Haridus - kohustus või võimalus (0)

Haridus maailmas – kohustus või võimalus.
Et vastata minu arutluse küsimusele, on vaja algul defineerida hariduse tähendust. Haridus on isiku arendamise protsess, mille eesmärgiks on isiku kasvatamine, teadmiste andmine, mille käigus isik õpib väärtuste ja käitumisnormide tundmist. Tänapäeva ühiskonnas haridus mängib suurt rolli, hariduse omandamine tähendab sinu vabadust. Haridus avab ukse paremasse maailma, kus inimestel on võimalus oma teadmisi rakendada ja elada sellist elu, mida nad ise tahavad. Vaadates minevikku , kus haridust omandasid ainult osa elanikkonnast, on praegu aina rohkem inimestel võimalusi hariduse saamiseks. Kuid isegi tänapäeval leidub maailmas inimesi, kes ei omanda isegi algharidust. Mida ikka toob haridus inimeste ellu. Kas haridus on kohustus või võimalus?
Hariduse omandamine algab juba varases eas. Lapsed hakkavad käima algul lasteaias ja pärast lähevad kooli. Kuid väga tähtis küsimus on, kas kõikidel on selline võimalus? Ilmselt kõikides arenenud riikides algharidus on kohustuslik, laste kooliskäimist kontrollivad spetsiaalsed organisatsioonid. Sellistes riikides lastel pole võimalust koolis mitte käia. Kuid vaadates selliseid riike, kus haridus on kohustuslik, paljud lapsed ei hinda võimalust käia koolis. Näiteks Eestis on kohustuslik haridus: kuid paljud noored ei hinda seda ja ei suhtu haridusse tõsiselt. Noored eelistavad kooli minekule istuda kodus ja lahedalt aega veeta. (Siin oleks ka tore isegi veel konkreetsem näide selle kohta, millest sul selline mulje või järeldus on tekkinud!) Inimesed ei oska hinnata asja mida neile sunnitakse teha. Ja päris teistsugune pilt on seal, kus haridus on võimalus ja kus keegi ei suuna lapsi õppima. Näiteks eelmisel aastal oli minu vend Sudaanis. Ta töötas lastekodus õpetajana - lastel polnud õpikuid, nad istusid maa peal õues. Kuid kõik tulid kooli, mitte kellelgi polnud mõtet mingil päeval kooli mitte tulla. Nad elavad sellises maailmas, kus ainult haridus võib avada neile tee paremasse maailma. Võrreldes neid kahte riiki: Eestis on Haridusindeks (Education Index) 0,92 (13. maailmas), aga Sudaanis on ainult 0,25 (182. maailmas). Sellist näitajat mõjutab ka väga palju riigi arengutase. See on kurb olukord, et kohustuslik haridus ei õpeta inimesi väärtustma seda. Sageli õpime me asju väärtustama alles siis, kui sellest lõplikult ilma oleme. (Ja et isegi nõrk haridustase võib olla võti parema ühiskonna poole).
Väga tähtis on ka see külg, et tänapäeval on ikka paljudel tüdrukutel hariduse võimalus. Kuid ikkagi tänapäeval on alles jäänud riigid, mis elavad veel vanade traditsioonide järgi, kus tüdrukud ei pea haridust omandama, vaid peavad lapsi sünnitama ja pere eest hoolitsema. Seega võib öelda, et tüdrukud, kes elavad riigis, kus haridus on kohustuslik, peavad olema õnnelikud. Näiteks Eestis meil on haridus kohustuslik nii poistele kui ka tüdrukutele . Sellepärast mul on võimalus olla haritud ja pärast arstiks saada, eriala millest ma olen unistanud lapseeast. Ma saan ise enda eest hoolitseda ja oma elu ehitaa sellisena, kuidas mina tahan. Kuid näiteks on olemas riike kus on seadus, et tüdrukud võivad abielluda juba lapseeas. UNICEF viis läbi vaatluse, mille tulemuseks oli, et kus? :) Jeemenis 52% tüdrukutest on abiellunud enne 18. eluaastat ja 14% tüdrukutest on abiellunud enne 15. aastat. Meile see on kohutav mõista, kuna meie jaoks on normaalne abielluda alles pärast 18. aastat. Sellise olukorra pärast väga paljud Jeemeni tüdrukud ei saagi kunagi kooli minna. Ja nendel pole võimalust töötada sellel erialal, millest nad lapsena unistasid . Kui niisamuti võrrelda, siis Jeemeni Education Index (Haridusindeks) on 0,31 (175. maailmas), seal on natuke parem olukord haridustasemega kui Sudaanis. Kuid ikkagi on ta väga madalal kohal , kui võtta arvesse, et Educatin Indexi tabelis on 188 riiki. Seega peame olla tänulikd, et meie riigis on kohustuslik haridus ja võivad õpida koolis nii poisid kui ka tüdrukud.
Praeguses maailmas on haridus kõige tähtis uks uude maailma. Hariduse omandamine annab võimalust elada täisväärtuslikku elu. Võib näha rohkem ja rohkem ülikoolides aafrikast või aasiast pärit inimesi. Kuid paljudes nende riikides haridus pole kohustuslik, nad proovivad leida võimalust, et enda elut paremaks muuta. Maailmas on aina rohkem ülikoole, mis on mõeldud rohkem välismaalastele arenguriikidest. Näiteks väga kuulus vene ülikool Venemaa Rahvaste Sõpruse Ülikool, kus õpivad tudengid sellistest riikidest nagu: Niger (Education Index 0,18-188.maailmas), Burkina Faso (0,19-187.maailmas), Sierra Leone (0,30-177.maailmas), Hiina (0,62-116.maailmas), Kasahstan (0,83-35.maailmas), Hispaania (0,87-24.maailmas), Lõuna-Korea (0,93-6.maailmas), , Norra (0,99-2.maailmas) ja palju teisi. Siin võib näha nii riike, kus on kohustuslik haridus kui ka riike, kus inimesed kasutavad võimaluse haridust omandada. Hariduse kohustlikkus ei määra midagi, haridust saab omandada ainult see inimene, kes kasutab võimalust ja on valmis oma elu paremaks muuta.
Vaadates läbi kõik ülevaal toodud faktid, võib öelda, et haridus on rohkem võimalus kui kohustus. Läbi hariduse saavad arenguriikides elavad lapsed oma elu paremaks muuta ja maailma näha. Tüdrukud saavad olla haritud ja lemmikerialal töötada, kuid kahjuks pole see veel kõikidele tüdrukutele võimalik. Nagu öeldakse, lootus suureb viimasena, võib olla paari aasta pärast kõikidel tüdrukutel tuleb selline võimalus. Pole tähtis millises kohas seisab sinu riik Educationi(Haridusindeksi) tabelis, kui sa kasutad võimalust õppida, võid olla selle tabeli ees. Tahtsin lõpetada oma arutluse K.Krausi sõnadega „Haridus on see, mida enamik saab, paljud edasi annavad ja vähesed omavad.”