Versaille leping, Pariisi rahukonverents

9

doc

Versaille' rahuleping

Lähte Ühisgümnaasium Versailles' rahuleping referaat koostaja: Anna-Maria Joor juhendaja: Viivi Rohtla Lähte 2009 Sissejuhatus Versailles' rahukonverents sündmus, mis määras XX sajandi näo. 18. jaanuaril 1919 avati Pariisis rahukonverents. See oli ulatuslikem rahvusvaheline foorum pärast Viini kongressi 1815. Delegatsioonid olid jaotatud tähtsuse järgi: võitjad riigid, kaasasõdinud riigid, neutraalsed riigid, uued riigid. Kuid erinevalt Viini kongressist ei kutsutud läbirääkimistele kaotajariike, Saksamaad ja tema liitlasi. Saksamaa esindajad pääsesid Pariisi alles aprilli lõpul, et võtta vastu rahutingimused, mis esitati kõigi võitjate nimel ühiselt

Ajalugu

44

pptx

Pariisi rahukonverents

Weimari vabariik konstitutsiooniline vabariik Saksamaal 1919-1933 3.nov. 1918 puhkes Kielis sõjalaevastikus madruste ülestõus, mässulaine rullus üle Saksamaa (samal päeval oli rahu sõlminud SM liitlane Austria-Ungari) · mässavad madrused meenutasid sakslastele ja liitlastele analoogilisi sündmusi Petrogradis, vasakradikaalide diktatuuri kehtestamise oht oli silmnähtav ning 5. nov. 1918 saadeti teele delegatsioon Pariisi lõplike vaherahutingimuste üle kokku leppima. Samal päeval põgenes keiser Wilhelm II Hollandisse · järgides Venemaa mudelit ning saades Moskvast abi ja juhtnööre, hakkasid pahempoolsed äärmuslased looma tööliste ja soldatite nõukogusid tulevased uued võimuorganid · 9. nov. 1918 läks võim Berliinis üle valitsusele - Rahvavolinike Nõukogule koosnes sotsiaaldemokraatidest, eesotsas F. Ebert diktatuuri asemel valisid Saksa

Ajalugu

6

odt

Pariisi rahukonverents

Tallinna Mustamäe Gümnaasium Referaat Pariisi Rahukonverents Mari-Liis Eha 9. klass 2008 Pariisi rahukonverents ehk Versailles' rahu Pariisi rahukonverents kutsuti kokku peale suurt sõdimist Esimeses Maailmasõjas, millega osapooled erinevatel põhjustel ei soovinud jätkata. Sõda mida nimetatakse I Maailmasõjaks sai alguse 28.07.1914. Selles Maailmasõjas olid vastastikku Antant ja Kolmikliit. Antanti kuulusid I maailmasõja lõpus Belgia, Boliivia, Dominikaani Vabariik, Ecuador, Guatemala, Haiti, Hedzas, Hiina, Honduras, Itaalia, Jaapan, Kreeka, Kuuba, Libeeria,

Ajalugu

5

doc

9.klassi ühiskonnaõpetuse konspekt

RAHVUSVAHELINE OLUKORD 1918-1939. PARIISI RAHUKONVERENTS 1918. aasta novembris lõppes Esimene maailmasõda. Antandi riigid eesotsas Suurbritannia ja Prantsusmaaga saavutasid võidu Keskriikide üle (Saksamaa, Austri- Ungari, Türgi ja Bulgaaria). 11.november 1918 sõlmiti I maailmasõja vaherahu Compiegne'i vaherahu. Sellega lõppes sõjategevus. Nüüd asuti püsiva rahulepingu väljatöötamist Pariisi rahukonverents (tihti nimetatud ka Versaille's rahukonverentsiks). Rahukonverentsil loodud poliitiline korraldus sai nimeks Versailles' süsteem, kuid sageli nimetati seda ka Versailles' diktaadiks. Kõige raskemate rahutingimustega pidid nõustuma sakslased. Versailles´ rahuleping (nii nimetati Saksamaa ja Antandi vahel sõlmitud lepingut) kuulutas sõjasüüdlaseks Saksamaa, kes pidi võitjate kasuks loobuma suurtest aladest ning

Ühiskond

5

doc

Ajalugu 1. maailmasõda

RAHVUSVAHELINE OLUKORD 1918-1939. PARIISI RAHUKONVERENTS 1918. aasta novembris lõppes Esimene maailmasõda. Antandi riigid eesotsas Suurbritannia ja Prantsusmaaga saavutasid võidu Keskriikide üle (Saksamaa, Austri- Ungari, Türgi ja Bulgaaria). 11.november 1918 sõlmiti I maailmasõja vaherahu Compiegne'i vaherahu. Sellega lõppes sõjategevus. Nüüd asuti püsiva rahulepingu väljatöötamist Pariisi rahukonverents (tihti nimetatud ka Versaille's rahukonverentsiks). Rahukonverentsil loodud poliitiline korraldus sai nimeks Versailles' süsteem, kuid sageli nimetati seda ka Versailles' diktaadiks. Kõige raskemate rahutingimustega pidid nõustuma sakslased. Versailles´ rahuleping (nii nimetati Saksamaa ja Antandi vahel sõlmitud lepingut) kuulutas sõjasüüdlaseks Saksamaa, kes pidi võitjate kasuks loobuma suurtest aladest ning

Ajalugu

19

docx

Maailm 20. sajandi alguses. Esimene maailmasõda - olümpiaad

c klass peaaegu terve aasta 1916. aasta 21. veebruarist kuni sama aasta 18. detsembrini. Lahingu algataja oli Saksamaa, kes koondas kitsasse rindelõiku (u 15 km) tohutu sõjalise jõu. Säärase ettevõtmise eesmärgiks oli saavutada läbimurre ja teha lõpp juba kaks ja pool aastat kestnud positsioonisõjale. Võit Verduni all oleks sakslastele andnud vaba pääsu Pariisi. 11 kuud kestnud lahingut võib pidada üheks kõige kauem kestnud veriseks heitluseks kogu inimkonna ajaloos. Mõlemad pooled kandsid kolossaalseid kaotusi. Seetõttu hakati seda lahingut nimetama "Verduni hakklihamasinaks" (ingl. k. The wringer of Verdun). Saksamaa paiskas lahingusse 50 diviisi ja kaotas koos hukkunute ja haavatutega enam kui 600 000 meest (sh 143 000 tapetut, ülejäänud jäid kas teadmata kadunuks või said raskelt haavata).

Ajalugu

3

rtf

Saksamaa 1918-1929

Järjest väljusid sõjast Saksamaa liitlased (Bulgaaria,Türgi ja Austria-Ungari). 3. novembril 1918 puhkes Saksa mereväelaste mäss,millest kasvab välja üldstreik. 9.novembril 1918 põgeneb keiser Wilhelm II Holandisse ( suri seal 1940). 11.Novembril 1918 kirjutasid Saksa esindajad alla Compiegne´ vaherahule. 11. Veebruaril 1919 aastal saab Ebert´ist Weimari Vabariigi president (Weimari vabariik on Saksamaa aastail 1919- 1933). 18.jaanuaril 1919 Pariisi kogunenud rahukonverentsi eesmärk oli teha kokkuvõte Esimese maailmasõja tulemustest ning määrata kindlaks maailma sõjajärgne korraldus, Konverentsist võtsid osa 27 riigi esindajad, kuid otsustavad hääled kuulusid sõja võitnud suurriikide ehk nn Suurele nelikule- Suurbritanniale,prantsusmaale,USA-le ja itaaliale. (Itaalia peaminister Vittorio Emanuele Orlando, Suurbritannia peaminister David Lloyd George,Prantsuse peaminister Georges Clenenceau ja USA president Thomas Wilson

Ajalugu

3

docx

Versailles´ rahuleping ja I maailmasõja tagajärjed

Versailles´ rahuleping ja I maailmasõja tagajärjed Pariisi rahukonverent ja Versailles´ rahuleping 18.jaanuar 1919 avati Pariisis rahukonverents, millest võttis osa 27 riiki Kõik olid kas Saksamaaga sõdinud või iis nendega suhted katkestanud Konverents lükkas tagasi Ameerika presidendi Woodrow Wilsoni rahuplaani ning keskenud Prantsusmaa ja Inglismaa huve arvestavate rahulepingute koostamisele Wilson nägi, et rahu saamiseks peab selle sõlmima ilma kontributsioonideta ehk sõjakahjudeta ja territoriaalsete nõudmisteta Rahvasteliit tekkis, kes korraldas riikide vahelisi suhteid

Ajalugu