahetus (ventilatsioon) vajalik saastunud õhu eemalda- miseks ja värske õhu ruumi juhtimiseks. Õhuvahetus peab olema küllaldane ruumis tekkinud saasteainete eemaldamiseks. Värske õhk tuuakse inimese alalise viibimise kohtadesse ja viiakse välja läbi saastunud ruumide. Elamus tähendab see seda, et õhk tuleb esmalt elu- ja magamistuppa ning liigub läbi köögi ning tualettruumide välja. Analoogselt toimitakse ka ärihoonetes, kus õhk siseneb esmalt kontoriruumidesse ja väljub tualettruumide või abiruumide kaudu. Õhuvahetus on loomulik või sundõhuvahetus

Õhuvahetus

doc

Laeva süsteemid

ekspluatatsiooniks ning meresõidu-ohutuse ja mugavuse tagamiseks. Otstarbe järgi on liigitus järgmine: 1) Trümmisüsteemid (kuivendus- ballasti-, kreeni-, diferendi- ja veeärastussüsteemid); 2) Tuletõrjesüsteemid (vesi-, sprinkler-, vihmutus-, vaht-, vedelik-, süsihappegaas-, aur- ja teised kustutussüsteemid koos signalisatsiooni ning hoiatussüsteemidega); 3) Elutarbesüsteemid (veevarustus-, reo- ja heitvee-, piigati-, ventilatsiooni-, kütte- ja õhu konditsioneerimissüsteemid). Trümmisüsteemid Kuuluvad laeva elutähtsate üldsüsteemide hulka. Trümmisüsteemideks nimetatakse süsteemide gruppi, mis on ette nähtud ülatekist allpool asuvatest laevaruumidest, sektsioonidest ning trümmidest neisse kogunenud vee eemaldamiseks või ümberpumpamiseks. Olenevalt vee hulgast ja laevaruumi eripärast liigitatakse neid kuivendus-, veeärastus-, ülevoolu- ja ballastisüsteemideks.

Merendus