Kergejõustik ja kümnevõistlus. (2)

KERGEJÕUSTIK
KERGEJÕUSTIKUST ÜLDISELT
Kergejõustik on üks laiemalt levinud spordialasid, mille alla kuulub üle 40 erineva ala – mitmesugused jooksud , sportlik käimine, hüpped, heited ja mitmevõistlused. Kergejõustikuga tegeletakse enamasti staadionil või spordiväljakul, pikamajooksud toimuvad sagedamini tänavatel ja maanteedel, krossivõistlused aga metsas või parkides.
KERGEJÕUSTIKU AJALUGU
Kergejõustiku alguseks loetakse esimesi olümpiamänge Vana-Kreekas, kus tegeleti vaid staadionijooksuga, millele hiljem lisandusid veel pikemad jooksud, viievõistlus ning relvisjooks. Kaasaegne kergejõustik pärineb Briti saartelt, 19. sajandi keskpaigast, kui alustati sellega tegelemisega sealsetes õppeasutustes.
Esimese rahvusvahelise keskorganisatsiooni loomisega alustati 1912. aastal Stockholmis suveolümpiamängudel. 1934. aastal Torinos toimusid esimesed kergejõustiku Euroopa meistrivõistlused, kuid esimesed maailmameistrivõistlused toimusid alles 1983. aastal Helsinkis.
KERGEJÕUSTIKU ALAD
Olümpiamängudel ja maailmameistrivõistlustel on meestel 24 ja naistel 22 ala kavas.
Mehed võistlevad 100, 200, 400, 800, 1500, 5000, 10 000 m ja maratonijooksus, 110 ja 400 m tõkkejooksus, 3000 m takistusjooksus , 4×100 ja 4×400 m teatejooksus , kõrgus-, teivas -, kaugus- ja kolmikhüppes, kuulitõukes, ketta - ja vasaraheites, odaviskes, kümnevõistluses, 20 ja 50 km käimises.
Naistel on kavas 100, 200, 400, 800, 1500, 5000, 10 000 m ja maratonijooks, 100 ja 400 m tõkkejooks, 4×100 ja 4×400 m teatejooks , kõrgus-, teivas-, kaugus- ja kolmikhüpe, kuulitõuge, ketta- ja vasaraheide, odavise , seitsmevõistlus ja 10 km käimine.
Jooksudes võetakse aega nii käsitsi kui elektriliselt – vastavalt käsiajavõtt ja elektriline ajavõtt. Täisautomaatset elektrilist ajavõttu kasutatakse olümpiamängudel ja maailmameistrivõistlustel – see tagab, et distantsidel 100-10000m võetakse aeg 0,01 sekundi täpsusega.
Tõkkejooksudes kasutatakse 10 tõket, mis on vastavalt alale erinevalt asetatud. Järgmiselt tabelilt võib näha erinevate tõkkejooksude tõkete asetust:
ALA
Tõkke kõrgus (m)
Esimene tõke stardist (m)
Tõkete vahe (m)
Viimane tõke finišist (m)
110m tõkkejooks
1,067
13,72
9,14
14,02
100m tõkkejooks
0,84
13,0
8,5
10,5
Meeste 400m tõkkejooks
0,914
45
35
40
Naiste 400m tõkkejooks
0,762
45
35
40
Teatejooksudes peab teatepulka kogu aja kandma käes – kui see kukub , peab sportlane selle ise üles korjama, kaotades väärtuslikku aega. Ulatades pulka järgmisele sportlasele, peab püsima enda rajal. Pulk on 28-30cm pikkune 12-13cm läbimõõduga õõnes toru, mis kaalub vähemalt 50g.
Kõrgushüppes asuvad postid 4-4,04 meetri kaugusel. Kui latt on asetatud postide vahele, peab see olema täiesti sirge – see ei tohi keskelt vajuda rohkem kui 2 cm. Iga kõrguse tõstmine peab olema vähemalt 2 cm, mitmevõistlustes on lubatud tõsta latti 3 cm kaupa. Võistleja peab tõukama ära ühelt jalalt ning kui latt kukub võistleja süül maha, ei loeta katset õnnestunuks.
Teivashüppes peab jooksurada olema vähemalt 40 meetrit. Hoojooksu lõpus peab võistleja viima teiba ettemääratud auku . Võistlejad kasutavad enda teibad, mille pikkused ja läbimõõdud pole ettemääratud, kuid kindlasti peab olema teiba pind sile. Teivashüppes tõstetakse latti alati vähemalt 5 cm kaupa. Niisamuti kui kõrgushüppes, ei loeta katset sooritatuks, kui latt kukub võistleja süül postide vahelt maha. Sportlastel on lubatud kasutada sobivat määret kätel või teibal, et saada parem haare, ent keelatud on kasutada teipi kätel või sõrmedel.
Kaugushüppes sprindivad võistlejad jooksurajal ning hüppavad maapinnast veidi kõrgemale ulatuva paku pealt peenikese kruusa või liivaga täidetud kasti. Kaugus mõõdetakse paku ja võistleja jälje kõige lähema punkti vahel. Hüpe ebaõnnestunuks, kui võistleja jalg jääb äratõukel pakust ettepoole .
Heited jagunevad kergejõustikus neljaks – ketta- ja vasaraheide, kuulitõuge ja odavise. Heidetes loetakse katse ebaõnnestunuks, kui võistleja pillab heitevahendi, puudutab mõne kehaosaga heiteringi äärise või tõukepaku pealispinda, või puudutab odaviskes äraviskeala märgistavaid jooni või ala väljaspool neid.
Sportkäimine on ala, kus võistleja peab liikuma võimalikult kiiresti ilma jooksmata – ta peab säilitama maaga pideva kontakti ning eespool olev jalg peab olema hetkest kui see maapinda puudutab, kuni hetkeni, mil jalg täisnurga saavutab, põlvest sirge. Kui käimine ei ole reeglitekohane, teeb kohtunik hoiatuse – peale kolme hoiatust peab võistleja rajalt lahkuma . Sportkäimises peetakse võistlusi nii staadionitel kui maanteedel.
Mitmevõistlus jaguneb kolmeks – kümne-, seitsme-, ja viievõistluseks. Kümne- ja seitsmevõistlus on mõlemad jaotatud kahe päeva peale.
KÜMNEVÕISTLUS
KÜMNEVÕISTLUSEST ÜLDISELT
Kümnevõistlusel võisteldakse kümnel kergejõustikualal. Võistlusi peetakse kahel järjestikusel päeval ning võitjad selgitatakse välja kõikide alade kombineeritud tulemuste järgi. Tulemusi hinnatakse igal alal punktisüsteemi järgi, mitte koha järgi, mis saavutati. Kümnevõistlus on ala, mil võistlevad meessportlased – naissportlased võtavad osa seitsmevõistlusest.
Hetkel kuulub maailma rekord kümnevõistlusel Tšehhi sportlasele Roman Šebrlele, kes saavutas selle 2001. aastal 26.-27. Mail Götzises.
KÜMNEVÕISTLUSE AJALUGU
Kümnevõistlus pärineb Vana-Kreeka olümpiamängudel olnud viievõistlusest (pentathlon). Sel ajal olid võistlusaladeks kaugushüpe, kettaheide , odavise, jooks ja maadlus. Arvatavasti pärineb see 708 BC aasta mängudest ning sai populaarseks läbi sajandite. 18. sajandil hakkas välja kujunema mitmeid erinevaid versioone viievõistlusest.
Termin decathlon võeti kasutusele alles 20. Sajandil kasutusele rootslaste poolt. Kümnevõistlus kodifitseeriti praegusel kujul kaks aastat enne 1912. aasta olümpiamänge, mil loodi tabelid, et paremini määratleda saavutusi erinevatel aladel. Neid tabeleid on küll mitmeid kordi muudetud, end kasutatakse tänapäevani võistlejate võrdlemiseks. Praegune tabel määratleti 1. aprillil 1985. aastal.
KÜMNEVÕISTLUSE ALAD
Kümnevõistluses võisteldakse, nagu nimigi reedab, kümnel kergejõustikualal, mis on jaotatud kahe päeva peale. Järgnevalt toon välja alad ja päevajaotuse.
Esimene päev

• 100 m jooks
  
• Kaugushüpe
  
• Kuulitõuge
  
• Kõrgushüpe
  
• 400 m jooks
  

Teine päev

• 110 m tõkkejooks
  
• Kettaheide
  
• Teivashüpe
  
• Odavise
  
• 1500 m jooks
  

Erinevate alade reegleid vaatlesime juba varem, seega ei hakka üksikult enam neid välja tooma . Kümnevõistluses peab kohtunik, kui vähegi võimalik, tagama igale võistlejale eelmise ala lõpu ja järgmise alguse vahel vähemalt 30-minutilise pausi ning esimese päeva viimase ala lõpu ja teise päeva esimese ala alguse vahel 10-tunnise pausi. Võistlusjärjekord võidakse loosida enne iga ala algust. 100 ning 400 meetri jooksus ning 110 meetri tõkkejooksus määratakse võistlejad jooksudesse tehnilise delegaadi poolt, kuid igas jooksus peab olema 5 või enam jooksjat.
EESTI SPORTLASED KÜMNEVÕISTLUSES
Hetkel kuulub Eesti rekord kümnevõistluses Erki Noolele punktisummaga 8815, millega ta võitis ka 2001. aasta maailmameistrivõistlustel hõbemedali. See on ka ainus maailmameistrivõistluste medal, mille Eesti on saanud.
Olümpiamängudel on eestlased aga kolm korda medali võitnud – kõige hiljemini võitis meile medali taaskord Erki Nool 2000. aasta olümpiamängudel Sydneys, kus ta saavutas kullapositsiooni. See oli Eesti esimene kuldmedal kümnevõistluses.
Enne teda saavutas hõbedapositsiooni eestlane Rein Aun, kes võistles küll NSV Liidu eest, ent sellest hoolimata võime uhkust tunda ta saavutuse eest punktiskooriga 7842 1964. aasta olümpiamängudel Tokyos.
Kõige varasem medal läheb aga taaskord Eesti nimele – 1924. aastal Pariisi olümpiamängudel tõi sportlane Aleksander Klumberg koju pronksmedali skooriga 7329.
Medaleid eestlased küll rohkem pole võitnud, ent Eesti on hoidnud kord ka maailmarekordit kümnevõistluses. 16.-17. septembril 1922. aastal Helsinkis Aleksander Klumbergi saavutatud skoor 7485,61 oli piisav, et kanda ka Eesti maailma rekordite raamatusse.
Hetkel on läbi aegade Eesti kolm parimat kümnevõistlejat olnud Erki Nool (tulemusega 8815 Edmontonis 2001. aastal), Kristjan Rahnu (tulemusega 8526 Arles’s 2005. aastal) ning Valter Külvet (tulemusega 8506 Staikis 1988. aastal).
Eks jääme ootavalt tulevikku vaatama ja edu me sportlastele kümnevõistlustes!
Allikad
et.wikipedia.org
en.wikipedia.org
www.decathlon2000.eea