Referaat teemal puhkpillid (0)

VÕRU KESKLINNA KOOL
Karel Nagel
7.a klass
PUHKPILLID
Referaat
Võru 2014
Sisukord
Sisukord………………………………………………………….………...2
1. Sissejuhatus………………………………………………………….….3
2. Puhkpillid……………………………………...………………………..4
3. Vaskpuhkpillid ……………………………………………………….....5
3.1. Metsasarv ……………………………………………….…….5
3.2. Trompet ………………………………………………………5
3.3. Tromboon ………………………………………………..…...5
3.4. Tuuba ………………………………………………………....6
4. Puupuhkpillid …………………………………………………………... 7
4.1. Aukhuulik ………………………………………..…..….……. 7
4.2. Ühekordne lesthuulik ehk trost …………………………..…… 7
4.3. Kahekordne lesthuulik ehk topelttrots……………………….. 7
4.4. Flööt………………………………………………………..… 7
4.5. Oboe …………………………………………………….……. 7
4.6. Klarnet ………………………………………………………... 7
4.7. Fagott …………………………………………………………. 8
4.8. Saksofon ……………………………………………………….8
5. Kokkuvõte……………………………………………………………… 9
6. Kasutatud allikad……………………………………………………….10
Sissejuhatus
Käesolev referaat on koostatud puhkpillidest. Peamiselt leidsin materjali internetist, kasutasin muusikaõpikut ja Laste ja Noorte Entsüklopeediat.
Uurisin puhkpillide liike ja ehitust.
Puhkpillid on olnud populaarsed juba keskaegsete kuningate õukonnatseremooniatel ja rüütlite turniiridel. Eriti suures aus olid sarved ja pasunad .
Puhkpillidest saab moodustada eraldi orkestri mida nimetatakse puhkpilliorkestriks. Lisaks puhkpillidele kasutakse puhkpilliorkestris veel löökpille –trumme, taldrikuid jne.
Puhkpillid on esindatud ka eesti rahvapillide seas. Ajalooliselt olid puhkpillid tööriistad, mida kasutati vaid kindlal otstarbel ja karja väljasoleku perioodil. Muul ajal oli puhkpillide kasutamine keelatud. Rahvalikud puhkpillid valmistati looduslikust materjalist (puukoor, puit, loomasarved, kõrred jne). Minule kõige tuttavam on puukoorest valmistatud pajupill, mis on rahvuslik flööditüüpi puhkpill .
Puhkpillid
Puhkpillid on muusikainstrumendid , mille heli tekib pilli sees õhusamba võnkumisel pillimängija poolt sisse puhutud õhu tulemusel.
Puhkpillid jagunevad kaheks: puupuhkpillideks ja vaskpuhkpillideks. Puhkpillide perekond on arvukam kui keelpillide perekond.
Puhkpille valmistatakse enamasti metallisulamist ja mõningatest muudest metallidest Põhimõtteliselt on kõik puhkpillid torud, millesse puhutakse. Neis teeb häält toru sisse jääv õhusammas, mille mängija paneb pilli puhudes võnkuma. Pikad pillitorud, nagu näiteks metsasarvel, keeratakse mitmesse ilusasse rõngasse. Kõikidel puhkpillidel on toru otsast laienev (välja arvatud flöödil). See laienev toruosa on puhkpilli resonaator. Siin ei saa puhkpilli hääl niivõrd kõlajõudu juurde, vaid toimub kõlavärvi ja -varjundi viimistlemine. Kõlajõu resonaatoriks on terve puhkpillitoru ise. Selleks et puhkpillil mõnda meeldivat viisi mängida, on vaja muuta pillitorus võnkuva õhusamba pikkust. Et saada kõrgemaid toone, peab pillimees õhusammast pillitorus lühendama, madalatetoonide saamiseks tuleb aga õhusammast pikendada. Peale õhusamba pikendamise -lühendamise saab puhkpillil mängida erinevaid toone veel kahe võtte abil pillimees võib muuta huultepilu huulikus või siis pilli erisuguse tugevusega puhuda. Seda võtet nimetakse ülepuhumiseks. Õhusamba pikkuse muutmiseks on puupuhkpillide torusse tehtud augud. Mida lähemal on auk pilli sellele otsale, millesse puhutakse, seda lühemaks jääb õhusammas pillitorus. Selleks et õhusammast pikendada, on vaja pillitoru auke kinni katta . Seda saab teha kas sõrmedega või klappidega. Kui kõik augud on kinni, teeb pill nii madalat häält, nagu ta üldse teha saab.
Vaskpuhkpillid
Vaskpuhkpillid on puhkpillide hulka kuuluvad muusikainstrumendid. Vaskpuhkpillide kõla on jõuline ja varjundirohke. Pillide hääl on päikeseliselt sädelev.
Vaskpuhkpillid on metalltoru mille ühes otsas on kausshuulik ja teises kõlalehter. Vaskpuhkpillid ei ole tehtud vasest nii nagu nende nimest võib oletada, tänapäeval on need tehtud põhiliselt metallisulamist messingist. Nende heli tekib kui pilli resonaatortorus hakkab õhk võnkuma, kui mängija huuled vastu huulikut vibreerivad. Huulte kuju ja pinge muutmisel, õhuvoolu suurendamisel või vähendamisel või siis resonaatortoru pikkuse muutmisega saab heli kõrgust muuta.
Alguses olid kõik vaskpuhkpillid sirged ja nendel sai mängida väga väheseid helisid . Mida vähem on torul käändusid, seda lahtisem ja jõulisem on heli. Paljud keerud teevad kõla tumedaks ja nõrgaks. Pikema ja väiksema läbimõõduga toruga on lihtsam mängida kõrgeid noote ja raskem madalaid.
Vaskpuhkpillide kõla on jõuline ja varjundirohke. Vaskpuhkpillidel on ventiilid millega saab mängida heliskaala kõiki helisid.
Tämbri ja kõlatugevuse muutmiseks on neil olemas abivahend sordiin . Sordiin asetatakse pilli kõlalehtrisse, sordiine on erineva kujuga ja neid valmistatakse metallist, puust, papist jm.
Metsasarv
Metsasarve eelkäijaks on olnud jahisarv, millel mängiti mitmesuguseid signaale. Toru pikkus on kokku 4 meetrit, kõlalehtri läbimõõt suhteliselt suur: 30 sentimeetrit . Metsasarve hoitakse mängimisel käes üpris eriliselt: sõrmistel mängitakse vasaku käega ning parem käsi asub vähem või rohkem kõlalehtri sees. Parema käega toetatakse pilli, mahendatakse tooni ja täpsustatakse häälestust. Metsasarve heli ulatus on Es-c3.
Trompet
Trompeti kõla on särav ja pidulik, seda on kasutatud läbi aegade pidulikel sündmustel ja signaalpillina sõjaväeorkestris. Trompet on kõige kitsama ja kõige väiksema toru läbimõõduga pill. Trompetil on kolm pumpventiili.
Tromboon
Trombooni toru on umbes kolme meetri pikkune ja väheste keerdudega. Erinevalt teistest vaskpuhkpillidest ei ole tromboonil ventiile, vaid tal on U-kujuline kuliss. Seda sisse lükates või välja tõmmates õhukanal kas pikeneb või lüheneb. Tänu kulissile on tromboonil võimalik helikõrgust muuta sujuvalt .
Tuuba
Tuuba on vaskpilli rühma bassipill. Tuubat hoitakse mängimise ajal süles. Pilli kõla on väga kandev ja majesteetlik. Enamasti kasutatakse tuubat bassi- ja saatepillina, kuid talle on kirjutatud ka soololõike.


Puupuhkpillid
Puupuhkpill on kõlatoru mille sees on avad õhusamba muutmiseks avad ja kõlatoru lõpeb laieneva kõlalehtriga. Avasid sulgetakse või avatakse sõrmede või klappidega Puupuhkpillid on oma nime saanud mitte materjali järgi vaid nende sooja tämbri järgi. Tänapäeval ehitatakse puupuhkpille puidust, metallist, elevandiluust ja tehismaterjalidest.
Puupuhkpillid jagunevad kaheks: heli tekitatakse huuliku avasse puhumise teel (flööt) ja heli tekitatakse lesta abil. Lesthuulikuga pillid jagunevad omakorda kaheks need on ühe kordse lesthuulikuga (klarnet ja saksofon) ja kahekordse lesthuulikuga (oboe ja fagott).
Aukhuulik
Aukhuulik ei ole nagu kõik teised huulikud otsast, see on küljepeal. Õhusammas pannakse võnkuma huultega vastu huulikuava serva puhudes.
Ühekordne lesthuulik ehk trost
… on õhuke pilliroost liistak mis kinnitub klambriga pillitorule, paneb õhujoa vibreerima ja suunab selle pillitorusse.
Kahekordne lesthuulik ehk topelttrots
… on kaks õhukest pilliroo liistakut mis on omavahel otsast kinni ja hakkavad puhkudes vibreerima, tekitades nasaalse tämbri.
Flööt
Flööt on soolo- ja orkestripill. Flööte valmistatakse tänapäeval metallisulamist, hõbedast, kullast ja süsinikust, aga varem tehti seda ka puidust. Flööt on ainukene puhkpill mida ei puhuta otsast vaid küljelt. Flöödil on aukhuulik. Flöödi toru ei ole ainukesena puhkpillidest laienev.
Oboe
Oboe kujutab endast kolmest osast koosnevat mustast puidust valmistatud koonilise toruga pilli. Heli tekitamiseks on sellel õhukesest pilliroost valmistatud kahekordne lesthuulik. Lesthuulikust läbipuhutav õhk paneb lestad võnkuma ja nii tekibki sellel heli.
Klarnet
Klarneti toru on valmistatud mustast puidust või mõnest tehismaterjalist. Toru algab peenema noka taolise osaga mille küljes on lesthuulik. Klarnet on silindrilise kujuga lesthuulikupill.
Fagott
Fagott on madalaima heliga puupuhkpill. Fagott kujutab endast kokkusurutud U- kujulist umbes 2,5 meetri pikkust toru. See on tehtud enamasti vahtrapuust. Orkestris kuulub fagott basspillide rühma. Fagott on ainuke puhkpill millel ei ole klappide süsteemi.
Saksofon
Saksofon on valmistatud metallist. Esialgu kasutati saksofone sõjaväe orkestrites. Tehnilised võimalused on tal väga suured.
Kokkuvõte
Puhkpillid jagunevad kaheks osaks: vaskpuhkpillid ja puupuhkpillid. Neis teeb häält toru sisse jääv õhusammas, mille mängija paneb pilli puhudes võnkuma. Kõikidel
puhkpillidel on toru (välja arvatud flöödil) otsast laienev. Selleks et puhkpillil mõnda
meeldivat viisi mängida, on vaja muuta pillitorus võnkuva õhusamba pikkust.
Niisamuti nagu muutumatu pikkusega pillikeel, nii annab ka muutumatu pikkusega
õhusammas ainult ühe tooni. Õhusamba pikkuse muutmiseks on puupuhkpillide
torusse tehtud augud.
Referaadi koostamisega sain palju huvitavat ja kasulikku teada puhkpillidest, nende ehitusest ja liikidest.
Kasutatud kirjandus:
4, 4.1, 4.2, 4.3, 4.4 - http://www.muusikakool.net/pdf/Vaskpuhkpillid.pdf
4.1- http://muusika8b.wikispaces.com/metsasarv
4.3- http://www.muusika.tln.edu.ee/est/tromboon/
4, 4.1, 4.2, 4.3, 4.4, 4.5, 4.6, 4.7- http://www.muusikakool.net/pdf/Puupuhkpillid.pdf
4.4- http://paidemuusikakool.ee/puhkpillid/floot/
1 – 5- Muusikaõpik 7. Klass – Anu Sepp , Aive Skuin, Karolina Sepp
10