„Maailma otsas“ Andrus Kivirähk (0)

20.02.2015
„Maailma otsas“
Andrus Kivirähk
Tallinn 2013
1. Teose sisu lühikokkuvõte (100-150 sõna)
Nagu autor Andrus Kivirähk ka ise on öelnud , ei saa selle raamatu puhul rääkida erilisest sisust, sest see lihtsalt puudub. On vaid pildid, osakesed erinevate inimeste elust, keda ka ise näeme igapäevaselt enda ümber kõndimas, istumas, lihtsalt olemas. Kuid need pildid või lookesed lõppevad alati enne kui asi nii öelda põnevaks jõuab minna.
Teoses puutume just läbi nende inimeste elude ja juhtumiste kokku sellega, mis meis muidu huvi võib tekitada. Nii saame lugejatena näiteks vastuse, kuidas näeb välja 50-aastase mehe päev, kui viimane elab koos emaga. Või mida teevad riigiametnikud nagu Eevald peale tööpäeva.
Fakti, et raamatul puudub otsene tähenduslik seos kinnitab ka see, et raamatu lõpus ei ole midagi teistmoodi, kui alguses, keegi pole saanud miljonäriks ega ära surnud, kõik käivad edasi tööl ja elavad oma elu niisamuti nagu varem.
2. Teose koht autori loomingus (lühiülevaade autorist; mida on teose kohta öelnud autor ise, mida on öelnud arvustajad)
Autoriks on üks Eesti tuntumaid kirjanikke Andrus Kivirähk, kes on kirjutanud üle 20 teose. Teoseid on kirjutatud nii täiskasvanutele kui ka lastele. Aastast 1996 on Andrus Kivirähk Eesti Kirjanike Liidu liige.
Autor on ise teose kohta öelnud, et tema jaoks oli väga raske kirjutada raamatut, ilma ühegi seikluseta. Samal põhjusel oli tema jaoks ka raske rääkida sellest, mis raamatus juhtus. Enda sõnul meeldis talle kirjutada lihtsatet headest inimestest, kes enamasti jäävad taustale või vahel lause silmale nähtamatuks.
Kõik arvustused, mida lugesin olid teost kiitvad, just selle lihtsuse tõttu. Samti toodi esile seda, et autor on kirjutanud raamatu meie kõigi elust ja rutiinist mida kõik inimesed ühel või teisel hetkel oma elus tunda võivad.
3. Teose probleemistik ja ideestik (Too välja teose peaidee ja 3–4 probleemi teosest)
Teose peaideeks autori sõnul oli näidata, et raamatutes ei pruugi alati olla ühte kindlat kangelast, kes on lihtrahvast üle. Minu arvates oli peaideeks rääkida lugu lihtsate eestlaste elust ja näidata seda täies ilus ja valus .
Kuna teos keskendus igapäevaelule olid ka probleemid igapäevased, näiteks unustas Eevald koduvõtmed töö juurde ega saanud neid enam kätte. Seal tuli aga appi Tõnu , kes läbi avatud akna käis kabinetis ja tõi võtmed Eevaldi kätte.
Siis olid veel Jaanika mured/ probleemid meestega. Nii oli näiteks Jaanikal probleem, sest temasse on armunud autosõiduõpetaja, kellel on tegelikult väga tore perekond. Või mure, sest Jaanika ei saanud paljudele sõnumitele ja telefonikõnedele vastamata jätte, kuna see oleks ebaviisakas olnud ja meestel tuju halvaks ajanud.
Rohkem ilukirjanduslikum probleem või küsimus oli Reinul : Kus see maailma ots siis ikkagi on? Seda küsis ta ka härra Immanuelilt, kuid jäi ilma vastuseta.
4. Teose peategelase iseloomustus
Kuna raamatus oli vähemalt neli tegelast, keda võib peamisteks lugeda, siis keskendun ühele, kelleks on Rein .
Reinuga kohtub lugeja esmakordselt raamatu esimesel leheküljel, kui Rein tuleb töölt ja otsustab enne kojuminekut põigata Opossumisse. Jutustaja räägib Reinust samamoodi nagu teistest, tema igapäevaelust, perekonnast ja olemusest. Rein on oma olemuselt keskmise Eesti mehe stereotüüp – vaikne ja rahulik.
Reinu minevikst ega tulevikust ei saa lugedes pea midagi teada, kuid arvan, et see pole ka tähtis, kuna kogu teos põhinebki tema praegusel elul ja olul.
Opossumis käib Rein vahel peale tööd ja mõnikord, kui on ka Sandra lasteaiast ära toonud . Sealsete inimestega suhtlebki ta ainult Opossumis. Väljaspool Opossumit kohtub ta raamatu tegevuse jooksul vaid Eve ja Markuse ning Vooremäega, kellega koos arutatakse elu keerdkäikudest ning sellest, kuidas elu liiga kiirelt käest kaob.
5. Ülevaade olulisematest kõrvaltegelastest
Olulisemateks kõrvaltegelasteks olid peategelaste perekonnad: naised, emad, lapsed ja naabrid.
Reinul oli naine Anu, kes oli ajalooõpetaja ja kellega koos sai lugeja käia ka Muugal sõbrannal külas. Anul ja Reinul oli ka tütar Sandra, kes käis alles lasteaias ja külastas ka vahel koos isaga Opossumis pannkooke söömas. Lisaks perele oli tähtsaks kõrvaltegelaseks ka nende naaber Vooremäe , kes käis igal õhtul teatris.
Oluliseks kõrvaltegelaseks oli ka Eevaldi, ja tema naise Pireti, naaber Jaanika, kellest saime läbi terve raamatu teada, et tegemist on äärmiselt ilusa neiuga, kellel on probleeme meestega. Nimelt oli Jaanikal palju peigmehekandidaate, aga Jaanika ei osanud/ julgenud ühtki meest maha jätta.
Kõrvaltegelasteks võib lugeda ka Malle – Kalju ema, Tõnu ja Veronika – endised tippsportlased, praegused Eevaldi tuttavad ja Eve koos poja Markusega, kes kohtusid pargis Reinu ja Sandraga, ning kellega Ülo väljas käis.
6. Teose miljöö
Teos räägib tuttavate igapäevaelust ja inimestest kellega nad kokku puutuvad. Raamatus on mitmeid tegelasi, keda näeme isegi igapäevaselt enda ümber, kuid neid on ühes või teises suunas üle paisutatud. Teos leidis aset tänapäeva Tallinnas. Peamiselt piirkonnas, kus on palju kortermaju ja nende vahel pargid, nt Õismäe. Kahel korral toimusid sündmused ka väljaspool Tallinnat, Muugal ja Lääne-Eestis. Suhted olid raamatus sõbralikud ja toetavad .
8. Sinu lugemiselamuse kirjeldus. (50–100 sõna)
Nautisin teose lugemist, eriti kuna teos oli lihtne ja selle lugemiseks ei pidanud eriti aega võtma, et süveneda. Samuti oli meeldiv lugeda igapäevaelust ja sellest, mis juhtub tegelikult. Enamasti on raamatutespeategelasteks kuidagi, kas rahaliselt või teadmiste poolest, teistest üleolev inimene, kellega ei ole eriti lihtne samastuda. Selle raamatu puhul nii ei olnud. Soovitaksin teost kõigile, kes soovivad lihtsalt lugeda ilma, et peaks iga kord uuesti alustades lugema läbi viimased 2 loetud lehekülge, sest muidu jäävad eesootavad sündmused segaseks.