Erinevad matkatehnikad lõputöö (0)

Erinevad matkatehnikad lõputöö
Matka pikkus: 3 päeva
Matka piirkonna kirjeldus ja põhjendus:
Matka piirkonnaks on valitud Pärnumaa vesikonnad , mis on oma omadustelt üsna leebed ja sobivad väga hästi kindlale sihtgrupile kanuumatka harrastusega tutvumiseks, võimaldades sealjuures omandad korralik kanuutehnika õppimisvõimalus, anda vahetu emotsioon ja samal ajal tutvuda teistmoodi looduslike piirkondadega Eestis.
Üks kahest jõest on Paadrema jõgi . See saab alguse Tõhela järvest, voolab põhja, Tiilima küla juures pöörab läände ja suubub Paatsalu küla lähedal Liivi lahe Paatsalu lahte . Pikkus 30 km, valgala 289 km². See on kantud Eesti lõhejõgede nimestikku. Jõgi paikneb kogu ulatuses Pärnu madalikul. Jõe lähteks olev madal Tõhela järv asub Männikuste külas, Tõstamaa alevikust 9 km loode pool. Enamikus pikkuses voolab jõgi suhteliselt hõreda asustusega ümbruses ja suuremad asulad jõe lähikonnas puuduvad. Jõgi suubub Paatsalu lahte Hõbesalu ja Paatsalu küla vahel. Paadrema jõgi on suhteliselt väikese kaldega, seega on see ka hea koht, kuhu viia huvilisi matkale. Teiseks jõeks on Audru jõgi, mis asub Pärnumaal Koonga ja Audru valla idaosas. Ta voolab välja Lavassaare järve lõunaosast ja suubub Pärnu lahte 2 km Pärnu jõe suudmest lääne pool. Audru jõe pikkus on 30 km, millest esimesed 5 km voolab jõgi Lavassaare soostikus. Valgala pindala on 422 km2. Kolmas matkamiskoht on Ermistu järv asub Pärnu maakonna loodeosas Tõstamaa valla lääneosas Tõstamaa alevikust umbes 2 km põhja pool. Ermistu järve kaldad on vähe liigestatud, madalad ja mudased või turbased. Idakallas on kohati liivane. Järve sügavus suureneb aeglaselt. Kaldajoone pikkus 21,779 km
Matka sihtrühma kirjeldus (vanus, kompetentsid , huvid jne):
Matka sihtrühmaks 20-40 aastased inimesed ja suuruseks 15-20 inimest. Matk eeldab kompetentsi poole pealt jõudu, sest Paadrema jõel leidub suhteliselt palju sinna langenud puid ja oksi, mis eeldab vahepeal kanuust väljumist ja selle vedamist mõned meetrid. Vatsupidiselt, Audru jõgi on suhteliselt hea vastupidavuse treenimiseks. Inimesed võiksidki olla huvitatud loodusest, sellega tutvumisest ja tema poolt kaasnevatest üllatustest, niisamuti kuidas olukordades kohaneda sealhulgas raskete kui ka kergetega.
Marsruudi kirjeldus ja pikkus (päeva kaupa, kaardimaterjal oluline)
1.päev
Kanuumatk algusega Jõõprest Pärnu lahe suunas mööda Andru jõge. Pikkus 15 km. Võimalikud katkestamiskohad/puhkekoha umbes poole maa peal pikem peatumine.
Sõit Tõstamaa mõisa, kus toimub majutus , toitlustus , giidi ekskursioon .
2.päev
Kanuumatk kinnisel veekogul Erimistu järvel. Pikkus 15 km. Vahepeatusega Erimstu järve ääres olevas puhkealas, kus on võimalik grillida ja parvel saunatada. Ööbimine Tõhela
3.päev
Kanuumatk algusega Tõhela järve lüüsidest mööda Paadrema jõge Paastalu puhkekeskuseni. Pikkus 15 km. Võimalikud puhkepaigad poole maa peal. Söök puhkekeskuses. Matka lõpp.
Matka logistika : transpordivahendid mida veel kasutatakse (algus ja lõpp-punkt)
Selleks, et matkal logistiliselt sihtpuntide vahel liikuda on vaja trantspordivahenditest autot koos kanuusi vedava alusega. Jõõpresse, Valgerannast Erimstusse, Ermistust Tõhelasse ja Paatsalust tagasi kanuude hoiupaika.
Matkajuhi valik ja ajalikud kompetentsid (mitu matkajuhti, miks, millised oskused sertifikaadid on vajalikud):
Matkajuhte võiks olla kaks, mis viiks riskd minimaalseks. Nende kompetentsuse hulka peaks kuuluma: matka planeerimis-, riskijuhtimis- ja päästeoskus. Oskama anda edukalt esmaabi. Neil peaks olema väljaõpe ja kogemus kanuumatkade valdkonnas. Peab tundma kasutatavat varustust ja tagama selle turvalise kasutamisvõimaluse, soovituslikult omama vastutuskindlustust. Matkajuht tagab kliendi informeerituse, varustuse ja ettevalmistuse vastavalt matka raskusastmele, tagab kliendi ohutuse ja toetuse terve matka vältel.
Varutuse valik ning valiku põhjendus:
Matka tarbeks on vaja 8+1 flat bottom tüüpi kanuud , ja 18 aeru . Ehk siis ühes kanuus kaks inimest, päästevestid kõikidele, veekindlad ja üleüldiselt ilmastikukindlad riided, sest tegemist on vesikeskkonnaga ning märjaks saamise korral on lihtne külmetuda, kehatemperatuur alaneb kiiresti.
Milline varustus võetakse kaasa matkale
-Kompass, võimalusel GPS, telefon.
-söök ja jook , vältimaks vedelikupuudust ja energiapuudust
-vahetusriided
-matkajuhtidel esmaabi pakid, vile , kaardid.
-matkalistel vajadusel personaalsed ravimid
Riskide hindamine ja meetmed nende ennetuseks
1)Riskide kõige esmaseks vähendamiseks saab teha juba kaldal olles, enne retke alustamist: Tuleb veenduda kõik matkajad on instruktaazi kuulanud (INSTRUKTAAž: põhilised sõidustiilid, päästevõtted, mida teha ohu korral(ümberminek, kinni jäämine, aeru kaotamine). Kui oled juba ümber läinud ja ujud jões, võivad igasugused vettekukkunud puud tähendada potentsiaalset surma. Veevoolul on tohutu jõud ja kui sa jääd puu taha kinni, on sul hetkega mitu tonni vett seljas ning sealt välja saada on võimatu. Kui sa ei suuda puu kõrvalt ujuda, proovi alati ronida üle puu. Mitte mingil juhul ära sukeldu ega proovi puu alt läbi pääseda! Isegi vaikselt voolavas vees on jalgade põhjapanek väga ohtlik. Jalad võivad kivi või puu taha kinni jääda ja nii lükkab vool su hetkega pikali. Alati uju võimalikult kalda lähedale ja tõuse püsti siis, kui oled täiesti kindel, et vool sind enam minema ei vii) ja waiverid täitnud. Kõik vajalik varustus on süstades ning kõik matkajad on valmis teele asumiseks. Telefoninumbrite vahetus. Ilmastikule vastav riietus ja päästevest Ilmateate jälgimine enne matka.
Kanuud: igas kanuus võiks olla 2-3 meetrine nöör, vahtplastist ujukid , selleks et ümbermineku korral kanuu ei upuks.
Matkalistel: paluda kaasa võtta söök ja jook, mis vajadusel pakkida veekindlasse kotti.
Kained matkalised!
2) Turvaline vette minek: Üks matkajuht läheb veepeale, teine matkajuht aitab rahva vette, kes kogunevad vees oleva instruktori juurde. Selleks, et matk oleks kõigile ühtlaselt kulgev võiks esimesed ja viimased paatkonnad olla võimekamad. Esimese ülesanne on üldjuhul kiiremaid tagasi hoida, tagumise ülesanne julgustada, instrueerida ja tülisid lahendada.
3)Retke ajal:
-võimalikud kohad, kus katkestada, kui selgub , et lõpunisõitmine pole kõige mõistlikum lahendus. Kuidas abi kohale jõuab kui on juhtunud õnnetus.
- kõik paadid peavad olema mõlemale matkajuhile nähtaval kaugusel
-takistused vees võivad põhjustada kanuu ümberminekuid ja pikki seisakuid
-arvestada enda ja grupi võimeid, mitte võtta liiga suuri riske
-vältida ise ohvriks olemist, olla tähelepanelik ja ettevaatlik navigeerimisega
-kui keegi matkajatest läheb ümber, siis üks matkajuht läheb päästma , teine matkajuht jääb
grupi juurde
-Vajadusel teha peatus , et juua termosest kuuma teed ning süüa midagi kaloririkast. Lõuna ajal teha kalda ääres lõket, mille juures saab ühtlasi sooja. Kindlasti tuleb lõkkease korralikult kustsutada, et vältida põlengu ohtu. Mitte reostada.