Referaat STRESS Tallinn 2008 Stress ja sellega toimetulek Mis on stress? Stress on negatiivne emotsionaalne kogemus, millega kaasnevad biokeemilised, füsioloogilised, kognitiivsed ja käitumuslikud muutused, mis on suunatud stressi tekitanud sündmuse muutmisele või selle mõjudega kohanemisele (A.Baum, 1990). Stress on organismi seisund reageerimaks väljakutsuvatele uutele olukordadele. Stressi põhjustab ootamatu või väljakutsuv keskkonnasündmus, millega organismil tuleb kohaneda. (Alexander, 1950; Dougall& Baum, 1998; Pelletier, 1977; Selye, 1956). Lazarus & Folkman seletavad stressi kui isiku hinnanguprotsessi tulemust hinnang sellele, kas isiku ressursid keskkonnaga toimetulekuks on piisavad või mitte. Seega on stress seisund, kus me tõlgendame olukorda nõudlikumana kui oma suutlikkust sellega toime tulla. Stressi kogetakse näiteks juhul, kui usume, et peame midagi rohkem, paremini või kiiremini tegema kui suudame. Millest
Sisukord: · Toiduvalgud · Toiduvalkude roll · Valkude asendamatud ülessanded · Amino hapete ülesanded · Täis ja vähe väärtuslik toiduvalik · Valkudevajadus · Tarbimise ohtlikus · preparaadis TOIDUVALGUD Igapäevase koguse toiduvalkude saamine toiduga on äärmiselt vajalik seetõttu, et valgud on unikaalsed ja asendamatud toitained ning pikaajalised valguvarud meie organismis puuduvad. Valkude asendamatus võrreldes teiste toitainetega avaldub nende rohketes ja erilistes ülesannetes inimorganismis. TOIDUVALKUDE ROLL ON MEIE ORGANISMI AMINOHAPETEGA VARUSTAMINE Valkude ainevahetus seostub lahutamatult aminohapete omaga. Lähtuvalt aminohapete sünteesist, jagunevad organismid prototroofideks ja auksotroofideks. Esimesed on võimelised ise sünteesima kõiki oma elutegevuseks vajalikke aminohappeid. Auksotroofid (ka meie) on evolutsiooni käigus minetanud teatud aminohapete sünteesivõime. Neid asendamatuid aminohappeid peab mei
PUUPUHKPILLIDEL tekib heliõhusamba võunkumisest pillitoru sees.heli on seda madalam mida pikem on õhu sammas pikki pillitoru asetsevad augud,mida mängija katab kas sõrmedega või klappidega, nii saadakse erineva kõrgusega heli. Et tekiks heli on vaja õhk panna võnkuma. Selleks kasutatakse huulikut ja trosti e. Liistakas. Trostid on valmistatud alati pilliroost. Puupuhk ei tähenda materjali nimetust, vaid pilli ehitust ja kõlaomadusi.Pillid valmistatakse tugevast ja vastupidavast puidust või plastist. Puiduks valitakse veel palisander,kookospähkli puu/kookospall.Plastiks võib olla:ebaniit,klaasplast. Puupuhkpillide eelkäijateks olid erinevad keskaegsed viled. Sümfoonia orkestri puupuhkpillid: flöödid,oboe,klarnet,fagott,(võibolla)saksofonid Tänapäeva FLÖÖT on 15.sõrmeavaga, mis on varustatud klappmehhanismiga.Seda pilli hoitakse suu ees mängides põik
A n t s l a g ü mn a a s i u m Liis Kikas PUHKPILLID 7. a klass Juhendaja: E. Hirson 2004 Antsla 1 S i s u ko r d Sissejuhatus..............................................lk. 3 Üldist.......................................................lk. 4 Puupuhkpillid............................................lk. 5- 6 FLÖÖT ....................................lk. 5 OBOE ......................
mängimine), mis teistel puhkpillidel puudub. Välimuselt on saksofonid kahesugused – sopranino ja sopran on sirged, ülejäänud aga kõverad, mängija poole painutatud huulikuga ja ettepoole üles painutatud otsaga – nn. ``piibuga``. FAGOTT Ta on nagu oboegi kahekordse lesthuulikuga puupuhkpill, on puupuhkpillide rühma kõige madalam pill. Tänapäevane fagott kujutab endast kokkusurutud U-kujulist, umbes 2,5 meetri pikkust toru. See on valmistatud enamasti vahtrapuust. Ta on ainuke puhkpill, millele pole saadud sobitada klappidesüsteemi. Orkestris kuulub fagott basspillide rühma. Fagoti tämber on üpris omapärane. Madalas registris kõlab pill torisevalt, tihedalt ja isegi kohmakalt; keskmises registris (c-c1) pehmelt ja pisut tuhmilt; kõrges registris kandvalt. Mängutehnikalt võimaldab ta esitada nii kiireid liikumisi kui ka laulvaid, meloodilisi lõike. Fagoti diapasoon on kolm ja pool oktaavi – kontraoktavi sib – teise oktaavi re-ni.
Kitarr on mitmel pool rahvapill, kuid on levinud ka jazz, pop ja rokk muusikas. Klassikaline kitarr on kaheksa kujuline ja ümara kõlaavaga. Kõige enam on levinud 6 keelne kitarr. Kitarri kasutatakse nii meloodia pillina, kui ka akordilise harmooni mängimiseks. Tänapäeva pop muusikas kasutatakse tavaliste ehk akustiliste kitarride asemel elektrikitarri, kis kujunesid 20 sajandi keskpaiku. Eesti tuntud kitarri mängijad on Heiki Mätlik,Jaak sooäär ja Robert Jüriendal. Puhkpillid Puhkpill on sarnane löökpillidega väga mitmekesine. Enamik Euroopa pillidest on idamaalt pärilt. Puhkpille on erinevatel aegadel ja erinevates maades mitmesugustes riturlaalides. Laulu, tantsu saateks ning ka sooloks. Puhkpillidel tekib heli õhusamba võnkumisest pillitoru sees. Kõikides puhkpillidel on huulik mille kaudu juhitakse õhk pillitorusse. Puhkpillide heli kõrgus sõltub õhu samba pikkusest. Selle reguleerimiseks on pillitorus avad, mille sulgemisel ja avamisel saab õhusamba
kasutab mängija torust sisse puhumiseks. Torus vibreerides tekitab õhk muusikalise heli. Pika toru sisse puhudes tekib madal hääl ning lühikesest torust tuleb kõrge hääl. Lihtsaid puhkpille meisterdati juba 20 000 aastat tagasi loomaluudest. Vanimad Eestist Lihula ning Tartu kandist, arheoloogiliste väljakaevamiste käigus, leitud puhkpillid on vilepillid. Vanim neist on pärit 14.sajandist, mis oli valmistatud lamba- või kitsejäseme toruluust ja oli umbes 10 cm pikk. Orkestris on puhkpillid jagatud kahte rühma: puupillideks ja vaskpillideks. Samas rühma nimi ei näita pilli valmistamise materjali, mõned puupillid on valmistatud metallist ning varaseid vaskpille meisterdati puidust, sarvest, puukoorest, savist ja paljudest teistest materjalidest. Peamine erinevus kahe rühma vahel seisneb viisis, kuidas neid mängitakse ning nende kõlas. 3 1. PUUPUHKPILLID
Klarnetil domineerivad paarituarvulised ülemtoonid. Tämber sõltub heli tajumisest (atakk, hingamine). Oboe, fagott madalad ülemhelid, põhiheli hästi kuulda. Flööt on ülemhelide vaene. Helispekter Ülemtoonide rida PILLIDE JAOTAMINE A 1) Häälestuvad Vastavalt spekter on 2) Mittehäälestuvad harmooniline ja mitteharmoonliline B Mängimiseviisi järgi: 1) Keelpillid Poogenpillid, näppepillid 2) Puhkpillid 3) Löökpillid 4) Klahvpillid C Erich Moritz von Hornbostel ja Curt Sachs avaldasid uue liigituse raamatus Zeitschrift für Ethnologie 1914. Liigitavad pillid heli tekitamise viisi järgi: 1) Idiofonid isehelisevad pillid (löökpillid, triangel, marimba, vibrafon) 2) Membrafonid võngub membraan, heli tekib lüües ( timpan, suur trumm) 3) Kardofonid võnkub keel ( klaver, tsello, viiul) 4) Aerofonid võnkuv õhusammas (oboe, orel)
Kõik kommentaarid