Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Värvide harmoonia (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist

  • Värvide harmoonia

  • Harmoonia, simultaankontrast ehk samaaegsuskontrast


    Üleüldine arusaam on, et kompositsioon on harmooniline kui kõik
    selles esinevad kooslused ( roogade puhul värv, tekstuur , vorm) on
    kooskõlalised.
    Värvides endis on juba omi harmooniareegleid, samuti kui kujundites,
    kaugustes ja mõõdusuhetes. Mõningaid teooriaid saab kasutada koos teistega , teisi ainult iseseisvatena. Värvide kavandamine on personaalne , vaagnate komplekteerimine isiklik ning enda soovitud
    kujundeid peab suutma näha terviku osadena. Harmooniaid tekib
    erinevates kooslustes.
    Harmoonia tekib värvidest, millest kaks või enam värvi annavad
    segamisel halli
    (näiteks põhivärv + selle vastandvärv,
    põhivärvid kolmekesi). Harmoonia tekib ka kõikide
    samaaegsuskontrastide korral.
    Roogade värve valides ollakse tihti samas olukorras kui lilleseadja.
    Kompositsioon tuleb valmistada saada olevatest toorainetest
    (kunstnikuna värvide segamist teha ei saa). Toiduainete puhul halli
    toorainega arvestada ei saa - kes meist sooviks süüa halli toitu.
    Kuid teisalt - silm ise püüdleb tasakaalu poole ja neutraalne hall
    loob tasakaalu tunde. Seetõttu otsib silm esmalt põhikomponendi
    VASTANDVÄRVI. Seetõttu tunduvad vastandvärvid silmale
  • Värvide harmoonia #1 Värvide harmoonia #2 Värvide harmoonia #3 Värvide harmoonia #4 Värvide harmoonia #5
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2008-12-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 58 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor linzzu Õppematerjali autor
    Värvide harmoonia toitude sobitamise juures.

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    4
    doc

    Värvide valimine

    1. Näpunäiteid värvide valimiseks toidu valmistamisel Looduslikud toorained, mida kasutatakse töötlemata kujul toiduvalmistamisel, on hea valida selliselt, et nende värvid oleksid võimalikult sarnased värviringi värvidega. Värvikompositsiooni lähtekohaks on põhikomponendi värv, millega lisandid siis peaksid sobima. Põhivärvid on üldiselt tugevad ja neid kasutatakse samaaegselt harva, kuna nad konkureerivad omavahel. Tulemuseks on kiire küllastumine. Põhivärvina sinist praktiliselt ei ole. Aga... Joonis 1 Sinine värv toidus Vaata ka alapeatükki ,,Sinine värv toidus"

    Värvusõpetus
    thumbnail
    6
    doc

    Värvide sobitamine

    1. Värvide sobitamine Õnnestunud värvikooslusi võib tekkida mistahes värvidest. Järgnevalt mõningad viisid värvide ühendamiseks ja värvikompositsioonide loomiseks. Meeles tuleb pidada, et ,,värvisilm" tekib ainult ise erinevaid värvikooslusi proovides. Ainuüksi värvide omavahelisi koguselisi suhteid muutes muutub kompositsiooni iseloom täielikult. Värviharmoonia all mõeldakse värvide kokku sobivust. Iga harmoonia sees võib lisaks ,,värvilistele" värvustele kasutada musta, valget ja halli, mis rahustavad kompositsiooni. 1.1 Omavahel sobivad värvikooslused Lihtsaimaks viisiks teada saada, millised värvid omavahel sobivad, on võtta kasutusele värviring (nt Itteni, veel parem aga mõni enama värviga värviring). Võttes aluseks värviringi ja joonistades sellele korrapärase kujuga kolm,

    Värvusõpetus
    thumbnail
    18
    odt

    Värvusõpetus

    Tema järgi on üksteiseks üleminevate vabade värvitoonide reas võimalik näha nelja oma naabervärvidest vaba värvitooni: punast, kollast, rohelist ja sinist. Ta nimetas need algpunane (Urrot), algkollane (Urgelb),algroheline (Urgün) ja algsinine (Urblau). Neile neljale algvärvile tugineb kaks antagonistlikku füsioloogilist süsteemi: punase- rohelis- ja kolla- sini- süsteemi. Sekundaarvärvid ehk 2 astme värvid saadakse põhivärvide omavaheliselt segamisel ja need asuvad värviringis põhivärvide vahel. Teise astme värvideks on roheline- segatud kollane ja sinine, violett- segatud sinine ja punane oranz- segatud punane ja kollane. Värviring koosneb 12 värvist ja selle aluseks on 3 põhivärvi: kollane, punane ja sinine. Nende segamisel on saadud teise korralduse värvid oranz, roheline ja violetne, ning nende segamisel omakorda 3 astme värvid ehk tertsiaarvärvid ehk 3 taseme värvid.

    Kunstiajalugu
    thumbnail
    32
    doc

    Kompositsioon ja värviõpetus konspekt

    pesu pruunid nagu nägu varjus. · ... pinna omadusest. Siledalt pinnalt peegelduvad valguskiired paralleelselt, krobeliselt pinnalt ebakorrap äeaselt ja hajuvalt. 5 VÄRVUSÕPETUS JA KOMPOSITSIOON · ... teiste värvide lähedusest tajuväljas. Punapäine tuuli on särtsakas, juustetooni tõstab esile pluusi roheline, kotisanga sinakasroheline Teise pildi pru un suhtleb porgandiga tunduvalt omamehelikumalt., juustetoon ei pinguta,et võistelda ja uudis jääb sündimata Aga näeme värve ka kinnisilmi, kujutlustes ning unes. V ärviaisting võib tekkida, kui silmamunadel rõhuda. Ja vahel

    Kunst
    thumbnail
    22
    doc

    Värvipsühholoogia

    mõjuvõimas kommunikatsioonivahend, mistõttu ta on nii oluline disainielement.rv valgus ning valgus on elu allikas. On olemas neli tooniperekonda - jahedapõhjalised, soojapõhjalised, sinisest või kollasest tulenevad. Igasse gruppi kuuluvad kõik spektrivarjundid, seega ei ole värviskeemi vaja joonistada rohkem kui ühest grupist. Õigupoolest, kui me seda teeksime, siis see mõjuks negatiivsena. Kui mistahes joonise juures kasutatud värvid kuuluvad kõik samasse gruppi, moodustavad need seose, mis kaitseb iga varjundi positiivset tähendust. Seetõttu on oluline teha kindlaks, milline värvigrupp ehk psühholoogiline värviperekond esindab kõige paremini soovitud eesmärki. Sellega luuakse raamistik, mille raames disainerid võivad vabalt töötada, kindlad teadmises, et antud värviskeem täidab oma funktsiooni. Peaaegu kõik tänapäeva kujundid tahavad kombineerida kaasaegse efektiivsuse ja hooliva sõbralikkuse.

    Värvusõpetus
    thumbnail
    119
    doc

    20 SAJANDI KUNST

    14. INFORMALISM 15. NEODADA 16. POPKUNST 17. MAALILISEJÄRGNE ABSTRAKTSIONISM 18. OP-KUNST JA KINEETILINE KUNST 19. POSTPOP JA HÜPERREALISM 20. MINIMALISM 21. POSTMINIMAALKUNST ­ arte povera, antivorm, maakunst, protsessikunst 22. KONTSEPTUAALKUNST ­ ideekunst, kontseptualism 23. KEHAKUNST JA PERFORMANCE 24. VIDEOKUNST JA FOTOGRAAFIA 25. TRANSAVANGARDISM JA NEOEKSPESSIONISM "Ma võiks oma muusikat võrrelda valge valgusega, mis sisaldab kõiki värve. Ainult prisma võib jagada värvid ja teha nad nähtavaks; see prisma võiks olla kuulaja hing." (Arvo Pärt) IMPRESSIONISM Realistid muutsid lõplikult reegliks kaasaegse elu kujutamise põhimõtte. Impressionismi võib vaadelda realismi edasiarendusena. Kui realist COURBET maalis ainult seda, mida nägi, siis 1860-ndail aastail hakkasid mõned noored prantsuse kunstnikud seda põhimõtet rakendama rangemalt kui Courbet ise. 1874. aastal jõudsid need kunstnikud esimese grupinäituseni

    Kunstiajalugu
    thumbnail
    48
    doc

    Personaalarvutite riistvara ja arhitektuur

    Personaalarvutite riistvara ja arhitektuur Personaalarvutite riistvara ja arhitektuur 1. Personaalarvutites kasutatavad protsessorid. Nende tüübid ja parameetrid. Tänapäeva desktop arvutites kasutatakse peamiselt kahe konkureeriva tootja (Intel ja AMD) protsessoreid. Tootmises olevate protsessorite võrdlused on toodud allpoololevas tabelis Tabel 1. Protsessorite parameetrid (X- toetus on olemas; 0- puudub; sulgudes on märgitud protsessori taktsagedus, mille kohta antud number käib). Tabelis on loetletud sellised parameetrid nagu tootmistehnoloogia, tehnilised parameetrid (korpuse- ja pesa tüüp), elektrilised parameetrid (toitepinge ja voolutarve), soojuslikud parameetrid (temperatuur, soojusvõimsus, info temperatuurikaitselülituse kohta), sageduslikud parameetrid (siinisagedus ja sisemine taktsagedus), vahemälu suurus ja siini laius, multimeedialaienduste toetus. Multimeedialaien

    Arvutiõpetus
    thumbnail
    103
    doc

    Kunstiajaloo kokkuvõte

    15. NEODADA 16. POPKUNST 17. MAALILISEJÄRGNE ABSTRAKTSIONISM 18. OP-KUNST JA KINEETILINE KUNST 19. POSTPOP JA HÜPERREALISM 20. MINIMALISM 21. POSTMINIMAALKUNST ­ arte povera, antivorm, maakunst, protsessikunst 22. KONTSEPTUAALKUNST ­ ideekunst, kontseptualism 23. KEHAKUNST JA PERFORMANCE 24. VIDEOKUNST JA FOTOGRAAFIA 25. TRANSAVANGARDISM JA NEOEKSPESSIONISM "Ma võiks oma muusikat võrrelda valge valgusega, mis sisaldab kõiki värve. Ainult prisma võib jagada värvid ja teha nad nähtavaks; see prisma võiks olla kuulaja hing." (Arvo Pärt) IMPRESSIONISM Realistid muutsid lõplikult reegliks kaasaegse elu kujutamise põhimõtte. Impressionismi võib vaadelda realismi edasiarendusena. Kui realist COURBET maalis ainult seda, mida nägi, siis 1860-ndail aastail hakkasid mõned noored prantsuse kunstnikud seda põhimõtet rakendama rangemalt kui Courbet ise. 1874. aastal jõudsid need kunstnikud esimese grupinäituseni.

    Kunstiajalugu




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun