Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Pereplaneering (1)

5 VÄGA HEA
Punktid
Juhendaja :
Koostaja :
Teema: Pereplaneering
Perekonnaõpetus on aine, mida õpime koolis, kuid samas puutume me sellega kokku kogu aeg igapäevaeludes. Perekonnaõpetus lahkab paljusid sotsiaalseid teemasid näiteks lapse sünd ja areng, raha ja selle tähtsus suhetes, mehed ja naised, jne. Kõik eelnimetatud terminid mängivad rolli aga ka ühes teatud seltskonnas- perekonnas.
Enne kui üldse hakkab üks pere toimima, toimub pereplaneering. See on see, et kaks inimest, kes on üksteist leidnud ja tahavad edaspidist elu koos veeta, hakkavad mõtlema sellele, kuidas endi elu paremaks muuta. Hakatakse planeerima ühist kodu, ühiseid asju ja ka lapsi. Kõige suurema riskiga ja kõige tähtsam planeering ongi laps. Ettevalmistused tema sünniks on suured. Esmalt mõeldakse majanduslikule olukorrale. Lapse peale kulub palju raha, ta on uues keskkonnas ja vajab erilisi asju, et reaalses elus hakkama saada. Samuti vajab uus pereliige palju aega ja pühendumist. Planeeritud laps on oodatud laps. Temaga on arvestatud ja ta toob enda sünniga kaasa palju rõõmu ja armastust enda perele.
Samuti on ka perekondi, kus ei saada loomulikul teel lapsi, kuigi nad sinna oodatud on. Põhjuseid võib olla mitmeid, kuid lahendus on üldjuhul üks- adopteerimine. Tihti ei planeerita perekonda adopteerida mitte ainult üks laps vaid lausa mitu. Adopteerimisel on nii häid kui halbu külgi. Halb pool on see, et ei ole ikka päris oma laps ja kui laps suuremaks saab siis ta ei saa päris hästi aru miks teistel lastel on päris vanemad aga temal ei ole. Parem pool sellel asjal on aga see, et laps saab endale kodu, ta saab endale nähtavasti hoolitsevad ja armastavad kasuvanemad ja ta saab endale selle, millest iga lastekodu laps ainult unistab. Lapsevanemad saavad endale lapsed, kellest nad on unistanud ja saavad pakkuda kellelegi enda lapsevanemaarmastust. Nad saavad luua oma perekonna.
Kunagi ammusel ajal ei käinud pere loomine päris nii, nagu praegu. Pere lapsed ei läinud pärast üheksandat klassi kaugele kooli ja kolinud siis mingi suvalise kuti juurde, kusjuures kui see kutt ikka hästi ei kõlba siis valitakse uus ja kolitakse edasi. Vanematega suheldakse vaid siis kui raha tahetakse. Tol ajal oli pereplaneering vägagi paigas. Ühes suures talumajas elas kolm põlvkonda kenasti koos. Mida rohkem rahvast seda parem, sest siis sai kiiremini tehtud kõikvõimalikud tööd- majapidamistööd, loomadega seotud tööd laudas, karjamaal heinategemine ja veel palju muudki . Lapsed hakkasid juba väga noorelt kodutöid tegema, sest lisakäsi oli ju alati vaja. Kui tütardest lapsed noorteks neidudeks sirgusid, siis neile otsiti naaberkülast juba peigmees ka välja, loomulikult see kõige töökam. Ühesõnaga sel ajal planeerisid vanemad paljugi enda laste eest juba ära.
Kui rääkida sellest, kuidas vanemad enda võsukeste elu ära planeerivad, saame me rääkida, kui sukeldume kaugetesse India maadesse. Seal ei ole noorukitel üldse mitte mingit õigust valida endale sobiv kaasa, et temaga veeta kaunis ja pikk elu. Lugedes kohalikku ajalehte leiame kuulutuste seast ka neid kuidas vanemad otsivad enda lapsele sobivat kaasat. Kuulutusse on märgitud lapse välimus, seisus, haridus ja veel teisigi iseloomustavaid külgi. Loomulikult otsitakse samasugust partnerit, peamiselt peab klappima seisus, alamklassist kaaslane ei tule kõne allagi. Pärast abiellumist ei tohi lahutuse peale isegi mitte mõelda, lapsed peavad austama enda vanemate otsust. Kuigi meie jaoks on selline kord ennekuulmatu ja šokeeriv, siis nende jaoks on see loogiline ja normaalne. Nad on sellega harjunud ja teisiti ei oleks mõeldav. Aga kuigi öeldakse, erand kinnitab reeglit, siis ma arvan, et eks sealgi võib ette tulla erandeid .
Lugesin hiljuti lehest, et Tallinnas abiellus 15. aastane tüdruk. Välismaal abiellutakse vahel veelgi varem, aga need juhtumid ei ole tingitud sellest, et vanemad oleksid sundinud noortel abielluda . Sellistel juhtudel ei ole vanematega üldse pistmist. Vahel on isegi nii, et noored on enda arvates valmis abielluma ja siis see tehakse ära nii, et vanemad ei teagi asjast midagi, sellepärast, et nii või teisiti oleksid nad sellele vastu. Tihti põgenetakse kodust väljavalituga ja minnakse ära välismaale ilma kellelegi ütlemata. Need noored, alaealised, arvavad , et on elu kogenud ja näinud, ning nüüd, kui on leidnud enda armastuse, siis on paras aeg pereeluks. Sellistel juhtudel on kaks võimalust. Esiteks võib lugu õnnelikult lõppeda, noorpaar saab õnnelikuks, leiavad tasuva töö, mis neile meeldib ja hiljem saavad kindlasti ka lapsed, kellest siis mingi aja tagant ka vanavanemad lõpuks kuulevad. Teiseks võib olla õnnelikul algusel kurb lõpp. Nooruspõlves tehtud lollust hakkab kahetsema üks partneritest, tal saab kõrini ning võttes enda seitse asja põgeneb nelja tuule poole. Teine, tavaliselt tütarlaps võtab julguse kokku ning naaseb koju, ilma rahata ja murtud südamega. See on aeg, kus tunneb mahajäetu, et kõik elus on valesti, aeg on edasi läinud ning tihti on ka koolid lõpetamata. Tavaliselt tunnevad sellises olukorras ka vanemad ennast süüdi. Neid vaevab mõte, et mida on nad valesti teinud. Laps leiab, et on kõik valesti planeerinud.
Mitte ainult inimesed pole need, kes tegelevad pereplaneerimisega. Seda toimub ka loomade seas. Mõned liigid elavad üksikult, sünnitavad järglased ja niipea kui nad on kasvanud nii suureks, et suudavad ise enda eluga hakkama saada, hülgab ema nad ja elab taas üksikut elu, niisamuti ka järglased. Teiste seas käituvad niimoodi näiteks rebased. Hoopis vastupidiselt käituvad aga hundid . Nad on karjakesi koos koguaeg . Neil on peres täpselt kõik planeeritud, kuidas iga pere liige peab käituma. Emasloom on alati karja juht, vanurid tõrjutakse perest välja, noored lahkuvad perest kui on saanud 3 aastaselt jne.
Pereplaneering on pere loomine. Seda mõistet ei saa täpselt sõnadesse panna, kuid me kõik puutume sellega kokku enda eluajal. Me kõik elame kuskil peres, oleme kuskile perre sündinud ja tuleb aeg mil teeme seda ka ise. Igaüks püüab oma elu planeerida nii hästi kui võimalik, kõigil on kuhu pürgida. Mitmed ka saavutavad selle, millest on unistanud, kuid paljudele on unistuste poole pürgimine üle jõu käiv ja nad loobuvad sootuks. Loomulikult ei tule kellegi elu täpselt nii, nagu ta sellest on mõelnud, kuid põhiline on see, et ei annaks alla ning püüdleks paremuse poole.
Pereplaneering #1 Pereplaneering #2 Pereplaneering #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-05-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 25 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor marittriin Õppematerjali autor
kirjandi vormis 1000 sõnaline juttustus pereplaneeringust

Sarnased õppematerjalid

Perekonna väärtused referaat
5
doc

Perekonna väärtused referaat

Perekond on ühiskonna mudel. Esimene mida abiellujad tajuvad on, et nad saavad väga vähe teha raskuste likvideerimiseks, mis neile peale pannakse. Peamised probleemid tunduvad tulevat väljastpoolt ja abikaasade tegevuse kooskõlastamatusest. Peamine reegel perekonnaelus ­ pere liikmete ideaalid peavad olemas kooskõlastatud. Samuti peavad väärtused olema kooskõlastatud. Muidu tekivad mõrad. Mis ühele on väärtus, peab teisele pereliikmele ka olema väärtus. Sellist kooskõlastust saada pole kerge ja selle kooskõla taotlemine peaks olema pere ühisväärtuseks. Väärtused on sellised uskumused ja seisukohad, mille alusel inimesed saavad otsustada, mis on neile oluline ja mis mitte. Väärtused ümbritsevad meid kõikjal ja võib julgesti väita, et ilma väärtusteta pole inimesel võimalik elada. Kuid need väärtused võivad olla valdkonniti väga erinevad ja seega tekitada ka inimesele endale erinevaid ootusi. Kõik räägivad pereväärtustes

Perekonnaõpetus
Laps ja lahutus
14
docx

Laps ja lahutus

LAPS JA LAHUTUS Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................2 1.Mis on lahutus?........................................................................................................................3 2.Kuidas mõjub lahutus lapsele?.................................................................................................3 2.1Vanemate suhete mõju lapsele enne lahutust.....................................................................3 2.2Lahutusprotsessi mõju lapsele...........................................................................................3 2.3Lapse elu peale lahutust.....................................................................................................4 3.Kuidas teha lahutus lapsele võimalikult kergeks?...................................................................5 Kokkuvõte......

Psühholoogia
LASTE JA VANEMATE SUHTED PEREKONNAS
46
doc

LASTE JA VANEMATE SUHTED PEREKONNAS

LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool III ST I KÕ Kaidi Toropov LASTE JA VANEMATE SUHTED PEREKONNAS Õpimapp Aineõpetaja: Anu Leuska Mõdriku 2009 1 SISUKORD SISUKORD....................................................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS...........................................................................................................................................................4 1. VANEMAROLLI TÄHTSUS..................................................................................................................................5 1.1 Vanemaks olemine..................................................................................................

Perepsühholoogia
Uurimustöö-Laste ja vanemate suhted
20
doc

Uurimustöö: Laste ja vanemate suhted

KEILA KOOL LASTE JA VANEMATE SUHTED Uurimustöö informaatikas Autor: Kristel Hunt, 10a klass Juhendaja: Ahti Noor, Keila Kooli õpetaja Keila 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................................ 3 1.LAPSE ARENGUT MÕJUTAVAD TEGURID.............................................................4 1.1. Kodu ja perekonna osa lapse elus........................................................................4 1.2. Keskkond, kui arengutegur................................................................................. 4 1.3. Lapse mina-areng ............................................................................................... 5 1.4. Igal perekonnaliikmel on oma kindel roll lapse arengus.................................... 5 2. LASTE SUHTED VANEMATEGA.....................

Informaatika
Adopteerimine referaat
16
docx

Adopteerimine referaat

Adopteerimine Referaat Kiili Gümnaasium 10.klass Juhendaja: 17.02.2013 Mis on adopteerimine? Milliste laste järele on tahtmist rohkem? Rahvus? Miks antakse lapsed lapsendada? USA-sse lapsendamine. Kasutatud materjal Adoptsioon on seaduslik vahend, mille kaudu ühtede vanemate lapsest saab teiste vanemate laps. Tingimused selleks on loodud juba kauges minevikus, nagu näitavad vanimad säilinud allikad. Babüloonia Hammurabi seadusekoodeks rajab esimesed adoptsiooniametid rohkem kui 4000 aastat tagasi. Piibel viitab adoptsioonile, nagu ka vana Rooma tsiviilseadus, ning ka vanadel hispaanlastel oli adoptsiooniseadustik. Kanadas on igas provintsis olemas vastav seadusandlus. Statistika näitab, et umbkaudu 48% la

Inimese füsioloogia
Rüdiger Penthin-AGRESSIIVNE LAPS-2003
65
doc

Rüdiger Penthin, AGRESSIIVNE LAPS 2003

SISUKORD Originaali tiitel: Sissejuhatus 7 Dr. med. Rüdiger Penthin WARUM IST MEIN KIND SO ACCRESSIV? MIS ON AGRESSIIVSUS? 10 Ursachen erkennen - sicher reagieren, Melanie juhtum 11 verständnisvoll handeln Urania-Ravensburger Ralfi juhtum 19 MIS KUTSUB ESILE AGRESSIIVSUST? 23 Saksa keelest tõlkinud Triin Pappel Instinktiteooria 23 Malliõppimise Toimetanud Anne Käru Kujundanud teooria 24 Hingeelu-teooria 24 Tiiu Allikvee Kaanefoto: Tiit Rehepap Frustratsiooni-agressiooniteooria 25 Sotsioloogilised teooriad 25

Avalikud suhted
Üksikvanema plussid ja miinused
5
odt

Üksikvanema plussid ja miinused

Koolieeliku maailm on väga võike, seetõttu on iga inimene ja iga asi selles väga tähtis. Kui selles maailmas tehakse suuremaid muudatusi (kolimine, lapsehoiu korraldus) või kaob üks vanem, võib väike laps kogeda neid samme väga heitlikena ning selle tulemusena ärevaks muutuda. Mõned lahkuminekud muudavad kohe lapse elu kõiki aspekte, kuid isegi siis, kui aset leiab vaid paar muudatust, peame oma silmad lahti hoidma emotsionaalsete tagajärgede suhtes, mida lapsed võivad üle elada. Lapsi nende tunnete eest kaitsta ei ole võimalik- isegi, kui seda saaksime, ei tuleks meil seda teha. Elu tõusudest ja mõõnadest üle saamine on viis , kuidas õpime elu endaga toime tulema. Senikaua, kui toetame lapsi ja anname neile teada, et nende tunded, ükskõik, mida nad ka ei kogeks, on normaalsed, saavad nad asjast üle ja tulevad olukorrast välja tugevamate ja kogenenumatena. SOS- Lapsed ei pane oma tundeid sõnadesse- nad väljendavad neid oma teguses. Igas käitumisviisis on

Eelkoolipedagoogika
Lapse areng
28
doc

Lapse areng

Tallinna Ülikool Kasvatusteaduste instituut Klassiõpetaja Külli Kelder ÕPIMAPP Tallinn 2011 J. I. Clarke; C. Dawson; D. Bredehoft ,,Millal saab küllalt?" On olemas kolme liiki järelandlikkust: · Mõistest liiga palju ja küllalt mittearusaamine · Ülehoolitsemine oVanemad hoolitsevad üle tehes liiga palju, hellitades ning pöörates neile üleliia tähelepanu. Sellega panevad vanemad lapse mõtlema ainult iseendale ning ei lase lapsel õppida vajalikke tegevusi · Leebe kasvatus oVanematel puuduvad reeglid või nad ei nõua olemasolevate reeglite täitmist. Liigne järelandlikkus on üheks lapse hooletussejätmise vormiks. See ei lase lapsel täita oma arenguülesandeid ega õppida elus toimetulekuks vajalikke oskusi. See võib hilisemas elus põhjustada palju probleeme, näiteks kui osata teha asj

Lapse areng




Kommentaarid (1)

hais profiilipilt
hais: jõhker jne
16:53 13-05-2010



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun